Xe kaebus Pärnu linna kohustamiseks taastada rahvastikuregistri kanne
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.05.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xe määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja materjalide juurde Xe määruskaebusele lisatud tõend.
2.Jätta Xe määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.05.2023 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada tähemärkidega Xe, Yi, Zi ja Qi nimed ning tsiviilasja number xxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Yi vanematena oli enne 03.01.2023 rahvastikuregistrisse kantud ema Z ja isa Q. Lapse hooldusõigus kuulus ainult emale. Pärnu Maakohus tuvastas 21.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr xxx, et Y ei põlvne Q, lapse sünniakti tehtud kanne vanema Q kohta on ebaõige ning laps põlvneb Xest. Kohtuotsus jõustus 12.12.2022.
2.Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisuametnik tegi Pärnu Maakohtust 30.12.2022 edastatud toimiku alusel rahvastikuregistrisse 03.01.2023 kande, mille kohaselt põlvneb laps Xest ning Xel on lapse suhtes alates 12.12.2022 täielik isikuhooldusõigus ja täielik varahooldusõigus. Perekonnaseisuametnik tegi Siseministeeriumi märgukirja alusel 06.03.2023 kande paranduse, mille tulemusel puudub rahvastikuregistris praegu märge Xe hooldusõiguse kohta.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.05.2023 kaebuse (hiljem täiendatud) Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks teha rahvastikuregistris kanne Xe ühise hooldusõiguse kohta lapse suhtes. X avastas 2023. a aprillis, et rahvastikuregistri kannete kohaselt puudub tal lapse suhtes isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus. Kaebaja ei pea enne kande tegemist esitama
3-23-970 taotlust vastustajale, sest ta soovib rikkumise heastamist ja juba tehtud kande taastamist. Vastustajal ei ole võimalik ühepoolselt vanemaõiguseid puudutavaid kandeid muuta (perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 2). Isaduse tuvastamisega kohtus kaasneb perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 ja § 117 koosmõjus isale automaatselt hooldusõigus lapse suhtes. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Pärnu linna kohustamiseks taastada rahvastikuregistris kanne Xe ühise hooldusõiguse kohta lapse suhtes kuni kohtuotsuse tegemiseni. Esialgse õiguskaitseta võib ainuhooldusõigust omav vanem teha otsuseid ainuisikuliselt, sh vahetada elukohta, reisida välisriikidesse ning välistada kaebaja osalemine lapse kasvatamises.
4.Pärnu linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole näidanud, et tema õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saada pöördumatult kahjustada. Kaebuse rahuldamise tõenäosus on pigem tagasihoidlik. Vastustaja lähtub rahvastikuregistri kannete tegemisel Siseministeeriumi kohtulahendite täitmise juhendist. Juhendi II osa p-i 2.5 järgi lisatakse põlvnemise tuvastamise kohtulahendiga hooldusõigused isikule, kellest põlvnemine tuvastatakse, kui see on kirjas kohtulahendi resolutsioonis. Kui isaduse tuvastamise kohtulahendi resolutsioonis puudub info hooldusõiguse kohta, siis isale hooldusõiguseid ei lisata. Juhendi I osa p-i 2.2.7 järgi ei too isaduse tuvastamine kohtus automaatselt kaasa isa hooldusõigust. Hooldusõiguse andmine peab olema kohtulahendi resolutsioonis kirjas, vastasel juhul ei saa isa hooldusõigust. Vastustaja ametnik eksis kohtulahendi andmete kandmisel rahvastikuregistrisse (03.01.2023), kuid parandas selle vea 06.03.2023. Lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamine on maakohtu pädevuses.
5.Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 24.05.2023 määrusega rahuldamata. Pärnu Maakohus rahuldas 21.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr xxx kaebaja hagi isaduse vaidlustamise nõudes ja tuvastas, et lapse sünniaktis oli ühe vanema kohta tehtud kanne ebaõige ja laps põlvneb Xest. Vastustaja parandas kande muutmisel varem tehtud vea. Vea parandamine ei saa olla õigusvastane. Nõue võib seetõttu olla perspektiivitu, mis välistab omakorda esialgse õiguskaitse kohaldamise. Vaidlus on selles, kas põlvnemise tuvastamisega peaks kaasnema hooldusõiguse kanne või mitte. Vastustaja on lähtunud Siseministeeriumi praktikast, mis eeldatavalt tugineb tsiviilasjade kohtupraktikale ning teistsugusele seisukohale asumine ei pruugi praeguses olukorras olla põhjendatud. Kande puudumine ei ole ka pöördumatu tagajärg HKMS § 249 lg 1 tähenduses.
6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 24.05.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada Pärnu Linnavalitsust taastama kuni kohtumenetluse lõpuni rahvastikuregistri kanne Xe ühise hooldusõiguse kohta lapse suhtes. Siseministeeriumi juhendmaterjal ei ole õigusakt, millest lähtudes saab ja peab tegema kaebaja õiguseid reguleeriva kohtulahendi. Halduskohus ei ole põhjendanud, milles seisneb vastustaja tehtud viga, selle parandamine ja õigusvastase toimingu puudumine. Rahvastikuregistrist kustutatud kaebaja hooldusõigust puudutav kanne põhines kohtuotsusel ja perekonnaseadusel, mistõttu ei saanud see olla ebaõige. Siseministeeriumi praktika ei põhine kohtupraktikal ega materiaalõigusel. Kaebajal ei ole materiaalõiguslikku alust esitada hooldusõiguse tuvastamise nõue. Pärast isaduse tuvastamist tekivad vanemal PKS § 116 lg 1 kohaselt võrdsed õigused. Hooldusõigust ei ole võimalik tagasiulatuvalt teostada, mistõttu saaksid kaebaja õigused esialgse õiguskaitse kohaldamiseta pöördumatult kahjustatud. Lapse ema aktsepteeris ühist hooldusõigust.
2(4)
3-23-970
Pärnu linn palus jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja isadus on kohtus tuvastatud. Kaebaja seisukohast nähtub, et vanematel on kokkulepe selles, et lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises. Kui sellest kokkuleppest ei peeta kinni, on tegemist eraõigusliku vaidlusega. Vastustaja lähtus rahvastikuregistri kannet tehes Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutava töötleja juhistest. Halduskohtu määrus tugineb senisele halduspraktikale, mida ei ole põhjust esialgse õiguskaitse korras muuta. Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus anda hinnangu, kas senine praktika rahvastikuregistris põlvnemise ja hooldusõiguse kannete tegemisel on materiaalõigusega kooskõlas. Selleks on põhjendatud kaasata menetlusse ka Siseministeerium rahvastikuregistri vastutava töötlejana.
Z palus jätta määruskaebus rahuldamata.
Isaduse tuvastamine, hooldusõigus ja lapsega suhtlemise õigus on eraldiseisvad küsimused. Kaebaja suhtlus lapsega on toimunud, hoolimata probleemidest oluliste küsimuste otsustamisel ja elatise maksmisega. Suhted kaebajaga on praeguseks väga konfliktsed ja ühise hooldusõiguse teostamine pole mõeldav. Kaebaja on andnud märku, et ei teostaks hooldusõigust lapse huvidega kooskõlas. Hooldusõiguse küsimused on maakohtu pädevuses ja neid ei tohiks reguleerida halduskohtus esialgse õiguskaitse korras. Kokkuvõttes ei ole registrikande muutmine kehtiva õigusega kooskõlas ning kahjustaks nii Z kui ka lapse huve.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebusele on lisatud kaebaja ja Z vaheline kirjavahetus, millega kaebaja soovib tõendada esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus võtab tõendi määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 203 lg 2, § 198 lg 2 p 3).
10.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.Rahvastikuregistri kandel on üksnes tõenduslik tähendus ning selle vaidlustamisega ei ole võimalik muuta seaduse alusel tekkivaid perekonnaõiguslikke õigussuhted. Samas eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust ning nendest lähtutakse avaliku ülesande täitmisel (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg-d 1 ja 2). Kui rahvastikuregistri kanne on vale, võib õigustatud isik taotleda selle parandamist (RRS § 32 lg 3 p 1, § 33 lg 1, PKTS § 13). Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on muu hulgas hooldusõiguse andmed (RRS § 21 lg 1 p 11). Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Kuna vastustaja märkis rahvastikuregistris 03.01.2023 vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, kuid 06.03.2023 märkis ainuhooldusõiguse lapse emale, mõjutab vastutaja tegevus kaebaja õigusi.
12.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Puudub selgus lapse hooldusõiguse osas (vt allpool), mistõttu võib kaebajal lapse vanemana olla raskem oma õigusi ilma rahvastikuregistri kandeta teostada.
13.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Asja materjalide järgi tegi vastustaja kaebaja isadust ja hooldusõigust puudutavad rahvastikuregistri kanded Pärnu Maakohtu 21.03.2022 otsuse nr xxx alusel. Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr xxx lapse põlvnemise kaebajast, kuid ei teinud mingeid otsustusi hooldusõiguse kohta. Seega sõltub asja lahendus sellest, kas isaduse kohtus tuvastamisega kaasneb isale automaatselt ka hooldusõigus oma lapse 3(4)
3-23-970 suhtes. Kui isaduse kohtus tuvastamine ei too automaatselt kaasa hooldusõigust lapse suhtes, siis ei olnud perekonnaseisuametnikul pädevust otsustada rahvastikuregistri kande tegemisel hooldusõiguse küsimust, sest maakohus ei olnud sellist otsust teinud (vt ka PKTS §-d 25–29). Järelikult ei saaks ka kohus siinses asjas vastustajat sellise kande tegemiseks kohustada.
14.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa on mh mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3). PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemate ühist hooldusõigust oma lapse suhtes eeldatakse PKS § 117 kohaselt juhul, kui vanemad on abielus (lg 1) ning kui mitte abielus olevad vanemad ei ole isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest (lg 2). PKS §-s 117 ei käsitleta aga selgesõnaliselt olukorda, kui isadus tuvastatakse hiljem kohtus, kuid hooldusõiguse kuuluvust kohtulahendis ei lahendata. Samas ka ei piira PKS otsesõnu sellises olukorras isa hooldusõiguse tekkimist automaatselt. Ringkonnakohtu arvates on isa automaatse hooldusõiguse tekkimiseks olukorras, kus isadus tuvastatakse kohtus, kaalukaid argumente, mida kaebaja on oma menetlusdokumentides ka välja toonud, eelkõige vanemate võrdsuse põhimõte ning lähtepunkt, et vanemal on hooldusõigus olemas seni, kuni seda pole piiratud. Samas võimaldavad õigusaktid ka vastustaja tõlgendust, mis seab lähtepunktiks selle, et kui lapse sünni registreerimisel määrati lapse ainuhooldusõigus seaduses ettenähtud korras emale, siis hiljem isaduse kohtus tuvastamine hooldusõiguse kuuluvust automaatselt ei muuda, sest see ei pruugi olla kooskõlas lapse parimate huvidega. Kokkuvõttes on tegemist vaieldava küsimusega, mis tuleb lõplikult otsustada asja sisulisel lahendamisel.
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole praegusel juhul siiski põhjendatud. Kuigi ringkonnakohus möönis kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, ei ole tema õiguste riive väga intensiivne. Nagu öeldud, ei tekita ega lõpeta rahvastikuregistri kanne kaebaja hooldusõigust oma lapse suhtes, vaid sellel on üksnes tõenduslik tähendus. Samuti ei sõltu kaebaja õigus suhelda oma lapsega hooldusõigust puudutavast kandest rahvastikuregistris. Kaebaja väited oma õiguste riivest on üldsõnalised. Lapse ema Z on vastuses määruskaebusele selgitanud, et ei tunnusta ühist hooldusõigust ning peab esialgse õiguskaitse kohaldamist enda ja lapse huvidega vastuolus olevaks. Kaebuse eduväljavaated ei ole nii ülekaalukad, et õigustaks rahvastikuregistri kannete muutmist kaebaja taotletud viisil juba kohtumenetluse ajal, arvestades kaebaja õiguste riive ulatust. Toimiku materjalide järgi on ka praegune halduspraktika selline, et kohtus isaduse tuvastamisel ei tehta rahvastikuregistrisse kannet isa hooldusõiguse kohta, kui seda ei ole kohtulahendis märgitud (vastustaja möönab, et 03.01.2023 kanne oli ekslik). Kuigi sellise halduspraktika aluseks olev Siseministeeriumi juhend ei ole õigusakt ega ole perekonnaseisuasutusele ja kohtule siduv, on rahvastikuregistri kannete tegemine ühtsetel alustel avalikes huvides (vt ka RRS § 3 lg 2, § 9 lg 2 p-d 2, 7 ja 11).
Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
17.Määruses nimetatud inimeste eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed ja tsiviilasja numbri tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.