X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2022 otsusele nr 12204230065-1 Y. Y. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.11.2022 otsusele nr 12204230088-1
Menetlusosalised
Kaebajad – X. X. ja Y. Y., esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Mirja Sarap ja Regina Lider
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 15.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. ja Y. Y. kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusabi andmise kulud (kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebajate nimed ning päritoluriigi informatsioon tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.03.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
7.Kaebajad ei nõustu PPA hinnanguga, et nad ei vaja rahvusvahelist kaitset. Kaebajate tagakiusamise põhjuseks on poliitilised veendumused, mis ei ühti Xxxxxxx võimukandjate omadega. Ka PPA on oma otsustes selle välja toonud.
8.Kaebajatel on põhjendatud hirm tagakiusu ees VRKS § 19 lg 2 p-de 1, 2, 3, 7 ja Y. Y.l ka p 5 mõttes. Kaebajate sõber O. O., kelle juures kaebajad Eestis peatuvad, on NATO taustaga, mistõttu ähvardab kaebajaid Xxxxxxxle naastes süüdistus riigireetmises (VRKS § 19 lg 2 p 3). Asjakohatu on PPA väide, et Xxxxxxx ametivõimudele ei ole tõenäoliselt teada, kelle juures kaebajad peatusid. Isegi kui ametivõimud seda piiriületusel ei tea, siis ei vähenda see teadmatus kaebajatele tekkivaid riske. Kaebajate pikk Eestis viibimine tekitab küsimusi ning nad satuvad uurimise alla, mille käigus see kindlaks tehakse. Lisaks on Eesti Vabariik Xxxxxxxl lisatud ebasõbralike riikide nimekirja.
9.Kaebajad kardavad Xxxxxxx võime, mistõttu pole nad saanud oma arvamust vabalt väljendada. Tõenäoliselt ei suuda kaebajad ülekuulamisel valetada või jätta vastamata, pigem murduvad. Samuti on teada, et kaebajad pole kuhugi mujale kui Eestisse reisinud ning B. B.ga on sõprus pikaajaline. Kaebajaid ähvardab diskrimineeriv ja ebaõiglane süüdimõistmine ja vabaduse kaotus, kuna neid võidakse süüdistada riigireetmises koostöö tõttu välismaalastega. X. X. on teinud riigivõimu vastaseid postitusi. PPA standard ohtu sattumise osas on vale ega vasta päritoluriigi tegelikele oludele. Ei ole võimalik väita, et Xxxxxxxl saab ohutult võimuorganitega vastupidisel arvamusel olla.
10.Xxxxxxxle naastes riivatakse kaebajate inimõigusi. Kaebajad riskivad oma arvamust avaldades vabaduse kaotuse ja füüsilise ning vaimse vägivallaga. Vene õigusriik on äärmiselt nõrk, puudub õiguskindlus, seadused muutuvad kiiresti, tõendamisstandard on madal. X. X. poliitilised vaated hakkasid kujunema juba 2012. a. Kaebajad ei ole käinud palju meeleavaldustel, kuid see ei tähenda, et kaebajate poliitiline meelsus oleks olnud muutlik. Kaebajad on kursis riigis toimuvaga ning on pidevalt proovinud edasi anda oma poliitilist meelsust. Olukorras, kus kaebajaid ähvardab reaalne vabaduse kaotus, ei saa neile ette heita seda, et nad pole käinud meeleavaldustel. PPA toetab sõnavabaduse piiramist, öeldes, et puudub vajadus meeleavaldustel käimiseks. Kaebajad ei pea tõendama, et päritoluriigi ametiisikud olid enne riigist lahkumist nende meelestatusest teadlikud. PPA-le on teada asjaolud, kus ebaproportsionaalse süüdistuse võib kaasa tuua ka ühekordne ja väikese arvuga jälgijatele tehtud postitus.
11.Y. Y. võidakse mobiliseerida. Y. Y. ei ole läbinud ajateenistust, kuid ta on sellest hoolimata arvatud reservi sellise kategooriaga, keda saab mobilisatsioonile allutada. Euroopa Kohtu 26.02.2015 lahendist C-472/13 tulenevalt pole oluline, millisel kohal Y. Y. teenistuses olema peaks ning kas ta suunataks otse rindele. Euroopa Kohtu sõnul piisab kui sõjakuritegude toimepanemine on väga tõenäoline. Vaidlust ei ole, et Xxxxxxx sõjavägi paneb toime sõjakuritegusid. Y. Y.l puudub seadusest tulenev võimalus teenistusest keelduda.
12.PPA info sõjaväekohustuse ja mobilisatsiooni osas on puudulik. Xxxxxxx siseriiklik õhkkond on pingeline ning igasugused muutused riigis on ettearvamatud ning üllatuslikud, seaduseid muudetakse ja võetakse vastu väga lühikese aja jooksul. Arvestades, et mobiliseerimine on toimunud 1-2 tunni jooksul ning isikuid on mobiliseeritud öösiti kodust või otse töölt, ei saa väita, et mobilisatsiooni juures oleks midagi ettearvatavat või prognoositavat. Mobilisatsioonist kõrvalehoidumisel rikutakse Xxxxxxx kodanike põhiõigusi. Samuti võidakse desertööridele määrata kuni 10-aastane vanglakaristus. PPA ei saa puudulikule infole tuginedes otsuseid teha, mistõttu on rikkunud uurimispõhimõtet. PPA on kinnitanud, et kaebajate ütlused on järjekindlad, st vastuolusid ei esine. Y. Y.l on põhjendatud tagakiusukartus süüdimõistmise või karistamise ees
sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob (kaudselt) kaasa sõjakuritegude toimepanemise.
13.Alternatiivselt tuleb kaebajaid tunnistada täiendava kaitse saajateks. Kaebajad on Eestis viibinud kauem kui viisa seda võimaldab, mistõttu tekivad ametivõimudel küsimused, millele ei suuda kaebajad vastata ennast ohtu seadmata. Ametiisikute järeldused nende meelestatuse kohta toovad kaasa tagakiusamise. Lisaks on X. X. teinud riigivõimuvastaseid postitusi, mis päritoluriigi info kohaselt toob kaasa süüdistuse.
14.PPA ei ole sisuliselt kaalunud täiendava kaitse andmise tingimusi ning on lähtunud asjakohatutest andmetest, kuna asjaolud on muutunud. Eelnevat möönab ka PPA ise. Xxxxxxxl luuakse uusi võimalusi suruda maha ka rahumeelseid meeleavaldusi. Tähtsust ei oma asjaolu, et isik ei ole varasemalt ametivõimude tähelepanu köitnud. Kahtluse korral saab kogu pere süüdistuse ning ametivõimud ei vii läbi korrektset juurdlust.
15.PPA kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel tõlgendanud valesti materiaalõigust. Seaduse ega kohtupraktikaga ei ole kooskõlas, et puuduvad kergendavad või humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Imperatiivne sissesõidukeeld kohaldub vaid sellisel juhul kui isikule ei anta lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtaega (VSS § 74 lg 2). Kaebajatele on antud vabatahtlik lahkumise tähtaeg. PPA ei ole kaalunud, kas esineb asjaolusid, miks sissesõidukeeldu kohaldada ja milline pikkus on proportsionaalne. PPA ei ole menetluse jooksul seadnud kahtluse alla kaebajate selgitusi ning on leidnud, et kaebajate selgitused on järjepidevad.
16.Sissesõidukeelu oleks pidanud jätma kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Kaebajad on välja toonud oma psüühilise erivajaduse ning pikaaegsed sõprussuhted Eesti elanikega. Kaebajad on Eestis viibides õppinud riigikeelt ning lävinud kohaliku elanikkonnaga, osalenud kursustel, mis võimaldavad Eestis töö leida. Päritoluriiki naastes halveneb kaebajate vaimne tervis (emotsionaalse pinge ja halva ravikvaliteedi tõttu).
17.Põhjendatud ei ole ka vabatahtliku lahkumise tähtaja pikkus. PPA ei ole välja toonud kaalutlusi, miks on kaebajate võimalikult kiire lahkumine vajalik ning proportsionaalne. Kuivõrd kaebajatel on psüühiline erivajadus, tingib see aeglasema tegutsemistempo ning suurema kohanemisaja vajaduse. Lisaks on kaebajatel vajalik varuda ravimeid ja mõelda läbi kõik muu lahkumisega seonduv, korraldada lahkumine finantsilistest jm võimalustest lähtuvalt.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
18.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA otsused on õiguspärased ning rahvusvahelise kaitse saamine ei ole välismaalase põhiõigus. X. X. tervislik seisund ega Töötukassa kursustel käimine ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmiseks ega lahkumisettekirjutuse täitmisel. Ravimeid tellida ja raviarstiga suhelda saab ka telefoni ja muude sidevahendite kaudu. Paljasõnaline on kaebaja väide, et Xxxxxxxl ei ole ravimid kättesaadavad.
19.Taotluse põhjendamatuks lugemine ei eelda, et PPA peab hindama ja otsuses välja tooma VRKS § 22 pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Pagulase seisundi tuvastamine ei toimu välistavate asjaolude tuvastamise kaudu.
20.PPA analüüsis otsuse punktis 5.5 lk-l 4 kaebajate sõbraga seonduvat ning leidis, et on vähetõenäoline, et Xxxxxxx ametivõimud võiks Y. Y.t Xxxxxxxl tagakiusata põhjusel, et ta on teinud koostööd NATO töötajate või eriteenistusega. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Y. Y. oleks teinud koostööd mõne välisriigi või siis NATO töötajatega. Pelgalt asjaolu, et kaebajad peatuvad Eestis viibides endise NATO töötaja juures, ei ole piisav, et jaatada kaebajate koostööd NATO töötajatega.
21.Sotsiaalmeedias jälgib X. X.t üksnes 205 inimest. Seega on X. X. niivõrd tagasihoidliku profiiliga, et ei ole usutav, Xxxxxxx politsei tema vastu huvi tunneks. Juhul kui X. X. mõne postituse pärast politsei huviorbiiti satuks, siis tagajärjeks oleks ehk rahaline trahv. Piinamise alla ei kuulu igasugune hingeline trauma või kartus. Piinamiseks või ebainimliku ja alandava kohtlemiseks peetakse olukorda, kui väljasaatmisega kaasneb reaalne ja tõendatud oht nimetatud isiku tervise oluliseks ja pöördumatuks halvenemiseks.
22.PPA on Y. Y. mobilisatsiooniohu osas võtnud seisukohad otsuse lk-del 5, 6 ja 7 ning viidanud päritoluriigi teabele. Kuivõrd Y. Y. ei ole varasemalt läbinud kohustuslikku sõjaväeteenistust ning ta ei ole saanud Xxxxxxxl kutset ilmuda sõjaväeteenistusse, on ebatõenäoline, et teda võidakse mobiliseerida. Kaebajate kartus langeda tagakiusu ohvriks on hüpoteetiline.
23.PPA ei ole tuvastanud sellist reaalset ohtu, mis tooks kaasa kaebajatele täiendava kaitse andmise. Kaebajate suhtes ei ole algatatud kriminaalasju ning nad pole oma päritoluriigis tagaotsitavad. Xxxxxxxl kasvab võimude tegevusega rahulolematute inimeste arv, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kõiki neid asutakse taga kiusama või vangistama. Xxxxxxxl ei toimu relvastatud konflikti ega selliseid sündmusi, mis võiksid iga Xxxxxxx territooriumil elava isiku ohtu seada pelgalt seal viibimise tõttu.
24.Kaebajatel puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Samuti ei esine selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lgs 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).
26.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
27.PPA leiab vaidlustatud otsustes, et kaebajatel puudus vajadus Xxxxxxxlt lahkuda, kuna kaebajatel ei ole selline profiil, mis võiks endaga kaasa tuua Xxxxxxx ametivõimude huviorbiiti sattumise. Samuti puudub kindlus, et Y. Y. mobiliseeritakse. Kaebajad eelnevaga ei nõustu.
28.X. X. tõi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise põhjustena välja, et osales peale sõja algust Xxxxxxxl sõjavastastel meeleavaldustel (p 13) ja avaldas sotsiaalmeedias sõjavastaseid seisukohti. X. X. tuli 29.03.2022 abikaasaga Eestisse, et külastada sõpra. Eestis viibides selgus, et Xxxxxxxl karmistati seadusi. X. X. kardab Xxxxxxxle naastes, et teda süüdistatakse riigireetmises, kuivõrd ta viibis Eestis sõbra juures, kes on NATO reservis (29.07.2022 protokoll nr 12204230065-1, p 4, dtl 502). Eelnevat aluseks võttes nõustub kohus PPA hinnanguga ohu puudumise kohta, et X. X.t võidakse süüdistada riigireetmises. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud ning kaebajad ei ole vaidlustanud järgmist: „06.06.2022 võeti Xxxxxxx parlamendis vastu hulk kriminaalkoodeksi muudatusi, mis puudutasid riigireetmist ja spioneerimist. Muudatustega laiendati riigireetmise ja spioneerimise mõistete sisu seadusandluses. Kriminaalkoodeksi paragrahvi 275 järgi saab riigireetmise eest määrata 10- kuni 20-aastase vanglakaristuse. Seadusesse lisati uus paragrahv 275.1, millega kriminaliseeriti igasugune „salajane“ kontakt mitte ainult välisriikide eriteenistustega, vaid ka välismaiste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis töötavad välismaiste eriteenistuste huvides. Uues seaduses räägitakse Xxxxxxx ja tema julgeoleku vastu kasutatava info jagamisest välismaisele vaenlasele. Seaduse sõnastus on laialivalguv, mis muudab võimalikuks igasugused tõlgendused. Sind võidakse spionaažis süüdi mõista kui sa näiteks kirjutad rahvusvahelisele organisatsioonile raporti või teed intervjuusid rahvusvahelise meediakompanii heaks.“
29.Üldist otsingut internetis kasutades (sh sotsiaalmeedias), nähtub, et O. O., kelle juures kaebajad väidetavalt Eestis viibisid, on teeninud sõjaväeteenistuses, kuna ta on postitanud oma fotosid sõjaväevormis.1 Kaebajad toovad välja, et B. B. ei ole tegevteenistuses ja töötab hetkel turvamehena, mistõttu puuduks alus seostada B. B.d jätkuvalt Eesti sõjateenistusega. Samuti ei nähtu kohtule interneti avalikest otsingutest, et B. B.d võiks seostada kaebajatega. Kaebajatel puudub vajadus avaldada, kelle juures nad Eestis viibisid. Isegi praeguses olukorras ei muuda Eestis viibimine (seda ka üle viisa tähtaja) kaebajaid Xxxxxxxl automaatselt riigireeturiteks. Ka sellest, et Eesti on kantud nn ebasõbralike riikide nimekirja, ei saa järeldada, et kaebajatele võivad kaasneda ohtlikud tagajärjed. Tegemist on riikide nimekirjaga, kus piiratakse võimalusi värvata Xxxxxxxlt tööjõudu.2 Kaebajad ei ole Eestis töötanud ega töölepingut sõlminud.
30.Kaebajad toovad välja, et on käinud üksikutel meeleavaldustel. X. X. on teinud sotsiaalmeedias sõjavastaseid postitusi. Facebook’i mitteavalikult kontolt ei nähtu, et kaebaja oleks vastavaid postitusi teinud.3 Kaebaja ise toob välja, et kasutab eelkõige Twitteri platvormi. Haldusasja juurde on esitatud tõendid sõjavastaste avalduste kohta sotsiaalmeedia lehekülgedel VKontakte ja Twitter (dtl 82-90, 515-529). Nimetatud tõenditest nähtuvalt on X. X. jaganud petitsiooni oma kontol, et inimesed annaksid allkirja Xxxxxxx presidendile umbusalduse avaldamiseks (dtl 89). X. X. hinnangul peaks 24. veebruar olema mh Zzzzzi režiimi kuritegude mälestuse päev (dtl 88). Kirjeldatud on ka olukorda, et meeleavaldajad olid politseist tugevamad ning meeleavaldust peaks kordama (dtl 88). Samuti on kirjeldatud olukorda, mis juhtub kui ametivõimud peavad inimesi kinni (dtl 86-87). X. X. on vastanud prof. G., et Nnnnnnnn on sõda, Zzzzz ning sõja algatajad on kurjategijad (dtl 85). PPA eelnevat ei vaidlusta. X. X. selgitas PPA-le, et Xxxxxxx ametivõimud teavad kaebajat sotsiaalvõrgustiku kaudu, kuigi kaebaja ei ole kasutajaks registreeritud oma nimega ning et sotsiaalmeedia kontod on seotud kaebaja telefoninumbriga, mille kaudu on võimalik kaebaja isikut tuvastada (p 8 ja 9). X. X. selgitas PPA-le, et neil abikaasaga ei olnud Xxxxxxxl ametivõimudega kokkupuuteid ega probleeme ning nad järgisid seadusi (p 23). Alles Eestis olles Kättesaadav: https://www.facebook.com/arturkirm (22.02.2023). Kättesaadav: Venemaa pani Baltimaad ebasõbralike riikide nimekirja | Välismaa | ERR( 22.02.2023).
alustas X. X. sõjavastaste postituste tegemisega, sh andis allkirja pöördumisele, milles sooviti president Zzzzzi tagandamist ning sõjategevuse peatamist (p 24). X. X. ei ole Xxxxxxxl tagaotsitav (p 25, dtl 504). PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud hulgaliselt näiteid, kuidas inimesed on avaldanud massiliselt meelt ning mh on Hhhhhhhhi linnasaadikud teinud avaliku pöördumise selle kohta, et Xxxxxxx president peaks tagasi astuma (otsuse lk 3-6). Kohus nõustub toodud näidete valguses PPA-ga, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset seetõttu, et on avaldanud arvamust Eestis viibides sotsiaalmeedias võõra nime all. Arvestades, et sotsiaalmeedias avaldavad mitmed tuhanded inimesed arvamust, ei pruugi ametivõimud kontrollida kõiki postitusi. Lisaks ei tegelenud kaebaja Xxxxxxxl aktiivselt poliitikaga ning osalesid üksnes mõned korrad meeleavaldustel mitme aasta vältel. Eelnevast saab järeldada, et kaebajate võimuvastane tegevus ei olnud järjepidev. Kaebajad ei olnud Xxxxxxxl olles kordagi ametivõimude huviorbiidis, üksnes korra 2018. a tänaval peatati X. X. kontrollimiseks peale meeleavaldust (p 25, dtl 504). X. X. tõi ka välja, et tuli koos abikaasaga Eestisse seetõttu, et tahtsid puhata, kuna koolis oli vaheaeg ning olid väsinud. Eestis peale uudiste lugemist, et Xxxxxxxl peetakse inimesi kinni ja pannakse vangi, arvasid, et Xxxxxxxle naasmine on ohtlik (p 32). Eelnevaga X. X. ise kinnitab, et Xxxxxxxl olles ta ohus ei olnud ning tuli Eestisse külla puhkuse eesmärgil. X. X. kahtlus, et Xxxxxxxle naasmisel satuvad nad abikaasaga ohtu, on hüpoteetiline ning puuduvad sellekohased vastavad tõendid, et igasuguse sotsiaalmeediasse postituse pärast võidakse inimesi karistada vangistusega. X. X. postitusi saab pidada Ukraina sõda mittepooldavateks, kuid ta ei ole teinud neid oma nime alt. X. X. ise ei ole n-ö poliitiliselt aktiivne, st tema ei algatanud postituses jagatud petitsiooni, vaid üksnes jagas vastavat linki. Samuti ei ole postituste arv märkimisväärselt suur, millest võiks järeldada ohu tekkimist. Eelnevat aluseks võttes asus PPA õigesti järeldusele, et X. X. ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL toodud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele.
31.Y. Y. kirjeldas 27.07.2022 PPA-le asjaolusid, miks ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ning tõi välja, et tuli Eestisse sõbraga kohtuma ning Eestis plaaniti viibida ühe kuu. Piiriületusel tekkisid probleemid, kuna piiri lubati ületada üksnes neil, kel oli mõjuv põhjus, nt minna ravile. Kaebajad broneerisid koha hotellis, kus osutati raviteenuseid. Eestis viibides, uudiste jälgimise järgselt otsustasid kaebajad esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Y. Y. võidakse kutsuda armeesse olenemata sellest, et kaebaja vanuses inimesi enam ei kutsuta armeesse. Samuti tuli uudistest välja, et NATO töötajatega või eriteenistuses töötavate inimestega koostöö tegemise eest võidakse karistada (p 4, dtl 560). Eelnevaid Y. Y. selgitusi aluseks võttes, nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning Y. Y. ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2011/95/EL toodud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Y. Y. ei toonud välja, et tal oli pöördumatu vajadus Xxxxxxxlt lahkuda, vaid lahkuti eesmärgiga minna Eestisse puhkama. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lähtudes kaebajateni jõudnud uudistest. Erinevates infokanalites kajastatud sündmustest ei saa aga järeldada, et ka Y. Y.le saabuvad sarnased tagajärjed, kuivõrd asjaolud ei pruugi olla samasugused.
32.Y. Y. kardab, et teda võidakse mobiliseerida. 21.09.2022 kirjutas Xxxxxxx president alla osalise mobilisatsiooni korraldusele, mille kohaselt mobiliseeritakse 300 000 reservväelast. Mobiliseerimisele kuulusid Xxxxxxx kodanikud, kes olid läbinud kohustusliku sõjaväekohustuse ja omandanud teatud eriala. Samas viitavad osad allikad, et mobiliseerimisele kuulub 1,2 miljonit reservväelast (lk 26, p 2.1.). Xxxxxxxl kuuluvad võimaliku mobilisatsiooni kohustuse alla kõik 1850 aastased sõjaväelise isikutunnistusega mehed, kellel on sõjaline sobivuskategooria „A“ (sobiv) ja „B“ (sobiv väikeste piirangutega). Sobivuskategooriaga „D“ on väeteenistuseks kõlbmatud ning neid mobiliseeritakse viimases järjekorras (lk 26, p 2.2.). Sarnaselt kohustusliku ajateenistuse kutsega tuleb mobilisatsioonikutsed kätte toimetada isiklikult ning allkirjastada kättesaamisel. Teate jätmine postkasti või lähedastele üleandmine on seadusevastane ning ei too kaasa õiguslikke tagajärgi
(samas, lk 29, p 2.2.2.). Samas rikkusid kutseid kättetoimetavad ametnikud reegleid ning värvati ka inimesed, kes ei ole mobilisatsioonikõlbulikud (samas, lk 32, p 2.3.1.)4.
33.EL liikmesriigid on kohustatud võimaldama asjaomastel isikutel tugineda kõigile pärast tagasisaatmisotsuse tegemist aset leidnud asjaolude muudatustele, mis oma olemuselt võivad oluliselt mõjutada huvitatud isiku olukorra hindamist seoses direktiiviga 2008/115/EÜ, eelkõige selle art-ga 5. (Vt C-181/16 Gnadi, p 64.). Kohus on ühel meelel PPA-ga, et asjaolude pinnalt ei paista tõenäosust Y. Y. mobiliseerimiseks. Vaidlust ei ole, et Y. Y. ei ole läbinud sõjaväeteenistust ning ta on praeguse ajani sõjaväeteenistusest vabastatud tervislikel põhjustel. Aega peavad teenima kõik 1827 aastased Vene kodanikud. Y. Y. on 32-aastane, mistõttu see kohustus teda enam ei puuduta. Samuti puuduvad tõendid, et Y. Y. on kohustatud ilmuma sõjaväekomissariaati seoses käimasoleva mobilisatsiooniga. Kaebaja on esitanud asja juurde 2008. a sõjaväepileti (dtl 545-552). Ka nimetatud tõendist ei saa järeldada, et Y. Y. mobiliseeritakse, vaatamata asjaolule, et ta on määratud reservi. Ka Y. Y. ise selgitas 13.10.2022 PPA-le, et ta ei tea, kas ta on reservi arvatud või mitte, ta on üksnes sõjakomissariaadis arvel (p 11, dtl 568). Y. Y. ei tea, et talle oleks saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse, kas ja millised oleks tema keeldumise võimalused ning kas ja miks poleks tal võimalik neid kasutada (vt nt C-238/19 Bundesamt für Migration und Flüchtlinge, p-d 28 ja 29). Seega ei ole praegusel ajal kindlust, et kaebaja profiiliga inimest võidakse mobiliseerida, arvestades sh, et Y. Y. ei ole läbinud kohustuslikku sõjaväeteenistust ning tal on tervisega probleemid.
34.Kaebajate hinnangul kohaldub Euroopa Kohtu 26.02.2015 lahend C-472/13 Shepherd vs Bundesrepublik Deutschland, kus on antud juhised direktiivi 2004/83/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e. tõlgendamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võib tagakiusamine mh esineda süüdimõistmises või karistamises sõjaväeteenistusest keeldumise korral kokkupõrkes, mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid või tegusid, mis on artikli 12 lõikes 2 sätestatud välistamise alus. Kohus ei nõustu, et Y. Y. suhtes kohalduvad eeltoodud Euroopa Kohtu seisukohad, kuivõrd Y. Y. ei ole mobilisatsioonikutset saanud ning puudub alus arvata, et Y. Y. ka värvatakse sõjaväeteenistusse oma ea tõttu. Kohus ei nõustu kaebajatega, et PPA info sõjaväekohustuse ja mobilisatsiooni osas on puudulik, kuivõrd ka kaebajad ise ei viita konkreetsetele puudustele, millele on PPA tuginenud. Üksnes kaebajate viitest pingelisele Xxxxxxx siseriiklikule õhkkonnale ei saa järeldada vastupidist. PPA ei saa tugineda hüpoteetilistele väidetele olukorras, kus Y. Y. ei ole poliitiliselt aktiivne ning ta ei ole saanud mobilisatsioonikutset. PPA leidis õigesti, et Y. Y. taotlus kaitse saamiseks ei ole põhjendatud taotluses toodud asjaoludel ning lükkas taotluse õigesti tagasi.
35.Kohus leiab, et kaebajad ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Xxxxxxxl ei toimu selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajatele tuleneda oht. Xxxxxxxl ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda. Kaebajad ei ole välja toonud riigiorganitest või muudest asjaoludest tulenevat ohtu. X. X. on enda väitel avaldanud poliitilist meelsust sotsiaalmeedias, millele ei ole järgnenud ametivõimude huviorbiiti sattumist. Y. Y. ei ole üldse avaldanud meelsust, mistõttu puudub alus arvata, et kaebajad võivad seetõttu võimuorganite huviorbiiti ning seeläbi ohtu sattuda. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajaid võidakse karistada üksnes seetõttu, et kaebajad viibisid Eestis koos endise militaristiga, kuivõrd vastavat asjaolu ei ole võimalik üheselt tuvastada. Samuti ei pea kohus ustuvaks võimalust, et kaebajaid võidakse karistada üksnes Eestis viibimise tõttu. Toodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebajad ei vaja täiendavat kaitset.
36.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks olema välismaalasel seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus).
37.Y. Y. selgitas 13.10.2022 PPA-le, et ta on nõus negatiivse otsuse korral Eestist vabatahtlikult lahkuma (p 22, dtl 570). Y. Y. leiab, et tal on vaja rohkem kui 7 päeva, et Eestist lahkuda (p 33, dtl 571).
38.X. X. selgitas 13.10.2022 PPA-le, et on nõus negatiivse otsuse korral Eestist vabatahtlikult lahkuma (p 15, dtl 511). X. X. ei soovi Xxxxxxxle naasta ning peab võimaluseks reisida Wwwwwwwsse (p 22, p 24, dtl 512). X. X. hinnangul on tal vajalik Eestist lahkumiseks rohkem kui 7 päeva asjade kokkupanemiseks (p 31, dtl 513). Kuivõrd VSS § 72 lg 4 järgi on maksimaalne määratav tähtaeg 30 päeva, ei saa ka 30-päevast tähtaega lugeda piisavalt pikaks, olukorras, kus kaebajad ei soovi Eestist lahkuda või soovivad reisida mõnda teise riiki.
39.Kaebajatele oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ära kuulatud. Vastustaja on ettekirjutustes piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Kohtule ei nähtu vastustaja poolt kaalutlusõiguse rikkumist. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et kaebajatel puuduvad Eestis kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed.
40.Kaebajad toovad välja tõenäosuse, et päritoluriiki naastes halveneb nende vaimne tervis (pinge ja halva ravikvaliteedi tõttu). Oma väidete tõendamiseks on asja juurde lisatud Y. Y. 04.01.2023 psühhiaatri epikriisid (dtl 390-391). Riigikohtu halduskolleegium sisustas 15.02.2023 kohtuotsuses nr 3-20-1115 isiku väljasaatmist seoses tervisliku olukorraga ning tõi välja järgmise. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi on isiku väljasaatmine tema tervisliku olukorra tõttu keelatud vaid väga erandlikel juhtudel. Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal kättesaadav, esineb reaalne oht välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule halvenemisele, mis toob kaasa suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise (vt 13. detsembri 2016. a otsus Paposhvili vs. Belgia (41738/10), p 183; 7. detsembri 2021. a otsus Savran vs. Taani (57467/15), p-d 129 ja 137). Euroopa Kohus on selgitanud, et EL põhiõiguste harta alusel on väljasaatmiskeelu standard sama (vt nt C562/13 Abdida, p-d 47 jj; C-353/16 MP, p-d 37 jj, C-69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p-d 61–66). Kui tegemist on raske psühhiaatrilise haigusega, ei saa seejuures piirduda üksnes nende tagajärgedega, mis võivad olla asjaomase isiku füüsilisel toimetamisel ühest liikmesriigist teise, vaid arvesse tuleb võtta kõiki selle väljasaatmisega kaasnevaid tõsiseid ja parandamatuid tagajärgi (C353/16 MP, p 42).
41.Kohtu hinnangul on kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutused õiguspärased ning on mittetagasisaatmise põhimõttega kooskõlas. Kohus ei kahtle, et kaebajatel võivad olla tervisehäired, kuid mingeid tõendeid ei ole selle kohta, et kaebajad oleks füüsiliselt või psüühiliselt nii raskelt haiged ning milliseid haigusi ei ole Xxxxxxxl võimalik ravida. X. X. kinnitas 13.10.2022 vestluses PPA-le, et ta sai tervise raviks vajalikku abi Xxxxxxxl alates 2017. aastast (p 4, dtl 508, p 21, dtl 512, p 27-30, dtl 513). Kaebajad ei ole ka väitnud, et tervishoiuteenused oleksid neile Xxxxxxxl tahtlikult kättesaamatuks tehtud (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-542/13 M`Bodj, p-d 35, 41).
42.PPA on rakendanud VSS § 74 lg 3 alusel kaalutlusõigust, kohaldades kaebajatele sissesõidukeelu 3 aastaks. Sissesõidukeeld on viibimisaluse lõppemisel või lõpetamisel lahkumisettekirjutuse tegemisega kaasnev otsustus, mida tehes on haldusorganil üldjuhul kaalutlusõigus. Keeld ja selle kestus peavad asjaolusid arvestades olema proportsionaalsed ning see eeldab mh isiku ärakuulamist (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 23.09.2019 otsus nr 3-16-2088, p-d 12 ja 15; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 12; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 32–34).
43.Kaebajad leiavad, et PPA oleks pidanud sissesõidukeelu jätma kohaldamata tulenevalt VSS § 74 lg-st 4 ehk humaansetel kaalutlustel. PPA on võimaldanud kaebajatel anda selgitusi seoses sissesõidukeelu kohaldamisega. 13.10.2022 selgitas X. X. PPA-le, et talle ei tuleks sissesõidukeeldu kohaldada, kuna ta ei ole Eestis seadust rikkunud. Ta ei ohusta Eesti ega Euroopa turvalisust (p 32, dtl 513). Y. Y. selgitas 13.10.2022 PPA-le, et on seadusekuulekas ning maksab makse, mistõttu ei
mõista, miks tema suhtes kohaldatakse sanktsioone. Ta ei ületanud riigipiiri seadusevastaselt (p 34, dtl 571). Arvestades kaebajate väljendatut, puudus vastustajal alus humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1928). Kaebajatel puuduvad Eestis lähedased inimesed. Samuti võimaldab kaebajate tervislik seisund Eestist lahkuda. Sissesõidukeelu vaatenurgast lähtuvalt ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajad on Eestis viibides õppinud riigikeelt ning lävinud kohaliku elanikkonnaga, osalenud kursustel, mis võimaldavad Eestis töö leida. PPA on vaidlustatud otsuse kohaselt arvesse võtnud ja kaalunud kaebajate vestlustel ja ärakuulamisel väljendatut, sh kaebajate tervisliku seisundiga seonduvat. PPA asus õigesti järeldusele, et kaebajatel ei ole Schengeni alal selliseid lähemaid sidemeid, mis vääriksid kaitsmist. Kaebajatel on Xxxxxxxl sugulased, seega on neil side päritolumaaga. Kohtu hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamine 3 aastaks proportsionaalne. Kuivõrd tühistamisnõuded ei kuulu rahuldamisele, ei rahulda kohus ka kohustamisnõudeid.
44.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebajatele menetlusabi andmise kulud (kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. Kohus lahendab eraldi määrusega kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.