Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.06.2022 otsusele nr 4.2-1/6306-1 ja 14.07.2022 vaideotsusele nr 4.21/6306-3
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.09.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 12.06.2022 otsusega nr 4.2-1/6306-1 keelduti Xile relvaluba väljastamast. Otsusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
„Asjaolud
1.X esitas 28.03.2022 PPA-le taotluse relvaloa saamiseks vintraudse püstoli liigile sportimise otstarbel.
2.Politsei infosüsteemis on Xi kohta talletatud järgnev teave. 2003. aastal mõisteti X Prantsusmaal süüdi ja talle määrati 3-aastane vanglakaristus lõhkeaine vedamise eest (lõhkeainet üritati smugeldada Prantsusmaa kaudu Hispaaniasse). Aastatel 2001-2021 on ta vähemalt 30 korral rikkunud erinevaid liikluses kehtivaid reegleid. Peamiselt on need suurima lubatud sõidukiiruse ületamised. Alkoholiga seotud juhtumeid on fikseeritud kaks: 2016. aastal juhtis ta ka sõidukit alkoholi tarvitatuna (LS § 224 lg 2) ja 2012. aastal võttis ta poest letist alkoholi ja maksmata asus seda jooma.
3.Karistusregistri andmetel on Xil kaks kehtivat karistust: LS § 227 lg 2 (suurima lubatud sõidukiiruse ületamine) ja LS § 228 (mootorsõiduki juhtimine, milles oli kiirusmõõteseadet avastav seade) järgi.
4.31.03.2022 lubadeametnik palus Xilt selgitusi tema pidevate kiiruseületamiste kohta. 24.05.2022 teavitati teda, et PPA keeldub talle relvaluba väljastamast võttes arvesse tema õiguskuulmatut käitumist ja lõhkeainega seotud kuritegu.
5.31.03.2022 lubadeametniku e-kirjale vastas X, et ta on elus teinud aastate jooksul mitmeid muudatusi, et olla õiguskuulekas kodanik. Peale 2016. aasta intsidenti on ta alkoholi peaaegu täielikult oma elust välja jätnud. Kahetseb oma tegu. Kiiruseületamisi on viimase kolme aasta jooksul olnud kaks. Selgitab, et peab olema edaspidi tähelepanelikum. Ütleb, et on eksinud ja kahetseb. 2021. aastal suvel radaripüüdja konfiskeerimise kohta selgitab, et sõitis võõra autoga, ta ei olnud teadlik seadme funktsioonist ja seda, et see on keelatud. Kahetseb, et ei teinud sõidu alustamist selgeks, mis seadmega on tegu. Kui Xi teavitati e-kirjaga, et talle relvaluba ei väljastata, siis sisulisi vastuväiteid ta ei esitanud. Ta helistas 26.05.2022 talle kirja saatnud ametnikule ja uuris, kas 20 aastat tagasi toimunu on tõepoolest määrava tähtsusega ja millised võimalused on tal tulevikus relvaluba saada. PPA Põhja prefektuuri otsuse põhjendus
6.X on toime pannud väga raske, lõhkeainega seotud kuriteo toime umbes 20 aastat tagasi. Peale seda, kuni tänaseni sarnase või muu raske õigusrikkumise eest teda karistatud ei ole. Kuid ei saa öelda, et Prantsusmaal toime pandud kuritegu on olnud tema ainus seaduserikkumine. Tema käitumine ka peale seda ei ole olnud seadusekuulekas. Läbi aastate on fikseeritud arvukalt liiklusrikkumisi. Hetkel on tal kaks kehtivat karistust liiklusseaduse rikkumise eest.
7.Relvaseadus ei sätesta, et liikluses kehtivate reeglite rikkumine (v.a arvatud alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine, kehtiv karistus LS § 224 ja KarS § 424 järgi) ja kustunud karistatus lõhkeainega seotud kuriteo eest on relvaloa andmist välistavateks asjaoludeks. PPA
Põhja prefektuur aga leiab, et Xi osas tuleb relvaloa väljastamisest keelduda RelvS § 36 lg 4 punkti 3 alusel. Selle relvaseaduse sätte alusel võib PPA soetamisluba ja relvaloa andmisest keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi ja käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. RelvS § 36 lg 4 punkti 3 rakendamisel on PPA-l lai kaalutlusruum. Relvaloa väljastamisel ei oma vaid tähtsust, kas taotlejal on kehtivaid karistusi, vaid tema eluviisi ja käitumist vaadatakse pikema perioodi jooksul. Isiku käitumine ja teod pikema perioodi jooksul annavad aimu tema käitumismustrist, talle loomuomasest käitumisest.
8.Tulirelv on kõrge ohu allikas ja seetõttu on relvaloa väljastamise üheks eelduseks isiku kõrge usaldusväärsus PPA silmis. X viitab lõhkeainega seotud kuriteole, kui väga ammusele juhtunule ja avaldab imestust, kas see omab ka veel täna tähtust. Kuigi tegu on tõepoolest väga ammune, karistatus selle teo eest ka aastaid tagasi kustunud, ei saa seda siiski tähelepanuta jätta. PPA Põhja prefektuur leiab, et teatud tüüpi kuritegude toimepanijad ei tohiks relvaluba omada ka juhul, kui karistus on kustunud. Näiteks juhul, kui tegemist on kuriteoga, mis on just nimelt seotud valdkonnaga, mille eriõigust soovitakse. Ka avalikkuse ootus on, et PPA usaldaks relvaloa isikule, kelle taustas ei ole tulirelva, laskemoona ja lõhkeainega seotud kuritegusid. Siseministeeriumis on ka valminud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetakse relvaseadust selliselt, et isik, kes on toime pannud tulirelva, laskemoona või lõhkeainega seotud kuriteo ei saa relvaluba ka vaatamata sellele, et tema karistusandmed on kustunud.
9.Xi puhul omab tähtsust, et ka peale lõhkeainega seotud kuriteo toimepanemist ei ole olnud tema käitumine laitmatu. Ta on endale järjepidevalt lubatud liikluses kehtivate reeglite rikkumist. Ta küll kahetseb, lubab end parandada, kuid see ei tee õiguskuulmatut käitumist ja ka praegu kehtivaid karistusi olematuks. Ka see hilisem õiguskuulmatu käitumine lisab aastakümneid tagasi toime pandule kaalu, näitab, et õiguskuulmatus on Xit iseloomustav käitumine. Enamus liikluses kehtivate reeglite rikkumised on seotud lubatud sõidukiirusega ületamisega (LS § 224 lg 2, s.t sõidukiiruse ületamine vähemalt 21 km lubatust rohkem). Mootorsõiduk sarnaselt tulirelvaga on kõrgem ohu allikas ja kiiruseületamine seab ohtu nii juhi enda kui ka teised liiklejad. PPA Põhja prefektuuril puudub usk, et X suudab või tahab teise suurema ohu allika, tulirelva, käitlemisega seotud reeglitest kinni pidada.
10.X on selgitanud, et ta kahetseb nii nooruses toime pandud kuritegu, kui ka hilisemaid rikkumisi. Ta on täna edukas ettevõtja ja nelja lapse isa. PPA Põhja prefektuur aga leiab, et Xi selgitused ja kahetsus ei kaalu üles tema toimepandud tegusid ja praegu kehtivaid karistusi. Politsei ei usalda talle tulirelva. Relvaloa väljastamine piirab Xi vaba eneseteostuse õigust, kuid see põhiõiguste riive kaalub üles PPA kohustuse kaitsta teiste isikute elu ja tervist, riigi julgeolekut ja avalikku korda. X soovib küll relvaluba sportimise otstarbel, kuid relvaloa väljastamise alused, olenemata taotluse otstarbest, on samad. Ka sportimise otstarbel relvaloa saamine eeldab isiku kõrget usaldusväärsust, sest ka sellisel juhul usaldatakse tulirelv isiku valdusesse. PPA Põhja prefektuur märgib ka ära, et kuigi X on relvaloa taotluse juurde esitanud MTÜ Rifle & Pisole Club kinnituse relvaloa eksami ettevalmistuse koolituse läbimise kohta, ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta (laskespordiklubisse kuulumine, laskesportlase litsents), et on õigustatud saama relvaluba sportimise otstarbel. PPA Põhja prefektuur tuvastas, et laskesportlase staatus Xil puudub“ (dtl 21-23).
2.X esitas 12.07.2022 otsusele vaide, mis jäeti PPA 14.07.2022 vaideotsusega nr 4.21/6306-3.
3.X esitas 15.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.06.2022 otsuse nr 4.21/6306-1 ja 14.07.2022 vaideotsuse nr 4.2-1/6306-3 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks tegema Xi relvaloa taotluse suhtes uue otsuse. Kohus võttis 24.08.2022 kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendus. 5.1 RelvS § 36 lg 4 p 3 sätestab, et võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi (EV) julgeolekut. Seega on relvaloa väljastamisel PPA-l üsna lai kaalutlusõigus, kuid otsuse tegemisel tuleb lähtuda asjakohastest kaalutlustest, selgitada välja olulised asjaolud ning anda kõigile asjaoludele õige hinnang. PPA aga ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid ning kaalutlusõigust teostades ei ole sisuliselt arvestanud ühtegi muud asjaolu, kui seda, et kaebajal on minevikus mitmeid liiklusseaduste rikkumisi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale relvaloa andmise otsustamisel oli PPA-l seaduse kohaselt õigus kasutada ainult karistusregistris kustumata karistuste andmeid. Nende andmete põhjal ei ole alust keelduda relvaloa väljastamisest. 5.2 Isegi kui PPA-l oleks õigus tugineda karistusregistrist kustutatud andmetele või politsei andmekogust pärit andmetele, siis hinnang kaebaja karistustele on ilmselgelt väär. Kaebaja pani kuriteo toime 20 aastat tagasi ning ei ole peale seda ühtegi kuritegu toime pannud. Kaebajal oli tõesti mitmeid liiklusseaduse rikkumisi, kuid enamus nendes oli samuti rohkem kui 10 aastat tagasi. Viimase viie aasta jooksul on kaebajal neli väärteo eest määratud karistust, mis on kõik liiklusrikkumiste eest. Tegemist on ilmselt eksimuse tagajärjel toime pandud rikkumistega, kui kaebaja on ekslikult eeldanud, et kiiruspiirang on lõppenud või ei pannud tähele kiirusepiirangu muutumist. Lisaks on kaevajal üks kehtiv karistus selle eest, et ta juhtis sõidukit, milles oli kiirusmõõteseadet avastav seade. Viimasel juhul ei kuulunud auto kaebajale, millest on ka PPA teadlik. Seega ei ole ükski viimase viie aasta jooksul toime pandud rikkumistest tahtlik. 5.3 Ei vasta tõele haldusaktis olev faktiväide, et kaebaja on rikkunud vähemalt 30-l korral erinevaid liikluses kehtivaid reegleid. Vaideotsuses on vastustaja välja toonud nimekirja kaebaja 28-st karistusest alates 2005, kuid kohtule on esitatud ainult 10 väärteootsust aastatest 2012-2021. Seega pole vastustaja suutnud suures osas tõendada haldusakti põhjendusi. 5.4 Kaebaja leiab, et ta on isikuomadustelt sobiv relva soetama ja omama. Nooruses toime pandud kuritegu ning liiklusrikkumised ei kaalu üles kaebaja praegust suhtumist ühiskonda, seadustesse ja teistesse inimestesse. Nimelt on kaebajal üks laps ning ta kasvatab ja peab üleval oma elukaaslase kolme last elukaaslase eelmisest kooselust. Kaebajal on rohkem kui viis aastat pangas püsimaksekorraldus, mille alusel tehakse igas kuus makseid heategevusorganisatsioonidele. Kaebaja on edukas ettevõtja, kes on X OÜ ainuomanik ning mille riiklikud maksud 2022 II teises kvartalis oli 179 000,37 eurot, tööjõumaksud 11 069,21 eurot ning maksustatav käive 4 016 740,29 eurot. 5.5 Tulenevalt eeltoodust ei ole relvaloa väljastamisest keeldumine põhjendatud, otsust tehes ei ole PPA arvesse võtnud ja kaalunud kõiki olulisi asjaolusid. Otsus rikub oluliselt kaebaja õigust vabale eneseteostusele ehk tegelemisele laskespordiga. Lisaks on relvaloa väljastamisest keeldumine ebaproportsionaalne piirang arvesse võttes
praegust välispoliitilist olukorda, kus võimalikus konfliktiolukorras tuleb kasuks EV kodaniku oskus kasutada relva.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Kaebaja käitumisele terviklikku hinnangu andmiseks peab PPA lähtuma kogu kaebaja kohta olemasolevast teabest. Isiku loomuomase käitumise hindamisel ei ole lubamatu tugineda nendele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi. Vastasel korral muutuks PPA-le kaebaja enda või teiste isikute turvalisust ohustava käitumise hindamise õiguse andmine suuresti sisutuks. 6.2 Kaebaja käitumine on olnud pikemat aega õigusvastane, mis kinnitab, et ta ei ole seadusekuulekas ning tal puudub tahe oma käitumismustrit muuta. Asjaolu, et kaebaja on korduvalt toime pannud mootorsõiduki kui kõrgema ohu allikaga seotud õigusrikkumisi, annab alust järeldada, et ta ei pruugi teatud olukordades olla suuteline täitma ka relva hoidmise või kasutamisega seotud kohustusi, mistõttu võivad hoolimatuse või vastutustundetu käitumise tõttu realiseeruda tulirelvast lähtuvad ohud. 6.3 RelvS § 36 lg 4 p 3 sõnastus hõlmab laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, juhul kui ta saaks relvaks omada ja kasutada. PPA saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel aluseks võtta tema poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja tema väljendatud suhtumise nendesse. Kaebaja on esitanud omapoolsed selgitused relvaloa kehtetuks tunnistamisega seotud asjaolude kohta. Oma õigusrikkumisi pisendavate ja ennast õigustavate vastuväidetest, samuti kaebuses toodud väidetest nähtuvalt kaebaja ei ole aru saanud oma tegude tähendusest ega õiguskuuleka käitumise vajadusest. Kaebaja on korduvaid liiklusrikkumisi hinnanud ebaolulisteks pisirikkumisteks, näidates sellega, et tema jaoks ei ole kehtestatud reeglist kinnipidamine tähtis, kui see tema hinnangul pole konkreetses olukorras vajalik või talle kasulik. Selliselt käituvat isikut on põhjust pidada relvaomanikuna ebausaldusväärseks ja on alust arvata, et vähemalt teatud halbade asjaolude kokkusattumisele võib kaebaja ka tulirelvade käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata, põhjustades seetõttu kahju endale või teistele. 6.4 PPA on kaebajale relvaloa andmisest keeldumisel RelvS § 36 lg 4 p-st 3 tulenevat kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud – piisavalt arvesse võtnud kaebajat iseloomustavaid asjaolusid, hinnanud kaebaja esitatud vastuväiteid ning nende hindamisel andnud õiglase kaalu relvaloa andmisest keeldumise tagajärgedele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 PPA 12.06.2022 otsuse nr 4.2-1/6306-1 ja 14.07.2022 vaideotsuse nr 4.2-1/6306-3 tühistamiseks puudub alus. PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, pole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Kohus nõustub nimetatud otsuste põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). 7.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist.
Kaebajale on keeldutud relvaloa väljastamisest viitega RelvS § 36 lg 4 p-le 3. RelvS § 36 lg 4 p 3 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus, mille hulka kuulub ka õigus soetada relv enese ja vara kaitseks. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist, on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise ning seega kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse (vt Riigikohtu 26.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-4-1-16-08, p 24). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama (vt relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) seletuskiri, kättesaadav Riigikogu veeblilehelt). Kohtule esitatud teabe kohaselt on kaebajal kaks kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest: esimene neist mootorsõiduki juhtimise eest, milles oli kiirusemõõteseadet avastav seade ning teine lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 27 km/h (vt PPA 30.07.2021 otsus väärteoasjas nr 2780,12,007429 ja 13.11.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,21, 016227, dtl 77-82); kokku on politsei andmebaasi järgi kaebaja rikkunud erinevaid liikluses kehtivaid reegleid 30-l korral (dtl 35-37), millest enamus juhtumeid on seotud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ühel juhul ka sõiduki juhtimisega joobeseisundis (vt PPA 14.06.2016 otsus väärteoasjas nr 2315,16,004289, dtl 91-93); aastal 2003 on kaebaja Prantsusmaal süüdi mõistetud lõhkeaine vedamise eest ja karistatud 3-aastase vanglakaristusega (mittevaieldav asjaolu). Kaebaja leiab, et vastustaja poleks tohtinud sellist teavet koguda ja otsustamisel aluseks võtta ning väidab, et liiklusalaste rikkumiste üldarv pole õige, sest vastustaja on kohtule esitanud tema kohta ainult 10 karistusotsust. Kohus kaebajaga ei nõustu. Esiteks, politsei andmebaasi alusel kaebaja kohta koostatud loetelus sisaldub teave 30 rikkumise kohta, sest 25.04.2008 ja 25.01.2008 episoodides on kirjeldatud rohkem kui ühte juhtumit. Kaebaja pole väitnud, et politsei andmebaasi alusel koostatud kaebaja liiklusrikkumiste loetelus sisalduv teave oleks ebaõige. Teiseks, kohtupraktikas on leitud, et viited politsei andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate rikkumiste õiguserikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p-ga 4 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 12). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus (vt samas, p 13). Seejuures tuleb isikust lähtuva ohtu prognoosimisel arvestada ka seda, millist suhtumist isik väljendab tema poolt varasemalt toimepandud süütegudesse (vt samas, p 9). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus. Vastustaja on leidnud, et kaebaja väited on end õigustavad (dtl 38). Ka kaebusest ei nähtu, et kaebaja oma ühiskonnaelunorme mittearvestavat käitumist tegelikult tauniks. Nii on kaebaja väitel tal viimase viie aasta jooksul „ainult kolm karistust“ (vt kaebaja 21.07.2023 menetlusdokument, p 26, dtl 113). Seega on vastustaja kohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaebaja oma käitumise tõttu sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud
ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebuses kirjeldatud asjaolud, et kaebaja on pereisa ja edukas ettevõtja, kes maksab makse ja toetab heategevust, ei oma eelkirjeldatud kontekstis määravat kaalu. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis.
8.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud summas 2102,40 eurot (kaebuselt tasutud riigilõiv ja esindajakulud) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.