Fuxia Holdings OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.03.2023 käskkirja nr T11-4/23/34 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Fuxia Holdings OÜ, esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik AS Tallinna Vesi, esindaja Merli Liivik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Fuxia Holdings OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Fuxia Holdings OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Avaldada jõustunud kohtuotsus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
01.12.2025
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-735 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Fuxia Holdings OÜ on alates 20.12.2012 Taludevahe tänav T18 kinnisasja (katastritunnus 78406:612:0749; pindala 7443 m2; sihtotstarve transpordimaa 100%) kaasomanik (4769/7430 mõttelises osas). Kinnistu teine kaasomanik (2661/7430 mõttelises osas) on mittetulundusühing TISKREVÄLJA (MTÜ Tiskrevälja).
2.AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 28.05.2022 taotluse seada Taludevahe tänav T18 kinnisasjale sundvaldus.
3.TLPA seadis 06.03.2023 käskkirjaga nr T-11-4/23/34 Taludevahe tänav T18 kinnisasjale AS-i Tallinna Vesi kasuks tähtajatu sundvalduse. Sundvalduse ala suurus on 3389 m 2. Sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusejärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega, mis on 0 eurot, tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 155. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale ühisveevärgija kanalisatsioonitorustik, seda kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning anda kasutusse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Kinnistul olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (ehitisregistri (EHR) kood 220217396) on rajatud 10.04.2002 ehitusloa nr 28237 alusel, olemasolev kanalisatsioonitorustik (EHR kood 220216944) 29.09.1995 ehitusloa nr 18957 alusel ning olemasolev veetorustik (EHR kood 220217483) 04.06.1996 ehitusloa nr 19204 alusel. Aastatel 1995 ja 1996 rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustik asub kvartalis, kus kanalisatsioon on lahendatud „Tiskre elurajooni arengukava“ tööga nr 21-94 (heaks kiidetud Tallinna Haabersti Linnaosa halduskogu 23.05.1995 otsusega). Taludevahe tänav T18 kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringu nr DP001310 ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu alas. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 11 järgi on tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides mh juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) tähenduses. Need nõuded on praegusel juhul täidetud. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg 5 kohaselt määratakse AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse eest kinnisasja omanikule makstav sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel. Kui kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. AS Tallinna Vesi, MTÜ Tiskrevälja ja Fuxia Holdings OÜ ei ole sõlminud sundvalduse tasu kokkulepet ning sundvalduse tasu tuleb määrata käskkirjaga. Fuxia Holdings OÜ 13.06.2022 arvamuse kohaselt tuleb sundvaldus jätta määramata, sest AS Tallinna Vesi ei ole tõendanud omandiõigust taotluses nimetatud torustikule. TLPA ei nõustu 2(8)
3-23-735 selle seisukohaga. AS Tallinna Vesi on Haabersti linnaosa vee-ettevõtja ÜVVKS § 10 lg 1 tähenduses ning vastab AÕS § 158 lg-s 11 sätestatud tingimustele. TLPA pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust torustiku omandiõiguse üle. Kui tehnovõrgu või -rajatise omanik vahetub, ei muuda see kinnistu omaniku kohustust taluda sundvaldusega seotud kitsendust. Sundvaldus vastab sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2) ja selle eesmärk on tagada kanalisatsiooniteenuse osutamine.
4.Fuxia Holdings OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 06.03.2023 käskkirja nr T-11-4/23/34 tühistamiseks. Kehtiv seadus ei näe ette kohustust taluda sellist tehnorajatist, mis on ehitatud pärast 01.04.1999 (Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137). Pärast 01.04.1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust, on kinnisasja olulised osad ehk kinnistu omaniku omandis. Kinnistusraamatus ei ole Taludevahe tänav T18 kinnistule seatud AS-i Tallinna Vesi kasuks reaalservituuti või isiklikku kasutusõigust. Järelikult on käskkirjas nimetatud torustik Taludevahe tänav T18 kinnistu omanike omandis. AS Tallinna Vesi on viinud TLPA eksitusse ning on kelmusega võtnud alates 20.12.2012 kaebaja kaasomandis oleva torustiku omavoliliselt ajutisse kasutusse, luues mulje, et see on AS-i Tallinna Vesi omandis. AS-i Tallinna Vesi tegevuses on karistusseadustiku § 215 lg-s 3 ja § 209 lg-s 3 sätestatud kuritegude tunnused. Sundvaldus tuleb jätta seadmata, kuna AS Tallinna Vesi ei ole tõendanud omandiõigust taotluses nimetatud torustikule. AS Tallinna Vesi oleks pidanud sõlmima kaebajaga torustiku kasutamiseks üürilepingu ja maksma kaebajale üüri või peaks torustiku kaebajalt ära ostma. AS Tallinna Vesi ja TLPA on rikkunud kaebaja omandiõigust.
5.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. AS Tallinna Vesi osutab avalikku teenust AÕS § 1581 lg 11 alusel ning kõnealused rajatised on ehitatud avalikes huvides. AS Tallinna Vesi on ÜVVKS-i mõistes vee-ettevõtja. Sundvalduse seadmise menetluses ei ole oluline tuvastada, milline on tehnovõrkude ja rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on teenuse osutamine avalikes huvides (vt ka AÕS § 1581 lg 2). Nagu sundvalduse seadmise skeemilt nähtub, tagatakse tehnovõrkude ja rajatistega paljude isikute varustamine elutähtsa teenusega. Taludevahe tänav T18 kinnisasi on täielikult transpordimaa sihtotstarbega, seda ei saa muul otstarbel kasutada ning tehnovõrkudele ja -rajatistele puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam asukoht. Seetõttu esineb sundvalduse seadmiseks kaalukas avalik huvi. Kaebaja ei ole vee-ettevõtja ja vaevalt soovib seda olla. Kaebuses on viidatud soovile saada üüri või muud tasu, kuid see on AS-i Tallinna Vesi ja kaebaja vaheline tsiviilõiguslik suhe.
6.AS Tallinna Vesi palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. AS Tallinna Vesi kasutab Taludevahe tänav T18 kinnistul asuvat torustikku avaliku teenuse osutamiseks. Selle kaudu tagatakse elutähtsa teenuse toimepidevus Tallinnas. Seega vastab kinnistul asuv torustik KAHOS § 40 lg-s 1 ja AÕS § 158 1 lg-s 1 toodud tingimustele. Täidetud on ka AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud tingimus. Kaebaja ise ei osuta torustiku kaudu avalikku teenust ega ole vee-ettevõtjaks ÜVVKS-i tähenduses. Sundvalduse seadmist ei saa takistada asjaolu, et torustik ei kuulu AS-le Tallinna Vesi. Sundvalduse seadmisel on omandiõigusest olulisem faktiline teenuse osutamine ja tehnovõrgu valdus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsus nr 3-17-1462). Faktiliselt kasutab kinnistul asuvat torustikku ning osutab selle kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Tallinna Vesi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3(8)
3-23-735 Vastustaja ega kolmas isik ei vaidlusta, et 06.03.2023 käskkirjas nimetatud rajatised on kaebaja (kaas)omandis. Samas varustatakse vaidlusaluse torustiku kaudu suurt hulka elanikke elutähtsa teenuse – vee ja kanalisatsiooniga. Taludevahe tänav T18 kinnisasi on transpordimaa sihtotstarbega ning ainus võimalik asukoht tehnovõrkudele ja -rajatistele. KAHOS § 40 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 sätestatud eeldused on täidetud. Sundvalduse seadja kaalutlusõigus on sellises olukorras kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 25). AÕS § 1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32). Seega ei ole sundvalduse seadmise menetluses vaja tuvastada, milline on tehnovõrkude ja -rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on teenuse osutamine avalikes huvides. Kui võõral kinnisasjal paikneb tehnovõrk või -rajatis, mis on vajalik avalikes huvides, võib olla põhjendatud sundvalduse seadmine kinnisasjale. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku sundvalduse seadmise menetluse (Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137). Vaidlustatud käskkirjas on kooskõlas KAHOS § 40 lg-ga 5 välja toodud, et AS Tallinna Vesi, MTÜ Tiskrevälja ja Fuxia Holdings OÜ vahel ei ole sundvalduse tasu kokkulepet ning sundvalduse tasu tuleb seega määrata käskkirjaga. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole lahendatud hüvitisega seonduvat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Fuxia Holdings OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja väited on jäänud tähelepanuta. Kinnisasjale sundvalduse seadmise hüvitis ei saa olla 0 eurot (vt KAHOS § 2 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebaja ja AS Tallinna Vesi ei ole saavutanud sundvalduse tasu küsimuses kokkulepet, tulnuks vaidlustatud käskkirjaga määrata perioodiline sundvalduse tasu (KAHOS § 40 lg 5, AÕSRS § 1581 lg 1). AS Tallinna Vesi ei ole proovinudki kaebajaga tasus kokkuleppele jõuda. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda Riigikohtu 09.02.2006 otsusest nr 3-2-1-168-05 (p 9) ja 01.06.2022 määrusest nr 2-19-20416 (p 15 jj). Kui KAHOS § 40 lg 5 võimaldab piirata kaebaja omandiõigust selle eest tasu maksmata, tuleb see säte tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Hüvitisega seotud asjaolud oleks tulnud välja selgitada haldusmenetluses ja seda ei peaks tegema alles kohtumenetluses. Uurimispõhimõtte rikkumise tõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Halduskohus ei kaasanud kolmanda isikuna menetlusse Taludevahe tänav T18 kinnisasja teist kaasomanikku. Ainuüksi see annab aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
9.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Sundvalduse seadmise menetluses ei pidanud lahendama asja tsiviilõigusliku omandi küsimust. Taludevahe tänav T18 kinnistul olemasolev torustik on rajatud detailplaneeringu alusel enne, kui kaebaja sai selle omanikuks. Seega kohaldub talumiskohustus, tulenevalt AÕSRS § 152 lg-test 1 ja 2. AÕSRS § 154 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest AÕSRS §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. AÕSRS § 156 lg 1 kohaselt tuleb kinnisasja omanikul esitada talumistasu saamiseks taotlus tehnovõrgu omanikule. Kuna kaebaja on seisukohal, et tehnovõrkude omanik on tema ise, siis puudub tal seadusest tulenevalt õigus talumistasule ning tal tuleb pöörduda kolmanda isiku poole, kes valdab tehnovõrke. Kui tehnovõrkude omanik on kolmas isik, siis tuleb kaebajal samuti 4(8)
3-23-735 pöörduda kolmanda isiku poole. Talumistasu suurus on tsiviilõiguslik küsimus ega ole lahendatav haldusmenetluses. KAHOS § 40 lg 5 kohaselt määrab sundvalduse seadja AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse eest kinnisasja omanikule makstava sundvalduse tasu. Õige on apellatsioonkaebuse järeldus, et sundvalduse tasu tuleb määrata käskkirjaga, kuid seda on vaidlustatud käskkirjas tehtud. KAHOS § 40 lg 5 teise lause kohaselt ei saa määratava tasu suurus ületada samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Kuna seadusjärgse talumiskohustuse eest makstav tasu on 0 eurot, ei ole vastustajal õigust määrata sellest suuremat tasu. Taludevahe tänav T18 kinnistu teise kaasomaniku menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.
AS Tallinna Vesi palub jätta kaebus rahuldamata.
Sundvaldus on seatud õiguspäraselt. Käskkirjaga on lahendatud ka sundvalduse tasu küsimus. Ühekordne hüvitis KAHOS § 39 lg 6 alusel määratakse üksnes põhjendatud juhul, mida siinses asjas ei esine. Kaebaja viide tsiviilasjale nr 3-2-1-168-05 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole omandi kaotamisega. Taludevahe tänav T18 kinnisasja sihtotstarve on 100% transpordimaa ja sundvalduse seadmine ei takista kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb temale tekkiv kahju. Teise kaasomaniku menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus jättis kokkuvõttes õigesti kaebuse rahuldamata, mistõttu ei ole halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.
12.Vaidlustatud käskkirja kohaselt on Taludevahe tänav T18 kinnistul olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik juba aastaid tagasi valmis ehitatud ning vastustaja selgituse kohaselt puudub vajadus rajada uut torustikku. KAHOS § 40 lg 9 kohaselt kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut ka olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise puhul.
13.Ringkonnakohus leiab, et KAHOS § 40 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 sätestatud sundvalduse seadmise tingimused on täidetud.
14.Sundvaldus on seatud AS-i Tallinna Vesi kasuks. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et AS Tallinna Vesi on vee-ettevõtja ÜVVKS § 6 lg 1 tähenduses, kes osutab mh Taludevahe tänav T18 kinnistule rajatud torustiku kaudu Tallinna Haabersti linnaosa elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenust. Halduskohtule esitatud kaebuses pidas kaebaja sundvalduse seadmist õigusvastaseks eeskätt põhjusel, et kaebaja hinnangul on 06.03.2023 käskkirjas nimetatud vee- ja kanalisatsioonirajatised kinnisasja oluline osa ja seega kaebaja omandis. Vastustaja ja kolmas isik ei ole seda asjaolu kohtumenetluses vaidlustanud, kuid see ei välista sundvalduse seadmist. Ringkonnakohus selgitas 18.04.2019 otsuse nr 3-17-1462 p-s 15 järgmist: „AÕS § 1581 kommentaarides on tehnovõrgu ja -rajatiste kuuluvusega seoses leitud, et avaliku huvi ja talumiskohustuse seisukohast ei ole oluline, kes on võrgu tsiviilõiguslik omanik, niikaua, kuni seda kasutatakse seaduses ettenähtud eesmärgil (P. Varul jt (koost.). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2014, lk 617). Sellest saab järeldada, et AÕS § 1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32).“ Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Pole vaidlust, et kõnealust torustikku on vallanud ja selle kaudu avalikku teenust osutanud AS Tallinna Vesi.
15.Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liituda sooviva isiku tarbimiskoha torustikuga ühendamiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt kavandati vee- ja 5(8)
3-23-735 kanalisatsioonitorustiku asukoht 23.05.1995 heaks kiidetud Tiskre elurajooni arengukavaga ning Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringuga (dtl 119 jj). Torustiku ehitamiseks on väljastatud ehitusload, mis on realiseeritud aastaid enne, kui kaebaja sai Taludevahe tänav T18 kinnistu (kaas)omanikuks. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki muud alternatiivset asukohta, mida vastustaja oleks pidanud sundvalduse seadmisel kaaluma.
16.Kaebaja väitis kaebuses, et AS Tallinna Vesi on torustikku seni kasutanud omavoliliselt ja kaebajale tasu maksmata. Sundvalduse seadmise õiguspärasus ei sõltu aga sellest, kas AS-l Tallinna Vesi on olnud torustiku kasutamiseks kinnisasja omaniku nõusolek ning kas AS Tallinna Vesi oleks pidanud maksma omanikule tema omandi kasutamise eest tasu. Vaidlustatud käskkirja alusel tekib kaebajal AÕS § 158 1 lg-s 1 sätestatud talumiskohustus. Väidetavalt kaebaja omandis oleva torustiku varasemat kasutamist ja selle eest tasu maksmist puudutavad küsimused tuleb kaebajal ja AS-l Tallinna Vesi lahendada eraõiguslikus korras.
17.Apellatsioonkaebuses esitatud väited puudutavad eeskätt sundvalduse talumise tasu ja täiendavat hüvitist. Kaebaja leiab, et kui seaduse kohaselt on võimalik piirata kaebaja omandiõigust selle eest tasu maksmata, tuleb asjaomased sätted tunnistada PS-ga vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata.
18.KAHOS § 40 lg 5 näeb ette, et AÕS § 158 1 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest määratakse kinnisasja omanikule makstav sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel. Kui nimetatud kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Lisaks võib sundvalduse seadja määrata põhjendatud juhul ühekordse hüvitise KAHOS § 39 lg-s 6 nimetatud alusel. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisest põhjustatud varaline kahju.
19.Asja materjalidest ei nähtu, et Taludevahe tänav T18 kinnistu omanikud ja Tallinna Vesi AS oleksid enne sundvalduse seadmise menetluse algust suhelnud talumiskohustuse ja selle eest makstava tasu teemal. Sundvalduse seadmise menetluses ja sellele järgnenud kohtumenetluses avaldatud seisukohtade põhjal on aga ilmne, et kokkulepet sundvalduse tasu küsimuses ei oleks saavutatud. Seega pidi vastustaja määrama perioodilise sundvalduse tasu ja põhjendatud juhul ka täiendava ühekordse hüvitise.
20.Tehnovõrgu või -rajatise seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurust, millele on viidatud KAHOS § 40 lg-s 5, reguleerib AÕSRS § 15 5. Siinse asja lahendamisel tuleb kohaldada AÕSRS § 155 redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.12.2023 (AÕSRS v.r). AÕSRS v.r § 155 lg 1 sätestas, et talumistasu suurus aastas on 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise (lg 2) ja sisulise ulatuse (lg 3) koefitsientidega. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS-i lisas (AÕSRS v.r § 15 5 lg 3 esimene lause). Transpordimaa sihtotstarbega kinnisasja puhul on kitsenduse sisuline ulatus 0, mis tähendab, et kitsendus ei kuulu hüvitamisele. See lähtub eeldusest, et transpordimaa puhul on tehnovõrkude paiknemine seal osa sihtotstarbelisest kasutusest (AÕSRS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 405 SE seletuskiri 1, lk 20). AÕSRS lisas kehtestatud kitsenduse sisulise ulatuse koefitsient on siiski üksnes eelduslik ja põhjendatud juhul on võimalik sellest kõrvale kalduda (eelnõu 405 SE seletuskiri, lk 21). AÕSRS v.r § 155 lg 4 sätestas, et lisaks sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.
21.Kuna Taludevahe tänav T18 kinnisasja sihtotstarve on 100% transpordimaa, on AÕSRS v.r § 155 lg 1 alusel arvutatud talumistasu suuruseks 0 eurot, nagu on märgitud ka vaidlustatud 1
3-23-735 käskkirjas. Kaebaja ei ole toonud haldus- ega kohtumenetluses välja mingeid erilisi asjaolusid, mille tõttu tulnuks AÕSRS-i lisas sätestatud koefitsiendist kõrvale kalduda, samuti ei ole kaebaja nimetanud mingeid vältimatuid kulutusi, mis tulnuks talle hüvitada AÕSRS v.r § 155 lg 4 alusel. Vastustaja on selgitanud, et Taludevahe tänav T18 kinnisasjal asuv tee on määratud avalikuks kasutamiseks, selle eest makstakse kaebajale tasu ning tee korrashoiu ja hooldamisega tegeleb vastustaja (dtl 161). Sellistel asjaoludel ei ole ebaõiglane, et perioodiliselt makstava sundvalduse tasuks on praegusel juhul 0 eurot, s.o Taludevahe tänav T18 kinnisasja omanikule ei maksta perioodilist talumistasu. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milles seisneb sundvalduse seadmisest tulenev varaline kahju, mis tulnuks talle ühekordselt hüvitada KAHOS § 40 lg 5 viimase lause ja § 39 lg 6 alusel. Selle hüvitise all ei ole mõeldud üldiselt sundvalduse seadmisega kaasnevat omandiõiguse kitsendamist, sest seda on juba võetud arvesse AÕSRS § 155 lg-tes 1 ja 4 nimetatud hüvitise puhul.
22.Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebajale sundvalduse tasu määramist puudutavad normid on PS §-ga 32 vastuolus. Avalikes huvides sundvalduse seadmisega kaebajale kaasnevaid omandipiiranguid ei saa võrrelda omandi omaniku nõusolekuta võõrandamisega, mille puhul tuleb PS § 32 lg 1 kohaselt maksta õiglast ja kohest hüvitust. Vaidlustatud käskkirjaga kaebajale kaasnevad omandipiirangud on PS § 32 lg 2 kohased üldistest huvidest lähtuvad omandikitsendused, mis tuleb kinnisasja omanikule hüvitada seaduses ettenähtud korras. Sundvalduse tasu ja sundvalduse seadmisega tekkinud kahju hüvitamist puudutavad sätted on piisavalt paindlikud ning võimaldavad arvestada konkreetse juhtumi eripäradega. Kaebaja ei ole siinses asjas välja toonud ühtki talumistasu või täiendavat hüvitist mõjutavat faktilist asjaolu, mida vastustaja oleks pidanud vaidlustatud käskkirjas täiendavalt arvesse võtma, kuid õigusaktidest tulenevate piirangute tõttu ei olnud see võimalik. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka ringkonnakohtule.
23.Riigikohtu 09.02.2006 otsus nr 3-2-1-168-05 (p 9) ja 01.06.2022 määrus nr 2-19-20416 (p 15 jj), millele kaebaja viitas apellatsioonkaebuses, ei ole siinses vaidluses asjakohased. Tsiviilasi nr 3-2-1-168-05 puudutas asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja ühe kaasomaniku kohustust maksta teisele omandi kaotuse eest hüvitist kooskõlas PS § 32 lg-ga 1 (AÕS § 77). Nagu eespool märgitud, ei ole siinses asjas tegemist sellise olukorraga. Tsiviilasi nr 2-1920416 puudutas juurdepääsuvõimalust avalikult kasutatavale teele ja selle eest määratavat tasu, mida reguleerib AÕS § 156. Siinses asjas on tegemist sundvalduse seadmisega kaasneva tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustusega, mille kohta kehtib teistsugune normistik.
24.Halduskohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis Taludevahe tänav T18 kinnistu teise kaasomaniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes selline isik, kelle olukord (õiguste ja kohustuste sisu või ulatus) võiks kaebuse rahuldamise korral halveneda. Kui vaidlusalune haldusakt on isikule üksnes koormav ja võimalik kohtulahend saaks tema õigusi ja kohustusi mõjutada ainult soodsalt, ei oleks tema kolmandate isikutena kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks isikul soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise halduskohtule kaebust esitades (vt Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 17). PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmandate isikutena tuleks kohtuasja kaasata kõik sellised isikud, kes võiksid põhimõtteliselt olla samuti huvitatud vaidlustatud haldusakti tühistamisest. Seega kui MTÜ Tiskrevälja leidis, et vaidlustatud käskkiri rikub tema kui Taludevahe tänav T18 kaasomaniku õigusi, saanuks ta selle ise kohtus vaidlustada.
25.Ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente. Seega jäävad
7(8)
3-23-735 menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
26.Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.