Marju Silveti (Silvet) kaebus Tartu linna vastu seoses elukoha andmete kustutamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Marju Silveti kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus edastada asi Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Marju Silvet esitas 15. juulil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis tuvastada, et Tartu linna ja kaebaja vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud Sõpruse pst 1-24 Tartus munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping. Seejuures märkis kaebaja, et kui halduskohus keeldub eelnimetatud kaebuse taotlust menetlusse võtmast, siis palub kaebaja halduskohtul saata see asi Riigikohtule, kes otsustab, kumma kohtu pädevuses sellise taotluse menetlemine on, kas halduskohtu või maakohtu. Lisaks esitas kaebaja kaebuses nõuded tuvastada Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna 15. juuni 2023. a toimingu õigusvastasus, kui tegemist on toiminguga, või tuvastada Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna 15. juuni 2023. a haldusakti tühisus, kui tegemist on haldusaktiga, ning kohustada Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonda taastama rahvastikuregistris kaebaja elukoha andmed aadressil Sõpruse pst 1-24 Tartu linnas. Lisaks esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.
2.M. Silvet esitas 17. juulil 2023 allkirjastatud kaebuse ning maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.
3.Kohus mõistab, et M. Silvet on esitanud kaebuse tuvastada, et Tartu linna ja kaebaja vahel
16.detsembril 1998 sõlmitud Sõpruse pst 1-24 Tartus asuva munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping, tuvastada Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna poolt 15. juunil 2023 rahvastikuregistrist kaebaja elukoha andmete kustutamise õigusvastasus või alternatiivselt selle tühisus ning kohustada Tartu linna taastama rahvastikuregistris kaebaja elukoha andmed aadressil Sõpruse pst 1-24 Tartu linnas.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohus võtab esmalt seisukoha nõude osas, milles kaebaja soovib Tartu linna ja kaebaja vahel
16.detsembril 1998 sõlmitud Sõpruse pst 1-24 Tartus munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja tuvastamist, (I) ning seejärel annab hinnangu ülejäänud osale kaebusest (II). I
6.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
7.Kohus selgitab, et üürilepingu sõlmimisega tekkis kaebaja ja Tartu linna vahel eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. Eluruumi üürilepingu sõlmimisel ega ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet isegi siis, kui lepingu üheks pooleks on Tartu linn. Tegemist on tsiviilasjaga, mida esimese astme kohtuna on pädev lahendama maakohus.
8.Kohus rõhutab, et ka kaebaja ise on kohtule esitatud kaebuses välja toonud Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2006. a kohtumääruses nr 3-3-1-31-06 toodud selgituse, mille kohaselt on pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tuleneva asjaolu, s.o kas kaebaja ja Tartu linna vahel 1998. aastal sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks või mitte, tuvastamine üldkohtu, s.t maakohtu pädevuses.
9.Samuti viitab halduskohus, et Tartu Maakohtu 25. septembri 2018. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-18-582 nähtuvalt on kaebaja juba nõudnud maakohtult tuvastada, et Tartu linna ja kaebaja vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud Sõpruse pst 1-24, Tartus, munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping, ning kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 48, et poolte vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi üürileping muutus alates 16. detsembrist 2003 tähtajatuks. Viidatud maakohtu otsus jõustus 19. juunil 2019.
10.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse lahendamine osas, milles kaebaja nõuab tuvastada, et Tartu linna ja kaebaja vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud Sõpruse pst 1-24 Tartus munitsipaaleluruumi üürileping on jätkuvalt 5-aastase tähtajaga tähtajaline üürileping, halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
11.HKMS § 121 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Kuna kaebusest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole maakohus olnud seisukohal, et 16. detsembril 1998 sõlmitud Sõpruse pst 1-24 Tartus munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja tuvastamine ei kuulu maakohtu pädevusse, puuduvad alused HKMS § 121 lg 3 kohaldamiseks. Seepärast jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse edastada asi Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks.
II
12.Kohtu hinnangul tuleb M. Silveti kaebus osas, milles ta vaidlustab Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna poolt 15. juunil 2023 kaebaja elukoha andmete kustutamist rahvastikuregistris ja nõuab Tartu linna kohustamist taastada rahvastikuregistris kaebaja elukoha andmed aadressil Sõpruse pst 1-24 Tartu linnas, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Kaebuse lisaks 3 olevast Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna 1. juuni 2023. a kirjast nr 3-7.1/06221 ja kaebuse sisust nähtuvalt kustutas Tartu linn kaebaja elukoha andmed rahvastikuregistrist 15. juunil 2023 põhjusel, et kaebaja elukohaks on märgitud Tartu linnale kuuluv ruum, kaebajal ei ole õigust kasutada Tartu linnale kuuluvat ruumi oma elukohana ja kaebaja ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
14.Siseministri 3. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ §-s 12 on sätestatud ruumi omaniku õigus taotleda elukoha aadressi muutmist. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on ruumi omanikul õigus esitada mainitud taotlus rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 88 lg-s 1 sätestatud aluste olemasolul. Vastavalt RRS § 88 lg-le 1 on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum; 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana; 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
15.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Sõpruse pst 1-24, Tartus asuva eluruumi omanik on Tartu linn ning kaebaja ei kasuta seda enda elukohana. Vaidlus selle üle, kas Sõpruse pst 1-24 Tartu linnas asuva eluruumi üürileping on lõppenud, kas kaebajal on kohustus eluruum vabastada ja kas teda saab eluruumist välja tõsta, on juba lahendatud ja vastavad kohtuotsused on jõustunud (kohtuasjad nr 2-18-582 ja 2-19-15949). Et jõustunud Tartu Maakohtu
14.veebruari 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-15949 kohustati kaebajat vabastama ning Tartu linnale üle andma Tartus Sõpruse pst 1-24 asuv eluruum ning sellest keeldumisel andis kohus loa tõsta kaebaja eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, leiab kohus, et RRS § 88 lg-s 1 sätestatud tingimused olid täidetud. Kohtuasja materjalidest ja ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei esinenud RRS §-s 90 toodud aluseid, mis oleksid andnud aluse jätte kaebaja elukoha andmed muutmata.
16.Kuna praegusel juhul on kaebaja eesmärk omada rahvastikuregistris konkreetset elukohta ning seega mingit tegelikku mõju kaebaja õigusele kasutada eluruumi käesoleval vaidlusel ei ole, siis on kohtu hinnangul mh tegemist õiguste väheintensiivse riivega.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Silveti kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna poolt 15. juunil 2023 kaebaja elukoha andmete kustutamise õigusvastasuse või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamist ning Tartu linna kohustamist, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
18.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kuna kohus tagastab kokkuvõttes kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
20.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Praeguses asjas on kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna kaebus kuulub mh tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, pole kohtu hinnangul riigilõivu tagastamine HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.