4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.08.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 15).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X esitas 11.05.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/142-1, tl 7). Tekkinud kahjuks on see, et 2020. aasta septembris tuvastati kaebajal parema puusaliigese endoproteesimise vajadus, tema selgroog on kannatada saanud, 2022. aasta mais tuvastati põlveliigese proteesimise vajadus. Nõude aluseks oli muuhulgas see, et vangla andis alates 2018. aastast kaebajale spordijalatsid, mis lõhuvad jalgu ja liigeseid.
2.Tartu Vangla jättis 14.07.2022.a otsusega nr 1-13/142-2 (tl 8-9) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
Vastustaja selgitas, et kaebajal on augustis 2020 diagnoositud osteoartoos, mis on levinuim liigesehaigus. Kaebajal esineb parema puusaliigese 3.-4. astme artoos ja vasaku puusaliigese
1.astme artoos. Kaebaja seljavaevused on seotud puusaartoosi esinemisega. Põlveliigese proteesimise vajadus tuvastati veebruaris 2021. Kaebaja on puusa- ja põlveliigese proteesimise operatsiooni järjekorras. Vastustaja on kaebajale võimaldanud taastusravi arsti, ortopeedi ja neuroloogi vastuvõtu ning talle on määratud valuravi. Osteoartoosi tekkepõhjuseks ei saa olla vangla tegevus jalanõude andmisel. Vastustaja tegevus oli õiguspärane. Kaebajale anti jalatsid, mille vangla soetas riigihanke teel. Need on kerged, kandmisele vastupidavad, sees on hingavast materjalist vooder, tald on libisemiskindlast materjalist ja külmaga ei murene. Jalanõud on laia liistuga, mugavad ja kergesti hooldatavad. 2022. aastal anti kaebajale vastavalt arsti soovitusele jalatsid, millega koos saab kasutada meditsiinilisi abivahendeid (lisatallad ja tallatoed). See, kui kaebaja hinnangul jalatsid sportimiseks ei sobi, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks.
3.Kaebaja esitas 18.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja taotles 2018. aastal vanglalt korvpallitrennis käimiseks spordijalatseid, kuna tema enda jalatsid olid läbi ja vahendeid uute spordijalatsite soetamiseks polnud. Vangla andis kaebajale sportimiseks sobimatud OÜ Abrise jalatsid, millega pole jalgu lõhkumata võimalik sporti teha. Sobimatute jalatsite tõttu tekkis kaebajal 2020. aasta sügisel parema puusaliigese endoproteesimise vajadus, 2021. aasta kevadel pandi ta operatsiooni järjekorda. 2022. aasta alguses selgus, et kaebaja parem põlv vajab samuti proteesimist ja tal on selgrookahjustused. 2022. aasta suvel selgus mõlema puusa vahetamise vajadus. Loogilise jätkuna lisandub vasak põlv. Vastab tõele, et 16.05.2022 anti kaebajale lõpuks spordijalatsid, kuid nüüd ei ole sellest enam kasu. Kaebajale on tekitatud püsivad tervisekahjustused ja tema elukvaliteet on rikutud majandusliku kokkuhoiupoliitikaga, mis on vastuolus põhiseadusega. Kohus palus kaebajal selgitada, millel põhineb tema arvamus, et vastustajal on kohustus anda talle tasuta eriotstarbelisi jalatseid (mõne konkreetse spordiala harrastamiseks mõeldud jalatseid). Kaebaja selgitas, et vangla pole kohustatud eriotstarbelisi jalatseid väljastama ja ta pole seda ka taotlenud. Kaebaja taotles jalanõusid, millega saaks spordisaalis ja korvpallitrennis käia. Vähekindlustatud kinnipeetavale on vangla kohustatud tagama jalanõud vastavalt vajadusele või aastaajale. Kohus palus kaebajal selgitada, millised on kaebaja hinnangul tema enda kohustused ja vastutus oma tervise hoidmisel. Miks tegeles kaebaja mitme aasta jooksul teatud spordialadega, kui ta oli teadlik, et tal puuduvad selleks sobivad jalatsid ja spordiala harrastamine üldotstarbelistes jalatsites on ohtlik tema tervisele. Kaebaja selgitas, et tema kohus on hoida oma füüsilist vormi ja olla aktiivne, mis mõjub omakorda hästi tervisele. Kuna vangla poolt väljastatud jalanõud olid ainsad, mis kaebajal olid, siis polnud tal muud valikut kui mängida nende jalanõudega.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas kaebajale jalatsite andmise kohta järgmist. * 01.02.2018 esitas kaebaja vanglale avalduse nr 6-26/91-1 (tl 19), milles soovis saada spordisaalis käimiseks jalatseid (tosse). Taotluse alusel väljastati kaebajale 22.02.2018 spordijalanõud. * 29.03.2018 esitas kaebaja vanglale teabenõudena pealkirjastatud avalduse nr 6-26/247-1 (tl 21), milles soovis teada, miks väljastati temale spordiga tegelemiseks kingad või siis heal juhul vaba aja veetmise jalatsid, kui ta palus väljastada spordijalatsid. * Vangla selgitas 19.04.2018.a vastuskirjas nr 6-26/247-2 (tl 22), et kinnipeetavale vajadusel tasuta antavate spordijalatsite osas on läbi viidud hange ning selle võitis OÜ Abris. Botased on kerged ning vastupidavad kandmisele, sees on hingavast materjalist vooder, mis on vastupidav tugevale hõõrdumisele. Botased on valmistatud laia liistuga, on mugavad ja kergesti hooldatavad, tald on libisemiskindlast materjalist ja ei murene külmaga. * 09.08.2018 esitas kaebaja vanglale avalduse nr 6-26/572-1 (tl 24), milles palus väljastada spordi- või vabaaja jalatsid, kuna ei ole juba ligi 2 kuud saanud spordisaali ja mõned korral ka jalutamisest ilma jäänud. 24.08.2018 väljastas vangla kaebajale spordijalatsid. * 20.01.2021 esitas kaebaja vanglale avalduse nr 6-26/50-1 (tl 25), milles palus väljastada humanitaarabi korras spordijalatsid (kohtu märkus: avalduselt nähtub, et eelmised jalatsid Abris kuulusid mahakandmisele). 09.02.2021 väljastas vangla kaebajale spordijalatsid. * 28.04.2022 esitas kaebaja vanglale taotluse nr 6-26/259-1 (tl 26), milles palus endale väljastada spordijalanõud, millele saaks lisada tallakõrgendused koos lisataldadega. Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool pidas taotluse menetluse käigus vajalikuks, et kaebajale hangitakse sobivad spordijalanõud, mille sisse mahuksid lisatallad ja tallatoed (tallakõrgendused). Kaebaja sai 16.05.2022 vanglalt sinised Nike kaubamärgi spordijalanõud. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri jalanõude andmisega seonduvat. Jalanõud ei kuulu vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 alusel antava vangla riietuse hulka. Kinnipeetavad kannavad reeglina isiklikke jalanõusid. Vähekindlustatud kinnipeetavatele väljastab vangla vajadusel jalanõud Tartu Vangla kodukorra punktis 11.4 ja selle alapunktides sätestatud korras. Kodukorra punkti 11.4.2 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimum. Jalanõude puhul väljastatakse kuni 2 paari jalanõusid – ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. Seega vanglal on küll kohustus tagada kinnipeetavale ilmastikule sobilik riietus, mis hõlmab ka jalanõusid, kuid vanglale ei ole pandud imperatiivse iseloomuga kohustust väljastada kindlat liiki jalanõusid (nt spordijalanõud). Sel juhul puudub kaebajal ka subjektiivne õigus seda vanglalt nõuda ning kaebajale meelepäraste spordijalanõude väljastamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema väidetud kahjulik tagajärg (tervisekahjustus) on saabunud just vanglale ette heidetud tegevuse (OÜ Abris botaste väljastamise ja nende kandmise) vahetu tagajärjena. Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on kinnitanud (tl 27), et kaebaja liigeste proteesimise vajadus ei ole seotud ebasobivate jalanõude kandmisega. Kohtu seisukoht
5.Kohus tegi kaebuse menetlusse võtmisel kindlaks, et kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Menetlusse võetud nõude aluseks on see, et kaebaja kasutas ajavahemikul 22.02.2018 (esimeste jalatsite andmise aeg) kuni 16.05.2022 (jalatsite Nike andmise aeg) sportimisel vastustaja antud jalatseid, mis kaebaja hinnangul ei sobi tema soovitud spordialade harrastamiseks.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad järgmised kahju hüvitamise eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude tingimuste täidetus enam tähtsust ei oma.
7.Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. VangS normid ei käsitle kinnipeetava jalanõusid. VangS § 46 ja vangla sisekorraeeskirja § 8 3 - 89 reguleerivad kinnipeetava riietust, kuid jalanõud selle hulka ei kuulu. Vastustaja selgitas, et reeglina kasutab kinnipeetav isiklikke jalanõusid. Ka kohtu teada on see nii. Kohtupraktikas on leitud, et tulenevalt üldkehtivatest inimväärikuse austamise ja tervise kaitse põhimõtetest tuleb vanglal anda kinnipeetavale ilmastikule vastavad jalanõud, kui kinnipeetaval endal ei ole võimalik neid soetada (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-16 p 11). Tartu Vangla kodukorra punktis 11.4.1 ja 1.1.4.2 on öeldud, et kinnipeetaval on võimalik taotleda vajadusel vanglalt jalanõusid. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Kinnipeetavale väljastatakse vaid hädavajalik miinimum, mis on kuni 2 paari jalanõusid - ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. Kui kinnipeetaval on olemas üks paar sisejalanõusid või üks paar välisjalanõusid, siis teist paari sama liiki jalanõusid temale ei väljastata.
8.Kaebaja leidis, et vähekindlustatud kinnipeetavale jalanõude andmise kord on vastuolus põhiseadusega. Kohus selgitab, et Tartu Vangla kodukord on haldusakt ning selle vastuolu põhiseadusega otse hinnata ei saa. Kohtu hinnangul ei ole põhiseadusega vastuolus see, et kinnipeetavale vajaduse korral jalanõude andmine on reguleeritud haldusakti tasandil, kuna praegune regulatsioon ei ole endaga kaasa toonud kaebaja põhiõiguste rikkumist. See, et kinnipeetava võimalused riietuse, jalanõude, harrastuste jms valiku osas on piiratud, on vangistusega kaasnev paratamatu tagajärg VangS § 41 lg 1 tähenduses.
9.Eeltoodu tähendab, et kaebajal on subjektiivne õigus saada vangla kulul jalanõud, kui tal endal puudub võimalus neid soetada, ning vanglal sellele vastav kohustus kinnipeetavale jalanõud anda. Selle kohustuse on vangla täitnud - vangla andis kaebajale riigihanke teel selleks otstarbeks soetatud jalanõud ning nende kasutamiskõlbmatuks muutumisel uuendas neid korduvalt. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et vangla annab talle tasuta kindla spordiala, näiteks korvpalli harrastamiseks kohandatud jalatsid. Sel juhul ei saa vastustajale ette heita õigusvastast tegevust või tegevusetust. Kaebuse rahuldamine ei ole võimalik.
10.Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ja ei kohalda hüvitise suuruse kindlaksmääramist reguleerivaid õigusnorme. Kohus siiski märgib, et isegi kui kõik kahju hüvitamise eeldused oleksid täidetud, välistaks kaebajale rahalise hüvitise määramise kaebaja enda osa väidetava kahju tekkimises. RVastS § 13 lg 1 p 4 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. Võlaõigusseaduse § 139 lg 1-3 tuleneb, et kui tervisekahju on tekkinud kahjustatud isiku tahtluse või raske hooletuse tõttu, siis vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju tekkimist soodustasid kahjustatud isikust tulenevad asjaolud. Sellisteks asjaoludeks on ka ohu tõrjumata jätmine või kahju vähendava toimingu tegemata jätmine, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
11.Kaebaja avalduste ja kohtule esitatud tõendite põhjal oli kaebaja alates vaidlusaluste jalanõude saamisest seisukohal, et tegemist ei ole korvpalli harrastamiseks sobivate jalanõudega ning kui kaebaja neid korvpalli mängimisel kasutab, siis võib see kahjustada tema tervist. Kohtuasja tõendite hulgas on foto kaebajale 22.02.2018 antud jalatsitest (tl 12), mille kaebaja algselt esitas 13.07.2018 kohtuasjas 3-18-1400. Kaebaja on foto tagaküljele oma käega kirjutanud, et need on vastustaja poolt talle väljastatud spordijalatsid, mida ta taotles korvpalli trennis käimiseks. Kaebaja on nooruses korvpalliga tegelenud ning leiab, et need jalanõud on otsene tervise ohtu panek. Kaebajal on tekkinud kapillaaride lõhkemine ümber hüppeliigese ja on olnud ka traumasid. Vastustaja selgitas kaebajale 19.04.2018.a vastuskirjas nr 6-26/247-2 (tl 22) tasuta jalatsite saamise aluseid ja korda, samuti seda, et niisugused jalatsid soetab vangla riigihanke teel. Eeltoodule vaatamata jätkas kaebaja korvpalli harrastamist. Kaebaja väitel tal ei olnud muud valikut, kuna teisi jalanõusid tal ei olnud. Kohus leiab vastupidi, et kaebajal oli valik mitte mängida korvpalli, vaid tegelda liikumise ja kehakultuuriga viisil, mis tema hinnangul tervist ei kahjusta (näiteks tegelda kõnniga, teha võimlemisharjutusi). Kohus ei ole kontrollinud, kas kaebaja nimetatud tervisekahjustustel saab olla põhjuslik seos sellega, et kaebaja mängis vaidlusalustes jalanõudes korvpalli (vt otsuse punkte 6 ja 10). Kaebaja lähtub oma seisukohades eeldusest, et selline põhjuslik seos on olemas. Kui nii, siis see ühtlasi tähendab, et kaebaja on kahju oma tervisele ise tahtlikult põhjustanud. Kaebajalt sai mõistlikult oodata, et kui tema hinnangul puuduvad tal korvpalli mängimiseks sobivad jalanõud, siis ta ei mängi korvpalli.
12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
13.Asjas ei ole tõusetunud küsimust, kas kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vastustajale tähtaegselt. Kohus märgib selguse huvides, et tervisekahjustus, millele kaebaja tugineb, avaldus kaebajal jaanuaris 2020 (tl 8 pöördel, 30) ning sündmus, millega kaebaja tervisekahjustuse tekkimist seostab, toimus 2018 aastal. 11.05.2022 esitatud kahju hüvitamise taotlus on seega RVastS § 17 lg 3 tähenduses tähtaegne - see esitati kolme aasta jooksul sellest, kui kaebaja sai teada kahju tekkimisest ja mitte rohkem kui 10 aasta jooksul kahju põhjustanud sündmusest arvates.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kaebus oli riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
15.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.