Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 24.08.2023, Tartu 3-23-1593 M.S.i kaebus Tartu linna vastu seoses elukoha andmete kustutamisega Tartu Halduskohtu 18.07.2023. a määrus M.S.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.S.
2.Jätta läbi vaatamata M. S. taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kohtute toiming, milles tsiviil- ja halduskohus jätavad menetlusse võtmata M.S.i taotluse tuvastada tema ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu jätkuvat tähtajalisust.
3.Jätta M.S.i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.07.2023. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna 01.06.2023. a kirja nr 3-7.1/06221 kohaselt ei ole M.S.il õiguslikku alust elamiseks aadressil Xxx, Tartu linn ning nimetatud eluruum kuulub Tartu linnale, mistõttu kustutas Tartu linn M.S.i elukoha andmed rahvastikuregistrist 15.06.2023.
2.M.S. esitas 15.07.2023 (digitaalselt allkirjastatuna esitatud 17.07.2023) Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada, et Tartu linna ja kaebaja vahel 16.12.1998 sõlmitud Xxx Tartus munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping. Kaebaja märkis, et kui kohus keeldub eelnimetatud taotlust menetlusse võtmast, siis saata kohtul asi Riigikohtule, kes otsustab, kas taotluse menetlemine on haldus- või maakohtu pädevuses. Lisaks palus kaebaja tuvastada Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna 15.06.2023. a toimingu õigusvastasus, kui tegemist on toiminguga, või tuvastada 15.06.2023. a
haldusakti tühisus, kui tegemist on haldusaktiga, ning kohustada Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonda taastama rahvastikuregistris kaebaja elukoha andmed aadressil Xxx Tartu linnas. Lisaks esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 18.07.2023. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse edastada asi Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks (resolutsiooni p 2); jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tuleneva asjaolu, s.o kas kaebaja ja Tartu linna vahel 1998. a sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks või mitte, tuvastamine on maakohtu pädevuses. Tartu Maakohus tuvastas 25.09.2018. a otsuse (jõustus 19.06.2019) nr xxx p-s 48, et poolte vahel 16.12.1998 sõlmitud eluruumi üürileping muutus alates 16.12.2003 tähtajatuks. Seega ei ole kaebuse lahendamine osas, milles kaebaja nõuab tuvastada, et 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping, halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. 2) Kuna maakohus ei ole olnud seisukohal, et 16.12.1998 sõlmitud Xxx Tartus munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja tuvastamine ei kuulu maakohtu pädevusse, puuduvad alused HKMS § 121 lg 3 kohaldamiseks. Seepärast tuleb jätta kaebaja taotlus edastada asi Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks rahuldamata. 3) Jõustunud Tartu Maakohtu 14.02.2022. a otsusega nr xxx kohustati kaebajat vabastama ja Tartu linnale üle andma Xxx asuv eluruum ning sellest keeldumisel andis kohus loa tõsta kaebaja eluruumist välja. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 88 lg-s 1 sätestatud tingimused olid täidetud. Ei esine RRS §-s 90 toodud aluseid, mis andnuks aluse jätta kaebaja elukoha andmed muutmata. Kuna kaebaja eesmärk on omada rahvastikuregistris konkreetset elukohta, seega mingit tegelikku mõju kaebaja õigusele kasutada eluruumi käesoleval vaidlusel ei ole, siis on mh tegemist õiguste väheintensiivse riivega. M.S.i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel osas, milles kaebaja nõuab 15.06.2023 kaebaja elukoha andmete kustutamise õigusvastasuse või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamist ja Tartu linna kohustamist. 4) Kuna kaebus tagastati, jääb kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata. 5) Kuna kaebus kuulub mh tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei ole kaebuselt tasutud riigilõivu 20 euro tagastamine HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.M.S. esitas 02.08.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.07.2023. a määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks; tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks kohtute toiming, milles tsiviil- ja halduskohus jätavad menetlusse võtmata kaebaja taotluse tuvastada tema ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu jätkuvat tähtajalisust; kontrollida, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale on M.S.i poolt Tartu Maakohtule esitatud; koguda kaebuses taotletud tõendid ning võtta vastu ja arvestada kaebuse lisas olevad tõendid; mõista kohtukulud välja riigilt või vastustajalt. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus kohtumenetluse norme. Määrus on jäetud olulises osas põhjendamata. 2) Määruse põhjenduste p-des 7 ja 8 esitatud selgitused on asjakohatud. Kaebuse esemeks ei ole vaidlus üürilepingu kehtivuse või ülesütlemise õiguspärasuse üle, vaid selle üle, kas üürileping oli muutunud tähtajatuks ning kas tsiviilasjades nr xxx ja xxx jõustunud otsused käisid kaebaja üürilepingu kohta. Ükski kohus ei ole otsuse resolutsioonis tuvastanud, et Tartu linna ja kaebaja vahel 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping muutus alates 16.12.2003 tähtajatuks. Kohus ega omavalitsus ei saanud üürilepingut korraliselt lõpetada ja
sellest tulenevalt M.S.i elukohaandmeid rahvastikuregistris muuta. Vaidlus on avalik-õiguslik ja halduskohus on kohustatud kaebuse menetlusse võtma. 3) Ei nõustu kohtuga, et õiguste riive on väheintensiivne. Tegemist on küüditamisega, mis on ülisuur kaebaja õiguste rikkumine. M.S.i elukoha andmete kustutamine oli õigusvastane ja halduskohtu pädevuses on selle tuvastamine. Ka on halduskohtu pädevuses otsuse tegemine Tartu linna kohustamiseks. RRS § 88 lg-s 1 märgitud tingimused ei olnud täidetud. 4) Ei nõustu kohtuga, et tsiviilasjad nr xxx ja xxx olid läbi viidud Tartu linna ja M.S.i vahel sõlmitud üürilepingu kohta. Nimetatud kohtuasjad käisid tähtajatu üürilepingu kohta, mida M.S.il ei olnud. 5) Ei nõustu kohtuga, et kaebaja poolt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kui Tartu Ringkonnakohus ei tühista Tartu Halduskohtu 18.07.2023 määrust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohtu 18.07.2023. a määrus on määruskaebemenetluse raames vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades eeltoodut ja kaebaja määruskaebuses märgitut, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 18.07.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.
6.Tartu Halduskohus tagastas 18.07.2023. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel nõude osas tuvastada, et kaebaja ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping ning ühtlasi tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel nõuete osas tuvastada 15.06.2023 kaebaja elukoha andmete kustutamise õigusvastasus või alternatiivselt selle tühisus ja kohustada Tartu linna taastama rahvastikuregistris kaebaja elukoha andmed aadressil Xxx Tartu linnas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud. Kaebaja mõneti kordab määruskaebuses juba halduskohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud kohtumenetluse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Ka ei ole tegemist määrusega, mis on jäetud olulises osas põhjendamata. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kaebaja palus kaebuses tuvastada, et 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping. Sellest tingituna halduskohus ka määruse põhjenduste p-des 7 ja 8 asjakohaselt selgitas, et üürilepingu pinnalt tekkinud vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses. Kaebaja ka määruskaebuses (p 1.3) viitab, et tema arvates on vaidlus selle üle, kas üürileping oli muutunud tähtajatuks. Seega on sisutu kaebaja etteheide halduskohtu määruse põhjenduste p-des 7 ja 8 märgitu osas. Halduskohtu viidatud Riigikohtu 20.04.2006. a määruses nr 3-3-1-31-06 on selgitatud, et maakohtu pädevuses on asjaolu tuvastamine, kas kaebaja ja Tartu linna vahel 1998. a sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks. Eeltoodut arvestades halduskohus õiguspäraselt tagastas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse nõude osas tuvastada, et kaebaja ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et RRS § 88 lg-s 1 märgitud tingimused ei olnud täidetud. RRS § 88 lg 1 näeb ette ruumi omaniku õiguse esitada taotlus isiku elukoha andmete muutmiseks, tingimustel, et isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum (p 1); isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana (p 2) ning isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana (p 3). Halduskohus viitas määruses (põhjenduste p 15) asjakohaselt, et vaidlust ei ole selle üle, et Xxx, Tartus asuva eluruumi omanik on Tartu linn ja kaebaja ei kasuta seda enda elukohana. Kaebaja ka märgib määruskaebuses (p 1.8), et ta tõsteti eelnimetatud eluruumist 05.04.2023 välja. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et RRS § 88 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud.
9.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et õiguste riive on väheintensiivne. Ühtlasi väidab kaebaja, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, et kaebaja elukoha andmete kustutamine oli õigusvastane ja kohustada Tartu linna. Eelmärgitud kaebuse nõuete osas viitab kaebaja asjakohatult halduskohtu pädevusele, kuna halduskohus ei tagastanud selles osas kaebust halduskohtul pädevuse puudumise alusel, vaid tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Arvestades, et täidetud on RRS § 88 lg 1 tingimused ning halduskohus asjakohaselt leidis, et kuna praegusel juhul on kaebaja eesmärk omada rahvastikuregistris konkreetset elukohta ning seega mingit tegelikku mõju kaebaja õigusele kasutada eluruumi käesoleval vaidlusel ei ole, siis on tegemist õiguste väheintensiivse riivega. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. Kaebaja poolt olukorra nimetamine küüditamiseks on ilmne liialdus.
10.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tsiviilasjad nr xxx ja xxx olid läbi viidud Tartu linna ja M.S.i vahel sõlmitud üürilepingu kohta, vaid käisid kaebaja väitel tähtajatu üürilepingu kohta, mida M.S.il ei olnud. Halduskohus viitas eelnimetatud tsiviilasjadele, milles jõustunud kohtuotsustes on lahendatud vaidlus selle üle, kas kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmitud üürileping on lõppenud, kas kaebajal on kohustus eluruum vabastada ja kas teda saab eluruumist välja tõsta. Ringkonnakohus ei saa käesoleva määruskaebemenetluse raames hakata ümber hindama varasemalt tehtud kohtuotsuseid ega anda hinnangut nendes tuvastatud asjaoludele.
11.Halduskohus märkis määruses (põhjenduste p 20) õigesti, et riigilõivu tagastamine ei ole HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt põhjendatud, kuna kaebus tagastatakse mh HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja vastupidine väide ei ole põhjendatud.
12.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
13.Kaebaja palub koguda kaebuses taotletud tõendid. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust tõendite kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Kuna kaebaja taotletu ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
14.Selguse mõttes märgib ringkonnakohus, et kuigi kaebaja määruskaebuse (p 2) väitel esitab ta ringkonnakohtule uuesti kaebuse ja selle lisas olevad tõendid, ei ole kaebaja koos määruskaebusega neid ringkonnakohtule esitanud. Selleks puudub ka vajadus, kuna kaebus koos lisadega on juba halduskohtule esitatud. Seega ringkonnakohtul puudub vajadus eelnimetatud materjale asja juurde võtta.
15.Kaebaja palub tunnistada PS-ga vastuolus olevaks kohtute toiming, milles tsiviil- ja halduskohus jätavad menetlusse võtmata kaebaja taotluse tuvastada tema ja Tartu linna vahel 16.12.1998 sõlmitud üürilepingu jätkuvat tähtajalisust. Ringkonnakohus selgitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 järgi võib Riigikohus konkreetse normikontrolli menetluses hinnata üksnes sellise õigusnormi põhiseaduspärasust, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohus on sedastanud, et põhiseadusliku järelevalve kohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames vaid kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva seaduse põhiseaduspärasust. Vaidlustatud säte peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse PS-le mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse PS-le vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15). Kaebaja ei viita määruskaebuses ühelegi asjassepuutuvale sättele, mille suhtes ta põhiseaduspärasuse normikontrolli algatamist taotleb. Lisaks leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta jääb muutmata, puudub ka vajadus lahendada kaebaja eelmärgitud taotlust. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata.
16.Kaebaja palub ringkonnakohtul kontrollida, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale on kaebaja poolt Tartu Maakohtule esitatud. Kaebaja taotletu ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse tähelepanuta.
17.Kaebaja palub mõista kohtukulud välja riigilt või vastustajalt. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Ringkonnakohtule ei nähtu Kohtute infosüsteemist, et kaebaja oleks käesoleva määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse tähelepanuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.