X esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt erimenüüga
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemikku 7. aprill 2023 kuni 6. august 2023 puudutavas osas.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada taotluse esitaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 7. augustil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt on Xl allergia pipra (timuti) ja rukki suhtes, kuid vangla ei taha määrata talle eridieeti. Taotleja märgib, et tal on vangla toidust pidevalt kõhuprobleemid (kõht valutab, soolestikus on teravad lõikavad valud ja gaasid), samuti nahalööve ning tal on probleemid tualetis käimisega, kuid erimenüü asemel soovitati tal võtta allergiatablette ja jätkata söömist. Taotleja proovis tablette võtta, kuid abi sellest ei olnud. Ta sai teada, et tal on allergiad, kui nahaarst tegi allergiatestid ning Wikipedia andmetel tuleb allergia korral toidust välja jätta rida toiduaineid. Taotleja leiab, et vangla suhtub hooletult tema tervisesse ning palub kohtul kohustada vanglat määrama talle spetsiaalne dieet (menüü) vastavalt tema probleemidele, et välistatud oleks rukki, pipra ja neid sisaldavate toiduainete tarbimine, mis kutsuvad taotlejal esile allergilisi reaktsioone. X märgib, et ta esitas vanglale seonduvalt eridieedi mittesaamisega vaide (lisatud esialgse õiguskaitse taotluse juurde).
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 14. augustil 2023 kohtule kaks taotleja vanglale esitatud kaebust ning vaidena pealkirjastatud pöördumise (kõik allergiate esinemise ja erimenüü saamise teemal), taotleja tervisekaardi väljavõtte, Tartu Ülikooli Kliinikumi laboratoorsete uuringute vastuse (8. august 2023) ning digiloo väljavõtte 12. juulil 2023
3-23-1740 Ida-Viru Keskhaiglas toimunud nahaarsti vastuvõtu ja analüüsitulemuste kohta. Lisaks selgitas vangla, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest kuigi nahaarsti epikriisi kohaselt andis positiivse tulemuse erinevate allergeenide komplekstest, siis 8. augustil 2023 tehtud üksikute allergeenide test oli kõrreliste suhtes negatiivne. Seega ei saa kinnipeetava väidetavad kaebused tuleneda kõrreliste seemnetest toidus. Lisaks leidis vangla, et taotleja kuritarvitab oma kaebeõigust ja taotlus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 tähenduses. Kohtu-, aga ka vaidemenetlus ei saa asendada tervishoiuteenuse sisu. Vaiet ja/või kohtukaebust (sh esialgse õiguskaitse taotlust) saaks lugeda formaalselt sisukaks, kui vaidluse all oleks tervishoiuteenuse võimaldamine (võimaldamata jätmine). Direktor vaide läbivaatajana ja kohus esialgse õiguskaitse menetluses ei saa üldjuhul otsustada küsimuse üle, kas osutatud tervishoiuteenus vastas keskmisele kvaliteedinõudele, sest see on eeskätt arsti-, mitte õigusteaduse küsimus. Paraku üritab X viimasel ajal ja järjepidevalt vaidlustada justnimelt tervishoiuteenuse sisuküsimusi.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab X taotlusest aru nii, et taotleja soovib vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille sisuks on see, et vanglal tuleks määrata taotlejale erimenüü, mille puhul oleks piisavalt arvestatud taotlejal esinevate allergiatega (HKMS § 251 lg 1 p 3).
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
5.Viru Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et X on esitanud vanglale mitu kaebust, viidates oma allergiatele ja nõudes menüü vahetamist. Samuti on ta esitanud vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles viitab sellele, et ta ei nõustu sellega, et tema menüü vahetamisest keelduti. Viru Vangla ei ole vastuses kohtunõudele täpsustanud, kas vangla käsitab kaebaja 7. augusti 2023. a pöördumist (pealkirjastatud „Vaie“) vaidena või mitte. Kuna vaidemenetlust ei saa praegusel juhul välistada, siis peab kohus X esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks (HKMS § 249 lg 2).
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 7. aprill 2023 kuni 6. august 2023 kohta. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust riigilõivu tasuda, siis on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti
3-23-1740 kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
8.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras, et vangla koostaks talle erimenüü, milles oleks välistatud taotlejale allergiat põhjustavate toiduainete (nt pipar, rukis) kasutamine. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ei võiks süüa teatud toiduained allergilise reaktsiooni tõttu. Kohtu hinnangul on taotleja omistanud 12. juulil 2023 nahaarsti juures tehtud analüüsitulemustele sellise tähenduse, mis neil puudub. Asja materjalidest nähtub, et taotleja viibis 12. juulil 2023 Ida-Viru Keskhaiglas nahaarsti vastuvõtul (vt digiloo haigusjuhtum nr 16012670), mille käigus tehti talle ka analüüsid allergiate esinemise kohta. Vastustaja edastatud materjalidest nähtub, et kaebajal oli kõrge reaktiivsus inhaleeritavate allergeenide segule ix8 (Dermatophagoides pteronyssinus, Cladosporium herbarum, kassi epiteeli, koera kõõma, kase, timuti, puju, rukki IgE) ja ilmnes ka allergiline reaktsioon tolmulestadele ja majatolmule. Nahaarst on digiloosse teinud sissekande, mille kohaselt uurimisel aeroobsed allergiatestid positiivsed: kodutolmulestale ja tolmuõhule. Seega näitasid analüüsitulemused reaktsiooni inhaleeritavatele ehk sissehingatavatele allergeenidele (nt timuti õietolm) ning sellest ei saa teha järeldust, et taotlejal esineks allergia või talumatus nt rukki kui toiduaine suhtes. Samuti ei näidanud 8. augustil 2023 taotlejale tehtud täpsemad laboratoorsed uuringuid kõrreliste suhtes allergiat (so. allergiatestid olid negatiivsed). Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et taotlejal ei esine ülekaalukat vajadust selleks, et kohus peaks praegusel ajal sekkuma sellesse, milliseid konkreetseid toiduaineid võib taotlejale vanglas anda. Kaebaja kõhuprobleemidel puudub suure tõenäosusega seos inhaleeritavate allergeenidega, mille analüüsitulemused olid positiivsed ning asja materjalidele tuginedes ei pea kohus vaidemenetluse ja sellele järgneva võimaliku kohtumenetluse ajaks taotlejale konkreetse erimenüü koostamist vajalikuks. Vastustaja esitatud andmetest nähtuvalt on vangla esialgse õiguskaitse taotlejal esinevate terviseprobleemidega kursis ning talle on vajalik ravi ja leevendusmeetmed tagatud. Praegusel hetkel ei näe kohus eeltoodust tulenevalt pöördumatute negatiivsete tagajärgede kaasnemise ohtu. Kohtule esitatud dokumendid ei võimalda järeldada, et taotleja vajaks seni tuvastatud tervislikust seisundist lähtuvalt koheselt erimenüü kohaldamist.
9.Mis puudutab Viru Vangla viiteid taotleja kaebeõiguse kuritarvitamisele ning taotluse tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, siis kuna nimetatud säte annab aluse kaebuse tagastamiseks, mitte aga esialgse õiguskaitse taotluse tagastamiseks, ei ole see säte praegusel juhul asjakohane ega kohaldatav. Lisaks tuleb arvestada, et nimetatud norm seab eelduseks ka väheintensiivse riive, mida antud juhul ei esine ning samuti peaks menetlusdokument olema esitatud pahatahtlikult menetlusõigusi kuritarvitades. Kohus möönab, et kuigi X on käesoleval aastal olnud tervisehoiuteenuse osutamise probleeme puudutavate eraldiseisvate esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel erakordselt aktiivne, ei saa taotleja tegevust praegusel juhul pidada pahatahtlikuks. Erinevad uuringuid on taotlejal allergiate esinemise võimalust kinnitanud, mistõttu taotleja väited toidus sisalduvate allergeenide ning nende mõju kohta tema tervislikule seisundile ei saa pidada täiesti sisutühjadeks. Samas peab kohus siinkohal vajalikuks Xle selgitada, et kohustava sisuga esialgse õiguskaitse taotlused tervishoiuteenuse osutamiseks ei ole üldjuhul perspektiivikad, sest kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras asuda ise taotleja terviseprobleeme lahendama ning nt ravimite väljastamist otsustama, sest see eeldab meditsiinilisi erialateadmisi, mida kohtul ei ole. Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole patsiendil samuti õigust anda arstile üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes ehk teisisõnu, patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi (sh ravimeid) või meetmeid (sh erimenüüd) kohaldada (Tartu Halduskohtu 16. mai 2023. a määrus asjas nr 3-23-1014, p-d 7 ja 8).
3-23-1740
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.