lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2705/10

Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2705/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ragne Piir 30.10.2024, Tallinn 3-24-2705 MTÜ Eesti Veeühing kaebus Keskkonnaameti 26.07.2024 korralduse nr DM-115314-45 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – MTÜ Eesti Veeühing Vastustaja – Keskkonnaamet Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada MTÜ Eesti Veeühing kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kättesaamisest.

Tallinna määruse

ASJAOLUD

1.Keskkonnaamet (KeA) keeldus 26.07.2024 korraldusega nr DM-115314-45 veeloa andmisest Wooluvabrik OÜ-le Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul, Jõesuu külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal.
2.Tallinna Halduskohtu menetluses on Wooluvabrik OÜ kaebus KeA 26.07.2024 korralduse nr DM-115314-45 tühistamiseks ja KeA kohustamiseks asja uuesti läbivaatamiseks (haldusasi nr 3-24-2250).
3.MTÜ Eesti Veeühing (Eesti Veeühing) esitas 25.08.2024 vaide KeA 26.07.2024 korralduse nr DM-115314-45 tühistamiseks.
4.KeA tagastas vaide 29.08.2024 kirjaga nr 1-7/24/73-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, sest samas asjas toimub Tallinna Halduskohtus kohtumenetlus (haldusasi nr 3-24-2250).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.
Eesti Veeühing esitas 28.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada KeA 29.08.2024 vaide tagastamise otsuse ja kohustada KeA-d vastama kaebaja esitatud vaidele. Kaebaja selgitas täiendavalt kaebeõigusega seonduvat 11.10.2024 vastuses kohtunõudele. Veeühing on tegutsenud alates asutamisest (1993. a) keskkonnaorganisatsioonina ning olnud pikemat aega seotud Linnamäe paisul toimuva veekasutuse probleemidega. Ühing koondab veemajanduse eri harudes tegutsevaid ning veemajandusest huvitatud isikuid ning peab

oluliseks tervikveemajanduse põhimõtete rakendamist praktikas, st vee kasutuslubade andmisel või tegevuse keelamisel tuleb asjaolusid igakülgselt kaaluda ja arvestada kõiki vee ja veekogu kasutamise viise. Linnamäe paisul toimuva veekasutusega seotud keskkonnakorraldusega on Veeühing esitanud aastail 2017–2022 seisukohti avalikul väljapanekul olnud dokumentide kohta kokku neljal korral. 25.08.2024 esitatud vaie KeA 26.07.2024 korraldusele on eelnevatel aastatel esitatud seisukohtade sisuliseks ja loogiliseks jätkuks. Linnamäe paisul toimuva veekasutuse keskkonnamõju hindamisel on täielikult jäetud arvestamata Jägala jõgikonnas toimuv vee ärajuhtimine Tallinna pinneveehaarde süsteemi kaudu väljaspoole jõgikonda (kanalite süsteemi kaudu Pirita jõkke ja sealt Ülemiste järve). Hüdroloogilise analüüsi puudumise tõttu ei saa Linnamäe paisul toimuva veekasutuse mõju hinnang Jägala jõe hoiualale olla objektiivne.

6.KeA leiab 17.10.2024 vastuses, et Eesti Veeühingul ei ole kaebeõigust KeA 26.07.2024 korralduse vaidlustamiseks. Ühegi subjektiivse õiguse riivet tulenevalt vaidlustatud korraldusest ei ole kaebaja ära näidanud. Asjaolu, et kaebaja on osalenud erinevates paisu puudutavates menetlustes, ei tähenda, et tema subjektiivseid õiguseid oleks riivatud ja see ei loo talle kaebuse esitamise õigust. Ka kaebaja põhikirjaliste eesmärkide hulka loodus- ja keskkonnakaitse selgelt väljendatult ei kuulu. Ühingu tegelik eesmärk on veemajanduses tegutsevate juriidiliste ja füüsiliste isikute õiguste ja huvide kaitse seoses veemajanduse korraldamisega, millele viitab ka kaebuse p-s 4 esitatud selgitus. Varasemates paisusid puudutavates menetlustes osalemine ei pruugi tähendada, et kaebaja on seda teinud keskkonnakaitse edendamise eesmärgil. Kaebaja tegevuse eesmärgiks on veemajanduse arendamine ja keskkonnakaitse edendamine on kaheldav. Vastupidisel tõlgendamisel saaks anda erinevatele majandust edendavatele organisatsioonidele laialdase kaebeõiguse keskkonnaasjades, mis looks ettevõtjatele nõudeõiguse riigi vastu, et luua keskkonnaeesmärkide arvel äritegevuseks võimalikult soodsad tingimused. Vaide tagastamisel aluseks võetud HMS § 79 lg 1 p 5 eesmärgiks saab lugeda vajadust tagada asja õigesti menetlemine ja välistada olukorrad, kus samas asjas toimub üheaegselt nii kohtu kui ka kohtueelne menetlus. Nimetatud alusel vaide tagastamise eelduseks ei ole kohtumenetluses oleva vaidluse toimumine samade poolte vahel. Nii Eesti Veeühingu vaie kui ka Wooluvabrik OÜ kaebus on esitatud KeA 26.07.2024 korralduse tühistamiseks, seega kattub vaides esitatud nõue kohtumenetluses esitatud nõudega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kui kaebaja nõue vaide lahendamiseks kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Kaebaja ei saa eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja kohustamist vaiet läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Eeltoodut ja kaebaja eesmärki arvestades tuleb praegusel juhul kaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja nõuab KeA 26.07.2024 korralduse tühistamist.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kaebaja 11.10.2024 vastusest kohtunõudele saab järeldada, et kaebaja ei esitanud kaebust oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid avaliku huvi kaitseks keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja tõi välja, et Eesti Veeühing on tegutsenud asutamisest alates keskkonnaorganisatsioonina, seejuures on registrikaardil ühingu tegevusalaks märgitud „keskkonna- ja looduskaitseühendused“. Põhikirja kohaselt korraldab ühing vee kasutamisele ja kaitsele, kalamajandusele ning muudele

veemajandusharudele pühendatud koosolekuid, ettekande- ja teabeüritusi ning nõupidamisi; samuti avaldab oma arvamust Eesti veemajandusprobleemide kohta (p 7 alapunktid 6 ja 8).

10.Kohus ei sea kahtluse alla, et Eesti Veeühing tegeleb muu hulgas eelviidatud tegevussuundadega. Samuti ei saa välistada, et Eesti Veeühingu põhikirjaline tegevus kätkeb ka keskkonnakaitselisi aspekte. Kaebajal tuleb aga arvestada, et keskkonnaorganisatsioonidele KeÜS § 30 lg-ga 2 ning §-ga 31 antud kaebeõigus ei ole piiramatu. Keskkonnaorganisatsioonidele antud erandlik kaebeõigus piirdub üksnes keskkonnaasjadega ulatuses, milles need on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus on mõeldud eelkõige selleks, et asjast huvitatud valitsusvälised organisatsioonid, kellel võivad puududa muud mõistlikud võimalused kaebuse esitamiseks, saaksid kaitsta keskkonnaalaseid huve. Konkreetsest vaidlusest saadav kasu peab aitama kaasa organisatsiooni edasiste keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrus nr 3-21-1682, p 15).
11.Kuigi kaebaja on kirjeldanud tegelemist Linnamäe paisu veekasutuse probleemidega, on kohtu hinnangul kaebaja põhitegevus selles vallas seotud veemajanduse, mitte keskkonnakaitsega. Ka kaebaja põhikirjast tuleneb, et Eesti Veeühing on veemajandusprobleemidega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on arendada Eesti veemajandust (p 1). Kaebaja on ise kohtule selgitanud, et Eesti Veeühing peab oluliseks just tervikveemajanduse põhimõtete rakendamist praktikas (sh, et vee kasutuslubade andmisel või tegevuse keelamisel kaalutaks asjaolusid igakülgselt ja arvestataks kõiki vee ja veekogu kasutamise viise). Kohtu hinnangul ongi Eesti Veeühingu poolt praeguses asjas esitatud kaebus seotud veemajanduse korraldamisega ning kohtule ei nähtu, et kaebusega soovitakse edendada keskkonnakaitset. Seevastu KeA on 26.07.2024 korraldusega keeldunud Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul veeloa andmisest just keskkonnakaitse huvides. Kaebaja ei ole ära näidanud, milliseid kaebaja keskkonnakaitselisi huvisid vaidlustatud korraldus (s.o veeloa andmisest keeldumine) kahjustab ning mil viisil see on seotud kaebaja keskkonnakaitselise tegevuse ja eesmärkidega. Isegi kui kaebaja põhikirjaline tegevus on seotud ka keskkonnakaitsega, ei anna see talle piiramatut õigust vaidlustada mis tahes keskkonnaalast akti või toimingut. Kohtule keskkonnaorganisatsioonina esitatav kaebus peab olema otseselt seotud isiku väidetavate keskkonnakaitseliste eesmärkidega, kuid praegusel juhul see nii ei ole. Kohtule ei nähtu, et Eesti Veeühing vaidlustaks KeA 26.07.2024 korraldust nt veeloa andmisest keeldumisega kaasneda võiva keskkonnariski või -ohu ärahoidmiseks. Kaebaja nõuab vaidlusaluse korralduse tühistamist veemajanduse huvides, eesmärgiga tagada praktikas tervikveemajanduse põhimõtete rakendamine. Kaebaja ei saa keskkonnaorganisatsioonina halduskohtusse pöörduda ainuüksi oma põhikirjalistele ülesannetele viidates ja nõuda halduse tegevuse õiguspärasuse hindamist üksnes tulenevalt sellest, et ta on vastavat huvi deklareerinud oma põhikirjas.
12.Kuna Eesti Veeühingu kaebus ei ole seotud keskkonnakaitseliste eesmärkidega, puudub tal keskkonnaorganisatsioonina kaebeõigus KeA 26.07.2024 korralduse vaidlustamiseks. Kohus tagastab seega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium