X.X (X) kaebus Viru Vangla kohustamiseks säilitada 9. oktoobri 2022. a hommikuse loenduse videosalvestised
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X kaebus haldusasjas nr 3-23-202.
2.Jätta X.X taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 7. novembri 2022. a vastusega nr 6-10/27200-2 jäeti rahuldamata kinnipeetav X.X taotlus, milles ta soovis 9. oktoobri 2022. a V1 eluosakonna hommikuse loenduse videosalvestiste säilitamist. Viru Vangla 8. novembri 2022. a vastusega nr 6-10/30003-2 jäeti rahuldamata X.X taotlused, milles ta taotles 9. oktoobri 2022. a V1 eluosakonna hommikuse loenduse videosalvestiste säilitamist ning videosalvestise vaatlusprotokolli koostamist, lisaks soovis ta näha videosalvestisi.
2.X.X esitas Viru Vanglale 10. novembril 2022 vaide nr 6-12/509-1 Viru Vangla 7. novembri 2022. a vastuse nr 6-10/27200-2 peale ning 11. novembril 2022 vaide nr 6-12/510-1 Viru Vangla 8. novembri 2022. a vastuse nr 6-10/30003-2 peale. X.X nõudis videosalvestiste säilitamist.
3.Viru Vangla 3. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 6-12/5-1 jäeti X.X vaided 6-12/509-1 ja 6-12/510-1 rahuldamata.
nr
4.X.X esitas 30. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõike 2 punktist 2 Viru Vangla kohustamist säilitada 9. oktoobri 2022. a V1 eluosakonna hommikuse loenduse videosalvestised. Kaebuse kohaselt olid kaebajale Viru Vanglas olles psühholoogi poolt määratud ravimid hommikul ja lõunal võtmiseks. Kaebaja küsis 9. oktoobril 2022 lõuna ajal valvurilt lõunaseid ravimeid,
3-23-202 millele sai vastuse, et need anti talle ühes hommikuste ravimitega. Kaebaja sõnul on selline väide vale ja varjab hommikusel loendusel valvurite poolt sooritatud ebaõiget käitumist. Seda tõestab videosalvestis, mille säilitamist on kaebaja taotlenud. Kaebaja märgib, et kui Viru Vangla ei säilita videosalvestist, siis ei ole ka kohtul, kui kohtumenetlus peaks toimuma, võimalik vanglalt vaatamiseks videosalvestist nõuda. Kaebaja leiab, et ainult videosalvestised tõendavad tema õiguste rikkumist ja valvurite ebaõiget käitumist, mh vanglaametnike kuritegu. Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud Viru Vangla vastu kohustamiskaebuse lähtudes HKMS § 37 lõike 2 punktist 2, nõudes vangla kohustamist säilitada 9. oktoobri 2022. a V1 eluosakonna hommikuse loenduse videosalvestised. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praegusel juhul ei ole kaebaja kaebusega kaitstavate õiguste riive intensiivne.
8.Kaebaja on vaidlusaluste videosalvestiste säilitamise vajadust põhjendanud üksnes sellega, et need tuleb säilitada võimaliku kohtumenetluse tarbeks. Seejuures ei ole kaebaja praeguses kaebuses täpsustanud, milles kavandatav kohtumenetlus täpsemalt seisneb. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt pöördunud kõnealuste videosalvestiste säilitamise teemal Tartu Halduskohtu poole. Nimelt esitas kaebaja vaidemenetluse ajal halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist
9.oktoobri 2022. a videosalvestiste säilitamiseks. Kaebaja põhjendas taotluses, et videosalvestiselt nähtav on talle vajalik selleks, et kaitsta oma õigusi sisekontrolli teatise osas, millega jäeti alustamata kriminaalmenetlus nr 22922700136. Kohtule selles asjas edastatud Viru Vangla 9. novembri 2022. a vastuse nr 6-10/27200-2 kohaselt on kaebajale koostatud
24.oktoobril 2022 vastus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Tartu Halduskohus jättis 17. novembri 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-2415 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitas eelnimetatud määruses kaebajale, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lõigete 1-2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale (lõige 1) ning kui prokuratuur jätab
3-23-202 nimetatud kaebuse rahuldamata, siis võib kaebuse esitada Riigiprokuratuurile (lõige 2). KrMS § 119 lõike 3 järgi võib sellise kaebuse esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Juhul, kui kaebaja esitas nimetatud tähtaja jooksul prokuratuurile kaebuse, on tal kannatanuna võimalus viidata mainitud videosalvestisele ning taotleda, et tema kaebust läbi vaadates tutvuks prokuratuur nimetatud videosalvestisega. Kohus lisas, et kui kaebaja hinnangul on vaidlusaluse videosalvestise säilimine vajalik hilisemaks halduskohtumenetluseks seoses Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega, on võimalik halduskohtule esitada taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks (HKMS § 56 lõige 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 244 lõige 1).
9.Arvestades asjaolu, et kaebaja võis kriminaalmenetluses taotleda prokuratuuri tutvumist videosalvestisega või võimaliku halduskohtumenetluse puhul algatada videosalvestiste säilitamiseks eeltõendamismenetluse, siis ei saanud kohtu hinnangul vaidlusalune vangla tegevus videosalvestiste säilitamisest keeldumisel kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks praeguses haldusasjas kohtumenetluse täiemahulist läbiviimist. Seda enam, et kaebaja ei ole üldsegi täpsustanud, milles seisneb see võimalik kohtumenetlus, mille tarbeks on kõnealuseid videosalvestisi vaja.
10.Muu hulgas eeltoodut arvestades leiab kohus, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kohustamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Viru Vangla ei rahuldanud kaebaja taotlusi 9. oktoobri 2022. a hommikuse loenduse videosalvestiste säilitamiseks ega pidanud salvestiste säilitamist tulevikus aset leidvaks kohtumenetluseks põhjendatuks, seda enam, et kindel ei ole kohtumenetluse toimumine ega ka see, kas menetluse käigus tekib üldse vajadus kaebaja poolt taotletud salvestiste järele. Viru Vangla selgitas
3.jaanuari 2023. a vaideotsuses nr 6-12/5-1 täiendavalt, et turvakaamerate puhul on tegemist vangla turvatehnikaga, mille salvestiste säilitamine ja vaatamine peab olema põhjendatud. Viru Vangla tõi haldusasjas nr 3-22-2415 kohtule 16. novembril 2022 esitatud seisukohas välja, et vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirja nr 1.1-1/155 „Viru Vangla turvasüsteemide kohta käiva teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine“ kohaselt on Viru Vanglas tunnistatud asutusesiseks teabeks Viru Vangla turvasüsteemide kohta käiv teave. Turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamerate paigutuse, kaamerate vaateväljade ulatuse, videosalvestiste täpsete säilitamistähtaegade jms turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinnipeetavatel õigusrikkumiste toime panemist planeerida. Kinnipeetavatele videosalvestiste näitamise tagamine aitaks neil saada aimu vangla töökorralduse mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Sellest tulenevalt kannab turvasüsteemide alase info piiramine kinnipeetavatele kaalukat avalikku huvi. Turvakaamerate salvestiste säilitamine ja nende vaatamine peab olema põhjendatud. Vastasel juhul peaks vangla igapäevaselt säilitama erinevaid salvestisi kümnete viisi, arvestades kinnipeetavate vastavasisulisi taotlusi.
11.Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et praegusel juhul ei olnud videosalvestiste säilitamine kaebaja taotluse alusel võimaliku tulevikus aset leidva kohtumenetluse tarbeks põhjendatud. Salvestiste säilitamine igaks juhuks tulevikus võib-olla aset leidva kohtumenetluse tarbeks ei saa olla piisavaks põhjuseks. Nagu kohus seda kaebajale ka juba haldusasjas nr 3-22-2415 selgitas, siis kui menetluse käigus peab kohus või prokuratuur vajalikuks vanglalt videosalvestisi välja nõuda, tehakse seda selle konkreetse asja raames või siis haldusasjas ka eeltõendamismenetluses. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks enda õiguste kaitseks neid kohtu suuniseid kasutada. Kohtu hinnangul ei olnud Viru Vanglal kohustust
3-23-202 kaebaja taotluse alusel kõnealuseid videosalvestisi säilitada. Seega ei näe kohus Viru Vangla tegevuses õigusvastasust ega pea vanglale videosalvestiste säilitamiseks kohustava ettekirjutuse tegemist tõenäoliseks.
12.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kohustamiskaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis kuulub X.X kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastamisele.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
14.Kuna määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, asendab kohus omal algatusel HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.