Fuxia Holdings OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.03.2023 käskkirja nr T-11-4/23/34 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Fuxia Holdings OÜ, esindaja Enn Talp Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Timo Päit Kolmas isik- AS Tallinna Vesi, esindaja Merli Liivik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Fuxia Holdings OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.09.2023. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 06.03.2023 käskkirjaga nr T-11-4/23/34 sundvalduse järgmiselt: 1.1 Seada Taludevahe tänav T18 kinnisasjale, katastritunnus 78406:612:0740, pindala 7443 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%, AS Tallinna Vesi, registrikood 10257326 (edaspidi sundvalduse teostaja) kasuks sundvaldus järgmistel tingimustel: 1.2 sundvaldus seatakse kinnisasja 3389 m2 suurusele osale. Sundvalduse ala on käskkirja lisaks oleval skeemil tähistatud lilla viirutusega; 1.3 sundvaldus on tähtajatu; 1.4 sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 155 tulenevalt 0 eurot;
1.5 sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikku, seda kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning muul viisil kasutusse anda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks; 1.6 sundvalduse teostaja taastab pärast punktis 1.5. nimetatud tööde lõpetamist oma kulul kinnistu endise seisundi; 1.7 sundvalduse teostaja teavitab kinnisasja omanikke tehnovõrkude plaanilistest ehitus-, hooldusja remonttöödest ette vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist; 1.8 kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikku ning järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiiranguid; 1.9 kinnisasja omanik võib anda sundvalduse alale muid kasutusõigusi, mis ei takista sundvalduse teostamist.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 05.04.2023 käskkirja nr T-11-4/23/34 tühistamiseks.
Fuxia Holdings OÜ kaebus TLPA 06.03.2023
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kehtiv seadus ei näe ette talumiskohustust selliste tehnorajatiste suhtes, mis on ehitatud pärast 01.04.1999 (Riigikohtu otsus nr 2-15-17137). Hiljem rajatud tehnorajatis ei ole kinnisasja oluline osa üksnes juhul, kui selle talumiseks on vee-ettevõtja kasuks seatud näiteks isiklik kasutusõigus. Pärast 01.04.1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust, on kinnisasja olulised osad ehk kinnistu omaniku omandis. Kinnistusraamatus ei ole Taludevahe tänav T18 teekinnistule seatud AS-i Tallinna Vesi kasuks reaalservituui või isiklikku kasutusõigust (kinnistsraamatu väljavõte lisatud). Järelikult on vaidlustatud haldusakti p-s 5 nimetatud torustikud Taludevahe tänav T18 asuva teekinnistu omanike omandis.
4.AS Tallinna Vesi on TLPA viinud eksitusse osas, et vaadeldavad torustikud on AS Tallinna Vesi omandis. AS Tallinna Vesi on kelmusega võtnud alates 20.12.2012 kaebaja kaasomandis olevad vaadeldavad torustikud omavoliliselt ajutisse kasutusse, luues mulje, et need torustikud on AS Tallinna Vesi omand. AS-i Tallinna Vesi tegevuses on karistusseadustiku (KarS) § 215 lg -s 3 ja § 209 lg-s 3 sätestatud kuriteo tunnused.
5.Sundvaldus tuleb jätta seadmata, kuna AS Tallinna Vesi ei ole tõendanud oma omandiõigust sundvalduse taotluses nimetatud torustikele. AS Tallinna Vesi oleks pidanud sõlmima kaebajaga vaadeldavatea torustike osas üürilepingu ja maksma kaebajale üüri nende torustike kasutamise eest või ostaks need torustikud kaebajalt.
6.AS Tallinna Vesi ja TLPA on rikkunud põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud kaebaja õigusi. Vastavat seadust ei ole. Samuti on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 3 vastuolus.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. HMS § 3 lg 1 kohaselt peavad haldusakt ja toiming olema kohased, vajalikud ja proportsionaalsed.
8.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1 tulenevalt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Taludevahe tänav T18 kinnistu on moodustatud Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringuga nr DP001310. Seadusest tuleneva talumiskohustuse kinnitab AÕSRS § 152 lg 2, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tehnovõrku või -rajatist, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub AÕS §-s 158 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Seadusjärgne talumiskohustus ei piira võimalust seada kinnistule sundvaldus. 2(5)
9.AS Tallinna Vesi osutab avalikku teenust AÕS § 1581 lõike 11 alusel ning kõnealused rajatised on ehitatud avalikes huvides. AS Tallinna Vesi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes vee-ettevõtja. Sundvalduse seadmise menetluses ei ole oluline tuvastada, milline on tehnovõrkude ja -rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe. Sundvalduse seadmise menetlustes on oluline teenuse osutamine avalikes huvides. Nii sätestab ka AÕS § § 1581 lg 2. Seega tuleb kõrvutada avalikku huvi ja kinnisasjale seatavat kitsendust.
10.Nagu sundvalduse seadmise skeemilt nähtub, tagatakse vaidlusaluste tehnovõrkude ja rajatistega paljude isikute varustamine elutähtsa teenusega. Seejuures on Taludevahe tänav T18 kinnisasi täielikult transpordimaa ning ainus võimalik lahendus tehnovõrkudele ja -rajatistele.
11.Kaebaja ei ole vee-ettevõtja ning vaevalt soovib seda ka olla. Kaebuses on viidatud üüriraha kogumise soovile, kuid see on täielikult tsiviilõiguslik suhe kolmanda isiku ja kaebaja vahel. Vajalik on avaliku elutähtsa teenuse osutamine ja teenuse katkematu osutamise tagamine. Teenuse osutamine hõlmab ka vajalike hooldustööde teostamist vee-ettevõtja või tehnovõrkude ja -rajatiste omaniku poolt. Teenuse osutamiseks on oluline, et teenuse avalikes huvides osutaja saaks õiguspärase ligipääsu tehnovõrkudele ja -rajatistele. On kaheldav, et kaebaja sooviks võtta veeettevõtja kohustust ning on ilmselge, et kaebajal puuduvad oskused ja võimalused tagada, et teenuse osutamine oleks katkematu ning võimalikud rikked likvideeritakse operatiivselt. Kui kaebaja ei võimalda vajalikku ligipääsu ning tema tegevuse või tegevusetuse tõttu katkeb elutähtsa avaliku teenuse osutamine isikutele, on ka kaebaja tagajärgede eest vastutav.
12.Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb ülekaalukas kitsendus, mis oleks oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrkude ja -rajatiste vastu. Kaebaja kaasomandis olev Taludevahe tänav T18 kinnistu on transpordimaa ning hõlmatud pea täies ulatuses erinevate tehnovõrkude ja -rajatistega. Kinnistu muus otstarbes kasutamine on võimatu ning avalik huvi teenuste toimise vastu on oluliselt suurem. Kui kaebaja sooviks on seada kahtluse alla tehnovõrkude ja -rajatiste omandiõigus ning kaebaja soovib teenida nende pealt kasumit, siis väljuvad need küsimused halduskohtumenetluse piiridest.
13.TLPA 06.03.2023 käskkiri nr T-11-4/23/34 on õiguspärane. Haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebajale on antud menetluses võimalus oma arvamuse esitamiseks. Asjaolusid ja arvamusele vastus on haldusaktis piisavalt põhjendatud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
14.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kinnistul asuvat torustikku kasutatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ehk avaliku teenuse osutamiseks kolmanda isiku poolt. Seeläbi tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidavuse jätkuv tagamine Tallinna linnas ning järelikult vastab kinnistul asuv torustik AÕS § 1581 lg-s 1 toodud tingimustele. Lisaks seab täiendavad eeldused sundvalduse seadmisele AÕS § 1581 lg 11, mille kohaselt nimetatud torustik peab kuuluma isikule, kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) tähenduses. Puudub vaidlus, et kolmas isik on määratud Tallinna linna põhitegevuspiirkonnas veeettevõtjaks ÜVVKS tähenduses. Kaebaja torustiku kaudu avaliku teenust ei osuta ning ei ole veeettevõtjaks ÜVVKS tähenduses.
15.Õiguskirjandus ja ka vastav kohtupraktika kinnitab, et sundvalduse seadmisel omandiõigusest määravam on faktiline teenuse osutamine ning tehnovõrgu valdus. Kinnistul asuvat torustikku kasutab ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust nimetatud torustike kaudu osutab faktiliselt kolmas isik, on täidetud ka teine AÕS § 158 1 lg 11 kohane eeldus. Sundvalduse seadmise takistuseks ei saa olla asjaolu, et vaidlusalused torustikud ei kuulu kolmandale isikule.
3(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Taludevahe tänav T18 kinnisasi (katastritunnus 78406:612:0740, pindala 7443 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%), sh on kaebaja kaasomandis (dtl 1-2). Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei osuta avalikku vee-ettevõtte teenust ning ei ole ÜVVKS § 6 lg-s 1 sätestatud juriidiline isik ega selles, et vaadeldavat vee- ja kanalisatsioonirajatist kasutatakse avalikes huvides. Ei vaielda ka selle üle, et AS-l Tallinna Vesi on vastav pädevus. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta soovib osutada avalikes huvides vee-ettevõtte teenust. Kaebaja ei nõustu sundvalduse seadmisega ning leiab, et kolmas isik peab kaebajale maksma vee- ja kanalisatsioonirajatiste eest renditasu või need vastavalt omandama tasu eest.
17.Taludevahe tänav T18 kinnistu on moodustatud Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringuga nr DP001310 (dtl 119-130). Vaidlustatud haldusakti p-st 5 nähtuvalt on olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (registrikood 220217396) rajatud 10.04.2002 välja antud ehitusloa nr 28237 alusel; olemasolev kanalisatsioonitorustik (registrikood 220216944) on rajatud 29.09.1995 välja antud ehitusloa nr 18957 alusel; olemasolev veetorustik (registrikood 220217483) on rajatud 04.06.1996 välja antud ehitusloa nr 19204 alusel; 1995 ja 1996 rajatud Taludevahe tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik asub kvartalis, kus kanalisatsioon on detailplaneerimise mahus lahendatud „Tiskre elurajooni arengukava“ töö nr 21-94, arhitektuuribüroo ALIS, heakskiidetud Tallinna Haabersti Linnaosa halduskogu otsusega 23.05.1995. Vastustaja ega kolmas isik ei vaidlusta, et vaadeldavad rajatised on kaebaja kaasomandis. Samas tagatakse vaidlusaluste tehnovõrkude ja -rajatistega varustamine suurt hulka elanikke elutähtsa teenusega, so vee- ja kanalisatsiooniga. Taludevahe tänav T18 kinnisasi on transpordimaa ning ainus võimalik lahendus tehnovõrkudele ja -rajatistele (dtl 35).
18.Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Ka HMS § 3 lg 1 sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi, kuid ainult seaduse alusel. KAHOS § 40 lg 1 kohaselt seatakse AÕS § 158 1 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud isiku kasuks. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Sama paragarahvi lg 1 1 järgi on rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses. Sätte seletuskiri täpsustab, et kui kohalik omavalitsus ei saavuta maaomanikuga talumistasus kokkulepet, saab sundvalduse seadja sarnaselt teiste avalikes huvides ehitatud tehnovõrkudega seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu rakendada. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 otsus nr 3-182022, p 25).
18.AÕS § 1581 kommentaarides on tehnovõrgu ja -rajatiste kuuluvusega seoses leitud, et avaliku huvi ja talumiskohustuse seisukohast ei ole oluline, kes on võrgu tsiviilõiguslik omanik, niikaua, kuni seda kasutatakse seaduses ettenähtud eesmärgil (P. Varul jt (koost.). Asjaõigusseadus I. 4(5)
Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2014, lk 617). Sellest saab järeldada, et AÕS § 158 1 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32). Eelnevat aluseks võttes, nõustub kohus vastustajaga, et sundvalduse seadmise menetluses pole oluline tuvastada, milline on tehnovõrkude ja -rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on oluline teenuse osutamine avalikes huvides.
19.Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis 11.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17137, p-s 28, et olukorras, kus võõral kinnisasjal paikneb tehnovõrk või -rajatis, mis on vajalik avalikes huvides, võib olla põhjendatud sundvalduse seadmine kinnisasjale. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse. Ka ÜVVKS § 12 näeb ette, et üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust või võõrandamist seaduses sätestatud alusel sellise ehitise kasutamiseks või omandamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks.
20.KAHOS § 40 lg 5 järgi määratakse AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest määratakse kinnisasja omanikule makstav sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel. Kui nimetatud kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Lisaks võib sundvalduse seadja määrata põhjendatud juhul ühekordse hüvitise KAHOS § 39 lõikes 6 nimetatud alusel. Vaidlustatud käskkirjas on välja toonud, et sundvalduse tasu osas ei ole AS Tallinna Vesi ja mittetulundusühing Tiskrevälja ning Fuxia Holdings OÜ vahel sõlmitud kokkulepet ning sundvalduse tasu tuleb määrata käskkirjaga. Seega vaidlustatud haldusaktiga ei ole lahendatud hüvitisega seonduvat.
21.Vaidlustatud haldusakt on kooskõlas HMS-ga. Kaebajale on antud haldusmenetluses võimalus oma arvamuse esitamiseks (dtl 116) ning vastustaja on vastanud kaebaja vastuväidetele. Sundvalduse seadmisega tagatakse elutähtsa avaliku teenuse katkematu osutamine, mistõttu on haldusakt seaduslik ja proportsionaalne. Haldusakti tühistamiseks puudub alus.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.