Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-23-110 18.08.2023 Reelika Kitsing Raido Rosenthali kaebus Eesti Advokatuuri 10.11.2022. a otsuse tühistamiseks Kaebaja – Raido Rosenthal Vastustaja – Eesti Advokatuur
1.Tagastada Raido Rosenthali kaebus.
aukohtu
2.Jätta Raido Rosenthali riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetada kaebajale kätte ja edastada teadmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD
1.Raido Rosenthal (edaspidi ka kaebaja) esitas 27.05.2022 (registreeritud 02.06.2022) kaebuse ja 13.06.2022 (registreeritud 17.06.2022) kaebuse täienduse Eesti Advokatuurile vandeadvokaat Ahto Sirendi tegevuse suhtes. Kaebaja leiab, et temale riigi õigusabi korras määratud kaitsja on olnud nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetlustes väga hooletu ning ta on advokaadi käitumise tõttu jäänud ilma nõuetekohasest kaitsest kriminaalasjas nr 1-214451. Kaebaja põhjendab kaebust sellega, et advokaat jättis maakohtule esitamata taotlused kriminaaltoimikus olevate tõendite kohtumenetlusse vastuvõtmiseks, mille tulemusel on kaebaja kandnud kohtumenetlustes kaotusi. Advokaat jättis kohtule esitamata teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 20231502593. Samuti ei ole advokaat nõuetekohast tähelepanu pööranud kriminaaltoimikus asuvale tõendile (Consultorio Medico „MedicRuss“ 22.03.2021. a konsultatiivne otsus koos tõlkega) ning ringkonnakohtule esitas advokaat pooliku tõendi. See tähendab, et advokaat küll esitas ringkonnakohtule hotell „Amedia“ õiendi küll õigeaegselt, kuid jättis kohtule edastamata info, kuidas tõend saadud on, mistõttu jäeti advokaadi vea tõttu tõend kohtutoimikusse vastu võtmata. Advokaat jättis kohtule esitamata ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost nr 1930073, millise „kinnitamata“ tõendi esitas 11.02.2021 kannatanu uurijale kriminaalasja 1-21-4451 ülekuulamise raames.
2.Advokatuuri aukohus küsis advokaadilt selgitusi. Vandeadvokaat A. Sirendi esitas 28.06.2022 aukohtule oma kirjalikud selgitused.
3.Advokatuuri aukohus vaatas R. Rosenthali kaebuse läbi 30.06.2022. a istungil ja tegi
3-23-110 resolutsioonilise otsuse (allkirjastatud 11.07.2022), millega otsustas mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi A. Sirendi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
3.1.Kaebaja taotles 28.07.2022 aukohtu otsuse täiendamist motiveeritud osaga ning 12.08.2022 esitas täiendavad selgitused. R. Rosenthal esitas aukohtule ka tema kriminaalasjas esitatud kassatsioonkaebuse, kus asenduskaitsja on leidnud palju kaebaja kaitseõiguse rikkumisi kaitsja A. Sirendi töös.
4.Advokatuuri aukohus tühistas 02.09.2022. a määrusega aukohtu 30.06.2022. a istungi otsuse ja otsustas uuesti arutada vandeadvokaat A. Sirendi tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamist.
4.1.R. Rosenthal esitas 31.08.2022 (registreeritud 12.09.2022) kaebuse täienduse, milles ta taotles, et kaitsja A. Sirendi suhtes algatataks aukohtumenetlus kaebaja ilmajätmisest korrapärasest kaitsest kaebaja kriminaalasjades nr 1-21-3556 ja nr 1-21-4451.
4.2.Vandeadvokaat A. Sirendi esitas 25.09.2022 aukohtule oma täiendavad selgitused.
4.3.Aukohus otsustas arutada 13.10.2022 istungil uuesti aukohtumenetluse algatamist või algatamata jätmist vandeadvokaat A. Sirendi suhtes seoses R. Rosenthali kaebusega advokaadi tegevusele. Aukohus tegi 13.10.2022 istungil protokollilise määruse nr 20-2 (allkirjastatud 02.11.2022), millega otsustas algatada aukohtumenetluse vandeadvokaat A. Sirendi tegevuse suhtes ning kohustada viimast esitama täiendavaid selgitusi.
4.4.Vandeadvokaat esitas 07.11.2022 aukohtule täiendavad selgitused.
4.5.Advokatuuri aukohus vaatas R. Rosenthali kaebuse uuesti läbi 10.11.2022. a istungil ja tegi resolutsioonilise otsuse (allkirjastatud 12.12.2022), millega otsustas lõpetada aukohtumenetluse vandeadvokaat A. Sirendi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
5.13.02.2023 saabus kohtualluvusel Tartu Halduskohtusse R. Rosenthali kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamiseks. Kriminaalmenetluses kaebajale määratud advokaadi tegevus oli kaebaja arvates pigem teoreetiline. Seetõttu ei võetud kohtus vastu tõendeid, ei arvestatud kaitseväiteid ning kaebaja ei ole sisuliselt saanud teostada enda kaitsestrateegiat. Advokaat jättis kohtule esitamata ka olulised tõendid. Kaebaja advokaat ei kogunud ega esitanud kaebaja süüd välistavaid tõendeid, ei taotlenud kohtus eksperdi ülekuulamist ning loobus osaliselt ka kaitsja tunnistajate ülekuulamise taotlusest. Kuivõrd kaebaja viibis vahi all, puudusid tal võimalused iseseisvaks kaitsetegevuseks vajalike tõendite kogumiseks. II astme kohtuotsuse vaidlustas kaebaja asenduskaitsja. Asenduskaitsja märkis kassatsioonkaebuses, et kaebaja eelmine kaitsja A. Sirendi on menetluses käitunud asjatundmatult ning ei võimaldanud asenduskaitsjal enne kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega tutvuda kõikide kriminaalasjade materjalidega. A. Sirendi ei tutvustanud kriminaalmenetluse jooksul kaebajale kõiki kriminaalasja materjale õigeaegselt. Kaebaja leiab, et Advokatuuri aukohus on hinnanud tõendeid valesti. Kaebaja palub veel määrata talle riigi õigusabi korras kaitsja halduskohtumenetluseks, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ning isik, kes aitaks esitada halduskohtule korrektse tühistamiskaebuse.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab riigi õigusabi taotluse (II).
3-23-110 I
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu 10.11.2022. a otsust, millega ei tuvastatud R. Rosenthalile õigusteenust osutava vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja palub kohtul see otsus tühistada.
9.Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
10.Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on aukohtumenetluses tehtava otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, s.t kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika).
11.Vaidlustatud otsusest ning R. Rosenthali 27.05.2022. a kaebuse ja selle täienduste aukohtus menetlemise teistest materjalidest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda R. Rosenthali õigusi. Aukohus on R. Rosenthali avaldused sisuliselt läbi vaadanud, andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
12.Advokatuuri aukohus on 30.06.2022 ja 10.11.2022 vaadanud R. Rosenthali taotlused läbi kolmeliikmelises koosseisus ning 12.12.2022 on samuti kolmeliikmeline aukohtu koosseis allkirjastanud motiveeritud otsuse. Kohtu hinnangul nähtub sellest otsusest, et kõik R. Rosenthali etteheited advokaadi tegevusele on leidnud otsuses kajastamist ning aukohus on avaldanud nende suhtes oma seisukoha. Aukohus on hinnanud advokaadi tegevust, lähtudes R. Rosenthali väidetest, mis seondusid tema kriminaalasjas advokaadi asjatundmatusega ja kaebaja huvide vastase tegevusega, sh erinevate tõendite ja vastuväidete esitamata jätmisega ja seetõttu R. Rosenthali kaitseta jätmisega, samuti sellega, et advokaat ei teinud asenduskaitsjale kättesaadavaks kõiki vajalikke menetlusdokumente. Lisaks on viidatud sellele, et vastavalt AdvS § 15 lg-le 1 arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüteoasju, kuid mitte kaebaja suhtes esitatud kriminaalsüüdistusi ning aukohus ei saa ümber hinnata jõustunud kohtuotsuseid. Sellest tulenevalt ei saa aukohus ka võtta seisukohta iga kaebaja poolt viidatud tõendi osas eraldi, kuna kriminaalmenetluses esitatud või esitamata tõendite hindamine küsimuses, kas see oleks konkreetsetes kriminaalmenetlustes olnud kaebaja huvides või mitte, ei ole samuti aukohtu pädevuses.
13.Arvestades eelnevat, ei saa kohtu hinnangul vastustajale praeguses asjas ette heita R. Rosenthali 27.05.2022. a ja 12.08.2022. a kaebuste ja selle täienduste mittenõuetekohast
3-23-110 menetlemist. Kohus märgib, et R. Rosenthali mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks.
14.Kaebeõiguse eelduseks on, et vaidlustatav haldusakt või toiming võib rikkuda kaebaja õigusi (vt HKMS § 44 lg 1). Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine ei saa rikkuda AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kui huvitatud isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse aukohtule taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Kohtupraktikas on nenditud, et aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast ning huvitatud isiku taotluse lahendamisel ei otsustata tema õiguste või kohustuste üle. Seega ei saa huvitatud isikut pidada isikuks, kelle õigusi või kohustusi saab aukohtumenetluse tulemusel antav haldusakt muuta (Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2019. a määrus asjas nr 3-18-2282, p 14). Ka praegusel juhul ei reguleeri aukohtu otsus R. Rosenthali õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa vastav menetlusreegleid järgides koostatud otsus rikkuda tema õigusi.
15.Kaebajal kaebeõiguse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
ilmselge
puudumise
tõttu
tagastab
kohus
kaebuse
II
16.R. Rosenthal esitas koos kaebusega kohtule ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist korrektse tühistamiskaebuse koostamiseks ja tema esindamiseks käesolevas asjas. Eeltoodut arvestades mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et see on esitatud taotlejale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
17.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kelle majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainus määrav asjaolu riigi õigusabi määramisel. Vaatamata taotleja majanduslikule seisule ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
18.R. Rosenthal on koostanud Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat A. Sirendi tegevuse vaidlustamiseks ning esitanud iseseisvalt ka mitmeid kaebuse täiendusi. R. Rosenthal on koostanud kaebuse ka kohtule aukohtu 10.11.2022. a otsuse vaidlustamiseks. Aukohtule esitatud kaebusest ja selle täiendustest nähtub selgelt R. Rosenthali tahe ja eesmärk ning põhjendused selle kohta, miks ta pidas advokaadi tegevust ebapiisavaks. Samuti nähtub see kohtule esitatud kaebusest. Seega puudub kohtul põhjus arvata, et R. Rosenthal ei suudaks edaspidi oma õigusi halduskohtumenetluses ise kaitsta.
19.Eeltoodut arvestades jätab kohus R. Rosenthali riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.