X kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157, 12.05.2022 korralduse nr 265 ja 22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamiseks ja Kuusalu valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Kuusalu vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.08.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.08.2023 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
04.07.2025
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-1543 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuusalu vallas Valkla külas asuva Kraavi kinnistu (katastritunnus 35201:003:0168, suurus 2,15 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik X esitas Kuusalu Vallavalitsusele 07.02.2022 taotluse algatada Kraavi kinnistu detailplaneering. Taotluse kohaselt soovis X muuta oma kinnistu sihtotstarbe elamumaaks ning ehitada sinna ühepereelamu ja abihoone.
2.Kuusalu Vallavalitsus jättis 16.03.2022 korraldusega nr 157 detailplaneeringu algatamata, viidates planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-le 2. Maa-amet selgitas 14.02.2022 kirjas, et Kraavi kinnistu asub 94% ulatuses Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. plokil ning detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud skeemil on kavandatud hoone vahetult maardlaga külgnevale alale. Maa-amet nõustus detailplaneeringu algatamisega maardlaga mittekattuvale alale püsiva iseloomuga hoone kavandamiseks, kuid palus kaaluda lubjakivi kaevandamise alaga vahetult külgneva ala sobivust aasta ringi kasutatava elamu ehitamiseks. Kaevandamisega mõjutatakse paratamatult ümbritsevat keskkonda (võib tekkida tolm, müra ja vibratsioon). Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Kraavi kinnistu tervikuna rohelise võrgustiku koridoris K9. Maakonnaplaneering seab rohelisele võrgustikule üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Seni hoonestamata maa-alale võib uusi hooneid kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m. Kraavi kinnistu kõrval asub juba elamuga hoonestatud kinnistu ja maakonnaplaneeringus nõutud vahemaad ei ole võimalik tagada. Rohelise võrgustiku toimimist ja terviklikkust ei saa tagada üksikute kinnistute eraldiseisval planeerimisel, vaid selle peab lahendama üldplaneeringus. Detailplaneeringuga ei saa muuta maakonnaplaneeringut. Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle ja täpsustatakse ka ehitustingimused maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alal. Eelduslikult kehtestatakse uus üldplaneering 2023. a-l.
3.X esitas korraldusele nr 157 vaide, mille Kuusalu Vallavalitsus jättis 12.05.2022 korraldusega nr 265 rahuldamata. Maa-amet jäi 25.04.2022 kirjas oma varasema seisukoha juurde ning nõustus detailplaneeringu algatamisega, tingimusel et püsiva iseloomuga hoone püstitatakse maardlaga mittekattuvale alale. Maardla alale on võimalik planeerida üksnes ajutisi ehitisi, püsiva iseloomuga ehitisi saab sinna planeerida pärast maavarade ammendumist. Rahandusministeerium selgitas 06.04.2022 kirjas, et maakonnaplaneeringus ettenähtud tingimusi seoses rohelise võrgustikuga saaks põhimõtteliselt täpsustada valla üldplaneeringuga, kuid mitte detailplaneeringuga. Maakonnaplaneeringus toodud tingimuste eesmärk on tagada rohelise võrgustiku toimimine ning iga üksiku kinnistu ehitusõiguse eraldi lahendamine ei vastaks maakonnaplaneeringu mõttele. Eelneva põhjal kaalus vallavalitsus veelkord Kraavi kinnistu detailplaneeringu algatamise võimalikkust. Hoonestusala oleks võimalik kavandada maardlast väljapoole jäävale Kraavi kinnistu osale, kuid selle detailplaneeringuga ei saaks terviklikult lahendada Harju maakonnaplaneeringuga ette nähtud rohelise võrgustiku toimivuse küsimusi. Kaebaja ettepanekut kaalutakse menetluses oleva üldplaneeringu koostamisel.
2(6)
3-22-1543
4.X esitas korraldusele nr 265 vaide, mille Kuusalu Vallavalitsus tagastas 22.06.2022 korraldusega nr 334.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korralduse nr 157, 12.05.2022 korralduse nr 265 ja 22.06.2022 korralduse nr 334 tühistamiseks ning Kuusalu valla kohustamiseks vaadata kaebaja 07.02.2022 taotlus uuesti läbi. Vastustaja on esitanud vaidlustatud korraldustes ebaõigeid andmeid ja jätnud kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustikuga seonduvat võimalik täpsustada üldplaneeringuga. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering, elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,35 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30 m. Valla väide tolmust ja mürast jääb arusaamatuks. Kaebaja soovib ehitada maardlast vabaks jäävale maa-alale.
6.Kuusalu vald palus jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.08.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Kuusalu Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 334 ja mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 5 eurot. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. PlanS § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks rohelise võrgustiku toimivuse tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. PlanS § 75 lg 1 p 10 sätestab, et üldplaneeringuga täpsustatakse mh rohelise võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ja määratakse neist tekkivad kitsendused. PlanS § 128 lg-s 2 on mitteammendav loetelu alustest, kui detailplaneeringut ei algatata. Harju maakonnaplaneering näeb ette, et seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Kaebaja leiab ekslikult, et Harju maakonnaplaneeringu rakendamisel saab lähtuda Kuusalu valla üldplaneeringu p-st 6.5, mis sätestab mh, et hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Kuusalu vallal ei ole maakonnaplaneeringuga kooskõlas olevat ajakohast üldplaneeringut, mis reguleeriks rohelise võrgustikuga seotud küsimusi, täpsustaks rohelise võrgustiku asukohta ja selle toimimist tagavaid tingimusi ning määraks nendest tekkivad kitsendused. Uue üldplaneeringu menetlus on pooleli. Seetõttu tuli vastustajal lähtuda Harju maakonnaplaneeringus sätestatud üldistest tingimustest. Samasugusel seisukohal oli Rahandusministeerium vaidemenetluses antud arvamuses. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Harju maakonnaplaneeringus sätestatud majapidamiste vahelise kauguse nõue (500 m) oleks täidetud. Vastupidi, nii kaebusest kui ka Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et lähim hoone asub kaebaja kinnistu piirist ca 40 m kaugusel. Kaebaja kinnistu osa, kuhu detailplaneeringu järgi oleks kavandatud hoone, piirneb sellise kinnistuga (katastritunnus 35201:003:0342), millel juba asub hoone. Vastustaja ei teinud kaalumisviga, kui viitas võimalikule mürale, tolmule ja vibratsioonile. Kui kaebaja kinnistule kavandatud elamu kõrval avatakse karjäär, kaasnevad selle majandamisega häiringud, mis mõjutavad oluliselt ümbritsevat keskkonda ja elamistingimusi. Nende asjaoludega on palunud arvestada ka Maa-amet. Korraldus nr 334 tuleb tühistada menetluslike rikkumiste tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult. 3(6)
3-22-1543 Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja ei soovi üksnes ehitusõigust, vaid õigust korraldada oma kulul uuringuid detailplaneeringu menetluse raames. Alles siis selgub, kas ja millises ulatuses saaks kaebaja oma kinnisasja kasutada. Kinnistule elamu ehitamise keeld ei tähenda, et kaebajal oleks keelatud arendada seal majandustegevust, eriti kuna tegemist on maatulundusmaaga (nt ehitada tehnilisi ruume, kasvuhooneid või päikeseelektrijaamu). Selle jaoks ongi vaja koostada detailplaneering, et selgitada välja kõik kinnisasja kasutamise võimalused ja piirangud. Kase kinnistu puhul ei nõudnud vastustaja nii suurt elamute vahelist vahemaad.
9.Kuusalu vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.PlanS § 128 lg-s 2 loetletud alused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks ei ole ammendavad ning vastustajal on otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohtu võimalus sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud (HKMS § 158 lg 3) ning kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja ilmselgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamise toovad kaasa vaid sellised kaalutlusvead, mis on olulised ja sisulised ning mõjutavad lõpptulemust (vrd Riigikohtu 20.03.2024 otsus nr 3-20-1329, p 62; 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud vastustaja selliseid vigu, mille tõttu tuleks kaebuse esemeks olevad korraldused nr 157 ja nr 265 tühistada.
12.PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Kaebaja esitas 07.02.2022 detailplaneeringu algatamise taotluse (dtl 4–5), milles soovis Kraavi kinnistu sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast elamumaaks ning ehitusõiguse määramist, et püstitada oma kinnistule ühepereelamu ehitisealuse pinnaga ca 140 m2 ja abihoone pinnaga ca 150 m2. Taotlusele lisatud skeemil (dtl 6) on märgitud planeeritav ehitusala ja ehitiste asukohad. Ka 04.04.2022 vaides (dtl 11) ei ole kaebaja viidanud mingitele muudele eesmärkidele seoses detailplaneeringu algatamisega. Arvestades kaebaja 07.02.2022 taotluse sisu ja PlanS § 124 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu eesmärki, ei saa vastustajale seetõttu ette heita, et nii korralduses nr 157 kui ka selle kohta tehtud vaideotsuses on ta kaalunud üksnes seda, kas oleks alust algatada detailplaneering eesmärgiga anda ehitusõigus elamu püstitamiseks.
13.Kaebaja kinnistu asub 2018. a-l kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris K9. Rohekoridoridel on maakonnaplaneeringu p-s 3.3.1 märgitu kohaselt keskne roll rohelise võrgustiku sidususe säilitamisel. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste või rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku alal on võimalik seni hoonestamata maa-alale uusi hooneid kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.
14.2001. a-l kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub Kraavi kinnistu alvarite ehk loopealsete alal, mis oma õhukese pinnakatte tõttu ei paku kaitset pinnaveele. Selle tõttu on see määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 6.5 on kindlaks määratud ehitamise printsiibid hajaasustuses, millele on viidanud ka kaebaja, kuid üldplaneering ei käsitle üldse rohelise võrgustikuga seonduvat. Seega saab järeldada, et üldplaneeringus ettenähtud põhimõtted ei ole kantud ökoloogilistest eesmärkidest (vt ka seletuskirja p 6.7). 4(6)
3-22-1543
15.Eespool toodut arvestades ei teinud vastustaja olulist kaalumisviga, kuid ei lähtunud kaebaja taotlust lahendades Kuusalu valla üldplaneeringus ettenähtud hoonete vahemaast (30 m), mis on pealegi vaid vähim lubatud kaugus elamute vahel, vaid arvestas rohelises koridoris asuva Kraavi kinnistu hoonestamisel maakonnaplaneeringus ettenähtud tingimustega. Pole vaidlust, et Kraavi kinnistu kõrval asub juba elamuga hoonestatud kinnistu ja maakonnaplaneeringus nõutud vahemaad ei ole võimalik tagada. Vastustaja on asjakohaselt viidanud ka sellele, et maakonnaplaneeringus piiritletud rohelise võrgustiku toimimist ja terviklikkust ei ole võimalik tagada iga kinnistu eraldiseisval planeerimisel, ning selgitanud, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta 17.06.2009 algatatud uue üldplaneeringu koostamise menetluses (vt PlanS § 75 lg 1 p 10).
16.Kaebaja väidab, et Rummu külas asuva Kase kinnistu (katastritunnus 35201:003:0343) detailplaneeringu kohaselt (dtl 66 jj) on vastustaja lubanud ehitada lähipiirkonnas elamuid üksteisele lähemale kui Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud 500 m. Kaebaja leiab, et sellega on kaebajat koheldud põhjendamatult halvemini teistest Kuusalu valla elanikest. Selle väitega ei saa nõustuda, sest Kase kinnistu detailplaneering on koostatud juba 2016. a-l, kuid Harju maakonnaplaneering, millele vastustaja on siinses asjas tuginenud, kehtestati alles 2018. a-l. Seega ei ole tegemist sarnaste olukordadega. Samuti ei nähtu kaebaja esitatud materjalidest, et Kase kinnistu asuks maardla alal.
17.Vastustaja tõi vaidlustatud haldusaktides välja ka kaebaja kavandatava elamuala piirnemise maardlaga. Lubjakivimaardla alale (mis moodustab 94% kaebaja kinnistust) püsiva ehitise kavandamist ei pidanud Maa-amet 14.02.2022 kirjas võimalikuks, kuna see halvendaks juurdepääsu maavarale (vt maapõueseaduse § 14 lg 2). Maa-amet ei näinud aga maavara kaevandamise seisukohast takistust püsiva ehitise kavandamisele maardlaga mittekattuvale alale, kuigi kahtles maardla avamisel ja lubjakivi kaevandamisel tekkivate häiringute tõttu, kas kavandatud elamuala on aastaringseks elamiseks sobiv. Maa-ametil ei olnud vastuväiteid ka ajutise ehitise püstitamisele maardla alale. Seega lubjakivimaardla piire ja Maa-ameti seisukohta arvestades saanuks kaebaja 07.02.2022 taotluses märgitud elamu ehitusõigus ulatuda 6% suurusele kinnistu osale. Vastustaja märkis, et lubjakivi kaevandamisest põhjustatud häiringuid (müra, tolm, vibratsioon) arvestades ei pruugi maardla vahetu lähedus olla sobiv aasta ringi kasutatava elamu rajamiseks. Arvestades vaideotsuse lk-l 3 toodut, oli tegemist eeskätt otstarbekuse argumendiga, mis ei olnud detailplaneeringu algatamata jätmisel määrav. Peamist takistust detailplaneeringu algatamiseks nägi vastustaja siiski selles, et kavandatava detailplaneeringuga ei ole võimalik tagada kõnealuses piirkonnas rohelise võrgustiku toimimist ja terviklikkust.
18.Kaebajal on iseenesest õigus, et detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene etapp ning selles staadiumis ei ole veel selge, kas üldse ja milline planeering kehtestatakse. Tuleb siiski arvestada, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus (PlanS § 124 lg 10). Planeerimismenetlus nõuab seetõttu avalikke ressursse isegi siis, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja sõlmib PlanS § 130 lg 1 esimese lause alusel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. PlanS § 130 lg 1 teise lause kohaselt ei või planeerimisalase tegevuse korraldaja halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist (sh koostöö teiste asutustega, avalikkuse kaasamine, erinevate huvide tasakaalustamine jne). Seetõttu ei ole alust algatada detailplaneeringut pelgalt selleks, et huvitatud isik saaks hakata detailplaneeringu menetluse käigus uurima ja mõtlema, kuidas oma kinnisasja kasutada. Uuringuid tellida ja selle põhjal oma plaane täpsustada on kinnisasja omanikul võimalik ka detailplaneeringut algatamata. Detailplaneeringut algatades peaks olema vähemalt üldjoontes teada, milliseid uuringuid on üldse vaja teha või kellelt on vaja taotleda kooskõlastusi või 5(6)
3-22-1543 arvamust. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud näiteks ideele püstitada Kraavi kinnistule kasvuhoone, säilitades kinnistu senise maatulundusmaa sihtotstarbe, kuid selleks ei pruugigi olla vaja koostada detailplaneeringut. Ajutise hoone püstitamisele, sh maardla alale, ei väljendanud vastuseisu ka Maa-amet.
19.Eelneva põhjal ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.
Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.