lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1791/3

Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1791/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 158 lg 4Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 1Kaebeõiguse piirangudHKMS § 5 lg 1Halduskohtu volitused

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määruse (EL) 2019/1157

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

24.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1791

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse määrusele "Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus", siseministri määrusele "Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus", Politsei- ja Piirivalveameti kestvale tegevusele (ID-kaartide väljastamisel sõrmejälgede omale jätmine) ning isikut tõendavate dokumentide seadusele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT

1.12.08.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus järgmiste nõuetega: 1) tuvastada automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimääruse (ABIS) vastuolu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/1157 järgmises osas: "§ 38. Paragrahvides 8, 9 ja 10 nimetatud andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse andmekogus aktiivselt 15 aastat, peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 50 aastat." 2) tuvastada isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimääruse (ITD andmekogu pidamise põhimäärus) vastuolu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/1157 järgmises osas: "§ 18. Andmekogu andmete arhiveerimine Andmekogukaarte säilitab vastutav töötleja 50 aastat vastavalt arhiiviseaduses sätestatule."

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-25-1046/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-1755/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-3210/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7
PS § 4
PSJKS § 2
RLS § 60
3) tuvastada Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kestva tegevuse (PPA ei kustuta ID-kaardile salvestatud sõrmejälgi hiljemalt 90 päeva jooksul kaardi väljastamisest) vastuolu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/1157. 4) tuvastada isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) vastuolu põhiseadusega järgmistes osades: "(5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses." "(6) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses." Kaebaja selgitab mh, et esitas PPA-le 30.08.2021 järgmise infopäringu: "Et paremini kaaluda, kas uus olukord riivab mu õigusaktidega kaitstud põhiõigusi, palun PPA ametlikku vastust kahele küsimusele: 1) Kas PPA tagab ID-kaartidele sõrmejälgede kogumisel järgneva nõude täitmise? "Biomeetrilisi tunnuseid tuleks dokumendi ehtsuse ja omaniku isikusamasuse kontrollimiseks koguda ja säilitada isikutunnistuste ja elamislubade andmekandjal." See tähendab, kas sõrmejälje andmed talletatakse ainult ID-kaardil? 2) Kas PPA tagab IDkaartidele sõrmejälgede kogumisel järgneva nõude täitmise? "Lisaks tuleks biomeetrilisi andmeid, mida säilitatakse isikutunnistuste või elamislubade personaliseerimiseks, hoida väga turvaliselt ja üksnes kuni dokumendi kätteandmise kuupäevani ning igal juhul mitte kauem kui 90 päeva alates selle dokumendi väljaandmise kuupäevast. Pärast seda tuleks need biomeetrilised andmed viivitamata kustutada või hävitada." See tähendab, kas sõrmejälje andmed hävitatakse 90 päeva jooksul pärast ID-kaardi inimesele kätte andmist?" Kaebaja sai kaebuse kohaselt 15.09.2021 PPA vastuse: "Nõuded, et ka ID-kaardil oleks sõrmejäljed, tulevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2019/1157. Vastuseks Teie mõlemale küsimusele. Teie poolt esitatud nõudeid ei täideta, kuna PPA juhindub oma töös õigusaktidest ja nendest tulenevatest kohustustest." Kaebaja märgib, et PPA tunnistas, et ei täida EL Parlamendi ja Nõukogu määrust, mis on otsekohalduv ning Eesti seaduste (v.a. põhiseadus) suhtes ülemuslik. Kaebaja palus PPA-l lõpetada õigusrikkumine, mida nad ei teinud, argumenteerides et nende tõlgendus EL määrusest lubab jätkata. Kaebaja suhtles õiguskantsleri ja andmekaitsega, sai nõuandeid, aga menetlust PPA vastu ei alustatud. 2021 aasta sügisel võttis Eesti valitsus vastu ABIS põhimääruse, aga see ei kõrvaldanud õigusvastast olukorda, vaid sätestas selle uue normina. Kaebaja märgib, et ei saa esitada muud kaebuse liiki, kui tuvastamiskaebus. Kaebajale pole veel kahju tekkinud, hüvitada pole midagi. Kaebaja pole veel kaotanud võimalust omada ID-kaarti ega veel sõrmejälgi andnud - need pole veel saanud väärkasutusse jõuda. Kui kohus tuvastab õigusvastasuse, arvab kaebaja, et valitsus ja siseminister ise parandavad oma vead ja PPA ise, kooskõlas EL määrusega, kustutab õigusvastaselt hoitud andmed. Eeltoodust tulenevalt kaebaja palub: 1) ennistada kaebetähtaeg ITD andmekogu pidamise põhimääruse suhtes; 2) ennistada kaebetähtaeg isikut tõendavate dokumentide seaduses suhtes; 3) tuvastada ABIS põhimääruse ja ITD andmekogu pidamise põhimääruse vastuolu EL õigusega; 4) tuvastada PPA kestva tegevuse vastuolu EL õigusega; 5) tuvastada isikut tõendavate dokumentide seaduse vastuolu põhiseadusega. 6) taotleda eelotsust Euroopa Kohtult.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

2.1.HKMS § 5 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on halduskohtul volitus tühistada haldusakt või teha kindlaks selle õigusvastasus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 alusel on haldusakt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 määrus nr 125 "Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus", siseministri 18.12.2015 määrus nr 78 "Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus" ja isikut tõendavate dokumentide seadus on õigusloovad aktid. Halduskohtul puudub volitus tühistada õigustloov akt (üldakt) või tuvastada selle õigusvastasus (sh põhjusel, et see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja/või põhiseadusega). Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, PSJKS § 2 p 1). Seega ei ole kaebaja esitatud nõuded lubatavad. Samuti ei ole lubatav kaebaja poolne abstraktne nõue tuvastada PPA kestva tegevuse (PPA ei kustuta ID-kaardile salvestatud sõrmejälgi hiljemalt 90 päeva jooksul kaardi väljastamisest) vastuolu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/1157 olukorras, kus kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. Halduskohtusse saab isik pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Arvestades, et kaebajal on olemas kehtiv ID-kaart ning ta ei ole oma sõrmejälgi andnud ning neid PPA-s ei säilitata, ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik vaidlustada pärast seda kui kaebajalt sõrmejäljed võetakse nende säilitamist PPA andmebaasis üle 90 päeva, esitades peale sõrmejälgede võtmist PPA-le konkreetse taotluse kaebaja sõrmejälgede kustutamiseks peale 90 päeva möödumist (tuginedes käesolevas asjas esitatud kaebuses viidatud Euroopa Liidu õigusele). Juhul kui PPA peaks kaebaja taotluse rahuldamisest keelduma, siis on kaebajal võimalik esitada vastavale keelduvale otsusele halduskohtule tühistamiskaebus koos kohustamiskaebusega sõrmejäljed kustutada tuginedes sellele, et sõrmejälgede säilitamine PPA andmebaasis on vastuolus põhiseadusega ning Euroopa Liidu õigusega. Vastava kaebuse lahendamise raames saab kohus kontrollida mh kehtiva õigusliku regulatsiooni vastavust põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele (HKMS § 158 lg 4) sh vajadusel küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Kuivõrd sellist taotlust ei saa kaebaja PPA-le aga esitada enne kui kaebaja suhtes on vastav toiming PPA poolt teostatud (alles siis saab kaebaja esitada vastava ülal nimetatud taotluse PPA-le ning kui see on lahendatud kaebaja suhtes negatiivselt, saab pöörduda kohtu poole), siis järelikult hetkel puudub võimalus ka kaebuse muutmiseks. Teisisõnu on kaebus kohtule esitatud ennatlikult.
2.2.Kohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest (PS § 4) on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Antud juhul vastav tingimus täidetud ei ole. Kohtule ei nähtu ka, et tegemist oleks sellise erandliku olukorraga, kus võiks olla lubatav keelamiskaebuse esitamine, samuti ennetavalt tuvastamiskaebuse esitamine (vt HKMS § 45 lg 1 ja 2).
2.3.Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20. juuni 2019 määruse (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta Artikli 10 lõikele 3, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandid oma õiguses selles punktis nimetatud andmete säilitamise tähtaegadest nende andmete töötlemiseks.
3.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
4.Kohus selgitab veel, et kuivõrd kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja 2 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). Vastuseks kaebaja 21.08.2023 päringule selgitab kohus, et riigilõivu tasumist mitme nõude esitamisel reguleerib HKMS § 104 lg 1, mis sätestab, et kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv (vt ka RLS § 60).

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium