3-22-2705/34 - Rahvastik - Pagulased - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 18.11.2022 otsusega nr 12204230088-1 C taotluse välismaalasele VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse tema taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi Cle VSS § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (p 2) ning kohaldas Cle VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). PPA-l puudub teave selle kohta, et C oleks teinud koostööd mõne rahvusvahelise organisatsiooni või välismaalasega. Pelgalt asjaolu, et C viibis Eestis ja peatus endise NATO sõduri juures, ei ole piisav lugemaks seda koostööks rahvusvahelise organisatsiooni või välismaalastega. On väheusutav, et Venemaa ametivõimud teavad, kelle juures C Eestis peatus. Ka C varasem käitumine ja profiil ei ole sellised, mis võiks Venemaa ametivõimudes äratada põhjendamatut huvi. Kuivõrd C ei ole läbinud sõjaväeteenistust ning ta ei ole saanud kutset ilmuda sõjaväeteenistusse, on ebatõenäoline, et C mobiliseeritakse. C on 32-aastane, seega vanem kui kohustusliku sõjaväeteenistuse iga. Cl puudub ka vajadus täiendava kaitse saamiseks. Puudub oht, et C värvatakse sõjaväeteenistusse või mobiliseeritakse. C hirmud Venemaa ees on seotud üldise olukorraga, mitte C isiklike asjaoludega. Puuduvad asjaolud, et Ct võidakse pidada välisagendiks. Lisaks ei ole välisagendi staatus tagakiusamise aluseks. C suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Cl ei ole Eestis ega Euroopas vara ning ta ei tööta Eestis. C tervis ei takista tema lahkumist. C on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass. C oli nõus vabatahtlikult lahkuma Venemaale, kuna ei ole kolmandaid riike, kuhu ta saaks lahkuda. Cl ei ole Eestis või Schengeni alal lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist. Cl on Venemaal sugulased ning tal on olemas side päritoluriigiga. C puhul ei esine VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.

4.X ja C esitasid 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebused PPA 18.11.2022 ja 22.11.2022 otsuste tühistamiseks. Kaebajatel on põhjendatud hirm tagakiusamise ees VRKS § 19 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7 ja Cl ka p 5 mõttes. Kaebajate sõber Q, kelle juures kaebajad Eestis peatuvad, on NATO taustaga, mistõttu ähvardab kaebajaid Venemaale naastes süüdistus riigireetmises (VRKS § 19 lg 2 p 3). Asjakohatu on PPA väide, et Venemaa ametivõimudele ei ole tõenäoliselt teada, kelle juures kaebajad peatusid. Kaebajate pikk Eestis viibimine tekitab küsimusi ning nad satuvad uurimise alla, mille käigus see kindlaks tehakse. Lisaks on Eesti Vabariik Venemaal lisatud ebasõbralike riikide nimekirja. Kaebajad kardavad Venemaa võime, mistõttu pole nad saanud oma arvamust vabalt väljendada. Tõenäoliselt ei suuda kaebajad ülekuulamisel valetada või jätta vastamata, pigem murduvad. Kaebajaid ähvardab diskrimineeriv ja ebaõiglane süüdimõistmine ja vabaduse kaotus, kuna neid võidakse süüdistada riigireetmises koostöö tõttu välismaalastega. X on teinud riigivõimu vastaseid postitusi. Ei ole võimalik väita, et Venemaal saab ohutult võimuorganitega vastupidisel arvamusel olla. Venemaale naastes riivatakse kaebajate inimõigusi. Kaebajad riskivad oma arvamust avaldades vabaduse kaotuse ja füüsilise ning vaimse vägivallaga. Vene õigusriik on äärmiselt nõrk, puudub õiguskindlus, seadused muutuvad kiiresti, tõendamisstandard on madal. X poliitilised vaated hakkasid kujunema juba 2012. a-l. Kaebajad ei ole käinud palju meeleavaldustel, kuid see ei tähenda, et kaebajate poliitiline meelsus oleks olnud muutlik. Kaebajad on kursis riigis toimuvaga ning on pidevalt proovinud edasi anda oma poliitilist meelsust. Olukorras, kus kaebajaid ähvardab reaalne vabaduse kaotus, ei saa neile ette heita seda, et nad pole käinud meeleavaldustel. PPA-le on teada asjaolud, kus ebaproportsionaalse süüdistuse võib kaasa tuua ka ühekordne ja väikese arvuga jälgijatele tehtud postitus. C võidakse mobiliseerida. C ei ole läbinud ajateenistust, kuid ta on sellest hoolimata arvatud reservi sellise kategooriaga, keda saab mobilisatsioonile allutada. Euroopa Kohtu 26.02.2015 lahendist C-472/13 tulenevalt pole oluline, millisel kohal C teenistuses olema peaks ning kas ta suunataks otse rindele. Euroopa Kohtu sõnul piisab, kui sõjakuritegude toimepanemine on 3(9)

3-22-2705 väga tõenäoline. Vaidlust ei ole, et Venemaa sõjavägi paneb toime sõjakuritegusid. Cl puudub seadusest tulenev võimalus teenistusest keelduda. PPA info sõjaväekohustuse ja mobilisatsiooni osas on puudulik. Arvestades, et mobiliseerimine on toimunud 1-2 tunni jooksul ning isikuid on mobiliseeritud öösiti kodust või otse töölt, ei saa väita, et mobilisatsiooni juures oleks midagi ettearvatavat või prognoositavat. Mobilisatsioonist kõrvalehoidumisel rikutakse Venemaa kodanike põhiõigusi. Samuti võidakse desertööridele määrata kuni 10-aastane vanglakaristus. Alternatiivselt tuleb kaebajaid tunnistada täiendava kaitse saajateks. Kaebajad on Eestis viibinud kauem kui viisa seda võimaldab, mistõttu tekivad ametivõimudel küsimused, millele ei suuda kaebajad vastata ennast ohtu seadmata. Ametiisikute järeldused nende meelestatuse kohta toovad kaasa tagakiusamise. Lisaks on X teinud riigivõimuvastaseid postitusi, mis päritoluriigi info kohaselt toob kaasa süüdistuse. PPA ei ole sisuliselt kaalunud täiendava kaitse andmise tingimusi ning on lähtunud asjakohatutest andmetest, kuna asjaolud on muutunud. PPA kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel tõlgendanud valesti materiaalõigust. Seaduse ega kohtupraktikaga ei ole kooskõlas, et puuduvad kergendavad või humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Imperatiivne sissesõidukeeld kohaldub vaid sellisel juhul, kui isikule ei anta lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtaega (VSS § 74 lg 2). Kaebajatele on antud vabatahtlik lahkumise tähtaeg. PPA ei ole kaalunud, kas esineb asjaolusid, miks sissesõidukeeldu kohaldada ja milline pikkus on proportsionaalne. PPA ei ole menetluse jooksul seadnud kahtluse alla kaebajate selgitusi ning on leidnud, et kaebajate selgitused on järjepidevad. Sissesõidukeelu oleks pidanud jätma kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Kaebajad on välja toonud oma psüühilise erivajaduse ning pikaaegsed sõprussuhted Eesti elanikega. Kaebajad on Eestis viibides õppinud riigikeelt ning lävinud kohaliku elanikkonnaga, osalenud kursustel, mis võimaldavad Eestis töö leida. Päritoluriiki naastes halveneb kaebajate vaimne tervis (emotsionaalse pinge ja halva ravikvaliteedi tõttu). Põhjendatud ei ole ka vabatahtliku lahkumise tähtaja pikkus. PPA ei ole välja toonud kaalutlusi, miks on kaebajate võimalikult kiire lahkumine vajalik ning proportsionaalne. Kuivõrd kaebajatel on psüühiline erivajadus, tingib see aeglasema tegutsemistempo ning suurema kohanemisaja vajaduse. Lisaks on kaebajatel vajalik varuda ravimeid ja mõelda läbi kõik muu lahkumisega seonduv, korraldada lahkumine finantsilistest jm võimalustest lähtuvalt.

3-22-2705 Qd võiks seostada kaebajatega. Kaebajatel puudub vajadus avaldada, kelle juures nad Eestis viibisid. Isegi praeguses olukorras ei muuda Eestis viibimine (seda ka üle viisa tähtaja) kaebajaid Venemaal automaatselt riigireeturiteks. Kaebajad toovad välja, et on käinud üksikutel meeleavaldustel. X selgitas PPA-le, et Venemaa ametivõimud teavad kaebajat sotsiaalvõrgustiku kaudu, kuigi kaebaja ei ole kasutajaks registreeritud oma nimega ning et sotsiaalmeedia kontod on seotud kaebaja telefoninumbriga, mille kaudu on võimalik kaebaja isikut tuvastada. X selgitas PPA-le, et neil abikaasaga ei olnud Venemaal ametivõimudega kokkupuuteid ega probleeme ning nad järgisid seadusi. Alles Eestis olles alustas X sõjavastaste postituste tegemisega, sh andis allkirja pöördumisele, milles sooviti president Putini tagandamist ning sõjategevuse peatamist. X ei ole Venemaal tagaotsitav. PPA leidis õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset seetõttu, et on avaldanud arvamust Eestis viibides sotsiaalmeedias võõra nime all. Lisaks ei tegelenud kaebajad Venemaal aktiivselt poliitikaga ning osalesid üksnes mõned korrad meeleavaldustel mitme aasta vältel. Eelnevast saab järeldada, et kaebajate võimuvastane tegevus ei olnud järjepidev. Kaebajad ei olnud Venemaal olles kordagi ametivõimude huviorbiidis, üksnes korra 2018. a-l tänaval peatati X kontrollimiseks pärast meeleavaldust. X tõi ka välja, et tuli koos abikaasaga Eestisse seetõttu, et tahtsid puhata, kuna koolis oli vaheaeg ning nad olid väsinud. Eestis pärast uudiste lugemist, et Venemaal peetakse inimesi kinni ja pannakse vangi, arvasid nad, et Venemaale naasmine on ohtlik. Eelnevaga kinnitab X ise, et Venemaal olles ta ohus ei olnud ning tuli Eestisse külla puhkuse eesmärgil. X kahtlus, et Venemaale naasmisel satuvad nad abikaasaga ohtu, on hüpoteetiline. X postitusi saab pidada Ukraina sõda mittepooldavateks, kuid ta ei ole teinud neid oma nime alt. X ise ei ole poliitiliselt aktiivne. Samuti ei ole postituste arv märkimisväärselt suur, millest võiks järeldada ohu tekkimist. C kirjeldas 27.07.2022 PPA-le asjaolusid, miks ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, ning tõi välja, et tuli Eestisse sõbraga kohtuma ning Eestis plaaniti viibida ühe kuu. Piiriületusel tekkisid probleemid, kuna piiri lubati ületada üksnes neil, kel oli mõjuv põhjus, nt minna ravile. Kaebajad broneerisid koha hotellis, kus osutati raviteenuseid. Eestis viibides, uudiste jälgimise järgselt otsustasid kaebajad esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. C võidakse kutsuda armeesse olenemata sellest, et kaebaja vanuses inimesi enam ei kutsuta armeesse. Samuti tuli uudistest välja, et NATO töötajatega või eriteenistuses töötavate inimestega koostöö tegemise eest võidakse karistada. Eelnevaid C selgitusi aluseks võttes leidis PPA õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning C ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL toodud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. C ei toonud välja, et tal oli pöördumatu vajadus Venemaalt lahkuda, vaid lahkuti eesmärgiga minna Eestisse puhkama. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lähtudes kaebajateni jõudnud uudistest. Erinevates infokanalites kajastatud sündmustest ei saa aga järeldada, et ka Cle saabuvad sarnased tagajärjed, kuivõrd asjaolud ei pruugi olla samasugused. Asjaolude pinnalt ei paista tõenäosust C mobiliseerimiseks. Vaidlust ei ole, et C ei ole läbinud sõjaväeteenistust ning ta on praeguse ajani sõjaväeteenistusest vabastatud tervislikel põhjustel. Aega peavad teenima kõik 18‒27 aastased Vene kodanikud. C on 32-aastane, mistõttu see kohustus teda enam ei puuduta. Samuti puuduvad tõendid, et C on kohustatud ilmuma sõjaväekomissariaati seoses käimasoleva mobilisatsiooniga. Kaebaja on esitanud asja juurde 2008. a sõjaväepileti. Ka nimetatud tõendist ei saa järeldada, et C mobiliseeritakse, vaatamata asjaolule, et ta on määratud reservi. C ei ole mobilisatsioonikutset saanud ning puudub alus arvata, et C ka värvatakse sõjaväeteenistusse oma ea tõttu.

3-22-2705 Kaebajad ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Venemaal ei toimu selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajatele tuleneda oht. Venemaal ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda. Kaebajad ei ole välja toonud riigiorganitest või muudest asjaoludest tulenevat ohtu. X on enda väitel avaldanud poliitilist meelsust sotsiaalmeedias, millele ei ole järgnenud ametivõimude huviorbiiti sattumist. C ei ole üldse avaldanud meelsust, mistõttu puudub alus arvata, et kaebajad võivad seetõttu võimuorganite huviorbiiti ning seeläbi ohtu sattuda. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajaid võidakse karistada üksnes seetõttu, et kaebajad viibisid Eestis koos endise militaristiga, kuivõrd vastavat asjaolu ei ole võimalik üheselt tuvastada. Samuti ei pea kohus ustuvaks võimalust, et kaebajaid võidakse karistada üksnes Eestis viibimise tõttu. Toodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebajad ei vaja täiendavat kaitset. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). Kaebajatele oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ära kuulatud. Vastustaja on ettekirjutustes piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et kaebajatel puuduvad Eestis kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed. Kaebajad toovad välja tõenäosuse, et päritoluriiki naastes halveneb nende vaimne tervis (pinge ja halva ravikvaliteedi tõttu). Oma väidete tõendamiseks on asja juurde lisatud C 04.01.2023 psühhiaatri epikriisid. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi on isiku väljasaatmine tema tervisliku olukorra tõttu keelatud vaid väga erandlikel juhtudel. Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik. Kaebajatel võivad olla tervisehäired, kuid mingeid tõendeid ei ole selle kohta, et kaebajad oleks füüsiliselt või psüühiliselt nii raskelt haiged ning nende haigusi ei ole Venemaal võimalik ravida. PPA rakendas VSS § 74 lg 3 alusel kaalutlusõigust, kohaldades kaebajatele sissesõidukeelu kolmeks aastaks. Kaebajad leiavad, et PPA oleks pidanud sissesõidukeelu jätma kohaldamata tulenevalt VSS § 74 lg-st 4 ehk humaansetel kaalutlustel. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1928). Kaebajatel puuduvad Eestis lähedased inimesed. Samuti võimaldab kaebajate tervislik seisund Eestist lahkuda. Sissesõidukeelu vaatenurgast lähtuvalt ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajad on Eestis viibides õppinud riigikeelt ning lävinud kohaliku elanikkonnaga, osalenud kursustel, mis võimaldavad Eestis töö leida. PPA on vaidlustatud otsuse kohaselt arvesse võtnud ja kaalunud kaebajate vestlustel ja ärakuulamisel väljendatut, sh kaebajate tervisliku seisundiga seonduvat. PPA asus õigesti järeldusele, et kaebajatel ei ole Schengeni alal selliseid lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist. Kaebajatel on Venemaal sugulased, seega on neil side päritolumaaga. Sissesõidukeelu kohaldamine kolmeks aastaks on proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-2705 Õige pole kohtu järeldus, et viibimist endise NATO töötaja Q juures ei saa pidada piisavaks, et jaatada kaebajate koostööd NATO töötajaga. Pole oluline, et avalike otsingutega ei saa Qd seostada Eesti sõjaväeteenistuse ega kaebajatega. Välisagentide seadust on Venemaal kasutatud väga laialt ning selle kohaldamiseks puudub vajadus teha selgeks, kelle juures täpselt viibiti. Piisab vaid kahtlusest. Kahtluse tekkimine on paratamatu, kui kaebajad on Eestis viibinud aasta ning on selge, et selleks on puudunud tavapärane alus. Kohus lähtus ekslikult eeldusest, et Venemaa ametivõimud kasutavad vaid avalikult juurdepääsetavat infot. Puudub teadmine, millistest allikatest tegelikult infot saadakse. Pingelises olukorras ei ole kaebajad suutelised varjama, kelle juures nad viibisid. On realistlik, et küsitlemisel kasutatakse agressiivseid võtteid. Kohus tugines põhjendamatult asjaolule, et kaebajate võimuvastane tegevus ei ole olnud järjepidev. Kohus pole arvestanud tugevat korruptsiooni Venemaal ning pealekaebamisi, mis viivad omakorda selleni, et karistada saavad ka isikud, kes pole üldse oma meelsust avaldanud. Päritoluriigis oma poliitilise meelsuse varjamine pole põhjendatud tagakiusukartust välistav asjaolu. Kaebajad on selgitanud oma postituste, postituste sageduse ja poliitilise meelsuse tagamaid. Ei esine ühtegi põhjust, miks asuda järeldusele, et kaebajate poliitiline meelsus ei ole pidev. Tõene on kohtu järeldus, et kaebajatel tekkis tugeva hirm peale Eestis uudiste lugemist. Sellest ei saa aga teha järeldust, et Venemaal olles nad ohtu ei tundnud. Kaebajad tegutsesid teadlikult sellisel moel ja piiril, et mitte sattuda tagakiusamise ohvriks. Samas tuleb võtta arvesse, et sisepoliitiline olukord on muutunud, mistõttu on sama mustriga meelsuse avaldamine oluliste karmimate tagajärgedega. Kohus leidis, et C isikut arvestades ei ole tema mobiliseerimine tõenäoline. Kaebajad on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et mobiliseerimise juures puudub igasugune seaduspärasus. Mobilisatsiooni alla kuuluvad kõik 18‒50 aastased sõjaväelise isikutunnistusega mehed. Ajateenistuse läbimine ei oma mingit tähtsust. Ebaproportsionaalne on nõuda, et C peab olema saanud mobilisatsioonikutse. Avalikult kättesaadav on teave, et mobiliseerimine on toimunud ka ilma igasuguse kutse ja aluseta. Teada on juhtumid, kus metroode sissekäikude juures võeti kinni kõik mehed, kelle iga sobis. Seega pole õige kohtu seisukoht, et Euroopa Kohtu 26.02.2015 lahend C-472/13 Shepherd vs Bundesrepublik Deutschland ei kohaldu. Kaebajatel on alternatiivselt õigus täiendavale kaitsele. Venemaal toimuvat ei saa pidada ohutuks. Kindlasti pole Venemaal ohutu isikutel, kelle poliitiline meelsus on riigivõimust erinev. Õige pole kohtu väide, et C pole üldse meelsust avaldanud. Ta on osalenud meeleavaldustel ning tema meelsus kattub X omaga. Tegemist on abikaasadega ning on selge, et Ct seostatakse X postitustega. Sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne. Selle kohaldamisega võetakse Clt võimalus asjaolude muutumisel Euroopa Liitu siseneda ja kaitset paluda. Kaebajatele tuleks tagada võimalus, et kui Venemaal muutub tagakiusamine väljakannatamatuks, saavad nad uuesti taotleda rahvusvahelist kaitset ja päritoluriigist turvaliselt emigreeruda.

15.Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajad pole siinsel juhul esile toonud erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse sissesõidukeelu lühendamiseks. Seega on vaidluse all eelkõige küsimus, kas esinevad asjaolud, mis muudavad 3-aastase sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks. VSS § 74 lg-s 1 nimetatud 3-aastast tähtaega võib põhimõtteliselt lühendada nullini. Vaidlustatud sissesõidukeeld on piisavalt põhjendatud ning halduskohus leidis õigesti, et see on antud kaalutlus- ja hindamisvigadeta. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis toonuks kaasa sissesõidukeelu tähtaja lühendamise VSS § 74 lg 3 alusel. Kuigi tegemist on liikumisvabadust piirava meetmega, ei ole riive ebaproportsionaalne. Kaebajatel puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja pädevuses ning kohus ei saa PPA eest otsustada, kas ja kui pikaks ajaks sissesõidukeeldu kohaldada (HKMS § 158 lg 3). Kohtu pädevuses on üksnes kontrollida, kas vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-16-2088, p 18). Õige ei ole väide, et sissesõidukeeld igal juhul välistab võimaluse taotleda enne kolme aasta möödumist uuesti rahvusvahelist kaitset. Kui kaebajatele peaks Venemaal osaks saama tagakiusamine või ilmneks muul põhjusel oht nende elule, mis vastab VRKS § 4 lg-te 1 ja 3 tingimustele, on neil Eestisse pagemisel ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist vastavalt VSS § 32 lg-le 1.