lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1442/7

Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1442/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2425
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1442

Haldusasi

Utorg OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 19. juuni 2023. a otsuse nr 6-1/34-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Utorg OÜ, esindaja AM Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo

Menetluse alus ringkonnakohtus

Utorg OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse Utorg OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1442 resolutsiooni punkti 4 peale.

Jätta Utorg OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1442 resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Utorg OÜ-le oli 26.10.2020 majandustegevuse registris (MTR) väljastatud tegevusluba nr FVT000254 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja seda reguleerivad sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Ühtlasi nägi RahaPTS § 1183 lg 4 ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema vastava tegevusloa kehtetuks.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Utorg OÜ esitas RAB-le 15.06.2022 taotluse virtuaalvääringu tegevusloa muutmiseks. RAB edastas taotlejale 17.06.2022, 31.07.2022, 31.10.2022, 10.02.2023 ja 01.03.2023 teated erinevate kõrvaldamist vajavate puuduste kohta ning 09.03.2023 täitmist vajava küsimustiku. RAB korraldas 24.03.2023 vestluse Utorg OÜ juhatuse liikme AD-ga ning leidis selle põhjal, et ettevõtte juhatuse asukoht ei asu Eestis. Samal teemal vesteldi 28.03.2023 telefoni teel Utorg

3-23-1442 OÜ juhatuse teise liikme IC-ga. RAB edastas 06.06.2023 taotlejale otsuse projekti, milles teavitas, et RAB kavatseb jätta tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ja tunnistada tegevusloa nr FVT000254 kehtetuks, sest Utorg OÜ äriplaan ei vasta nõuetele (RahaPTS § 70 lg 32 p 3). Utorg OÜ esitas otsuse projektile 12.06.2023 vastuväited.

3.Rahapesu Andmebüroo jättis 19.06.2023 otsusega nr 6-1/34-1 Utorg OÜ tegevusloa muutmise taotluse RahaPTS § 70 lg 32 p 3 ja § 72 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest ettevõtte äriplaan ei vasta seaduse nõuetele, ning tunnistas Utorg OÜ tegevusloa nr FVT000254 ja sellega seotud MTR-i andmed RahaPTS § 1183 lg 4 alusel kehtetuks alates otsuse tegemisest. Otsuses on märgitud, et tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata jätmisega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb Utorg OÜ poolt 15.06.2022 esitatud tegevusloa nr FVT000254 muutmise taotluse menetlus. RAB on menetluse käigus tuvastanud, et Utorg OÜ äriplaan juhatuse liikme asukoha osas ei ole kooskõlas seadusega. RahaPTS § 701 lg-s 1 äriplaanile esitatavaid nõudeid tuleb hinnata koostoimes RahaPTS-i teiste sätetega, sh nendega, mis sätestavad nõuded virtuaalvääringu teenusepakkujatele (nt RahaPTS § 72 lg 1 p 4). RAB peab äriplaani hindamisel veenduma mh asjaolus, et ettevõtte eesmärk on tegutseda Eestis ehk äriplaanist ei saa nähtuda olukorda, kus ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis või ettevõtte juhatuse asukohaks ei ole Eesti. Juhatuse asukoha nõuet on selgitatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsuses nr 3-20-1659 (p 12) ja 24.09.2020 määruses nr 3-20-1659 (p 21) ning Tallinna Halduskohtu 27.04.2021 otsuses nr 3-20-1690 (p 35.5). Utorg OÜ juhatuse liikmed on Rumeenia kodanik IC (e-resident) ja Eesti kodanik AD. Vestlusest AD-ga selgus, et tema peamine ülesanne ettevõttes on suhelda riigiasutustega, lugeda e-kirju jms. Reaalse ja sisulise juhtimisega tegeleb IC, kes viibib Hispaanias. AD ei ole täieõiguslik juhatuse liige, vaid pigem IC abiline. Taotluses esitatud juhatuse liikmete vastutusvaldkondade dokumendis on AD-le märgitud palju vastutusrikkamad ülesanded kui ta RAB-le suuliselt selgitas. Usutavamad on siiski suuliselt selgitused, sest need peegeldavad tegelikku olukorda ettevõttes ülesannete jagamisel. AD ütlused kinnitavad, et ettevõtte juhtimine toimub sisuliselt välisriigis ja kirjaliku dokumendiga püütakse juhatuse liikme asukoha nõuet formaalselt täita. Muu hulgas ei olnud AD-ga sõlmitud juhatuse liikme lepingut ja isik täitis kohustusi tasuta, saades samal ajal töötuskindlustushüvitist. On ilmne, et AD määrati juhatuse liikmeks vaid selleks, et täita RahaPTS-i nõuet, kuid ettevõtet juhitakse sisuliselt Hispaaniast. Kuna ettevõtte äriplaan ei vasta RahaPTS-i nõuetele, siis ei ole ettevõtte viinud ennast hiljemalt 15.06.2022 kooskõlla seaduse nõuetega ja tema tegevusluba tuleb RahaPTS § 1183 lg 4 alusel tunnistada kehtetuks.
4.Utorg OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 28.06.2023 kaebuse RAB-i 19.06.2023 otsuse nr 6-1/34-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks taastada menetlus virtuaalvääringu teenuse tegevusloa uuendamiseks. Kaebaja palus lisaks esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus ja kohustada RAB-i taastama kaebaja tegevusluba kuni kohtumenetluse lõpuni. RahaPTS § 70 lg 32 p 3 ja § 701 koosmõjus § 1183 lg-ga 1 on ebaproportsionaalsed ning tuleb jätta asja lahendamisel kohaldamata. RAB-i 19.06.2023 otsuse põhjendused on valdavalt paljasõnalised ja pealiskaudsed ning RAB-i nn kontroll on suunatud pigem kaebaja tegevuse takistamisele (vt ka haldusasi nr 3-21-2648). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise eesmärk ei ole tegevusloa omaja karistamine. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei aita saavutada kontrolli eesmärki, sest sellega kaotati igasugune järelevalve kaebaja tegevuse üle ning kahjustati üle 200 000 kasutaja ligipääsu nende varadele. Kaebajale ei ole varem ettekirjutusi tehtud ja otsusel on pikaajalised tagajärjed (vt RahaPTS § 72 lg 3). Kogu kaebaja tulu seondub virtuaalvääringu teenuse osutamisega, mis on nüüd muutunud võimatuks. Kaebaja jääb lisaks ilma ettevõttesse investeeritud ligi 700 000 eurost. RAB leidis põhjendamatult, et AD täidab üksnes IC käske ja on tema poolt mõjutatav. Asjaolu, et Utorg OÜ ainuosanik ja üks juhatuse liige IC elab 2(5)

3-23-1442 Hispaanias ning täidab seal mõningaid juhtimisfunktsioone, ei anna veel alust arvata, et kaebaja tegevust puudutavad peamised ja/või operatiivsed otsused voetakse vastu just teises riigis asuva isiku poolt. Ainuosaniku asukoht ei oma tähtsust, sest seadus seda ei reguleeri. Samas on selge, et ainuosaniku roll äriühingus jääb igal juhul väga suureks. RAB on jätnud alusetult arvestamata 28.03.2023 seisukohaga, et kaebaja põhitegevus ja ettevõtlusega seotud otsused võetakse vastu Eestis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026). Ettevõttes rahapesu valdkonna eest vastutav kontaktisik AP asub samuti Eestis, kuid temalt ei ole RAB seletusi küsinud. AD-ga on 01.04.2023 sõlmitud ka kirjalik juhatuse liikme leping koos kindla tasumääraga, mis vastab areneva ettevõtte senistele majandustulemustele. Esialgse õiguskaitseta läheb kaebaja kohtumenetluse ajal pankrotti ning see kahjustaks mh kaebaja klientide õigusi.

5.Tallinna Halduskohus võttis 05.07.2023 määrusega Utorg OÜ kaebuse menetlusse ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei ole kaebajal võimalik oma majandustegevusega jätkata ja püsivalt maksejõuetuks muutumist ei saa välistada. Samas nulliks kohtumenetluse ajaks esmase õiguskaitse andmine kaalukate avalike huvide kaitseks vastu võetud otsuse mõju. Avalik huvi vältida Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks on kaalukam kaebaja huvist tegevust jätkata. Kaebajal on olnud piisavalt aega, et tagada ettenähtud nõuete järgimine oma ettevõtluses. Kui RAB-i tegevus osutub õigusvastaseks, siis on kaebajal võimalik nõuda riigilt kahju hüvitamist. Kaebuse rahuldamise perspektiiv on siiski vähene. Kaebuses välja toodud normide vastuolu põhiseadusega ei ole äratuntav. Ühe keskse nõudena peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse asu- ja tegevuskoht olema Eestis (RahaPTS § 72 lg 1 p 4) ja see peab tulenema ka äriplaanist. Pärast 15.03.2022 jõustunud muudatusi on kaebajal olnud ligi aasta aega, et viia oma juhatuse asukoht nii äriplaanis kui ka tegelikkuses vastavusse seaduse nõuetega. RAB on õigesti leidnud, et nõue peab olema täidetud sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008). See asjaolu ongi praeguse vaidluse tuumaks. Kaebusest ei nähtu objektiivseid ja kõrvaldamatuid takistusi täita seadusest tulenevat nõuet ning seda mitte näiliselt, vaid tegelikult. Soovimatus ei tähenda ebamõistlikke takistusi puuduse kõrvaldamiseks. Seadusandja ei ole haldusorganile jätnud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust, kuid see ei tingi põhiseadusvastasust. RahaPTS-i vaidlusaluseid nõudeid ei saa täita poolikult või ajutiselt, vaid neile tuleb vastata tegevuse igal ajahetkel. Vaidlustatud otsuse p-des 3.3.10–3.3.12 ja 5 on põhjalikult selgitatud, miks on RAB veendunud, et IC on ettevõtte reaalne ja sisuline juht ning AD on määratud juhatuse liikmeks formaalselt ja tal puudub iseseisev juhtimisfunktsioon. Seejuures on RAB põhjendanud, miks 24.03.2023 vestlusel antud selgitused on eluliselt usutavamad kui hilisemad korrektuurid. RAB on andnud tõendite kogumile õige hinnangu ja kaebaja enne otsuse tegemist nõuetekohaselt ära kuulanud. RAB-l ei olnud võimalik kohaldada mõnda leebemat meedet. Ajaline piirang (2 aastat), mille jooksul ei saa uut tegevusluba taotleda, ei ole ebamõistlik. Kui kaebajal või tema juhtorgani liikmetel või osanikel oleks võimalik kohe taotleda uut tegevusluba, oleksid seaduses sätestatud meetmed ebaefektiivsed. Esialgse õiguskaitse vastu räägib ülekaalukas avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus.
6.Utorg OÜ palub 11.07.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.07.2023 määruse resolutsiooni p 4 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Samas on kohus põhjendamatult pidanud kaalukamaks avalikku huvi, sest kaebaja tegevusega kaasnev võimalik risk on pelgalt marginaalne. Esialgne õiguskaitse võimaldaks kaebajal viia oma tegevus lõplikult kooskõlla RAB-i esitatud nõuetega. Kaebajal oleks selleks olnud piisavalt aega, kui RAB-i nõuded oleks olnud järjepidevad ja muutumatud. RAB valib probleemide lahendamiseks liiga kergekäeliselt 3(5)

3-23-1442 tegevusloa kehtetuks tunnistamise meetme, mida kinnitab hulgaliselt kohtuotsuseid, millega on RAB-i otsuseid tühistatud. Kaebus on perspektiivne, sest RAB-i ebaproportsionaalne käitumine kaebaja suhtes on tõendatud. Tuleb arvestada, et kaebajal oli keeruline juhatuse liikme kohale leida nõutava hariduse ja kogemusega ning laitmatu mainega spetsialisti, kes saaks nii suurte riskidega ettevõtte juhtimisega selles keerulises valdkonnas hakkama. Isegi kui selline inimene leitakse, on talle kõigisse asjadesse süvenemiseks vajalik n-ö katseaeg ja sisseelamisperiood. Sel perioodil võib tõesti tekkida küsimus, kes juhib ettevõtet. Samas on põhjendamatu järeldus, et kaebaja juhatus ei asu Eestis. AD on jätkuvalt juhatuse liige ja tegeleb ettevõttes operatiivsete küsimuste lahendamisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ei ole tegevusloa omaja karistamine, vaid tagada, et RAB saaks kontrollida, kas tegevusloa omaja täidab seadusest tulenevaid kohustusi. RAB-i haldusakt on ebaproportsionaalne ning rikub ka AD mainet ja tema õigust töötada samas valdkonnas juhina või kontaktisikuna. Kuigi juhatuse Eestis asumise nõue peab olema täidetud sisuliselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008), ei ole vaidlust, et AD asub Eestis. Asja materjalid kinnitavad AD juhtimisfunktsioonide ulatust ning põhjendatud ei ole järeldus, et teine juhatuse liige IC juhib ettevõtet suuremas ulatuses. Kaebaja on täitnud seaduse nõuded täies mahus, sest tal on Tallinnas ametlik kontor ja nõuetele vastav juhatuse liige, kes täidab juhtimisfunktsioone. RAB pidanuks andma kaebajale võimaluse leitud pisipuudused (nt MTR-s oli IC märgitud ekslikult vastutavaks juhatuse liikmeks) kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada vastustajat sellele vastama. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel mh prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tegevusloa kehtetuks tunnistamine välistab tema majandustegevuse jätkamise virtuaalvääringu teenuse pakkujana, mis on kaebaja põhitegevusala. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et klientide võimalike nõuete tõttu võib äriühing pankrotistuda. Samuti ei saa välistada, et isegi kui kaebaja suudab vältida pankrotti, võib vähemasti osa tema klientidest hakata kasutama konkurentide teenuseid ja klientide tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu (kui kaebus osutub edukaks) ei pruugi olla enam võimalik. Kaebaja 2022. a majandusaasta aruande järgi oli tema müügitulu 428 736 eurot.
10.RAB jättis 19.06.2023 otsusega nr 6-1/34-1 Utorg OÜ 15.06.2022 taotluse RahaPTS § 70 lg 32 p 3 ja § 72 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata ning tunnistas Utorg OÜ tegevusloa RahaPTS § 1183 lg 4 alusel kehtetuks. Sisuline vaidlusküsimus on selles, kas Utorg OÜ juhatuse asukoht on Eestis. Poolte vahel ei ole vaidlust, et RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud nõude täitmiseks 4(5)

3-23-1442 peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja olema korraldanud oma tegevuse viisil, et Eestis tehakse kõik igapäevased juhtimisotsused (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2022 otsus nr 3-20-2008, p-d 14–15; 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, p 11; 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, p 21). Tegemist on faktiküsimusega, mis sõltub asjas olevatele tõenditele antavast hinnangust ning tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et kaebuse eduväljavaated ei ole seni esitatu põhjal suured. RAB-i otsuses on toodud välja mitmed asjaolud, mis annavad kogumis põhjust kahtluseks, et AD on juhatuse liige pelgalt formaalselt ning äriühingut juhib tegelikult Hispaanias elav juhatuse liige IC või endine juhatuse liige AT, kes ei saa enam juhatuse liikmeks olla, sest ei vasta RahaPTS § 725 lg-s 1 sätestatud kõrghariduse nõudele (kuid kelle nimega e-posti aadress on senini Utorg OÜ kontaktaadressiks). Olgugi, et kahtlus AD tegelikus rollis tekkis RAB-l alles pärast 24.03.2023 vestlust, ei saa ligemale kolmekuulist ajavahemikku enne 19.06.2023 otsuse tegemist, millele eelnes mh kaebaja ärakuulamine, pidada ebamõistlikult lühikeseks, et kaebaja oleks saanud tekkinud kahtlused hajutada. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et kaebajal tuli 15.03.2022 jõustunud nõudeid täita juba alates 15.06.2022.

11.Kaebaja leiab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne meede, sest RAB oleks võinud anda kaebajale tähtaja pisipuuduste kõrvaldamiseks, nt MTR-s vastutava juhatuse liikme muutmiseks. Sellega ei saa nõustuda. Tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei ole tinginud mõni formaalne puudus, vaid RAB-i sisuline hinnang, et kuigi järelevalveasutusele on püütud luua teistsugune ettekujutus, ei asu kaebaja juhatus tegelikkuses siiski Eestis. Kaebaja märgib õigesti, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole karistus, kuid eeldusel, et RAB on tuvastanud kaebaja juhatuse Eestis mitteasumise õigesti, tuli tegevusluba tunnistada kehtetuks, sest RAB-i järelevalvetegevus on sellises olukorras raskendatud. Tegevusloa omaja peab loa tingimustele vastama igal ajahetkel (st praegusel juhul pärast üleminekuperioodi lõppemist). Nagu eelnevalt märgitud, tuleb RAB-i järelduste põhjendatust (st kas hilisemad selgitused ja dokumendid, sh 01.04.2023 sõlmitud juhatuse liikme leping pidanuks tingima teistsugused järeldused) siiski üksikasjalikumalt kontrollida kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
12.Kaebuse rahuldamise perspektiivist sõltumata nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest selle vastu räägib ülekaalukas avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus. RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja 13. ptk) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Pole alust arvata, et kohtumenetlus selles asjas kestaks aastaid ja kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja oma majandustegevust jätkata. Asjaolude muutumise korral saab kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.
13.Eelneva põhjal jääb Utorg OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.07.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja