Otsuse avalikult teatavaks24.08.2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-1543
Haldusasi
X. X kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157, 12.05.2022 korralduse nr 265 ja 22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamiseks ja Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 07.02.2022 avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Vastustaja: Kuusalu vald
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Jätta rahuldamata kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157, ja 12.05.2022 korralduse nr 265 tühistamise nõudes ja Kuusalu Vallavalitsuse kohustamise nõudes vaadata kaebaja 07.02.2022 avaldus uuesti läbi.
3.Tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldus nr 334.
4.Mõista Kuusalu vallalt X. X kasuks välja menetluskulud summas viis (5) eurot.
5.Kaebajal teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. september 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07.02.2022 esitas X. X Kuusalu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu menetluse algatamiseks (tl 4-8). Kuusalu Vallavalitsus jättis X. X taotluse oma 16.03.2022 korraldusega nr 157 rahuldamata (tl 9-10). X. X esitas korraldusele vaide (tl 11-12), mis jäeti Kuusalu Vallavalitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 265 (tl 13-15) rahuldamata. X. X esitas ka korraldusele nr 265 vaide (tl 1720p), mis tagastati vaide esitajale Kuusalu Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldusega nr 334 (2830).
2.Tallinna Halduskohtule saabus 18.07.2022 X. X kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157, 12.05.2022 korralduse nr 265 ja 22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamiseks ja Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 07.02.2022 avaldus uuesti läbi. 10.08.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 09.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja leiab esiteks, et vastustaja on esitanud vaidlustatud otsustes andmeid, mis ei ole õiged. Näiteks toob kaebaja välja, et Harju maakonnaplaneering 2030+ p 6 on öeldud, et: „Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.“ Kuusalu valla üldplaneering sätestab p 6.5, et hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering, on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m.
3.2.Kaebajale jääb arusaamatuks valla poolt nimetatud müra ja tolmu tekkimise oht hoone ehituse käigus. Oma avalduses esitas kaebaja palve lubada tal ehitada ühepereelamu ja väike abihoone maardlast vabal pinnal, mitte killustikutehas või tsemendivabrik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Vastustaja viitab esiteks Rahandusministeeriumi seisukohale (27.10.2022 nr 71/4016-1), mille kohaselt Kraavi kinnistule detailplaneeringu algatamine elamu kavandamiseks on vastuolus maakonnaplaneeringus toodud tingimustega ning Kuusalu Vallavalitsuse otsus Valkla külas Kraavi kinnistu detailplaneeringu algatamata jätmiseks (16.03.2022 korraldus nr
157) on asjakohane. Lisaks juhib Rahandusministeerium tähelepanu, et taotletud detailplaneeringu algatamise otstarbekuse teeb küsitavaks soovitava elamuala piirnemine maardlaga. Lubjakivi kaevandamine põhjustab tõsiseid häiringuid ning karjääri avamise korral ootaks võimalikke tulevasi elanikke ees hulk ebameeldivusi. Vastustaja märgib, et antud piirkonna ehitustingimuste ning avalike teede lahenduste kaalumine on võimalik hetkel koostamisel oleva Kuusalu valla üldplaneeringu menetluses.
4.2.Teiseks viitab vastutaja vaidlustatud otsusele ja selle suhtes tehtud vaideotsusele jäädes nendes esitatud seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus võtab kõigepealt seisukoha Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157 ja selle suhtes 12.05.2022 tehtud vaideotsuse õiguspärasuse osas ning kohtule esitatud kohustamisnõude põhjendatuse osas (I), teiseks analüüsib Kuusalu Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 334 õiguspärasust (II) ning kolmandaks jagab menetluskulud. I
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korraldust nr 157 (tl 9-10), selle suhtes 12.05.2022 tehtud vaideotsust (tl 13-15), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud haldusakt ning selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevaga.
6.Kaebuse esitaja eesmärgiks on detailplaneeringu (DP) menetluse algatamisest keeldumise otsuse tühistamine ja vastustaja kohustamine vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on eksinud Harju maakonnaplaneering 2030+ , mis on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 1 (MP 2030+) ja Kuusalu valla üldplaneeringu (ÜP), mis on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 682 tõlgendamisel ning teinud sellest tulenevalt õigusvastase otsuse. Lisaks on lähtunud vastustaja ekslikust kaalutlusest. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leiab, et on teinud õiguspärase otsuse. Vastustaja toetub lisaks vaidlustatud otsuses (tl 9-10) ning selle suhtes tehtud vaideotsuses (tl 13-15) avaldatud seisukohtadele ka Rahandusministeeriumi vastavale seisukohale (tl 51-52p).
7.Kohus märgib esmalt, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale kuulub Kuusalu vallas Valka külas Kraavi kinnistu (katastri nr: 35201:003:0168) (vt kinnistusraamat) (kinnistu). Vaidlus puudub ka selles, et nimetatud kinnistu asub 94% ulatuses Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. plokil3 (vt Maa-ameti kitsenduste kaart) ja MP 2030+ kohases rohevõrgustiku koridoris K9. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud kinnistu suhtes kehtib nii MP 2030+ kui ka Kuusalu valla üldplaneering. Maaüksuse suhtes ei ole kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.
8.PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. PlanS § 75 lg 1 p 10 sätestab, et üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 128 lg 2 kohaselt detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui: 1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; 2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast; 3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 4) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive; 5) käesoleva seaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhul või 6) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 128 lg 2 näol on tegemist lahtise loeteluga. Antud juhul on vastustaja keeldunud vaidlustatud otsuses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses DP algatamisest tuginedes viidatud sättele, kuna DP on vastuolus MP 2030+. Samuti viitas vastustaja vaidlustatud otsuses DP algatamisest keeldumise põhjendusena asjaolule, et DP kohaselt sooviti rajada eluhoone ja abihooned vahetult perspektiivse maardla ala kõrvale.
9.MP 2030+ p 6 sätestab, et: „Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.“ Pooled vaidlevad käesoleval juhul viidatud MP 2030+ p 6 tõlgendamise üle. Nimelt leiab kaebaja, et antud juhul saab lähtuda MP 2030+ p 6 rakendamisel Kuusalu valla ÜP p 6.5 mis sätestab mh, et: „Kuusalu vallas hajaasustusega aladel tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse ehituskrunti, mis on väiksem kui 1,5 ha. Hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi, kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada vanade kinnistu piiridega.“ Vastustaja leiab seevastu, et kuivõrd ÜPs ei ole MP 2030+ p 6 mõttes täpsustatud, kuna ÜP-s ei ole reguleeritud rohekoridoridega seonduvat, siis tuli lähtuda MP 2030+ nõuetest.
10.Kohus analüüsinud Kuusalu valla ÜP-d on seisukohal, et see ei sätesta tingimusi rohevõrgustiku osas, millest tulenevalt on kaebaja seisukoht selles, et antud juhul oleks vald pidanud lähtuma Kuusalu valla ÜP p 6.5. sätestatus ekslik. Nimelt Kuusalu vallal ei ole maakonnaplaneeringuga kooskõlas olevat ajakohast üldplaneeringut, mis reguleeriks rohevõrgustikuga seotud küsimusi ning täpsustaks rohevõrgustiku asukohta ja toimimist tagavaid tingimusi ning määraks nendest tekkivad kitsendused. (Vastava uue üldplaneeringu menetlus on hetkel pooleli ning vastavas menetluses on vastustaja plaaninud kaaluda ka kaebaja ettepanekule vastavalt rohevõrgustiku täpsustamise võimalusi – vt vaideotsuse resolutsiooni p
2.Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta vastavas üldplaneeringu menetluses.) Seega kuivõrd vaidlusaluse otsuse tegemisel ÜP-s rohevõrgustiku aladel ehitamise võimalusi täpsustatud ei olnud, siis tuli vastustajal lähtuda otsuse tegemisel MP 2030+ sätestatud üldistest tingimustest. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt viidanud MP 2030+ p 6 ning leidnud, et DP, mille algatamist kaebaja taotles selle nõuetele ei vasta. Samasugusele seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium oma vaidemenetluses antud arvamuses (tl 51-52p). Kohus nõustub nende seisukohtadega. Kaebaja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et MP 2030+ p 6 sätestatud majapidamiste vahelise kauguse nõue 500 m oleks antud juhul täidetud. Vastupidi, nii kaebusest kui ka Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et lähim hoone asub kaebaja kinnistu piirist ca 40 m kaugusel. Kaebaja kinnistu osa, kuhu DP järgi oleks kavandatud hoone piirneb kinnistuga, millel juba asub hoone (vt kinnistu katastri nr 35201:003:0342).
11.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et vastustaja on eksinud kaalutlusõigust kasutades ning viidanud asjakohatult võimalikule mürale, tolmule ja vibratsioonile. Kohus märgib esmalt, et kaebaja on valesti mõistnud vastustaja poolt märgitut ning asunud seisukohale nagu oleks vastustaja viidanud kaebaja poolt soovitud elamu ehitamisel tekkivale mürale, tolmule ja vibratsioonile. Vastustaja on ilmselgelt pidanud vaidlustatud otsuses ja ka vaideotsuses silmas seda, et juhul kui samale kinnistule (DP-ga planeeritud elamu kõrvale) rajatakse maardla, siis selle majandamisega kaasneb tolm, müra ja vibratsioon, mis oluliselt mõjutab ümbritsevat keskkonda (sh elamistingimusi). Vastavate asjaoludega on palunud arvestada ka Maa-amet. Kohus leiab, et tegemist on igati asjakohase kaalutlusega. Kokkuvõtvalt ei esine kohtu hinnangul Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduses nr 157 ega selle suhtes tehtud vaideotsuses so Kuusalu Vallvalitsuse 12.05.2022 korralduses nr 265 selliseid vormi- ega menetlusvigu, mis tooksid käesoleval juhul kaasa vaidlustatud korralduse ning vaideotsuse tühistamise ning vastustaja kohustamise vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus selles osas rahuldamata. II
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada Kuusalu Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 334 „Vaide tagastamine“ tühistamise nõudes. Kohus leiab, et vastustaja on ilmselgelt eksinud 22.06.2022 korralduse nr 334 andmisel haldusmenetluse reeglite vastu. Vastustaja on tagastanud kaebaja 16.06.2022 esitatud vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Vaide tagastamise otsuses ei ole mitte ühegi sõnaga põhjendatud, miks vastustaja leiab, et kaebaja 16.06.2022 esitatud vaie ei ole tähtaegne. Seejuures kaebaja märgib asjakohaselt, et sai vastustaja 12.05.2022 korralduse nr 157 kätte 26.05.2022 (vt saadetis nr RR322794380EE https://minu.omniva.ee/track/RR322794380EE/? language=et ). Seega esitati vaie tähtaegselt. Vaide tagastamise otsuse resolutsiooni p 2 on viidatud aga hoopis sellele, et tegemist on samasisulise vaidega. Vaide tagastamise korralduses puuduvad ka selles osas põhjendused. Seega on rikutud oluliselt põhjendamiskohustust ning viidatud vaide tagastamisel valele õiguslikule alusele, mis toovad kaasa Kuusalu Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamise. Lisaks märgib kohus, et vastustaja oma 12.05.2022 korralduses nr 265 (Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157 peale esitatud vaide läbivaatamine) märkinud vaidlustamise viites, et korraldusele võib esitada vaide või pöörduda halduskohtu poole. Sellega on vastustaja ise sisuliselt eksitanud kaebajat ja suunanud kaebajat esitama korduvat vaiet ehk vaiet vaideotsusele.
III
13.Vastavalt HKMS § 108 lg 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleval juhul jättis kohus kaebuse põhinõuetes rahuldamata ning rahuldas kaebuse vaide tagastamise korralduse tühistamise nõudes. Kohus leiab, et sellega rahuldas kohus kaebuse 1⁄4 osas. Kaebaja kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole. Küll aga on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 5 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.