Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-22-353 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X esitas 10.12.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2(11)

3-22-353

Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema poolt 10.12.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed ning vastustajale täiendavalt 16.11.2021 saadetud raviarsti terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst dr RO, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 25.11.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Vastustaja 06.01.2022 otsusega nr TVH/22/000773 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr PT on praeguse kohtuasja raames koostanud 31.03.2022 arvamuse, milles nõustub TTO ekspertarsti 25.11.2021 eksperdiarvamusega. TTO ekspertarst hindas 25.11.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1 (kerge piirang), ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1 (kerge piirang), liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1 (kerge piirang), asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst tugines liikumise valdkonnas piirangute hindamisel perearsti dr MM 16.11.2021, sisearsti dr P 13.04.2018 ning ortopeedi dr AK 03.02.2018 andmetele. TTO ekspertarst tugines käelise tegevuse valdkonna piirangute hindamisel ortopeedi dr AK 03.02.2018 andmetele. Kaebaja poolt kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise ja käelise tegevuse valdkonda hinnates. Teabevahetusega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet, nägemislangus on prillidega kompenseeritud. Taotluses kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TISi andmetel kinnitust. Teistes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid märkinud. Kuna arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0 (vt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6). Põhjendatud on hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas kergeks. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida (TVTS § 5 lg 3). Kaebajale on sobilik füüsiliselt pisut kergem töö. Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate põlveliigese ja lülisamba struktuuri häired ning õlapiirkonna liigese struktuuri häiret, mis põhjustavad tegutsemispiiranguid liikumisel ja käelises tegevuses. Kaebaja vaevused on regulaarse raviga leevendatavad. Vaidlusalune otsus on piisavalt põhjendatud. Kaebaja töövõime hindamise otsuse p-s 4 on esitatud peamised haldusakti aluseks olevad põhjendused, lisaks on haldusaktis viide haldusakti aluseks olevatele õigusaktidele ja eksperthinnangule. Vastustaja on vastuses kaebusele täiendavalt selgitanud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas piirangute raskusastmetele 3(11)

3-22-353 antud hinnanguid. Vastustaja on esitanud kohtule töötukassa ekspertarsti dr P. Tommingase 31.03.2022 arvamuse, milles on samuti esitatud põhjendused valdkondade piirangutele. Kui kohus leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudustega, ei tingi see vaidlusaluse otsuse tühistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Kaebaja esitatud tegutsemispiirangud seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Töövõime hindamise metoodika ja sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ §-i 2 kohaselt tuleb kasutada järgmisi TIS-s olevaid andmeid: 1) 5 viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; 2) retseptikeskuse andmetel 2 viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; 3) 2 viimase aasta haigulehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid. TVTS § 6 lg-st 4 tulenevalt peab isik olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seoses kaebaja viibimisega vanglas ei pruugi olla kõiki tema terviseandmeid TIS-i kantud. Vastustaja palus 02.11.2021 selgitustaotluses kaebaja raviarstil dr MM esitada kaebaja seisundit täpsustavad terviseandmed. Tallinna Vangla vastus koos terviseandmetega saabus töötukassale 16.11.2021. TTO ekspertarst ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst tegid enne arvamuse koostamist täiendavalt ka elektroonilise päringu TIS-i kaebaja viimase viie aasta ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja töövõimetuslehtede kohta. Antud juhul oli kogu vajalik info olemas ja piisav ning töövõime hindamine oli võimalik läbi viida dokumendipõhiselt. TTO ekspertarst on oma 25.11.2021 hinnangus välja toonud vaid need raviarstide epikriisid, millele ta on hindamisel otseselt tuginenud, kuigi ekspertarstid vaatavad läbi kõik viimase viie aasta terviseandmeid. Kaebaja ei ole välja toonud, millises osas konkreetselt on tema hinnangul tegutsemispiiranguid valesti hinnatud, millised andmed on puudu või millised hindamise aluseks olnud terviseandmed on olnud ebaõiged, kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Varem tehtud töövõime hindamise otsused ja töövõime vähenemise perioodid ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnevad töövõime hindamised lõpevad samasuguse otsusega. Iga töövõime hindamine toimub erineva taotluse alusel. Hindamiste erinevust on töötukassa ekspertarst oma arvamuses põhjendanud. Arvesse saab võtta põhjendusi, mis on antud pärast töövõime hindamise otsuse tegemist. Kaebajal oli 21.01.2019 otsusega hinnatud osaline töövõime kestusega 3 aastat. Töövõimet hinnatakse, arvestades hetkeseisu. Eksperthinnangute juures on välja toodud, et piirangud vähenevad liikumisravi ja vajaduspõhise valuravi kasutamisel.

3-22-353 käelise tegevuse valdkonnas jõutud järeldusele, et kaebajal on üksnes kerge piirang. Samuti on kaebusest mõistetav, et kaebajale ei nähtu põhjendusi, kuidas on varasemast erinevale seisukohale jõutud ning millised muutused on toimunud kaebaja tervislikus seisundis võrreldes eelmise töövõime hindamisega. Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 9, võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 3 ning võtmetegevuse 1.4. piirangu arvnäitajaga 9. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. arvväärtusega 1 (kerge liikumispiirang) põhjendusega „selja- ja põlveliigese valu tõttu kerge piirang“ (arvestades 16.11.2021 dr M ja 13.04.2018 dr P epikriise); võtmetegevuse 1.3. arvväärtusega 1 (kerge liikumispiirang) põhjendusega „ei vaja igapäevaselt liikumisel kõrvalabi“ ning võtmetegevuse 1.4. arvväärtusega 0 (piirang puudub) põhjendusega „taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst dr PT on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang kergeks, selja- ja liigesevalu tõttu on piiratud kehaasendi säilitamine ning pikkade vahemaade käimine. „Viimane seljaprobleemidega seotud sissekanne on tervise infosüsteemis vanemates terviseandmetes (st enama kui viimase viie aasta sissekandes) – neurokirurgi dr T vastuvõtul 02.11.2016 on otsustatud konservatiivse ravi jätkamine (valuvaigistid ja taastusravi koos füsioteraapiaga). Retseptikeskuse ja arstide sissekannetele tuginedes ei ole kaebaja vajanud valude kohta aastaid retseptuurset valuravi (üks retsept seljavaluga seoses on välja kirjutatud perearsti poolt ning ühe kuu pikkuseks raviks on ravim välja ostetud 22.02.2018), taastusravi saamise kohta andmed puuduvad. Hilisemalt ei ole püsivate seljavalude kaebuseid kirjeldatud ei eriarstide ega perearsti epikriisides. Võimalik, et ägenemisperioodid esinevad, millele viitab ka 2018. a-l väljakirjutatud valuravi lühiajaliseks kasutamiseks. Meditsiiniliselt on antud probleemi korral seljakorseti kasutamine õigustatud füüsilisel pingutusel ja selja koormamisel, pidev seljakorseti kasutamine ei soodusta normaalset lihastööd ja lihaskorseti arengut. Põlveliigesega seotud kaebustega on kaebaja pöördunud ortopeedi dr K vastuvõtule 30.01.2018. Röntgenoloogiliselt esinesid vasakus põlveliigeses kerged ealised muutused, varasema trauma poolt provotseeritud vedeliku kogunemise tõttu teostati raviprotseduurid, soovitatud ortoosi ja ravikehakultuuri, edasise ravivajaduse ja piirangute kohta andmed puuduvad. Antud andmetel ei ole võimalik hinnata enam kui kergeid püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas, võimalike ägenemisepisoodidel võivad piirangud olla intensiivsemad, kuid terviseandmetel püsivalt mitte enam kui kergetena hinnatavad. Püsivat pearinglust terviseandmed ei kinnita.“ Eelnevast nähtuvalt on vastustaja leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud taotluses ei leidnud samal määral kinnitust TIS-s olevate andmete alusel. Nähtuvalt töövõime hindamise taotlusest on kaebaja sidunud liikumise valdkonna võtmetegevuste 1.1, 1.3 ja 1.4 piirangud valuga seljas ja põlves ning pearinglusega. Ka TTO ekspertarst ning töötukassa ekspertarst on sidunud liikumispiirangu seljaprobleemidega ja põlveliigesega seotud kaebustega, viidates perearsti dr MM 16.11.2021 epikriisile, sisearsti dr MP 13.04.2018 epikriisile ning ortopeedi dr AK 03.02.2018 epikriisile. Kerge piirang on piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Töötukassa ekspertarst on selgitanud, et kaebaja ei ole vajanud valude kohta aastaid retseptuurset valuravi, taastusravi kohta andmed puuduvad, hiljem ei ole püsivate seljavalude kaebuseid kirjeldatud ei eriarstide ega perearsti epikriisides. Samas nähtub TIS-i andmetest, et kaebaja on 20.12.2021 käinud raviarsti dr KK vastuvõtul ning anamneesis on mh kirjas „5) hüpertoonik, esinevad seljavalud, käte ja jalgade krambid, GI-trakti kaebused, saab Tamsulosini, Micardis. Lisaks veel D-vit, magneesiumi.“ Teisalt aga on vastustaja ekspertarst õigesti märkinud, et valude kohta retseptuurset valuravi kaebaja ei ole vajanud ning ka taastusravi saamise kohta andmed puuduvad. Samuti on töötukassa ekspertarsti väide pearingluse kohta andmete puudumise kohta tõendatud TIS-i andmete väljavõttega, kust ei 5(11)

3-22-353 nähtu andmeid pearingluste kohta. Ühtlasi ei nähtu Tallinna Vangla 16.11.2021 edastatud terviseandmetest kaebusi seljavalu või liigesevalude kohta ega vastavat valuravi; samuti pearingluse kohta. Kokkuvõttes on vastustaja võtnud töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid TIS-i andmeid ja kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel. Vaidlusalune otsus on põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg 1), mis on aga kõrvaldatud kohtumenetluses. Nimelt ei selgu vaidlusalusest haldusaktist, kuidas on kaebaja tervislik seisund vahepeal muutunud või miks leiti vaidlusaluses otsuses, et kaebajal esineb kerge liikumispiirang, kui varasemas 21.01.2019 otsuses on tuvastatud kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja tema töövõime on 3 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Seejuures ei ole selgitatud, kuidas jõuti kehtestatud metoodikat rakendades sellise tulemuseni (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). Täiendavad selgitused on esitatud kohtumenetluses, millega on põhjendamispuudused kõrvaldatud (HMS § 58). Kaebaja on hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse 2.1. piirangu arvväärtusega 9. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.1. käte sirutamine piirangu kergeks (1), muudes võtmetegevustes piirangud puuduvad (0). TTO ekspertarsti hinnangul esineb taotlejal liigesevalu, seepärast on kergelt piiratud käte ja käsivarte kasutamine; piirangu põhjuseks on õlapiirkonna liigese struktuuri häire. Seejuures on TTO ekspertarst viidanud ortopeedi dr AK 03.02.2018 epikriisile ja 31.01.2018 ning 01.02.2018 teostatud uuringutele. Vastustaja ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti arvamusega ning selgitanud järgmist: „Terviseandmete alusel on kaebaja parema õlaga seotud kaebusi esitanud ortopeedi dr K visiidil 30.01.2018. Röntgenoloogiliselt on tegemist ealiste degeneratiivsete muutustega paremas rangluu-abaluu liigeses, mille kahjustuse korral on takistatud käe üles sirutamine, liigutusi kompenseerib abaluu kaasa liikumine. Ortopeed pole pidanud vajalikuks erikäsitlust, soovitatud konservatiivset ravi, eelkõige võimlemist. Edasise ravivajaduse kohta andmed puuduvad. Ühe õlaliigese liikumispiirangut ei saa hinnata enam kui kergete piirangutega käelises tegevuses. Taotluses kirjeldatud vasaku õla liikuvuspiirangut terviseandmed ei kinnita“. Kohtule esitatud TIS-i andmetest ei nähtu pärast 30.01.2018 täiendavaid ortopeedi vastuvõtte ega kaebusi seoses õlaga. Samas on töötukassa ka varasemas töövõime hindamise otsuses leidnud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroos, dorsopaatia. Ühtlasi ei ole kaebaja märkinud, et tema tervislik seisund oleks halvenenud või viidanud täiendavatele tervisandmetele, millest nähtuksid probleemid õlaliigesega. Eeltoodust lähtuvalt ei ilmne, et vastustaja oleks teinud ilmselgelt ebaõigeid järeldusi TIS-i andmetest või jätnud mõned olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja on hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3 arvnäitajaga 9 ning selgitanud, et kasutab prille: üks silm +2,5; teine silm +2,7. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3 arvnäitajaga 0 põhjendusega, et taotleja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet, nägemine on prillidega kompenseeritud. Töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning selgitanud järgmist: „Nägemisteravus on prillidega korrigeeritav, silmaarsti visiidil käsitletud põletikunähud on ravitavad ja püsivaid piiranguid ei põhjusta (vt oftalmoloogid 28.12.2020 ja 12.03.2021).“ Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Seega on vastustaja hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3. koos abivahendite (prillide) kasutamisega. 6(11)

3-22-353 Eeltoodust lähtuvalt ei ilmne, et vastustaja oleks teinud TIS-i andmetest ilmselgelt ebaõigeid järeldusi või jätnud mõned olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja on taotluses hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust

3-22-353 on varasemalt hinnanud kaebaja osaliselt töövõimetuks. Kuna ühel juhul on vastustaja leidnud, et kaebajal on piiratud töövõime kehalise tegevuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus) ja teise hinnangu kohaselt on kaebaja töövõimeline, on vastuolu tõttu vajalik eksperdiarvamuse küsimine nendes tegevusvaldkondades. Olemasolevatest eksperdiarvamustest ei nähtu, miks ei mõjuta tuvastatud piirangud kaebaja töövõimet. Lisaks on halduskohtule esitatud vastustaja 21.01.2019 otsus nr TVH/19/003197, milles on leitud, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime kolme aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Ekspertiisi olemusest tuleneb see, et ekspertiis ei ole seotud ühe osapoolega ja on sõltumatu. Vastustaja enda arsti arvamusega seda saavutada ei saa. Samuti puudub selles arvamuses sõltumatu ja arusaadav hinnang selle kohta, kas kaebajal esineb liikumisest ja käelisest tegevusest tulenev kehaline piirang ning kas see piirab/ei piira tema töövõimet ja kui piirab, siis kuidas. See, et vastustaja on leidnud, et esineb kerge piirang, ei anna vastust küsimusele, kuidas piirang kaebaja töövõimet mõjutab ja kui ei mõjuta, siis miks. Kuigi kaebajale ei ole mõnda aega ravimeid välja kirjutatud, ei tähenda see, et terviseprobleem oleks kadunud. Veelgi enam, ekspertarst leiab, et võimalikud ägenemisperioodid seljavaluga seoses esinevad. Käelise tegevuse valdkonnas on märgitud, et käsivarte kasutamise piirangu põhjuseks on õlapiirkonna liigese struktuuri häire. Varasemalt on leitud, et käelist tegevust piirab diagnoositud artroos. Eksperdiarvamustest või kohtu põhjendustest ei nähtu, miks tuleb neid piiranguid hinnata just kergeks ja miks nendel piirangutel pole mõju isiku töövõimele. Kohtuotsus on põhjendamata (HKMS § 157 lg 1).

3-22-353 Töövõime hindamise ekspertarstid kasutavad üldjuhul TIS-i viimase viie aasta jooksul andmeid esitanud arstide sissekandeid ja muid dokumentaalseid tõendeid taotleja tervisliku seisundi kohta. Pärast otsuse tegemist lisandunud tõendid saavad olla aluseks töövõime hindamisele juhul, kui kaebaja esitab uue taotluse töövõime hindamiseks. Eesti Töötukassa 21.01.2019 otsusega nr TVH/19/003187 hinnati kaebajal osaline töövõime kestusega kolm aastat. Ka 2018. a-l hinnati kaebaja töövõime osaliseks, kestusega üks aasta. See ei tähenda aga, et 10.12.2021 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja vastustaja ei ole seotud varasemate otsustega. Inimese tegutsemisvõime võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda. Kaebaja ei ole jätkuvalt täpsustanud, millises osas on tegutsemispiiranguid valesti hinnatud, millised andmed on puudu või millised hindamise aluseks olnud terviseandmed on ebaõiged või vastuolulised. Kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Juhul, kui kohus leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudusega, siis ainuüksi see asjaolu ei saa kaasa tuua haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kaebaja taotluse uuesti läbivaatamisel tuleks teha sisuliselt samasugune otsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-353 hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile, mis on määruse nr 39 lisaks. Määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2 kohaselt on piirang kerge, kui piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et ekspertarstid oleks jätnud mingid terviseandmed tähelepanuta, mis viiks järelduseni, et piirangu raskusastme määramisel oleks eksitud. See, et töötukassa hindas kaebaja vaidlustatud haldusakti andmise aja seisuga töövõimeliseks, ei tähenda, et kaebajal ei esinenud mingeid terviseseisundist tingitud tegutsemise ja osalemise piiranguid, vaid et kaebajal tuvastatud piirangud ei ületanud TVTS-i alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks.

3-22-353

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.