3-22-353 X kaebus Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsuse nr TVH/22/000773 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja X, volitatud esindaja adv Raiko Paas Vastustaja Eesti Töötukassa
3.Mõista Eesti Töötukassalt välja X kasuks menetluskulu 1344 eurot (sh käibemaks).
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,
3-22-353 tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 10.12.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsusega nr TVH/22/000773 ei tuvastatud Xl töövõime vähenemist. Otsust põhjendatakse järgmiselt. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja dorsopaatia. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroos. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise ja käelise tegevuse valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud teabevahetusega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet, nägemislangus on prillidega kompenseeritud. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal esineb selja- ja liigesevalu, mille tõttu on piiratud kehaasendi säilitamine, pikkade vahemaade käimine, käte ja käsivarte kasutamine ning füüsiliselt rasked tegevused. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa,ee/files/metoodika_luhikokkuvote.docx), milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
3.X esitas 11.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 06.01.2022 otsuse nr TVH/22/000773 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlusalune töötukassa otsus on õigusvastane, kuivõrd see pole nõuetekohaselt põhjendatud.
4.1.Haldusaktist pole arusaadav, miks on leitud, et kaebaja töövõime pole vähenenud, samuti, millist metoodikat on selle hindamisel kasutatud. Otsusest ei selgu, kuidas kaebaja puhul rakendatud metoodikat arvestades töövõime kindlakstegemiseni jõuti (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 18). Otsuses on küll viidatud ekspertarvamusele, kuid ei ole selgitatud metoodikat ega esitatud sellele toetuvaid ja kaebaja tervist käsitlevaid põhimotiive (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-90-14, p 17). Vastustaja on otsuses küll märkinud, et kaebajal on
2(12)
3-22-353 kerge tegutsemispiirang nt liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Ka on leitud, et kaebajal on piiratud kehaasendi säilitamine, pikkade vahemaade käimine, käte kasutamine ja füüsiliselt rasked tegevused. Haldusorganil tulnuks veenvalt selgitada, kas ja mil määral oli osundatud piirangutel mõju kaebaja töövõimele või vastupidi miks need töövõimet ei mõjutanud (vt Tallinna Halduskohtu lahend nr 3-19-1716).
4.2.Vastustaja 21.01.2019 otsusega nr TVH/19/003197 tuvastati, et kaebajal on osaline töövõimetus (vt kaebuse lisa 2). Samuti on otsuses leitud, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime kolme aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Praegusel juhul pole arusaadav, mis on kolme aastaga muutunud, et kaebaja on hinnatud täielikult töövõimeliseks.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Lisaks töövõime hindamise metoodikale lähtuvad töövõime hindamise ekspertarstid ka metoodikale tuginevast töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendist (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 4).
5.2.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 10.12.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmeid ja vastustajale täiendavalt 16.11.2021 saadetud raviarsti terviseandmed (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisad 4, 5 ja 6). Kaebaja on 10.12.2021 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud muudest tervisehädadest põhjustatud piiranguid. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst dr Rauno Okas, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmeid, koostas 25.11.2021 eksperdiarvamuse (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Vastustaja 06.01.2022 otsusega nr TVH/22/000773 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas on praeguse kohtuasja raames koostanud 31.03.2022 arvamuse, milles nõustub TTO ekspertarsti 25.11.2021 eksperdiarvamusega (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8).
5.3.TTO ekspertarst hindas 25.11.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1 (kerge piirang), ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1 (kerge piirang), liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1 (kerge piirang), asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst tugines liikumise valdkonnas piirangute hindamisel perearsti dr Mikk Mirme 16.11.2021, sisearst dr Marika Paumets 13.04.2018 ning ortopeedi dr Andrus Kikas 03.02.2018 andmetele. TTO ekspertarst tugines käelise tegevuse valdkonna piirangute hindamisel ortopeedi dr A. Kikas 03.02.2018 andmetele.
5.4.Kaebaja poolt kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise ja käelise tegevuse valdkonda hinnates. Teabevahetusega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet, nägemislangus on prillidega kompenseeritud. Taotluses kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. 3(12)
3-22-353 Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Teistes valdkondades piiranguid ei märkinud ei kaebaja ega TTO ekspertarst. Kuna arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, siis on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0 (vt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6).
5.5.Põhjendatud on hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi on võimalik vältida (TVTS § 5 lg 3). Kaebajale on sobilik füüsiliselt pisut kergem töö. Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate põlveliigese ja lülisamba struktuuri häired ning õlapiirkonna liigese struktuuri häire, mis põhjustavad püsivaid tegutsemispiiranguid liikumisel ja käelises tegevuses. Kaebaja vaevused on regulaarse raviga leevendatavad. 5.6. Vaidlusalune otsus on piisavalt põhjendatud. Kaebaja töövõime hindamise otsuse punktis 4 on esitatud peamised haldusakti aluseks olevad põhjendused, lisaks on haldusaktis viide haldusakti aluseks olevatele õigusaktidele ja eksperthinnangule (vt vaidlusaluse otsuse p 2; HMS § 56 lg 1 teine lause; Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 18). Vastustaja on vastuses kaebusele täiendavalt selgitanud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas piirangute raskusastmetele antud hinnanguid. Vastustaja on esitanud kohtule töötukassa ekspertarsti dr P.Tommingas 31.03.2022 arvamuse, milles on samuti esitatud põhjendused valdkondade piirangutele. Juhul, kui kohus leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamispuudustega, siis ei tingi see vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58; Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2018 otsus nr 3-17-1695, p 10).
5.7.Kaebaja esitatud tegutsemispiirangud seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Töövõime hindamise metoodika ja sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 kohaselt tuleb kasutada järgmisi TIS-s olevaid andmeid: 1) 5 viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; 2) retseptikeskuse andmetel 2 viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; 3) 2 viimase aasta haigulehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid. TVTS § 6 lg-st 4 tulenevalt peab isik olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. 5.8. Seoses kaebaja viibimisega vanglas ei pruugi olla kõiki tema terviseandmeid TIS-i kantud. Seetõttu saatis vastustaja 02.11.2021 kaebaja raviarstile dr Mikk Mirme selgitustaotluse ning palus esitada kaebaja seisundit täpsustavad terviseandmed. Tallinna Vangla vastus koos terviseandmetega saabus töötukassale 16.11.2021. TTO ekspertarst ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst tegid enne arvamuse koostamist täiendavalt ka elektroonilise päringu TIS kaebaja viimase viie aasta ambulatoorse visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja töövõimetuslehtede kohta. Antud juhul oli kogu vajalik info olemas ja piisav. Töövõime hindamine oli võimalik läbi viia kui dokumendipõhine ekspertiis. TTO ekspertarst on oma 25.11.2021 hinnangus välja toonud vaid need raviarstide epikriisid, millele ta on hindamisel
4(12)
3-22-353 otseselt tuginenud, kuigi kõik viimase viie aasta terviseandmeid vaadatakse ekspertarstide poolt läbi, siis eksperdiarvamuses neid kõiki välja ei tooda.
5.9.Kaebaja ei ole välja toonud, millises osas konkreetselt on tema hinnangul tegutsemispiirangud valesti hinnatud, millised andmed on puudu või millised hindamise aluseks olnud terviseandmed on olnud ebaõiged, kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 21).
5.10.Varem tehtud töövõime hindamise otsused ja töövõime vähenemise perioodid ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnevad töövõime hindamised lõpevad samasuguse otsusega. Iga töövõime hindamine toimub erineva taotluse alusel (vt HKMS § 158 lg 2; Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2020 otsus nr 3-17-1110, p 25). Hindamiste erinevust on töötukassa ekspertarst oma arvamuses põhjendanud. Arvesse saab võtta põhjendusi, mis on antud pärast töövõime hindamise otsuse tegemist. Kaebajal oli 21.01.2019 otsusega hinnatud osaline töövõime kestusega 3 aastat. Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu. Eksperthinnangute juures on välja toodud, et piirangud vähenevad liikumisravi ja vajaduspõhise valuravi kasutamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II) ja jagab menetluskulud (III). I
Kaebaja on taotlenud ekspertiisi korraldamist, et selgitada välja, kas kaebajal esineb liikumisest ja käelisest tegevusest tulenev kehaline piirang ja kas see piirab tema töövõimet ning kuidas see piirab/ei piira (HKMS § 56 ja TsMS § 293 lg 1). Kaebaja leiab, et kuna ühel juhul on vastustaja leidnud, et kaebajal on piiratud töövõime kehalise tegevuse valdkonnas (liikumine ja käeline tegevus) ja teise hinnangu kohaselt on kaebaja töövõimeline, siis osundatud vastuolu tõttu on kaebajal oma õiguste ja huvide kaitseks vajalik küsida nendes tegevusvaldkondades vastuolude kõrvaldamiseks ekspertarvamust. Ka on arvamuse küsimine põhjendatud, kuna olemasolevast ekspertarvamusest ei tule välja kõige olulisem info – s.o miks tuvastatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet.
Vastustaja vaidleb ekspertiisi korraldamisele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Kaebaja tervisliku seisundi kindlaks tegemine ei ole käesoleva asja raames relevantne. Tegemist oleks uue dokumendi loomisega, millega vastustaja oma otsust tehes arvestada ei saanud, kuna vastustaja saab oma otsust tehes toetuda terviseandmetele, mis olid olemas otsuse tegemise hetkeks. Kõik pärast otsuse tegemist lisandunud kaebaja tervislikku seisundit kajastavad tõendid saavad olla aluseks töövõime hindamisele juhul, kui kaebaja esitab vastustajale uue taotluse töövõime hindamiseks. Eksperdiarvamuse andmise ja vaidlustatud otsuse seisuga oli kaebaja terviseseisund funktsionaalsete piirangute seisukohast piisavalt objektiveeritud. Vastustajale teadaolevalt ei teosta ükski teine asutus Eestis peale Eesti Töötukassa ekspertiise töövõime hindamiseks (vt TVTS § 3).
10.Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud
5(12)
3-22-353 tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236-243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti (HKMS § 56 lg 2). TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on eksperdi arvamuse küsimine kohtu õigus, mitte kohustus ning ekspertiisi määramise eeldus on, et selgitamist vajavad asjas tähtsad ja eriteadmisi nõudvad asjaolud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-2-1-15-15, p 16; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.07.2009 otsus nr 3-2-1-72-09, p 16).
11.Kaebaja on taotlenud ekspertiisi määramist, et saada eksperdilt vastus küsimusele, kas kaebajal esineb liikumisest ja käelisest tegevusest tulenev kehaline piirang ja kas see piirab tema töövõimet ja kuidas see piirab/ei piira.
12.Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Kuigi on õige, et töövõime hindamise pädevus on vastustajal (TVTS § 3), siiski ei ole välistatud ka kohtumenetluses ekspertiisi korraldamine vaidlusaluse asjaolu tuvastamiseks. Praegusel juhul aga ei pea kohus seda põhjendatuks, kuivõrd kohtumenetluses on esitatud piisavalt tõendeid.
13.Nimelt on Riigikohus selgitanud, et haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) ning kohtul tuleb nõuda vastustajalt nt teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 24 ja 26). Vaidlus puudub, et käesolevas kohtumenetluses on vastustaja esitanud töötukassa ekspertarsti dr P. Tommingas hinnangu vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8). Seega on kohtumenetluses esitatud piisavalt tõendeid, mistõttu täiendava ekspertiisi korraldamine vajalik ei ole. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et töötukassa ekspertarsti arvamus oleks koostatud ebaõige metoodika alusel või tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Kohus ei asu haldusorgani asemel tuvastama kaebaja töövõime ulatust. Küll aga on kohtul võimalik asja läbivaatamisel hinnata, kas vaidlusalust haldusakti toetav eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud kõiki andmeid, sh teinud neist põhjendatud järeldused.
14.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. II
15.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole. 16. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
17.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist määrus nr 39. Vaidlusaluses 06.01.2022 otsuses on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5-9 ning määrus nr 39. Ühtlasi on 06.01.2022 otsuses selgitatud, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib anda õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete
6(12)
3-22-353 varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3171110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud asjakohastele õigusaktidele.
18.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lgs 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).
19.Käesoleval juhul on kaebaja töövõime hindamise taotluses välja toonud järgmised tegutsemispiirangud: 1) liikumise valdkonnas võtmetegevustes 1.1. liikumine eri tasapindadel;
1.3.seismine ja istumine ning 1.4. liikumisega seotud muud probleemid; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes 2.1. käte sirutamine ja 2.2. asjade ülestõstmine ja liigutamine; 3) teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes 3.3. teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevustes 4.1. teadvusel püsimine ning 4.4. teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes 6.2. riski või ohu tajumine ning 6.4. muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud ning 5) muud tervisehäired (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Alljärgnevalt kontrollib kohus valdkondade lõikes, kas kohtule esitatud tõendid toetavad vastustaja järeldust, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole.
20.Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole viidanud, milles on vastustaja oma järeldustes eksinud, nt millised TIS andmed on arvestamata jätnud. Küll aga on kaebaja 10.11.2022 menetlusdokumendist arusaadav, et eelkõige ei mõista kaebaja, kuidas on liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas jõutud järeldusele, et kaebajal on üksnes kerge piirang. Samuti on kaebusest mõistetav, et kaebajale ei nähtu põhjendusi, kuidas on varasemast erinevale seisukohale jõutud ning millised muutused on toimunud kaebaja tervislikus seisundis võrreldes eelmise töövõime hindamisega. Liikumise valdkond
21.Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 9, võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 3 ning võtmetegevuse 1.4. piirangu arvnäitajaga 9. Seevastu TTO ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonna toodud võtmetegevuste piiranguid vastavalt 1, 1 ja 0. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. arvväärtusega 1 (kerge liikumispiirang) põhjendusega selja- ja põlveliigese valu tõttu kerge piirang (arvestades 16.11.2021 dr Mirme ja 13.04.2018 dr Paumetsa epikriise) (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 1); võtmetegevuse
1.3.arvväärtusega 1 (kerge liikumispiirang) põhjendusega ei vaja igapäevaselt liikumisel kõrvalabi, piirang hinnatud kergeks (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 2) ning võtmetegevuse 1.4. arvväärtusega 0 (piirang puudub) põhjendusega taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 2).
7(12)
3-22-353
22.Töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang kergeks, selja- ja liigesevalu tõttu on piiratud kehaasendi säilitamine ning pikkade vahemaade käimine (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 2). „Viimane seljaprobleemidega seotud sissekanne on tervise infosüsteemis vanemates terviseandmetes (st enama kui viimase viie aasta sissekandes) – neurokirurgi dr Talli vastuvõtul 02.11.2016 on otsustatud konservatiivse ravi jätkamine (valuvaigistid ja taastusravi koos füsioteraapiaga). Retseptikeskuse ja arstide sissekannetele tuginedes ei ole kaebaja vajanud valude kohta aastaid retseptuur[s]et valuravi (üks retsept seljavaluga seoses on välja kujutatud perearsti poolt ning ühe kuu pikkuseks raviks on ravim välja ostetud 22.02.2018), taastusravi saamise kohta andmed puuduvad. Hilisemalt ei ole püsivate seljavalude kaebuseid kirjeldatud ei eriarstide ega perearsti epikriisides. Võimalik et ägenemisperioodid esinevad, millele viitab ka 2018. aastal väljakirjutatud valuravi lühiajaliseks kasutamiseks. Meditsiiniliselt on antud probleemi korral seljakorseti kasutamine õigustatud füüsilisel pingutusel ja selja koormamisel, pidev seljakorseti kasutamine ei soodusta normaalset lihastööd ja lihaskorseti arengut. Põlveliigesega seotud kaebustega on kaebaja pöördunud ortopeedi dr Kikas vastuvõtule 30.01.2018. Röntgenoloogiliselt esinesid vasakus põlveliigeses kerged ealised muutused, varasema trauma poolt provotseeritud vedeliku kogunemise tõttu teostati raviprotseduurid, soovitatud ortoosi ja ravikehakultuuri, edasise ravivajaduse ja piirangute kohta andmed puuduvad. Antud andmetel ei ole võimalik hinnata enam kui kergeid püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas, võimalike ägenemisepisoodidel võivad piirangud olla intensiivsemad, kuid terviseandmetel püsivalt mitte enam kui kergetena hinnatavad. Püsivat pearinglust terviseandmed ei kinnita.“ (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 3).
23.Eelnevast nähtuvalt on vastustaja leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud taotluses ei leidnud samal määral kinnitust TIS-s olevate andmetega.
24.Nähtuvalt töövõime hindamise taotlusest on kaebaja sidunud liikumise valdkonna võtmetegevuste 1.1., 1.3. ja 1.4. piirangud valuga seljas ja põlves ning pearinglusega (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 7). Ka TTO ekspertarst ning töötukassa ekspertarst on sidunud liikumispiirangu seljaprobleemidega ning põlveliigesega seotud kaebustega, viidates perearst dr Mikk Mirme 16.11.2021 epikriisile, sisearst dr M. Paumets 13.04.2018 epikriisile ning ortopeed dr Andrus Kikas 03.02.2018 epikriisile (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 3).
25.Kerge piirang on piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (vt määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2). Töötukassa ekspertarst on selgitanud, et kaebaja ei ole vajanud valude kohta aastaid retseptuurset valuravi (üks retsept seljavaluga seoses on välja kirjutatud perearsti poolt ning ühe kuu pikkuseks raviks on ravim välja ostetud 22.02.2018), taastusravi kohta andmed puuduvad; hilisemalt ei ole püsivate seljavalude kaebuseid kirjeldatud ei eriarstide ega perearsti epikriisides (vt vastutaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 3).
26.Samas nähtub TIS-i andmetest, et kaebaja on 20.12.2021 käinud raviarsti dr Kristi Kotke vastuvõtul ning anamneesis on mh kirjas „5) hüpertoonik, esinevad seljavalud, käte- jalgade krambid, GI-trakti kaebused, saab Tamsulosini, Micardis. Lisaks veel D- vit, magneesiumi.“ (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 4, lk 5). Teisalt aga on vastustaja ekspertarst õigesti märkinud, et valude kohta retseptuurset valuravi kaebaja ei ole vajanud ning ka taastusravi saamise kohta andmed puuduvad. Samuti on töötukassa ekspertarsti väide pearingluse kohta andmete puudumise kohta tõendatud TIS-i andmete väljavõttega, kust ei nähtu andmeid pearingluste kohta.
8(12)
3-22-353
27.Ühtlasi ei nähtu Tallinna Vangla 16.11.2021 edastatud terviseandmetest kaebusi seljavalu või liigese valude kohta ega vastavat valuravi; samuti pearingluse kohta (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 6).
28.Ülaltoodu kokkuvõtteks on vastustaja võtnud töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel. Seejuures on vastustaja uurimispõhimõttest tulenevalt kogunud Tallinna Vanglalt täiendavaid andmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11).
29.Küll aga nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusalune otsus on põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg 1), mis on aga kõrvaldatud kohtumenetluses. Nimelt ei selgu vaidlusalusest haldusaktist, kuidas on kaebaja tervislik seisund vahepeal muutunud või miks leiti vaidlusaluses otsuses, et kaebajal esineb kerge liikumispiirang, kui varasemas 21.01.2019 otsuses on tuvastatud kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning tema töövõime on 3 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv (vt kaebuse lisa 2). Seejuures ei ole selgitatud, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tulemuseni jõuti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 18). Seetõttu on vaidlusalune otsus oluliste põhjendamispuudustega.
30.Täiendavad selgitused on esitatud kohtumenetluses, millega on põhjendamispuudused kõrvaldatud (HMS § 58; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8). Samas oleksid võinud juba esialgses otsuses olla põhjendused osas, et kuigi kaebaja on kirjeldanud valusid seljas ja põlves ning seostanud neid liikumispiirangutega, siiski ei nähtu TIS-i andmetest ega Tallinna Vanglalt 16.11.2021 saadud terviseandmetest kaebajale määratud retseptuurset valuravi peale 2018 ega ka taastusravi (või ortopeediliste abivahendite määramist), samuti puuduvad andmed pearingluste kohta, mistõttu ei saa piiranguid liikumise valdkonnas hinnata enam kui kergeks. Käelise tegevuse valdkond
31.Kaebaja on hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse 2.1. piirangu arvväärtusega 9. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.1. käte sirutamine piirangu kergeks (1), muudes võtmetegevustes piirangud puuduvad (0). TTO ekspertarsti hinnangul esineb taotlejal liigesevalu, seepärast on kergelt piiratud käte ja käsivarte kasutamine; piirangu põhjuseks on õlapiirkonna liigese struktuuri häire (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 5). Seejuures on TTO ekspertarst viidanud järgmistele epikriisidele: 03.02.2018 ortopeed dr Andrus Kikas ning 31.01.2018 ja 01.02.2018 teostatud uuringud.
32.Vastustaja ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti arvamusega ning selgitanud järgmist: „Terviseand[m]ete alusel (vt ortopeed 30.01.2018) on kaebaja parema õlaga seotud kaebusi esitanud ortopeedi dr Kikas visiidil 30.01.2018. Röntgenoloogiliselt on tegemist ealiste degeneratiivsete muutustega paremas akromioklavikulaarliigeses so. rangluu-abaluu liigeses, mille kahjustuse korral on takistatud käe ülesse sirutamine, liigutusi kompenseerib abaluu kaasa liikumine. Ortopeed pole pidanud vajalikuks erikäsitlust, soovitatud konservatiivset ravi, eelkõige võimlemist. Edasise ravivajaduse kohta andmed puuduvad. Ühe õlaliigese liikumispiirangut ei saa hinnata enam kui kergete piirangutega käelises tegevuses. Taotluses kirjeldatud vasaku õla liikuvuspiirangut terviseandmed ei kinnita“ (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 4).
9(12)
3-22-353
33.Kohtule esitatud TIS-i andmetest ei nähtu peale 30.01.2018, täiendavaid ortopeedi vastuvõtte ega kaebusi seoses õlaga. Samas on töötukassa ka varasemas töövõime hindamise otsuses leidnud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroos, dorsopaatia (vt kaebuse lisa 2). Ühtlasi ei ole kaebaja märkinud, et tema tervislik seisund oleks halvenenud või viidanud täiendavatele tervisandmetele, millest nähtuksid probleemid õlaliigesega. Eeltoodust lähtuvalt ei ilmne, et vastustaja oleks ilmselgelt ebaõigeid järeldusi TIS-i andmetest teinud või mõned olulised asjaolud tähelepanuta jätnud.
Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond
34.Kaebaja on hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3 arvnäitajaga 9 ning selgitanud, et kasutab prille: üks silm +2,5; teine silm +2,7 (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 6).
35.TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3 arvnäitajaga 0 põhjendusega, et taotleja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet; nägemine on prillidega kompenseeritud (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 6).
36.Töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning selgitanud järgmist: „Nägemisteravus on prillidega korrigeeritav, silmaarsti visiidil käsitletud põletikunähud on ravitavad ja püsivaid piiranguid ei põhjusta.(vt oftalmoloogid 28.12.2020 ja 12.03.2021).“ (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8, lk 4).
37.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Seega nähtub käesoleval juhul, et vastustaja on hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.3. koos abivahendite (prillide) kasutamisega. Eeltoodust lähtuvalt ei ilmne, et vastustaja oleks ilmselgelt ebaõigeid järeldusi TIS-i andmetest teinud või mõned olulised asjaolud tähelepanuta jätnud. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond
38.Kaebaja on taotluses hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust 4.1. arvnäitajaga 3 ning selgitanud, et teadvusehäireid esineb tal iga kuu, sest on hüpertoonik, võtab ravimeid alates 2014; esineb vererõhu ja südame löögisageduse järsku tõusu – ühe minutiga tõuseb 65-lt 150 löögini minutis; seejärel järsult langeb 80 löögini minutis (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7; lk 7). Kaebaja on taotluses hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust 4.4 arvnäitajaga 9 ning selgitanud, et vabaduses kasutas dušitooli, vajas abi pesemisel, jalatsite jalgapanekul; seisundi ägenemistel ka riietumisel; vanglas seda kasutada ei saa (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7; lk 7).
39.Vastustaja on vaidlusaluses otsuses sarnaselt 21.01.2019 otsusega leidnud, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TTO ekspertarst on 25.11.2021 eksperdiarvamuses lisanud, et digiloo terviseandmete kohaselt ei ole taotlejal esinenud teadvusekaotusi (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 7). Töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning selgitanud järgmist: „Vererõhk on TIS andmetel raviga kompenseeritud (vt perearst 10.12.2020; 26.03.2018; lisaandmed 02.07.2021). Tunnetatud südame vahelöökide tõttu on eelnevalt uuringud teostatud, koormustaluvuse langust ja kliiniliselt avalduvat rütmihäiret ei ole 10(12)
3-22-353 diagnoositud. Detsembris 2021 on väljastatud saatekiri korduvale uuringule (vt perearst 20.12.2021, sisearst 15.03.2018). TIS andmetes ei ole viiteid ega diagnoositud haigusseisundeid, mis oleksid seostatavad teadvusekaotustega. Enesehoolduses (riietumine, pesemine) hinnatakse piirangud, mis on põhjustatud piirangutest liikumise ja/või käelise tegevuse valdkonnas. Kui taotlejal on käelises tegevuses ja liikumises kerged kuni mõõdukad piirangud, mis võivad osaliselt mõjutada ka riietumist, pesemist ja muid enesehooldustegevusi, siis enesehooldustegevustes piiranguid ei hinnata või hinnatakse kergeteks. Mõõdukaid või raskeid piiranguid võivad põhjustada enesehoolduse toimingutes rasked või täielikud käelise tegevuse ja/või liikumise valdkonna funktsiooni häired. Antud juhul kuna kaebajal esinevad kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, mis objektiivselt ei mõjuta enesehooldustegevusi, siis temal enesehooldusega seotud piiranguid ei hinnata (Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks, lk 44, lisatud töötukassa vastusele).“
40.TIS-i andmetest nähtub, et kaebajal on hüpertooniatõbi ja ta saab ravimeid (vt 20.12.2021 dr K. Kotke epikriis; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 4; 21.02.2018 dr Andrei Borissov; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 16). Samas on dr A.Borissov märkinud, et ravimid toimivad hästi (vt 21.02.2018 dr Andrei Borissov; vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 16) ning varasemas 2018 epikriisis on kirjas, et koormustest hea koormustaluvuse juures isheemiliste muutusteta; Holter monit-l oluliste rütmihäireteta; jätkab sama ravi (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 7, lk 17). Seega ei nähtu TIS andmetest, et kaebajal oleks esinenud teadvusekaotusi, mistõttu on vaidlusalune otsus vastavas osas õiguspärane.
41.Eeltoodust lähtuvalt kaebus rahuldamisele ei kuulu. III
42.HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et vaidlusalune otsus on oluliste põhjendamispuudustega, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. 43. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulu 1344 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi 8 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kohus ei nõustu vastustajaga, et asja sisu ja mahtu arvestades ei ole menetluskulud viidatud mahus põhjendatud ja vajalikud, kuivõrd kaebaja esindaja vastuväited põhinevad valdavalt haldusmenetluse üldpõhimõtete rikkumisel ning kaebuse koostamine ei eeldanud esindajalt ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega suure hulga tõendite kogumist.
44.Tegemist on tavapärasest keerukama vaidlusega. Kohtu hinnangul sellises asjas 8 tundi õigusteenuse osutamist ei ole ülepaisutatud, vaid väga mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 1344 eurot (koos käibemaksuga).
45.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
11(12)
3-22-353
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.