M.M kaebus Viru Vangla 14.04.2021. a käskkirja nr 63/255-1 (lisapiiranguna kartserikaristuse ajal raadiosaadete kuulamise keelamine) tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.M Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.M kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla karistas kinnipeetav M.Mi (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarrikkumiste toimepanemise eest 28.08.2020. a käskkirjaga nr 6-3/603-1 kokku 9 päevaks kartserisse paigutamisega, 29.10.2020. a käskkirjaga nr 6-3/777-1 kokku 30 päevaks kartserisse
3-21-1665 paigutamisega, 04.12.2020. a käskkirjaga nr 6-3/875-1 kokku 60 päevaks kartserisse paigutamisega, 22.02.2021. a käskkirjaga nr 6-3/107-1 kokku 38 päevaks kartserisse paigutamisega ja 17.03.2021. a käskkirjaga nr 6-3/182-1 kokku 32 päevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja asus esimest nendest kartserikaristustest kandma 09.04.2021. 09.04.2021, 11.04.2021, 12.04.2021 ja 13.04.2021 koostati kaebaja suhtes ettekanded, milles fikseeriti muu hulgas see, et kaebaja kambris töötas õhtuse loenduse ajal raadio, kuigi see pidi olema selleks ajaks välja lülitatud.
2.Viru Vangla täiendas 14.04.2021. a käskkirjaga nr 6-3/255-1 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 16) Viru Vangla 28.08.2020. a käskkirja nr 6-3/603-1, 29.10.2020. a käskkirja nr 6-3/777-1, 04.12.2020. a käskkirja nr 6-3/875-1, 22.02.2021. a käskkirja nr 6-3/107-1 ja 17.03.2021. a käskkirja nr 6-3/182-1 ning piiras vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 4 alusel kaebaja õigust kuulata kartserikaristuse kandmise ajal raadiosaateid (VangS § 31 lg 1). Vangla põhjendas käskkirja järgmiselt.
2.1.Kaebaja peab käskkirjade nr 6-3/603-1, 6-3/777-1, 6-3/875-1, 6-3/107-1 ja 6-3/182-1 kohaselt kandma 14.04.2021. a seisuga kokku 163 ööpäeva kartserikaristust. Vangla on fikseerinud ainuüksi alates kaebaja paigutamisest 09.04.2021 kartserikambrisse 4 juhtumit, mil kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele lülitada raadio loenduse ajaks välja. Viru Vangla kodukorra p 6.3 kohaselt peab kinnipeetav kõik kambris olevad elektriseadmed loenduse ajaks välja lülitama. Kinnipeetava rääkimist või liikumist ilma ametniku loata, samuti elektriseadmete töötamist võib käsitada katsena hajutada ametniku tähelepanu või ohustada tema julgeolekut, mistõttu niisugune käitumine segab olulisel määral vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist. Kaebaja poolt raadio väljalülitamise korraldustele mitteallumine olukorras, kus ta oleks pidanud juba omaalgatuslikult raadio välja lülitama, ohustab vangla julgeolekut, sest loendust läbi viivate ametnike tähelepanu võib mängiva raadio tõttu olla hajutatud, samuti võib häiritud olla kuulmine (nt vee tilkumine vms). Lisaks takistab kinnipeetava poolt kohustuse mittetäitmine loenduse läbiviimist, mistõttu võivad viibida ka teiste kinnipeetavatega teostatavad toimingud.
3.M.M esitas käskkirja nr 6-3/255-1 peale vaide, mille Viru Vangla jättis 16.06.2021. a vaideotsusega nr 6-12/143-2 (dtl 18–19) rahuldamata.
3.1.Vaideotsuses selgitas vangla, et kuigi algselt ei pidanud vangla distsiplinaarkaristuste käskkirjade koostamisel vajalikuks piirata VangS § 651 lg 4 alusel kaebaja õigust raadiosaadete jälgimiseks, siis see vajadus ilmnes pärast kaebaja 09.04.2021 kartserisse paigutamist, kui ta ei allunud süstemaatiliselt vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele lülitada raadio loenduse ajaks välja. Seega ei viinud vangla läbi uut distsiplinaarmenetlust ega kohaldanud 14.04.2021. a käskkirjaga nr 6-3/255-1 eraldiseisvat distsiplinaarkaristust, vaid sellega täiendati juba olemasolevaid ja kehtivaid distsiplinaarkaristuste käskkirju. Olukorra tingis kaebaja enda suutmatus järgida vangistust reguleerivaid õigusakte.
4.M.M esitas 16.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14.04.2021. a käskkirja nr 6-3/255-1 tühistamiseks.
5.Viru Vangla esitas kaebusele 22.04.2022 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
6.Kohus otsustas 07.07.2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks. Menetlusosalised kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 14.04.2021. a käskkirja nr 6-3/255-1 ning põhjendab
3-21-1665 kaebust järgmiselt.
7.1.Vangla varasemate käskkirjadega olid kaebajale karistused juba määratud ning 14.04.2021. a käskkirjaga mõisteti kaebajale topeltkaristus. Vangla koostas 14.04.2021. a käskkirja ilma distsiplinaarmenetluseta ehk kaebajal ei olnud võimalust anda selgitusi, teda ei informeeritud distsipliinirikkumisest ning käskkiri koostati hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, et hoida tulevikus ära sarnased rikkumised. Kuna vangla ei tühistanud käskkirja ka vaidemenetluses, võib arvata, et vangla jätkab topeltkaristamist ja käskkirjade täiendamist uute karistusliikidega, ilma et viiks läbi distsiplinaarmenetluse.
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub kohtul HKMS § 165 lg 2 järgi arvestada vangla käskkirja ja vaideotsuse põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
8.1.Viru Vanglas on kambritesse sisseehitatud raadiod, mida vangla üldjuhul kartserikaristuse ajaks välja ei lülita, seda eelkõige põhjusel, et kinnipeetav oleks kursis päevakajaliste uudistega (lisaks on võimalik lugeda vangla poolt tellitud ajalehti). Viru Vangla kodukorra p-st 6.3 tuleneb kohustus lülitada loenduse ajaks raadio välja. Olukorras, kus kaebaja keeldus süstemaatiliselt raadiot loendustel välja lülitamast, takistas ta vangla järelevalvetoimingute teostamist ning ohustas seeläbi vangla julgeolekut. Sellest tulenevalt tekkis vajadus kartseritingimuste muutmiseks. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 4 kohaselt ei kuulu raadio, televiisor, valjuhääldi ja Interneti kasutamist võimaldavad seadmed kartserikambris kartseri sisustusse kohustuslikult kuuluvate asjade hulka. Raadio kasutamise piiramine VangS § 651 lg 4 alusel ei ole iseseisev distsiplinaarmeede ning selle rakendamine juba kantava kartserikaristuse ajal ei ole välistatud. Karistus oli rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne ning selle määramisel ei rikutud menetlusreegleid. Tegemist ei olnud aga distsiplinaarkaristuse ega selle täiendamisega, vaid siiski karistusest eraldiseisva kartseritingimusega, mida oli vaja kohaldada tulenevalt kaebaja vangla julgeolekut ohustavast käitumisest. Kaebaja kohta 09.04.2021, 11.04.2021, 12.04.2021 ja 13.04.2021 koostatud ettekanded võttis vangla teadmiseks ning menetlusi nende alusel läbi ei viidud. Kui kaebaja soovis enda rikkuvat käitumist selgitada, oli tal seda igal ajal võimalik teha.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, hinnanud poolte esitatud väiteid ja asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla 14.04.2021. a käskkirja nr 6-3/255-1, millega vangla otsustas täiendada kaebaja suhtes varasemalt koostatud viit distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja selliselt, et nende alusel kartserikaristuste kandmise ajal on piiratud kaebaja õigus kuulata raadiosaateid. Käskkirja andmise aluseks on märgitud VangS § 651 lg 4. VangS 651 reguleerib kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristuse täideviimist kartserisse paigutamise korral ning selle neljas lõige sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et teda on vaidlustatud käskkirjaga karistatud distsiplinaarkorras, viimata selleks läbi nõuetekohast distsiplinaarmenetlust ning tehes seda VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega ületades. Tegemist ei olnud VangS § 63 lg 1 p-s 11 nimetatud distsiplinaarkaristusega (isikliku raadio keelamine kuni 45 päevaks), nagu kaebaja on viidanud käskkirjale esitatud vaides.
12.Vaidlus puudub selles, et kaebaja asus 09.04.2021 kandma kartserikaristusi, mis olid talle
3-21-1665 määratud Viru Vangla 28.08.2020. a käskkirjaga nr 6-3/603-1. Samuti puudub vaidlus selles, et 14.04.2021. a seisuga oli kaebajal veel kandmata vähemalt 163 päeva kartserikaristust, mis olid talle määratud Viru Vangla 28.08.2020. a käskkirjaga nr 6-3/603-1, 29.10.2020. a käskkirjaga nr 6-3/777-1, 04.12.2020. a käskkirjaga nr 6-3/875-1, 22.02.2021. a käskkirjaga nr 6-3/107-1 ja 17.03.2021. a käskkirjaga nr 6-3/182-1 (väljavõte kaebaja distsiplinaarkaristustest dtl 74–80). Viimati nimetatud käskkirjad olid antud, ilma et nendes oleks eraldi piiratud mõnda VangS § 651 lg-s 4 viidatud õigust (kuigi kohtule ei ole edastatud Viru Vangla 04.12.2020. a käskkirja nr 6-3/875-1, puudub kohtul alus kahelda, et ka selles käskkirjas ei olnud lisapiirangute kohaldamist käsitletud). Vastustaja on kohtule selgitanud, et kambris, kus kaebaja kartserikaristusi kandis, oli sisseehitatud raadio, mida vangla üldjuhul kartserikaristuse kandmise ajaks välja ei lülitanud, ning mis töötas seega ka kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal perioodil 09.04.2021 kuni 13.04.2021.
13.VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Tulenevalt VangS § 45 lg-st 1 ja VSkE § 7 lg-st 4 ei kuulu raadio aga kartseri sisustusse kohustuslikult kuuluvate asjade hulka. Vastavalt VangS § 651 lg-le 2 antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad kartserikaristuse kandmise ajaks hoiule, mistõttu ei saa raadio olla kartserikambris ka kinnipeetavale kuuluva isikliku esmena. Seega kaasneb õigusaktide kohaselt raadiosaadete jälgimise mittevõimaldamine automaatselt kartserikaristusega ehk tegemist on kartserikaristuse olemusest tuleneva piiranguga (vt Riigikohtu 05.12.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-41-11, p 23; 15.12.2011. a määrus asjas nr 3-3-157-11, p 11). Kui piirangud tulenevad vahetult seadusest, hakkavad need toimima sõltumata sellest, kas neid haldusaktis märgitakse või mitte (Riigikohtu 05.12.2011. a otsus asjas nr 3-31-41-11, p 18). Küll aga on põhjendatud vormistada haldusaktiga kinnipeetavale VangS § 31 lg-st 1 tuleneva õiguse piiramine olukorras, kus faktiliselt raadiosaadete keeld kartserikaristusega ei kaasnenud, nagu see oli praegusel juhul.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja oli õigustatud 28.08.2020, 29.10.2020, 04.12.2020, 22.02.2021 ja 17.03.2021 koostatud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirju VangS § 651 lg-s 4 ette nähtud piiranguga täiendama ka vastavalt üle 7 kuu, üle 5 kuu, üle 4 kuu, üle 1 kuu ja ca 1 kuud hiljem. Kuigi lisapiirangu kohaldamine on lahutamatult seotud kinnipeetavale määratava distsiplinaarkaristusega (vt Riigikohtu 05.12.2011. a otsus asjas nr 33-1-41-11, p 12), ei pruugi selle kohaldamise vajadus tuleneda siiski kinnipeetava toime pandud distsiplinaarrikkumisest, vaid võib piirangu olemust arvestades olla vajalik ka tulenevalt distsiplinaarrikkumise toime pannud kinnipeetava isikust või tema käitumisest. Seejuures puuduvad VangS-s ja haldusmenetluse seaduses piirangud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täiendamiseks lisapiirangu kohaldamisega ka lähtuvalt asjaoludest, mis ilmnevad alles kartserikaristuse kandmisel. Lisapiirangu näol ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega VangS § 63 lg 1 tähenduses ning selle kohaldamiseks ei ole VangS-s ette nähtud tähtaega. Seda, et hoolimata distsiplinaarkaristuse ja lisapiirangu kohaldamise seotusest tuleb need otsustada eraldi (ennekõike automaatselt kartserikaristusega mittekaasnevate piirangute puhul) ning et ka distsiplinaarkaristuse ja lisapiirangu õiguspärasust saab hinnata eraldi, on kinnitanud enda praktikas ka Riigikohus (vt 05.12.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-41-11; 04.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-89-13, p 18).
15.Praegusel juhul on vastustaja põhjendanud kaebaja suhtes VangS § 651 lg 4 alusel VangS § 31 lg-s 1 sätestatud raadiosaadete jälgimise õiguse piiramise vajadust sellega, et kaebaja ei lülitanud kartserikambris viibides õhtuse loenduse ajaks raadiot välja ning takistas sellega järelevalvetoimingute tegemist. Kaebaja selline käitumine on fikseeritud neljal korral – 09.04.2021. a ettekandes nr 6-20/1648-1 (dtl 90), 11.04.2021. a ettekandes nr 6-20/1671-1 (dtl 88), 12.04.2021. a ettekandes nr 6-20/1696-1 (dtl 86) ja 13.04.2021. a ettekandes nr 64
3-21-1665 20/1719-1 (dtl 84). Kinnipeetava kohustus lülitada loenduse ajaks välja kõik elektriseadmed tuleneb Viru Vangla kodukorra punktist 6.3. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse ajaks raadio väljalülitamine ning ka raadio väljalülitamise korraldustele mitteallumine ohustab vangla julgeolekut. Vastustaja on asjakohaselt osutanud, et loendust läbiviivate ametnike tähelepanu võib mängiva raadio tõttu olla hajutatud. Samuti võib mängiv raadio takistada ametnikel kuulmast kambris muid helisid peale mängiva raadio (nt võib jääda kuulmata vee tilkumine vms).
16.VangS § 651 lg 4 on haldusorganile kaalutlusruumi ette nägev säte, võimaldades valida nii piirangu kohaldamise ja kohaldamata jätmise (seda siiski ennekõike automaatselt kartserikaristusega mittekaasnevate piirangute puhul) kui ka piirangu osalise või täieliku kohaldamise vahel. Praegusel juhul ei kohaldanud vastustaja kaebaja suhtes piiranguid, mis ei oleks juba vahetult õigusaktidest kaebaja kartserisse paigutamisega toimima hakanud. Seetõttu ei muuda käskkirja kohtu hinnangul õigusvastaseks see, et selles puuduvad täpsemad kaalutlused selle kohta, miks tuli kaebaja õigust raadiosaadete kuulamiseks piirata täielikult, aga mitte osaliselt (vrd Riigikohtu 05.12.2011. a otsuse nr 3-3-1-41-11, p 18). Lisaks ei ole kaebaja ka ise osutanud sellele, et vastustaja oleks käskkirja andmisel jätnud arvestamata mõne olulise asjaoluga või teinud selles muid kaalutlusvigu.
17.Eelnevatel põhjendustel leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud 14.04.2021. a käskkirjaga nr 6-3/255-1 kaebaja suhtes kartserikaristuste kandmise ajaks lisapiirangut ning täiendanud selleks varem kaebaja suhtes koostatud viit kartserikaristuse määramise käskkirja. Kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
19.Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud. Seega jäävad poolte menetluskulud praeguses asjas HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
20.Kohus selgitab, et on otsustanud 07.07.2023. a määrusega asendada käesolevas kohtuotsuses selle arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.