Mittetulundusühingu Eesti Roheline Rist kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 01.07.2021 korralduse nr 581 ja selle alusel 08.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/23144 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Roheline Rist (registrikood 80136206), volitatud esindaja Sandra Sillaots Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Kolmas isik I – AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319), volitatud esindajad Martti Peetsalu ja Merli Mäesalu Kolmas isik II – MPG AgroProduction OÜ (registrikood 14395640), volitatud esindajad Margus Reiland ja Ksenia Kravtšenko
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasja juurde Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne.
2.Rahuldada kaebus.
3.Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 01.07.2021 korraldus nr 581 ja selle alusel väljastatud ehitusluba.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7000 eurot.
Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.08.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme Vallavalitsus andis 01.07.2021 korralduse nr 581 (dtl 21 jj), mille alusel väljastati ehitusluba nr 2112271/23144 (dtl 31 jj) Uusküla Nuudi tee 83 kinnistule sojaubade ümbertöötlemistehase püstitamiseks (p 1). Sama korraldusega jäeti algatamata keskkonnamõju hindamine (p 2). - Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeamet ja TTJA. Viimane seadis tingimusi seoses raudtee kaitsevööndiga. 1(15)
- Ehitusloa menetluses esitas oma seisukohad MTÜ Eesti Roheline Rist (kaebaja). - Enne ehitusloa väljastamist ei tule läbi viia planeerimismenetlust koos PSH-ga. Maa-alal on kehtiv detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine peab olema põhjendatud, ratsionaalne ja eesmärgipärane. Välja ei ole toodud ühtegi probleemkohta, mis eeldaksid planeerimismenetluse või muu avaliku menetluse läbiviimist. Kehtiv DP näeb ette sadamategevusega seotud äri- ja tootmisüksuste ehitamise võimaluse. Loogiline koht äri- ja tootmisüksustele on seal, kus sellist tegevust toetav infrastruktuur on olemas. DP ei muutu iseenesest kehtetuks ega realiseerimatuks, mistõttu ei tingi üksnes aja möödumine uue DP koostamist. Planeeringu seletuskirjas ei pidanus ära näitama kõiki võimalikke tegevusvaldkondi, kuid planeering näeb ette tootmis- ja transporditegevust, mis eeldab sadama infrastruktuuri olemasolu. - Kavandatava ehitise näol on tegemist B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, kuid tegemist ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitisega õigusaktide tähenduses. Tehases käideldakse tuleohtlikke vedelikke, mitte plahvatusohtlikke aineid. - Nii TTJA kui ka Keskkonnaamet on pidanud KSH eelhinnangut piisavaks. Ka on AS Tallinna Sadam tellimisel koostatud kogu sadama ala hõlmav riskianalüüs, sh on koostamisel uus. - Tulevikus võib olla otstarbekas koostada ühtne suurõnnetuste riskide hindamise metoodika, aga see ei välista ehitusloa andmist. - Enne tehase kasutuselevõttu tuleb taotleda keskkonnakompleksluba ning võimalike lõhnahäiringute osas seisukoha võtmine kuulub sinna menetlusse. Selles menetluses saab haldusorgan väljastada kasutusloa ka asjakohaste kõrvaltingimustega. Etteheited keskkonnamõju eelhindamisele on üldsõnalised. - Sojaubade ümbertöötlemistehas on tavapärane kaubasadama terminal, mille üht kompleksi osa ei ole võimalik teisest eraldada ilma kompleksi kasutuskõlbmatuks muutmata. Seega kehtib LKS § 38 lg 5 punkti 2 kohane erisus ranna ehituskeeluvööndi osas. - Kavandatav ei kuulu tegevuste nimekirja, mille korral oleks keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Valdav osa mõjutegureid avaldab toimet tehase käitlemise ajal ja lakkab tehase tegevuse lõpetamisel. Käitist kavandatakse olemasoleva sadama territooriumile ja samas asukohas asus tegevuse lõpetanud söeterminal. Avariiliste juhtumitega kaasnevad mõjud on valdavalt pöörduvad, leevendamist vajav mõju jääb käitise piiridesse. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene ja NAtrura 2000 võrgustikku puudutav mõju. Tegemist on tootmismaaga, sh tavapärase kaubasadama terminaliga. - Võimalikest mõjudest on kõige olulisemad võimalike avariiliste sündmuste tagajärjed. Arvestades õlitehase tsehhide paigutust, ei ulatu võimalike avariiliste sündmuste mõjud ehitistele väljapoole õlitehase territooriumi (ehitistele ohtlik tsoon jääb ca 100 m kaugusele selle tekkekohast). Põhimõtteliselt on võimalik, et naabrusse kavandatavasse rajatistes toimuv sündmus mõjutab õlitehase seadmeid, kuid sellega ei kaasne doominoefekti, mis kanduks õlitehasest edasi. Tehas on projekteeritud parima võimaliku tehnika nõudeid arvestades. - Kõige suurema suhtelise mõjuga on saasteainete heide välisõhku. Tehtud hajumisarvutused näitavad, et maksimaalsed koosmõju saastetasemed väljapool Muuga sadama territooriumi on ca 10 % piirväärtustest. Käitisest ei teki ka olulist lõhnaheidet ega mürahäiringut. Tehase tehnoloogiliste sõlmede ja õlimahutite vahetus läheduses on tunda teatud määral bensiinlaadset lõhna ja taimeõli lõhna, kuid teiste tehaste kogemuse põhjal ei ole see enam tajutav 150—200 m kaugusel. Sellel kaugusel tehasest puuduvad lõhnatundlikud objektid. Tehase arendaja on avaldanud valmisolekut rakendada täiendavaid meetmeid lõhna vähendamiseks. Kuna käitis ei ole olulise keskkonnamõju allikaks, puudub vajadus KMH algatamiseks. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et KMH algatamine ei ole vajalik.
2.MTÜ Eesti Roheline Rist esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 01.07.2021 korralduse nr 581 ja selle alusel 08.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/23144 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Õlitehase ehitusloa menetlusele oleks pidanud eelnema avalik ja huvigruppe kaasav planeerimismenetlus. KOVil on kohustus korraliselt hinnata, kas planeeringud on ajakohased. Kui 2(15)
piirkonda soovitakse rajada õlitehas ning kehtiv DP seda ette ei näe, tuleb läbi viia uus planeerimismenetlus, mille raames tuleb läbi viia riskihinnang. Viimase kolme aasta jooksul (kaebuse esitamisest) on olnud sojaõlitehastega seonduvalt õnnetusi. Võib vaid spekuleerida, millise doominoefekti põhjustaks selline õnnetus Muuga sadamas. Üldplaneeringusse on esitatud ka ettepanek õlitehase kõrvalt vesiniku transpordiks gaasitrassi rajamiseks. Avalikkusel on huvi uue planeeringu menetlemiseks, sh et avalikkus saaks asukohavalikus ja kumulatiivses mõjus kaasa rääkida. DP menetluse tulemusele on võimalik esitada kohtule populaarkaebus, sh on puudutatud isikuteks ümberkaudsed elanikud. Ka võivad kaasa rääkida soovida teised keskkonnaorganisatsioonid. Muuga piirkonda on lisandunud erinevaid ohtlikke käitisi, sh tööstusi. Just planeerimismenetluses tuleks kaaluda erinevate ehitiste lisandumist terviklikku ruumilahendusse, sealjuures arvestades juurdepääsuteid ja võimalikke tegutsemisstsenaariumeid.
2.Õlitehase ehitusprojekt ei vasta kehtivale DP-le, sest DP ei näe ette õlitehase rajamise võimalust. Õlitehas ei ole ühelgi tingimusel käsitletav sadama teenindamiseks vajaliku hoone või rajatisega. Tegemist on söeterminaliga võrreldes täiesti erineva ehitisega. Õlitehase asjakohaseid riske ei ole DP-s hinnatud. Tootmis- ja transporditegevus ei ole DP-s piisav, lubamaks ehitada mistahes otstarbega hooneid. Praegu Muuga sadamale langevat koormust arvestades ei ole silmas peetud õigust turvalisele ja puhtale töö- ja elukeskkonnale.
3.Piirkonna välisõhu saastatus on kõrgema saastatuse tasemega ja kumulatiivne vähitekke risk on aktsepteritavast kuni 6 korda kõrgem. Sadama lääneosa KMH aruandes märgitakse, et suurõnnetus oleks halvim võimalik ohustsenaarium, mida suurendab veoste info puudulikkus.
4.Õlitehas on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mistõttu võib olla vajalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine. Õlitehases käideldakse heksaani, mille lekke korral võib moodustuda plahvatusohtlik aurupilv.
5.Keskkonnamõju hindamine on õigusvastaselt jäetud algatamata. Korralduses on ilma mis tahes võrdlusandmete, analüüsi ja põhjendusteta asutud järeldusele, et kavandatava tegevuse iseloom ei ületa vastavaid künnisvõimsusi vm parameetreid. Tegemist on vähemalt B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Tegemist on tegevusega, millega kaasneb KeHJS § 6 lg 1 p 33 mõttes oluline keskkonnamõju. Igal juhul oli nõutav eelhinnangu andmine KeHJS § 6 lg-te 2 ja 4 kohaselt. Lisaks andmete ebapiisavusele ja puudulikkusele on hindamata kumulatiivne mõju. Vastustaja haldusterritooriumile on väljastatud 16 õhusaasteluba, piirkonnas on esitatud palju kaebuseid leviva ebameeldiva lõhna kohta. KMH aruandes on leitud, et kumulatiivses aspektis tuleb arvestada nii vedelkütuse käitlemisest lähtuvate orgaaniliste süsivesinike ja tahkekaupade töötlemisest tulenevate tahkete osakeste emissiooni koosmõju kui ka asjaolu, et aromaatsete orgaaniliste lenduvate ühendite hulgas on kantserogeene. Mürahäiring võib sellele lisada omapoolse impulsi. Lisaks DP-s toodule on kavandamisel LNG terminal. Ka Harju maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida piirkonnas elamualade laiendamist. Kaaluda tuleb, kas positiivsed mõjud kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Eksperthinnangus on aga kitsalt lähtutud söeterminali piirkonnast. Ka on analüüsimata doominoefekt. Kuigi eksperthinnangu kohaselt on LNG tehase rajatistes toimuda võivate sündmustel mõju ka Õlitehase seadmetele, ei ole Eksperthinnangus analüüsitud ega selgitatud, milles täpsemalt vastav mõju seisneb ning kui ulatuslik vastav mõju on (sh miks tekib mõju vaid seadmetele; kuidas on välistatud muu mõju; kas seadmetele tekkiv mõju võib siiski tekitada Õlitehases tule- või plahvatusohu vm mõju jne). Järelduse õigsuses ei ole võimalik veenduda. Samuti kavandatakse vesiniku tootmis- ja hoiukompleksi rajamist, mis on täielikult analüüsimata. Arvestamata on ka väetiseterminali ohuala.
6.Õlitehas püstitatakse ranna ehituskeeluvööndisse. Hoonete ehitamine on võimalik vaid siis, kui tegemist on sadama teenindamiseks vajalike ehitistega. Ei ole eluliselt usutav, et lossimine ja lastimine ei ole võimalik ilma tootmistehase rajamiseta; sh et tootmistehas on sadamateenuse osutamiseks lahutamatult vajalik osa.
7.Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on seega ära hoida olukord, kus ehitusloa kehtima jäämisel lubatakse asjakohaseid riske nõuetekohaselt kaalumata ja analüüsimata rajada märkimisväärse 3(15)
keskkonnamõjuga tehas, mis samal ajal koormab niigi kriitilist piirkonda potentsiaaliga suurõnnetuseks.
veelgi suurema
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja ei ole kõrvaldanud ringkonnakohtu määruses toodud puuduseid.
2.Kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering. Kehtiv ja koostamisel olev ÜP näeb ette, et Muuga sadama otstarve on tootmisala. Muuga sadama idaosa DP on jätkuvalt ajakohane. DP on suures osas veel realiseerimata. Kinnistu on tootmismaa ja ehitusloaga kavandatav ehitis vastab tootmismaa sihtotstarbele. DP kasutusotstarbed ei ole siduvad. DP ei näinud ette üksnes söeterminali rajamise, vaid tegemist oli näitega. Ehitusloa ese on ilmselgelt kooskõlas DP järgse sadama maa sihtotstarbega. DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseaduse kohaselt oli sadamaala mh, mida kasutatakse kauba töötlemiseks. Seda lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2017/352. Sadama teenindamise näol tuleb mõista ka sadamale majandusliku kasu toomist. Kaubasadama korral on äärmisel oluline, et sadamateenusena pakutaks ka lasti töötlemist laiemas mõttes.
3.Kaebaja ei ole tõendanud sojatehasega tekkida võivaid riske. Eksperdid on keskkonnamõju eksperthinnangus analüüsinud, kas tehasega kaasneb keskkonnamõju ning ehitusloa on kooskõlastanud ka Keskkonnaamet. Ka Päästeamet on andnud oma heakskiidu. Eksperthinnangus on arvestatud, et võimalike sündmuste mõjud ei ulatu väljapoole sojatehase territooriumi. Kavandatud ehitises ei käidelda plahvatusohtlikke aineid. Kaebaja etteheited on seotud ehitise kasutamisega. Eelprojekti täpsusaste ei võimalda teha, kas ja millised ohud ehitise kasutamine endaga kaasa võib tuua. Täismahus riskianalüüsi koostamine on kohustuslik mõistliku aja jooksul enne tegevuse alustamist. Võimalikud ümberehitustööd on kolmanda isiku riskiks. Vastustajal ei ole aga õigust täiemahulist riskianalüüsi ehitusloa raames nõuda. Vesiniku tootmiskompleksi rajamine on alles hüpoteetiline idee. KSH vajalikkuse eelhinnangu tegemise kohustus ei tulene seadusest.
4.Kaebusele lisatud kaart ei kajasta ehitiste asukohti täpselt. Vastustaja on esitanud omapoolse kaardi veekaitseliste kitsendustega. KeA on Jõelähtme valla üldplaneeringu menetluses vähendanud Muuga sadama ehituskeeluvööndit 0 meetrini. Kavandatud ehitis on tervikuna sadamaehitis. Kõik tegevused, mis on seotud veesõiduki lastimise ja lossimisega on käsitletavad sadamateenuse osutamisena. Nii on sojajahu ladu otseselt seotud veesõiduki lastimisega. Ehitiste alusest pindalast on ca 86% seotud ladustamise, lastimise ja lossimisega. Ehituskeeld ei laiene varem väljakujunenud ehitusjoones maismaasuunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Sojatehas on kavandatud teise ehitise ehk sadamaki peale. Antud asukohas ei paiknenud varem ka maismaad. Sellises olukorras ei ole randa, mida ehituskeeluvööndiga kaitstaks.
4.Kolmas isik I, Tallinna Sadam, vaidleb kaebusele vastu.
1.Kaebuse aluseks olevad argumendid ei ole suuresti seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Ringkonnakohus on jaatanud kaebaja põhikirjalist ja faktilist tegevust riskijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja suurõnnetuste ohu ärahoidmisel. Selle eesmärgiga ei seondu DP ja eriplaneeringu läbiviimine, ehitusprojekti vastavus DP-le ega ehituskeeluvöönd. Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid.
2.Eelprojekti raames on koostatud keskkonnamõju eksperthinnang, mille kohaselt ei ole käitis olulise keskkonnamõju allikas. Täismahus riskianalüüsi koostamine ei ole kohustuslik ja see kohustus on enne tegevusloa andmist. Doominoefekti on hinnatud. Eelprojekt sisaldab ka tuleohutuse osa. Riske hinnatakse ka keskkonnakompleksloa raames. Koostatud on summaarne riskianalüüs, mida täiendatakse hetkel (vastuse esitamise ajal). Sellise riskianalüüsi koostamine oli kolmandale isikule vabatahtlik. Riskianalüüsis on sedastatud: LNG rajatistega on võimalik mõju õlitehase seadmetele, kuid nendega ei kaasne edasikanduvat efekti; endine söeterminali ala on AS DBT ohualast väljas. 4(15)
3.Kahjuliku tagajärje saabumise oht puudub. Eestis ei ole ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele ühtset riskianalüüsi koostamise metoodikat. Tulevikus võib-olla rajatavate objektide mõju ei saa ega pea hindama õlitehase ehitusloa menetluses.
4.Ehitusluba vastab detailplaneeringule. Tegemist on põhilises osas mere täitmisel moodustatud territooriumiga. Seletuskirja kohaselt nähakse ette erinevad terminalid, kuid eesmärgiks ole olnud piirata terminalide kasutusfunktsioone. DP-st ei tulene, et lubatud on rajada üksnes söeterminal või teatud kasutamisotstarbega teenindushooneid. DP näeb ette sadamategevusega seotud äri- ja tootmisüksuste ehitamise võimaluse, arvestades krundi tootmismaa kasutamise otstarvet. Muuga sadama alal on nii enne kui ka pärast DP kehtestamist toiminud osaliselt ka toomistegevus, mis on Muuga sadama kui tööstuspargi olemuseks. Sadamterminalide kasutus hõlmab oma olemuselt nii toodete ladustamist, kui ka töötlemist. DP näeb ette sadamategevusega seotud äri- ja tootmisüksuste ehitamise võimaluse, arvestades krundi tootmismaa kasutamise otstarvet. Eeltoodu on kooskõlas DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseadusega, mis võimaldas sadamas nii kauba töötlemist kui ka ladustamist. Töötlemine toimub ka nt veeldatud maagaasi ja söe osas.
5.DP on kehtiv haldusakt, mille järgimine on haldusorganile kohustuslik. DP ei muutu aja möödumisega kehtetuks. Detailplaneeringut ei pea aja möödumisel kehtetus tunnistama, et üldsus saaks osalemisõiguse. DP on üle vaadatud üldplaneeringu menetluses ja jäetud sellisena kehtima.
6.Sojaõlitehas ei ole olulise keskkonnamõjuga objekt. Tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Tehase rajamise riske on nõuetekohaselt hinnatud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille osas oleks ära näidatud vastuolu õigusakti või valdkonna standardiga.
7.Terminalile ei kehti ehituskeeluvöönd. Nuudi tee 83 kinnistu koosneb suures osas merre rajatud sadamakaist. Olemasoleva ehitise peal ei saa olla ehituskeeluvööndit. Tegemist on tavapärase kaubasadama terminaliga, millele rakendub LKS § 38 lg 5 p-s 2 toodud erand.
5.Kolmas isik, MPG AgroProduction OÜ palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon. Kaebaja ei ole oma äriregistrist nähtuvaid andmeid korrastanud ning kaebuse esitamisega on seotud konkureeriva arendusega seotud isik. Kaebaja ei ole näidanud ära oma subjektiivsete õiguste riivet ega puutumust ehitusloaga. Ehitusluba ei ole seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkidega ega tegevusvaldkonnaga, kuivõrd kaebaja senine tegevus suurõnnetuste riskide hindamise valdkonnas ei ole tõendatud.
2.Kaebaja argumendid ei ole keskkonnakaitsega seotud, nt ehitusloa vastavus detailplaneeringule ja detailplaneeringu vananemine. Kaebuseha ei ole võimalik saavutada eesmärki, sest pelgalt tehase ehitamisele ei järgne võimalikud tehase käitamisega kaasnevad keskkonnamõjud.
3.Uue planeerimismenetluse läbiviimine ei olnud vajalik. Hoone otstarbe määratlemine ei ole DP ülesanne. DP seletuskirjas eeldusliku otstarbe (söeterminal) välja toomine ei välista õlitehase rajamist samas mahus. Ehitusluba on kooskõlas ka kõrgemate tasemete planeeringutega. DP kehtib ja on täitmiseks kohustuslik.
4.Eriplaneeringu koostamine ei ole vajalik, kuna tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, kus ei käidelda plahvatusohtlikke aineid.
5.Eelhinnang on õige ja vastab nõuetele. Kaebaja väited vastupidise kohta ei ole tõendatud. Eelhinnangus on käsitletud etapiviisiliselt nii künniskoguseid, ohtliku kemikaali käsitlemistingimusi, töötlemistingimusi ning teostatud kontrollarvutus. Eelhinnangus on arvestatud kumulatiivse mõjuga, sh LNG terminali arvestades. Tulevikus toimuvate tegevustega ei ole võimalik arvestada; va kehtestatud planeeringud ja väljastatud ehitusload. Eelhinnang on kooskõlastatud asjakohaste haldusorganitega. Riskianalüüsi koostamine toimub kompleksloa raames.
6.Ranna ehituskeeluvööndit ei ole rikutud, kuna ehituskeeluvöönd ei laiene sadamaehitisele. Sojaõlitehas kavatsetakse püstitada DP alusel rajatud sadamakaile, mis ei ole enam LKS erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(15)
6.Kohus käsitleb esmalt kaebeõiguse küsimust (I), seejärel asja läbivaatamise sisulisi küsimusi (II) ning lahendab lõpuks kaebuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise (III). I
7.Tallinna Halduskohus asus 03.12.2021 määruses seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus, sh kuna on kahtlusi nii kaebaja põhikirjalise eesmärgi seotusega kaebuse esemega kui ka kaebaja võimes oma põhikirjalisi eesmärke täita. Tallinna Ringkonnakohus leidis 16.09.2022 määruses: - Haldusasja materjalidest järeldub, et kaebaja keskkonnaalane tegevus, millele tema kaebeõigus tugineb, on eelkõige seotud suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks riskijuhtimise süsteemi arendamisega. Ka kaebaja ise on selgitanud, et viimasel ajal on tema tähelepanu koondunud peaasjalikult nimetatud temaatikale (p 17). - Kaebaja tegevus riskijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja suurõnnetuste ohu ärahoidmisel on koondunud peaasjalikult Muuga sadama alale ning seal tegutsevatele ettevõtetele, sh nende koostoimele võimalike suurõnnetuste riskide tekkel. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse eelduseks ei ole tegutsemine paljudes asukohtades või eripalgeliste keskkonnariskide vähendamise nimel tegutsemine. Nii võib organisatsioon tegeleda mõne kitsama keskkonnakaitse valdkonnaga. Riskijuhtimissüsteemid ja suurõnnetuste ohu ärahoidmine on seostatavad keskkonnakaitsega (p 19). - Kuigi kaebaja organisatsiooniline tegevus pole toimiku materjalidest nähtuvalt korrektne, ei saa selle pinnalt väita, et kaebaja ei ole tegutsev keskkonnaorganisatsioon või ta ei edenda keskkonnakaitset. Nagu eelnevalt selgitatud, on kaebaja – kuigi hõlmates vähemaktiivsemaid perioode – tegutsenud sama keskkonnaalase eesmärgi saavutamise suunal aastaid ja seda hoolimata organisatsioonilistest puudujääkidest. Kaebajal on võimalik edaspidi kõrvaldada tema tegevuses esinevad organisatsioonilised puudused. [halduskohtu rõhutus] Need puudused ei ole sellised, mille kõrvaldamine ei oleks hõlpsasti võimalik. Seega puudub alus arvata, et vastustaja ning kolmandate isikute välja toodud organisatoorsed puudused takistavad kaebajal enda keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viia samal määral, nagu ta on teinud seda praeguseni (p 21).
8.Tallinna Halduskohus märkis 03.12.2021 määruses organisatoorsete puuduste kohta järgmist: Kaebaja struktuur, majandusandmed ja muud avalikud andmed tekitavad kahtluse, kas kaebaja on üldse vahepealsel ajal aktiivselt tegutsenud ja kas tal on üldse võime oma eesmärke ellu viia. - Kaebaja selgitas ise, et vaatamata põhikirjas nõutud kolmele liikmele (p 25) on kaebaja juhatus üle 10 aasta kaheliikmeline. Viimane üldkoosolek toimus 2015. aastal ning vaatamata põhikirja kohaselt juhatuse volituste tähtaja lõppemisele (p 26) ei ole kaebaja juhatus uut üldkoosolekut kokku kutsunud. Kaebaja on esitanud kohtule ilmselgelt aegunud liikmete nimekirja, kuhu on märgitud ka aastaid tagasi surnud isikud ja mitu isikut, kes enam 2015. aasta üldkoosoleku seisuga liikmeks ei olnud. Selline passiivsus organisatsiooni sees seab tõsise kahtluse alla ka, kas kaebaja on üldse aktiivne ka väljapoole, teiste isikutega suheldes. - Kaebaja majandusaasta aruanded ei kajasta majandustegevust ega ka sisulist tegevust (vastustaja 27.10.2021 vastuse lisad). Aruannetes on läbivalt kinnitatud, et kaebajal (majandus)tegevus vähemalt 2012. aastast puudub. Sisulise tegevuse kohta täiendav teave aruannetest puudub. Vaatamata ringkonnakohtu suunistele nähtub kohtule äriregistrist: - Juhatus on jätkuvalt kaheliikmeline, sh viimati oli juhatus kolmeliikmeline 2010. aastal. - Kaebaja ei ole esitanud 2021. ega 2022. aasta majandusaasta aruannet.
6(15)
Kaebaja käibeks ja kasumiks on seni, alates 2009. aastast olnud 0 eurot. Kaebaja on menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt kandnud menetluskulusid rohkem kui 26 000 eurot ulatuses. Kuigi kohtule ei ole esitatud maksekorraldusi (mis ei ole alates 2018. aasta HKMSi muudatustest nõutav) ning kulusid võib kanda ka muu isik (HKMS § 109 lg 5), on kohtul jätkuvalt kahtlus, kas eeltoodust tulenevalt on tegemist kaebajaga, kes suudab oma põhikirjalisi eesmärke ise täita. Ringkonnakohtu poolt nimetatud hõlpsasti kõrvaldatavad puudused on kõrvaldamata, mis loob selles jätkuva kahtluse. Kaebaja väide (dtl 1377), et liikmed on hõivatud oma akadeemilise tegevusega, ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku tegevusetuse kontekstis vabandav asjaolu.
9.Halduskohus jääb ka 03.12.2021 määruse punktis 8 toodu juurde, et kaebaja ei tegutse oma peamise põhikirjalise eesmärgi nimel – s.o ühendada Eesti looduskaitseorganisatsioone loodus- ja keskkonnaalases tegevuses, olles Rahvusvahelise Rohelise Risti rahvuslik organisatsioon. Kaebaja muud põhikirjalised tegevused on peamiselt tugitegevused (kaebuse lisa 3, punkt 6) ning kaebaja tegutsemist saab täheldada üksnes suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks riskijuhtimise süsteemi arendamisega puutuvalt Muuga sadamas. Samas ei ole kaebaja oma põhikirja täpsustanud ega muutnud.
10.Olukorras, kus ringkonnakohus on halduskohtu määruse kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamise osas tühistanud ja uuesti arutamiseks saatnud, ei ole põhimõtteliselt, ilma täiesti uute asjaolude avaldumiseta jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata; samuti jätta üksnes kaebeõiguse puudumise tõttu kohtuotsusega rahuldamata. Halduskohus leiab, et sisulisi argumente tuleb analüüsida, sh ka siis kui halduskohus sedastaks kaebajal kaebeõiguse puudumise. Nii on võimalik kõrgema astme kohtul küll anda kaebeõiguse puudumisele teistsugune hinnang, kuid see ei peaks kaasa tooma asja tervikuna esimeses astmes uuesti arutamise. II
11.Kaebajal ei ole kaebeõigust argumendi või huvi osas, et vastustaja oleks läbi viinud uue detailplaneeringu või mistahes muu planeeringu (kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vms) menetluse. Kaebaja ei esinda keskkonnaorganisatsioonina kohaliku kogukonna huve (kohalik seltsing vms), vaid kaebaja keskkonnaalane tegevus seondub suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks riskijuhtimise süsteemide arendamisega. Käsitledes kaebajat keskkonnaorganisatsioonina, on kaebajal kaebeõigus, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga (KeÜS § 30 lg 2). Seega on kaebajat keskkonnaorganisatsioonina käsitledes õigus vaidlustada ehitusluba, kasutusluba, keskkonnaluba vms. Ainuüksi avalikkusele suurema vaidlustamisvõimaluse andmine ei ole seotud kaebaja keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Selline vaidlustusõigus on ka teistel keskkonnaorganisatsioonidel. Kui sedastada õlitehasest piisavat mõju naabruskonnale, s.o püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 lg 4), ei pruugi olla välistatud ka elanike õigust esitada kaebust ehitusloale või kasutusloale; samuti keskkonnalubadele KeÜS § 30 lg 1 alusel, kui riivatud on õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Detailplaneering on haldusakt. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. EhSRS § 2 sätestab sõnaselgelt, et enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seega on vaidlusalune planeering jätkuvalt kehtiv. Kehtiv planeering kui haldusakt on lähtumiseks kohustuslik igaühele, sh vastustajale endale. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Vastustajal on kaalutlusõigus detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on 7(15)
möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima (PlanS § 140 lg 1 p 1). Tegemist on vastustaja kujundusõigusega piirkondliku arengu suunamisel, mille aluseks võivad olla nii poliitilised kui ka otstarbekusest tulenevad kaalutlused. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine võib olla ka üldplaneeringu ülevaatamise tulemus, kui selle käigus on kontrollitud kehtivate detailplaneeringute vastavust üldplaneeringule ja vajadusel algatatud nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus (PlanS § 92 lg 2 p 5). Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Kohus märgib, et osas, milles kohalik omavalitsus seab üldised põhimõtted ja suundumused, ei pruugi üldplaneering olla täies mahus kohtulikult kontrollitav. Seetõttu on ka üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel või muul põhjusel ainuüksi 5 aasta möödumisel detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine otstarbekuse ja poliitiliste valikute küsimus. Käesoleval juhul ei ole kaebajal ega ka ühelgi muul isikul tekkinud subjektiivset õigust, et algatataks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus. Ainuüksi, et see võib tunduda mõistlik, ei ole vastustaja kaalutlusõigusesse sekkumiseks või ka vastustajalt põhjenduste nõudmiseks piisav. Vastustaja on ka selgitanud, et on korraliselt kehtiva planeeringu üle vaadanud ja see vastab laiemalt nii kehtivale üldplaneeringule (p 2.3, dtl 1147). Detailplaneering on kooskõlas ka maakonnaplaneeringuga (vastus kaebusele, p 32, dtl 1083). Kohus ei pea vajalikuks neid seisukohti HKMS§ 165 lg 2 alusel korrata.
12.Kaebaja on õlitehases kasutavate ainete alusel esitanud kaks seisukohta: - ehitise rajamine võib nõuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut; - ehitis eelduseks võib olla kohustuslik KMH. Kohus leiab, et toodud argumendid on seotud kaebaja keskkonnakaitselise tegevusega suurõnnetuse ohu ärahoidmisel. 12.1 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud (PlanS § 95 lg 1). Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (lg 2). Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse1 nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 2 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitised ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse2 nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 4 lg 1 kohaselt on B-kategooria ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldakse vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on võrdne või ületab käesoleva määruse lisa tabeli 2 veerus 2 etteantud künniskogust QkB, või sama ohukategooria kemikaali, mille summaarne kogus on võrdne või ületab käesoleva määruse lisa tabeli 1 veerus 2 etteantud künniskogust QkB, aga käideldav kogus on väiksem käesoleva määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvutatud künniskogustest. Paragrahvis 3 on toodud A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemise tingimused. Muuga sojaõli tehase rajamise võimalik keskkonnamõju eksperthinnangus (dtl 65 jj) on toodud, et õlitehases käideldakse ohtlikuks klassifitseeritud ainetest heksaani (dtl 92), mille ohualused on erinevad kahjulikud tagajärjed tähisega H225, H304, H315, H373, H336, H361f ja H411. Samuti võidakse kasutada ortofosforhapet, mis on klassifitseeritud ohualustega H314, H290, H318 ja H302. Eelnevalt toodud määruse 10 lisa „Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks“ kohaselt ei kuulu heksaan ega
ortoforforhape ühegi plahvatusohtliku ohulause kategooriasse (H200-H205). Heksaan on küll ohulausega “tuleohtlikud vedelikud“, kuid teda ei käsitleta plahvatusohtlikuna. Samale järeldusele on jõudnud ka kolmanda isiku poolt esitatud ekspertarvamuses (dtl 1357). Seega puudub vastustajal kohustus eriplaneeringu koostamiseks PlanS § 95 lg 1 alusel.
12.2.Vastustaja on läbivalt leidnud, et tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Samas KeHJS § 6 lg 1 p 33 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Ekspertarvamuses on kooskõlas eelnevalt viidatud määruse 10 lisaga käsitletud, miks jääb heksaani kogus üle B-kategooria suurõnnetusega ohuga ettevõtte künniskoguse, kuid alla A-kategooria. Toodud arvutuskäigud on koostoimes määruse nr 10 lisaga arusaadavad (dtl 93-94, ekspertarvamuse lk-d 29-30) ning kohus ei korda neid arvutuskäike. Kaebaja on leidnud, et järeldus on tehtud võrdlusandmete, analüüsi ja põhjendusteta, kuid ei ole välja toonud, mis toodus on ekslik või valesti arvestatud, klassifitseeritud vms. Kohus märgib, et asjas on nii Päästeameti (dtl 21) kui ka Keskkonnaameti kooskõlastus (dtl 512), kus ei ole leitud, et tegemist oleks ekslike arvutustega. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule ja kaebaja ei ole ka tõendanud, et KMH oleks kohustuslik.
13.Asjas on koostatud eelhinnang koostoimes KeHJS § 6 lg-tega 2 ja 4 (kaebuse lisa 7) ning leitud, et kuna käitis ei ole olulise keskkonnamõju allikaks, puudub ka sisuline vajadus keskkonnamõju hindamise algatamiseks (dtl 100). Kaebaja leiab läbivalt, et eelhinnang on puudulik. Kaebaja väited seonduvad doominoefektiga suurõnnetuse korral, samas ka erinevate kumulatiivsete mõjudega välisõhusaaste ja müra lisandumisel. Kohus leiab, et doominoefektiga seonduv suurõnnetuse korral on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Samas aga kumulatiivne mõju välisõhu kvaliteedile ja müra lisandumisel ei ole seotud suurõnnetuse ohuga. Kahtlemata võib suurõnnetusega tekkida täiendav keskkonnahäiring nii välisõhus kui ka mürahäiringuid, kuid see ei ole seotud igapäevaste võimalike või väidetavate häiringutega. Selliste häiringutega tegelemist ei ole kaebaja enda keskkonnaalaste eesmärkidena käsitlenud, mistõttu puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Ainult suurõnnetuse ohuga on seostanud kaebaja oma kaebeõigust ka pärast kohtu eelistungit (08.05.2023 seisukoht, dtl 1379). Kohus leiab, et kaebuse väited on ka sedavõrd üldsõnalised, et nende alusel on keeruline kui mitte võimatu sedastada eelhinnangu puuduseid. Kaebajal keskkonnaorganisatsioonina on kohustus nii oma väiteid tõendada kui ka täpsustada, milles konkreetne eksimus seisneb, eeldades kaebajal ka vastavaid erialateadmisi. Näiteks on kaebaja ette heitnud, et lenduvate ühendite seas on ka kantserogeene (p 3.2.2.12) või lahendamata on küsimus, kas seadmetele tekkiv mõju võib siiski tekitada Õlitehases tule- või plahvatusohu vm mõju (p 3.2.2.20). Küll aga ei ole kaebaja välja toonud, millised kantserogeenid õlitehasest lenduda võiksid või miks kaebaja leiab, et seadmetele tekkiv mõju tekitab tule- või plahvatusohu. Ainuüksi küsimuste tõstatamine viitega, et ehk ei ole ikka hinnang õige, on hinnangu ebaõigsuse tõendamiseks ebapiisav.
13.1.Kuigi kohus leidis eelnevalt, et kaebajal ei ole tavaolukorra välisõhku saasteainete paiskamise, müra- ja lõhnahäiringute osas kaebeõigust, sest sellist tegevust kaebaja põhikirjalistest eesmärkidest ei nähtu, peab kohus vajalikuks tuua välja eelhinnangust järgmine: - Müra (p 3.3.4): Muuga sadama piirkonnas on põhiliseks müraallikaks sadamat teenindav raudteeja autotransport. Käitises ei ole olulist müra tekitavaid seadmeid, mille müratase leviks oluliselt hoonest välja ja ulatuks üle tootmisterritooriumi piiri määral, mis põhjustaks müranormide ületamise. Lisaks asuvad õlitehase allikad sadama piirist kaugel, mistõttu võib järeldada, et õlitehase panus sadama lähiümbruse mürafooni ei ole oluline. Piirkonna müratase võib suureneda lühiajaliselt ehitustööde ajal, nt suureneb autotranspordi liikumine. Muul ajal on autotranspordi 9(15)
osatähtsus Muuga sadama idaosa kaubakäibes suhteliselt väike (5-10%). Ehitusmüra vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus kindlasti peatada. Samas ei kavandata tehase 1. arendusetapil raudteeveoseid. Ka 2. arendusetapil, kui luuakse laadimisvõimalused raudteele, toimuvad põhiosa tegevusi muude transpordi-liikidega. - Lõhn: Tehase tehnoloogiliste sõlmede ja õlimahutite vahetus läheduses on tunda teatud määral bensiinlaadset lõhna ja taimeõli lõhna, kuid teiste tehaste kogemuse põhjal ei ole see enam tajutav 150—200 m kaugusel. Sellel kaugusel tehasest puuduvad lõhnatundlikud objektid. Sama on pikemalt analüüsitud lk-del 23-25, sh lk-l 18 toodud leevendusmeetmetega. - Välisõhk: õlitehase osakeste heide ei ole olulise keskkonnamõju allikas, maksimaalsed koosmõju saastetasemed väljapool Muuga sadama territooriumi on ca 10 % piirväärtustest (lk 22). Maksimaalsed koosmõju saastetasemed tootmisterritooriumi piiril 2. arendusetapi käivitamise järgselt (kui on rajatud ka teine katlamaja)l on ca 50 % 1-h keskmisest ja 15 % aastakeskmisest (lk 26). Kaebaja etteheited selles osas piirduvad üksnes nendinguga, et 2019. aastal Keskkonnainspektsioonile kokku 135 kaebust Muuga sadama piirkonnas leviva ebameeldiva lõhna kohta (p 3.2.2.8) ning mürahäiring võib sellele lisada omapoolse impulsi (p 3.2.2.12). Samuti on piirkonnas kõrge välisõhu saastatus. Sisulisi eelhinnangut kumutavaid väiteid esitatud ei ole.
13.2.Suurõnnetuse ohu osas leiab kohus, et vastustajal ei ole kohustust arvestada tegevusega, mis on alles arendajal endal kavandamisfaasis (vesiniku tootmis- ja hoiukompleks). Ainuüksi äriplaanis vms sisalduvaid plaane ei pea vastustaja välja selgitama ega neile ka hinnangut andma. Vastustajat on teavitatud 5 nädalat enne ehitusloa andmist soovist lisada gaasitrass koostamisel olevasse üldplaneeringusse (dtl 57), mida ei saa pidada veel avaliku võimu poolseks heakskiiduks ega ka täpsemaks teavitamiseks äriplaanis kavandatust. Selliseid üldisi teavitusi, mille aktsepteerimine ka üldplaneeringu tasandil, sh arutelude algatamiseks, on teadmata, ei pea ehitusloa andmisel arvestama. Suurõnnetuse ohuhinnangut saab kohtu hinnangul käsitleda kahest vaatepunktist: (1) õlitehase enda rikke korral tekkiv oht teistele ning (2) mõnest muust käitisest tuleneva suurõnnetuse korral õlitehaseni jõudmisel tekkivad tagajärjed. Kummalgi juhul saab siinkohal analüüsida ka doominoefekti. Eksperthinnangus on toodud erinevad avariilased sündmused, mis tehases tekkida võivad (lk-d 3031), mille pinnalt on selgitatud, et üldiselt piirduvad eeltoodud sündmused töötlemisseadmete kahjustamise või hävimisega, võivad kaasneda tööliste vigastused ja ka surmajuhtumid. Heksaani lekke korral on hinnatud erinevate ohtlike piirkondade teket (lk 31) ning on loetud maksimaalseks ohualaks 100m, mis jääb endise söeterminali ehk praegu vaidlusalase piirkonna sisse (joonis 7, lk 32). Kaebuses on toodud, et eksperthinnangus on kitsalt lähtutud söeterminali piirkonnast, kuid ei ole ära näidatud, kuidas õlitehase mõni õnnetus võiks ulatuda kaugemale kui 100 meetrit ja seega söeterminali ohualast väljapoole. Võrreldes lähima doominoefekti potentsiaaliga objektiga – LNG laadimine või mahut (joonised 8 ja 9) – nähtub neist, et ekstrahheerimistsehhi plahvatusliku sündmuse ohtliku mõju tsoon ei ulatu ei kaini ega mahutini, vaid jääb veel ohualaga võrreldava läbimõõduga puhverala. Kaebaja ei ole ära näidanud, et õlitehase mõne avariilise sündmuse ohuala võiks ulatuda kaugemale kui 100 meetrit. Ka kolmanda isiku täiendavalt esitatud ekspertarvamuses on toodud, et kuna sojaõli tehase ohualad ei ulatu õlitehase territooriumilt välja, siis ei ole õlitehasest lähtuv mõju LNG terminalile võimalik (dtl 1359). Sama on järeldatud ka vastupidise osas – õlitehase naabrusse jääb LNG bunkerterminal ning kogu sadama ala asub ammooniumnitraadi käitlemise Ro alas. Ekspertarvamuses on tehtud järeldus, et põhimõtteliselt on võimalik, et nendes rajatistes toimub sündmus mõjutab õlitehase seadmeid, kuid sellega ei kaasne doominoefekti, mis kanduks õlitehasest edasi (lk 32). Eeltoodu on kooskõlas algse hinnanguga õlitehase endas tekkiva võiva avarii osas: kui LNG terminalist kanduks avarii õlitehase 10(15)
alale edasi, siis arvestades ohuala (joonis 7), puudub objekt, millele see saaks edasi kanduda (doominoefekti mõttes). Ka vastupidi – mõne muu käitise mõjust õlitehasele ei nähtu jooniste 7-9 koosmõjus, et see ulatuks LNG terminalini. Kaebaja küsimused, kas siiski võib tekkida mingi täpsustamata muu mõju, ei ole täpsusega, millega saaks eksperthinnangu kahtluse alla seada. Eksperthinnangu lk-del 30-31 on toodud välja ka kõik tootmisprotsessi osad (samuti lk 38 jj, tehase tegevuse detailsem kirjeldus) ning kaebaja ei ole vaatamata detailsele kirjeldusele ära näidanud, et mõni mõju seadmetele või käideldavatele ainete võiks ulatuda 100m ohualast kaugemale.
14.Ehituskeeluvööndi osas on kaebaja argumendi seos kaebaja kaitstava keskkonnavaldkonnaga kaudne ja vähene. Üheski eelhinnangus ei ole väidetud, et õlitehasest võib tekkida oht veekeskkonnale, sh Läänemere floorale või faunale. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
(LKS § 34).
Kohus nõustub kalda ja ranna ehituskeeluvööndi puudumise osas vastustaja ja kolmandate isikutega (HKMS § 165 lg 2). Endise söeterminali alal, kuhu plaanitakse õlitehast, puuduvad LKS §-s 34 nimetatud looduskooslused. Tegemist on juba varem piirkonna arendamise käigus juurde ehitatud kaiga, mis ulatub merre (vrdl DP põhijoonisele kantud looduslik piir, dtl 553, samuti dtl 1187-1188 ortofotod). Seega puudub piirkonnas looduslik rand või kai, mille eripära arvestatavat asustust tuleks suunata. Sama nähtub ka vastustaja esitatud kitsenduste kaardist (dtl 1185), kust nähtub, et õlitehas ja selle eeldatav ehitusala (vasakul sinise viirutusega) ei ulatu kunagise loodusliku rannajooneni (kollane joon), mille kaitseks on ehituskeeluvöönd seatud. Kuivõrd tegemist on sadama alaga, ei tule kõne alla ka rannas vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, kuivõrd avalikult kasutataval veekogul puudub sadamas kallasrada (KeÜS § 391 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt, konkreetset asukohta arvestades leiab kohus, et ehituskeeluvöönd ei laiene juba valmisehitatud kaile kui tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele (LKS § 38 lg 4 p 11); kalda kindlustusrajatisele (p 2), kuivõrd on ebamõistlik järeldada, et kindlustusrajatise peal olevale ehitisele samas ehituskeeluvöönd laieneb; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (p 5) ning ka sadama ehitisele (lg 5 p 2).
15.Viimaks lahendab kohus küsimuse, kas ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga. Kohus leiab, et kaebaja toodud argument seondub kaebaja kaebeõiguse ja keskkonnakaitselise tegevusega. Vaidlust ei ole eelnevast tulenevalt selles, et õlitehas on suurõnnetuse ohuga ettevõte. Küsimus ongi selles, kas kehtiv detailplaneering sellise ettevõtte ehitamist planeeringualale võimaldab. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel krundil kehtib Jõelähtme Vallavolikogu poolt 22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestatud Muuga sadama idaosa detailplaneering (dtl 552). Detailplaneeringu põhijoonise (dtl 553) ja seletuskirja (dtl 554) kohaselt on tegemist aadressiga Hoidla tee 15, põhijoonisel märkega 2.6 ning seletuskirjas tsooniga H (dtl 567). Üldistatuna on kõigil kaardimaterjalidel tegemist kõige parempoolsema kaiga, mis on ehitatud kaldajoonest merre (vrdl põhijoonisel kaldajoon oranžiga ja DP ala).
15.1.Kohus leiab, et detailplaneeringus sätestatud sadamamaa ja tootmismaa sihtotstarvet tuleb tõlgendada DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseaduse järgi.
11(15)
Maakatastriseaduse § 181 lg 3 sätestab, et tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa, sh (p 2) sadamaehitiste maa, välja arvatud reisijate teenindamisega seotud ehitiste maa. Kehtiv sadamaseadus nimetab sadamaehitisteks sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitisi (§ 2 p 1). Sadama sihtotstarbelist kasutamist tuleb sisustada ennekõike sadamateenuste abil. SadS § 3 lg 1 loetleb erinevaid sadamateenuseid, mis on seotud kauba ja reisijate transportimisega ning veeliikluse korraldamisega. Kehtiv sadamaseadus ei näe ette sadama alal tootmistegevust sadamateenusena. Seega ei saa kehtiva seaduse järgi sadamaehitiseks SadS ja maakatastriseaduse alusel lugeda kauba töötlemist. DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseaduse3 § 3 aga sätestas, et sadamaala on maa, mida kasutatakse mh kauba töötlemiseks. Sadamateenuste loetelu eraldi ei nimetatud, küll aga kauba töötlemisele viitab veel § 7 lg 1 – Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamaks on sadam, kus toimub kauba ümberlaadimine, ladustamine ja töötlemine – ning § 14 - Riiklikku järelevalvet ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise üle teostab Veeteede Amet. Nõuded ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise kohta kehtestab teede- ja sideminister kooskõlastatult keskkonnaministriga. 2003. aastal kehtinud maakatastriseaduse redaktsioon4 andis sihtostarvete liikide ja nende määramise korra Vabariigi Valitsusele ning vastav Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrus5 nr 36 sätestas tootmismaana üldisena sadamate maa (p 0030), seal olevaid ehitisi täpsustamata. Eeltoodust tuleneb, et DP kehtestamise ajal kehtinud sadamaseadus lubas sadama maa-alal ka kauba töötlemisega tegeleda, st sadamamaa sihtotstarve on kauba töötlemise eesmärgiga kooskõlas. Seega lubab maa-ala DP kohane sihtotstarve; DP kehtestamise aega arvestades iseseisvalt käsitledes õlitehase rajamist kauba töötlemise eesmärgil.
15.2.Samas leiab kohus, et detailplaneering võib siiski planeeringuala edasist ehitustegevust piirata. Näitlikult, ka siis, kui tegemist on ärimaaga, ei saa planeeringualale ehitada mistahes ärimaa eesmärgile vastavat ehitist, kui planeeringuga on kitsamalt ette nähtud üksnes nt toitlustusasutus, haridusasutus või bussijaam. Kuigi sadamamaa on tootmismaa alaliik, ei tähenda tootmismaa sihtotstarve, et võib ehitada esmalt mistahes tootmisehitist, mis ei kuulu sadamamaa liigi alla (nt jäätmekäitlusehitis, jahimajandusehitis vms, vt MaaKatS § 18 1 lg 3 p-d 1 ja 5). Ka võib piirang tuleneda detailplaneeringust endast – kui konkreetsele krundile on nt planeeritud sadamatöötajate toitlustamine, ei pruugi sinna olla lubatav jäätmete suuremahuline ladustamine, st teisel eesmärgil tegevus. Nii tuleb kontrollida, mis oli konkreetsel juhul DP-ga Hoidla tee 15 (koos 15a ja 15b-ga) ja tsooni H planeeritavad ehitised. Muuga sadama idaosa DP seletuskirjast tuleneb järgmist (dtl 554 jj): - DP annab sadama idaossa planeeritavate terminalide võimaliku paigutuse (p 2.1, lk 8). - Planeeritava maa-ala lääneosas on ehitusjärgus konteinerterminal, samuti tehakse ettevalmistustöid kaubaterminaliks (p 2.3.1 lk 10). - Maa-ala idapoolne osa Tahkumäe neemel – käesoleval ajal on alustatud nimetatud alale söeterminali projekteerimist (p 2.3.5, lk 12). - Planeerimislahendus (p 3): o Hoidla tee 5 – konteinerterminal (planeeritav); Hoidla tee 7 – üldkaupade terminal (teraseterminal) (planeeritav); Hoidla tee 9 – puiduterminal (planeeritav); Hoidla tee 13 – väetiseterminal (planeeritav) (lk 14). o 1.46 – vedelkeemiaterminal (planeeritav, lk 15) o AS Tallinna Sadam hoonestusõigusega krundid – Hoidla tee 15, 15A ja 15B – Coal Terminal (projekteeritav) (p 2, lk 15).
- Planeeritavad uued terminalid (p 3.1). Uute terminalide iseloomustus on antud alljärgnevas tabelis – konteinerterminal; üldkaupade terminal; väetiseterminal; söeterminal; puiduterminal, vedelkeemiaterminal. Vedelkeemiaterminali juures on märge „paikneb väljapool planeeritavat ala“. - Tsoneerimisskeemi kohaselt paikneb endise söeterminali ala, kuhu kavandatakse õlitehast, tsoonis H. Tsooni H kohta on toodud lk-l 17: Planeerimisega on lahendatud kõigi lähteandmetes esitatud terminalide paigutu, millele järgneb eelnev terminalide loetelu. Loetelu järel on toodud, et planeeringus tehakse ettepanek paigaldada vedelkemikaalide terminali mahutipark väljapoole planeeritavat ala, et mitte tekitada kailähedases tsoonis kasutuspiiranguid kemikaalide terminali kaitsetsooni tõttu. - Samas: Planeeritud terminalide ligikaudsed pindalad on esitatud põhijoonisel, kuid nad on tinglikud, sest planeering ei määra lõplikult kai-rinde lahendust. Olenevalt terminalide projektlahendusest tuleb kaide paigutus lahendada eraldi projektiga. - Keskkonnatingimuste seadmine (p 3.7): Käesoleva planeeringu elluviimiseks tuleb iga planeeritud uue terminali projekti koostamisel läbi viia detailne keskkonnamõjude hinnangu. - Raudteetransport (p 4.1), autotransport (p 4.2.), terminalide veekulude andmed (p 6.1.2), välise tulekustutuse arvutuslikud vooluhulgad (p 6.2.1), olmereovee arvutuslikud vooluhulgad (p 6.3.1), kanalisatsiooni süsteem (p 6.3.2) ja planeeritavate terminalide elektrikoormused (p 6.10.2) kajastavad üksnes eelnevalt loetletud terminale. Tegemist on samade terminalidega, mis olid loetletud DP lähteandmetes (dtl 61) ning terminalide loetelu ei ole muutunud. Kaebuses on viidatud ka kolmanda isiku, AS Tallinna Sadam veebilehel kättesaadavale Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandele (märts 2006) (kaebuse p 3.2.2.12, allmärkus 14, dtl 14). Kuigi see on kõigile osapooltele kättesaadav, võtab kohus selle selguse mõttes kohtuasja juurde. Aruande lähtematerjaliks on mh eelviidatud 2003. a detailplaneering (aruande lk 9, p 1.5). Aruandes on toodud järgmist: - 3.3. Terminalid - Loodud territooriumile nähakse võimalust laiendatavale alale rajada kõikide alternatiivide puhul eeldatavalt järgmised terminalid: puistekaupade (väetised) terminal, metalliterminal, üldkaupade terminal ja laiendada konteinerterminali (tabel 3.2) (lk 34). - Tabel 3.3. Muuga sadama laiendatava idaosa rajatavate terminalide prognoositavad kaubakäibed 2010-2025, milj tonni /eeltoodud terminalide loetelu/ (lk 36). - Veestikule ja välisõhu seisundile võib omada ennekõike mõju kemikaal (väetisetolm) (p 4.1, lk 38). - Kemikaalide käitlemiskoht (väetiseterminal) peab olema põhjaveest eraldatud kemikaali- ja veekindla tõkkekihiga ja pinnalt, kuhu kemikaal võib sattuda, peab olema seda lihtne kokku koguda. (p 4.7, lk 58) - Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus teostati õhukaitse eksperthinnang, mille eesmärgiks oli arvutada Muuga sadama idaosa territooriumile planeeritava väetiseterminali õhusaasteallikate poolt õhku suunatavad saasteainete aastakogused [t/a] ja hetkkogused [g/s] ning hinnata nende mõju välisõhu seisundile. Teisi kavandatavaid idaosa terminale (konteiner-, metalli-, üldkaubad) arvesse ei võetud, sest nendest saasteainete emissioone ei esine. (p 4.10, lk 61). - Välisõhukaitse alaste probleemide osas on arvestatud väetise käitlemise ja söeterminaliga (lk 72). Väetiseterminal võib põhjustada lõhna tekkimist (lk 87). Õhusaaste kumulatiivse koormuse allikana on arvestatud tahkeid osakesi väetiseterminalist, söeterminalist, teistest puistekaupadest ning metalli ja metallikaupade terminalist (lk 94). Ka kokkuvõttes ja järeldustes ning ettepanekutes (lk 119-124) on läbivalt käsitletud samu terminale ja nendega kaasnevat mõju.
13(15)
15.3.Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb üheselt, et sadama idaosa detailplaneering käsitles üksnes varem loetletud terminale – konteinerterminal; üldkaupade terminal; väetiseterminal; söeterminal; puiduterminal ja vedelkeemiaterminal. Sealjuures keemiaõnnetuse ohuga terminalidest on: - vedelkeemiaterminal paigutatud väljapoole planeeritavat ala; - väetiseterminalist tulenevaid ohte ja nende leevendusmeetmeid arvesse võetud KMH hindamises erinevate keskkonnamõjude kontrollimisel. Muude terminalide osas on valdavalt leitud, et kas saaste puudub või siis on arvestatud söeterminali osas konkreetset tegevust kirjeldavat keskkonnamõju (vt söe ladustamine lk 66). Muude mõjude osas, mis olid olulised detailplaneeringu koostamisel – asukohad kail, veekulu, elektrikulu, transpordiarvutused sõltuvalt terminali kaubakogustest ja transpordiliigist – lähtuvad eeltoodud terminalidest. Kohus ei välista, et 2003. aasta SadS alusel võinuks olla võimalik planeerida sadama-alale ka õlitehast, sh arvestades ladustamise ja töötlemise osakaale. Siiski ei ole sellise tegevusega, mille toob kaasa õlitehas, detailplaneeringus arendustegevust kavandatud. Detailplaneeringu koostamisest on möödunud arvestatav aeg, mis võib mõnel juhul võimaldada detailplaneeringut ajakohasemalt tõlgendada, st kui varasema terminali on asendanud samal eesmärgil muu sarnane terminal. Küll aga ei nähtu käesoleval juhul, et ükski kuuest terminalist oleks sarnane sojaõlitehasele, ka siis kui seda käsitleda ennekõike terminali kui ladustamiskohana, mitte tehasena. DP seletuskirjas on toodud, et vanim terminal sadama lääneosas on teraviljaterminal; kuid analoogne terminal sadama idaosa DP lahenduses puudub. Idaosa DP lahendusest tervikuna nähtub, et kolmandate isikute soovitud sojaõlitehasele sarnast lahendust ei ole DP koostamisel ühelgi viisil planeeritud ega silmas peetud. DP ei näe ette ka muude, täpsustamata terminalide paigutust, võimalikke transpordimahte ega nendega kaasnevat koormust keskkonnale, taristule või muul viisil sadama toimimisele. Seega ei näe sadama idaosa planeering soovitud sojaõlitehase rajamist üldse ette ning seda ei ole võimalik detailplaneeringuga kokku viia ei tõlgendamise ega edasiarendamise teel. Detailplaneeringuga on ette nähtud terminalide suletud loetelu, mille laiendamist kohus detailplaneeringut tõlgendades sojaõlitehast lubavana võimalikuks ei pea. Detailplaneering on võimalik koostada ka viisil, et terminale või tootmisüksuseid täpsustatakse tulevikus (täites siiski DP ülesandeid), kuid käesoleval juhul DP lahendusest ei nähtu, et tegemist oleks avatud, muutmist või täiendamist võimaldava planeeringulahendusega. Lisaks tuleb arvestada, et KMH hindamisel arvestati samade terminalidega ning neist kaasnevate keskkonnaohtudega. Käesolevas asjas on selgunud, et sojaõlitehast reguleerib mh KemS ning tegemist on suurõnnetuse ohuga käitisega. Sojaõlitehases käideldakse tuleohtlikke vedelikke, samas DP-s on ettenähtud, et vedelkeemiaterminalid paiknevad väljapool planeeritavat ala. Isegi siis, kui vedelkeemiaterminalide korral on silmas peetud suuremaid koguseid, ei nähtu DPst, et oleks arvestatud täiendava suurõnnetuse ohuga, keemiat töötleva käitise lisandumisega lisaks väetiseterminalile. Seega ei saanud keskmine mõistlik naabruskonna elanik ega keskkonnaorganisatsioon juba DP kehtestamise ajal järeldada, et loetletud terminalidele lisaks või nende asemel lisandub kolmandate isikute soovitud sojaubade ladustamise ja töötlemise võimalus, koos nendega kaasnevate riskidega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ehitusluba ei ole kooskõlas detailplaneeringuga ning tühistab ehitusloa. Konkreetne argument on seotud ka kaebaja keskkonnakaitselise tegevusega, mistõttu, vaatamata kaebaja kaebeõiguse osas tekkinud küsitavustele, tuleb kaebus lahendada kaebaja kasuks. III
14(15)
16.Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb otsustada kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt ning kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8). Kohtule on esitatud kaebaja nimele väljastatud arve. HKMS § 109 lg 11 ja lg 5 alusel ei kontrolli kohus kulude reaalset kandmist ega kes oli kulude kandjaks. Küll aga leiab kohus, et kaebaja taotletud kulud – kokku üle 26 tuhande euro kokku 112 tunni eest on ilmselgelt ülepaisutatud. Vaidlus on olnud kogupikkuselt keskmiselt pikem, sh kuni novembrini 2022 toimus määruskaebemenetlus kaebeõiguse üle. Sealt edasi ei saa ei menetluse pikkuse ega ka mahukuse pinnalt teha järeldusi, et tegemist oleks keskmisest ehitus- või keskkonnaõiguseasjast märgatavalt keerukama asjaga. Ka siis kui lugeda keskmisest mõnevõrra keerukama ehitus- või keskkonnaasja põhjendatuks esindajakuluks esimeses kohtuastmes ligikaudu 10 000 eurot, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kaalumisel arvestada ka kaebaja kohtumenetluses esitatud argumente. Kohus sedastas eelnevalt, et kaebajal ei ole kaebeõigust küsimuses, kas varasema DPst möödunud aja tõttu tulnuks läbi viia uus DP menetlus, samuti ka välisõhusaaste ja müra teemal. Kaebaja väited, et tegu võib siiski olla A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega (kaebuse punktid 3.2.1.2-3) või tekkida võiks doominoefekt, sh alles avalikule võimule põhjalikumalt selgitamata kavandatava arenduse osas (3.2.2.19), on olnud ilmselgelt põhistamata. Kohus ei pea õiglaseks jätta nimetatud osas kulutusi vastustaja kanda. Eeltoodust tulenevalt, võttes lähtekohaks ka mõistliku menetluskulu suurusena ühes esimeses kohtuastmes asja keerukust arvestades kuni 10 000 eurot, mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 7000 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.