Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

3-23-735 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-735 selle seisukohaga. AS Tallinna Vesi on Haabersti linnaosa vee-ettevõtja ÜVVKS § 10 lg 1 tähenduses ning vastab AÕS § 158 lg-s 11 sätestatud tingimustele. TLPA pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust torustiku omandiõiguse üle. Kui tehnovõrgu või -rajatise omanik vahetub, ei muuda see kinnistu omaniku kohustust taluda sundvaldusega seotud kitsendust. Sundvaldus vastab sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2) ja selle eesmärk on tagada kanalisatsiooniteenuse osutamine.

3(8)

3-23-735 Vastustaja ega kolmas isik ei vaidlusta, et 06.03.2023 käskkirjas nimetatud rajatised on kaebaja (kaas)omandis. Samas varustatakse vaidlusaluse torustiku kaudu suurt hulka elanikke elutähtsa teenuse – vee ja kanalisatsiooniga. Taludevahe tänav T18 kinnisasi on transpordimaa sihtotstarbega ning ainus võimalik asukoht tehnovõrkudele ja -rajatistele. KAHOS § 40 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 sätestatud eeldused on täidetud. Sundvalduse seadja kaalutlusõigus on sellises olukorras kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 25). AÕS § 1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32). Seega ei ole sundvalduse seadmise menetluses vaja tuvastada, milline on tehnovõrkude ja -rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on teenuse osutamine avalikes huvides. Kui võõral kinnisasjal paikneb tehnovõrk või -rajatis, mis on vajalik avalikes huvides, võib olla põhjendatud sundvalduse seadmine kinnisasjale. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku sundvalduse seadmise menetluse (Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137). Vaidlustatud käskkirjas on kooskõlas KAHOS § 40 lg-ga 5 välja toodud, et AS Tallinna Vesi, MTÜ Tiskrevälja ja Fuxia Holdings OÜ vahel ei ole sundvalduse tasu kokkulepet ning sundvalduse tasu tuleb seega määrata käskkirjaga. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole lahendatud hüvitisega seonduvat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-735 pöörduda kolmanda isiku poole. Talumistasu suurus on tsiviilõiguslik küsimus ega ole lahendatav haldusmenetluses. KAHOS § 40 lg 5 kohaselt määrab sundvalduse seadja AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse eest kinnisasja omanikule makstava sundvalduse tasu. Õige on apellatsioonkaebuse järeldus, et sundvalduse tasu tuleb määrata käskkirjaga, kuid seda on vaidlustatud käskkirjas tehtud. KAHOS § 40 lg 5 teise lause kohaselt ei saa määratava tasu suurus ületada samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Kuna seadusjärgse talumiskohustuse eest makstav tasu on 0 eurot, ei ole vastustajal õigust määrata sellest suuremat tasu. Taludevahe tänav T18 kinnistu teise kaasomaniku menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.

AS Tallinna Vesi palub jätta kaebus rahuldamata.

Sundvaldus on seatud õiguspäraselt. Käskkirjaga on lahendatud ka sundvalduse tasu küsimus. Ühekordne hüvitis KAHOS § 39 lg 6 alusel määratakse üksnes põhjendatud juhul, mida siinses asjas ei esine. Kaebaja viide tsiviilasjale nr 3-2-1-168-05 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole omandi kaotamisega. Taludevahe tänav T18 kinnisasja sihtotstarve on 100% transpordimaa ja sundvalduse seadmine ei takista kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb temale tekkiv kahju. Teise kaasomaniku menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-735 kanalisatsioonitorustiku asukoht 23.05.1995 heaks kiidetud Tiskre elurajooni arengukavaga ning Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringuga (dtl 119 jj). Torustiku ehitamiseks on väljastatud ehitusload, mis on realiseeritud aastaid enne, kui kaebaja sai Taludevahe tänav T18 kinnistu (kaas)omanikuks. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki muud alternatiivset asukohta, mida vastustaja oleks pidanud sundvalduse seadmisel kaaluma.

Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4fdeb22-400f-42c5-b741-622b0f508405/

6(8)

3-23-735 käskkirjas. Kaebaja ei ole toonud haldus- ega kohtumenetluses välja mingeid erilisi asjaolusid, mille tõttu tulnuks AÕSRS-i lisas sätestatud koefitsiendist kõrvale kalduda, samuti ei ole kaebaja nimetanud mingeid vältimatuid kulutusi, mis tulnuks talle hüvitada AÕSRS v.r § 155 lg 4 alusel. Vastustaja on selgitanud, et Taludevahe tänav T18 kinnisasjal asuv tee on määratud avalikuks kasutamiseks, selle eest makstakse kaebajale tasu ning tee korrashoiu ja hooldamisega tegeleb vastustaja (dtl 161). Sellistel asjaoludel ei ole ebaõiglane, et perioodiliselt makstava sundvalduse tasuks on praegusel juhul 0 eurot, s.o Taludevahe tänav T18 kinnisasja omanikule ei maksta perioodilist talumistasu. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milles seisneb sundvalduse seadmisest tulenev varaline kahju, mis tulnuks talle ühekordselt hüvitada KAHOS § 40 lg 5 viimase lause ja § 39 lg 6 alusel. Selle hüvitise all ei ole mõeldud üldiselt sundvalduse seadmisega kaasnevat omandiõiguse kitsendamist, sest seda on juba võetud arvesse AÕSRS § 155 lg-tes 1 ja 4 nimetatud hüvitise puhul.

7(8)

3-23-735 menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.