Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.07.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1965
Haldusasi
7ELEMENT OÜ kaebus Eesti Töötukassa 29.07.2021 vaideotsuse nr 2164 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks lahendada kaebaja 10.06.2021 taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – 7ELEMENT OÜ, esindaja v.adv Kaimo Räppo Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad KL ja AR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
7ELEMENT OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
12.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta 7ELEMENT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1965 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.08.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-21-1965 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.7ELEMENT OÜ esitas 10.06.2021 Eesti Töötukassale avalduse 18 töötaja töötasu hüvitise maksmiseks 2021. a aprilli eest. Samal päeval esitas 7ELEMENT OÜ raamatupidaja töötukassale tähtaja ennistamise avalduse. Raamatupidaja selgitas, et avaldus jäi tähtajaks esitamata inimliku eksituse tõttu – ta lihtsalt unustas, kuna tõenäoliselt oli liiga suur töökoormus.
2.Eesti Töötukassa jättis 15.06.2021 teatega nr 421059071 7ELEMENT OÜ 10.06.2021 avalduse läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel, kuna avalduse esitamise tähtaeg oli möödunud ja selle ennistamiseks ei olnud alust. Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (THP) § 193 lg 19 kohaselt sai töötasu hüvitise avaldusi esitada 2021. a aprilli eest 01.05.2021‒31.05.2021. Raamatupidaja eksimus ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Mõjuvat põhjust, miks kogu eelnimetatud ajavahemikul ei olnud avalduse esitamine võimalik, 7ELEMENT OÜ poolt välja toodud ei ole.
3.7ELEMENT OÜ esitas 21.06.2021 Eesti Töötukassale vaide. Raamatupidaja mainitud unustamise taga olid palju mõjuvamad põhjused, mis olid osaliselt ka väga isiklikud. 7ELEMENT OÜ koostöö raamatupidajaga on kestnud juba üle 15 aasta ja kõik on sujunud korrektselt. Raamatupidajal oli kevadel emotsionaalselt raske aeg ja suur töökoormus (ühe töötaja raske haigus, teise töötaja abikaasa surm ning lähisugulase surm). Sellised asjad tekitavad keskendumisraskusi ja vigu töös. 7ELEMENT OÜ töötajad märkasid, et maikuu töötasu ei laeku, kuid ootasid siiski kannatlikult ega küsinud raamatupidaja käest midagi, kuna ei olnud kahtlust, et taotlus Eesti Töötukassale on tehtud. Samuti ei tahetud sellel keerulisel ajal raamatupidajat tülitada. 7ELEMENT OÜ on olnud edukas ettevõtte kuni 2021. a kevadeni, kus kogu tehas haigestus koroonaviirusesse ja tehase töö seiskus.
4.Eesti Töötukassa jättis 29.07.2021 vaideotsusega nr 2164 vaide rahuldamata. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid töötasu hüvitise avaldust esitada (nt isiku haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Ettevõte oleks saanud sisemise tööülesannete ümberkorraldusega tagada, et töötasu hüvitise avaldus esitataks tähtaegselt ajavahemikul 01.05.2021‒31.05.2021. Avaldust saanuks vajadusel esitada ka teised 7ELEMENT OÜ esindusõigust omavad isikud (nt juhatuse liikmed). Eesti Töötukassa 15.06.2021 teade nr 421059071 tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane.
5.7ELEMENT OÜ esitas 27.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.04.2022), mille kohus võttis 17.09.2021 menetlusse nõuetega tühistada Eesti Töötukassa 29.07.2021 vaideotsus nr 2164 ja kohustada vastustajat lahendama kaebaja 10.06.2021 taotlus. Kaebaja tegutseb elementmajade tootmise alal. Seoses üleriigilise pandeemiaga oli kaebajal vajalik ettevõtte jätkamiseks kasutada Vabariigi Valitsuse poolt loodud võimalusi oma töötajatele töötasu hüvitamiseks. THP § 193 lg 19 kohaselt sai 2021. a aprilli eest töötasu hüvitise maksmiseks avaldusi esitada 01.05.2021‒31.05.2021. Vaidlus keskendub sellele, mis laadi tähtajaga on tegemist (menetlustähtaja või materiaalõigusliku tähtajaga) ja kas selle tähtaja rikkumise vältimatuks järelmiks on taotluse läbi vaatamata jätmine. Alternatiivselt käsitleb 2(6)
3-21-1965 kaebaja vaidlusaluse tähtaja ennistamistega seonduvaid küsimusi, kuivõrd vastustaja on käsitlenud konkreetset tähtaega kui menetlustähtaega. Kui aprillikuu eest soovitakse toetust saada ja avaldust ei esitata maikuu lõpuks, siis sellel ei ole THP järgi õigust lõpetavat tähendust. On mõistetav, et teatud küsimustes on tähtaja kindlaksmääramine vajalik (nt õigusrahu eesmärgil). Samas ei nähtu THP seletuskirjast, millest on tingitud konkreetse tähtaja paikapanemise vajadus ja mida tähendab THP § 193 lg 19 kontekstis tähtaja rikkumine. Ebaproportsionaalne on jätta kaebaja toetusest ilma üksnes seetõttu, et avaldus on esitatud hilinenult. Vastustaja on teostanud ebaõigesti kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 1). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, miks ei saanud vastustaja avaldust sisuliselt hinnata ja märkida, et tegemist on seatud eesmärgi suhtes ebaolulise tähtaja rikkumisega. Kogu haldusmenetlus on keskendunud tähtaja ennistamise küsimusele. Vastustaja on ka tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel eksinud, sest on hinnanud asjaolusid ebaõigesti (HMS § 34 lg 1). Vastustaja on aluseks võtnud selle, nagu oleks tegemist olnud kaebaja raamatupidaja veaga (eksimus). Kaebaja on vaides selgitanud täiendavalt, et n-ö vea taga olid mõjuvad põhjused (isiklikud), millest inimesel on raske kirjutada. Kõik kirjeldatud argumendid on usutavad ega vaja tõendamist. Vastustaja peaks tõendama, et konkreetse ettevõtte ja tema nimel tegutsenud raamatupidaja suhtes ei ole tegemist usutavate asjaoludega (nt on sama ettevõte või raamatupidaja pidevalt ja süstemaatiliselt tähtaegu eiranud jne). Ülesanne oli delegeeritud ja ettevõtte juhtkond ei saanudki sekkuda ega olla teadlik tekkinud probleemist.
6.Eesti Töötukassa palus 15.10.2021 vastuses (täiendatud 18.04.2022) jätta kaebus rahuldamata. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid töötasu hüvitise avaldust esitada (nt isiku haigestumine). Vastupidiselt kaebaja väidetele on just keerulisel perioodil, mil tavapärane töökorraldus on häiritud, vajalik omavaheline koostöö, et tagada ettevõtte toimimine. Avaldust saanuks vajadusel esitada ka teised kaebaja esindusõigust omavad isikud (nt juhatuse liikmed). Selleks oleks saanud volitada ka mõnda teist ettevõtte töötajat. Töötasu hüvitise avalduse esitamine töötukassa infosüsteemis ei nõua keerukaid eriteadmisi, millega saanuks hakkama vaid raamatupidaja. Avaldust oli võimalik esitada terve maikuu jooksul ja ei ole usutav, et kogu perioodi vältel esines takistus, mille tõttu ei olnud ühelgi ettevõtte töötajal ega esindusõiguslikul isikul võimalik seda teha. Kaebaja ei ole avalduse esitamisel ega vaidemenetluses esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis sellise takistuse esinemist tõendaks. Seega puudusid sellised objektiivsed takistused, mille tõttu olnuks kaebajal võimatu avaldust tähtaegselt esitada. Kaebaja käsitlus tähtaja teemal ei oma tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja on õigesti tuginenud HMS-i ja THP § 193 sätetele. Kaebaja ei ole avalduse esitamisel ega ka hiljem seadnud kahtluse alla THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega ja oli kehtestatud tähtajast teadlik. Kaebaja on tähtaegselt esitanud töötukassale töötasu hüvitise avalduse THP § 193 alusel nii märtsikuu kui ka maikuu eest. THP §-st 193 ja THP muutmise määruse eelnõu seletuskirjast tulenevalt on THP §-s 193 sätestatud meetme eesmärk COVID-19 pandeemia piirangutest põhjustatud häirete kiire leevendamine ettevõtete igapäevategevuses ajal. Arvestades töötasu hüvitise eesmärki, on oluline, et vajalik abimeede jõuaks adressaadini kiirelt. Meetme lõppeesmärk on see, et töötaja saaks hoolimata tööandja raskustest piisava elatusallika. Selleks on kehtestatud hüvitise määramise otsustamiseks konkreetsed alused ja metoodika, sh avalduse esitamise tähtaeg. 3(6)
3-21-1965 Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust, kuna palus kaebajal põhjendada, miks jäi töötasu hüvitise avaldus tähtaegselt esitamata. Selgituste saamisel hindas vastustaja, kas tegemist oli mõjuva põhjusega ja jõudis järeldusele, et mõjuvat põhjust ei esine. Samale järeldusele jõuti ka vaidemenetluses. Kõik THP §-s 193 sätestatud nõuded töötasu hüvitise saamiseks omavad võrdselt olulist kaalu ja vastustajal puudub õigus omaalgatuslikult otsustada, et jätab osad nõuded tähelepanuta.
7.Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2022 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vabariigi Valitsus on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg 1 alusel õiguspäraselt kehtestanud THP-s tähtaja töötasu hüvitise avalduste esitamiseks (HMS § 14 lg 5) ning see on proportsionaalne. TTTS § 41 lg 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada tähtajaline määrus TTTS-i eesmärgi saavutamiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete välja töötamiseks. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud THP võib seega võrreldes TTTS-ga kehtestada uusi tööturuteenuseid, osutada tööturuteenuseid soodsamatel tingimustel, suurendada tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning laiendada tööturuteenuste ja -toetuste saajate ringi. THP § 193 (kehtis 22.03.2021‒30.06.2021) oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega täiendava tööturuteenusena. THP täiendava/ajutise abimeetme peamiseks eesmärgiks oli aidata COVID-19 piirangute tõttu raskustesse sattunud ettevõtjad. Selle ajutise abimeetme (töötajatele töötasu maksmine) puhul oli oluline, et see jõuaks võimalikult kiiresti abivajava ettevõtja töötajateni. Sellest lähtudes ei saa pidada mõningast koormust ettevõtjale töötasu hüvitise taotlemiseks (avalduse ja dokumentide esitamist ühe kuu jooksul/konkreetsel tähtajal) ebaproportsionaalseks. Töötasu hüvitise avalduse koostamist ja edastamist töötukassale ei saa pidada sedavõrd keeruliseks ja aeganõudvaks toiminguks, mis vajaks ilmtingimata rohkem aega kui THP-s sätestatud üks kuu. Pikem tähtaeg pikendaks toetuse abivajajateni jõudmise aega. Seega on THP 193 lg-s 19 sätestatud tähtaeg mõistlik töötasu hüvitise avalduse esitamiseks. Vastustaja ei ole käsitlenud THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega õigust lõpetava tähtajana. Vastustaja on põhjendatult käsitlenud nimetatud tähtaega menetlustähtajana ja hinnanud, kas taotluse esitamise tähtaega saab HMS §-s 34 sätestatud alustel ja korras ennistada. Kuna TTTS ega muu asjassepuutuv õigusakt ei välista THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaja ennistamist (vt HMS § 34 lg 5), siis on vastustaja õiguspäraselt hinnanud, kas kaebaja taotluse esitamise tähtaega on alust HMS § 34 lg 1 järgi ennistada. Vastustaja leidis 15.06.2021 teates ja 21.06.2021 vaideotsuses, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Praegusel juhul ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebajal THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaja järgimist. Kaebaja raamatupidaja on 10.06.2021 põhjendanud tähtaja möödalaskmist suure töökoormusega (unustamisega). Täiendavalt on kaebaja 21.06.2021 vaides selgitanud, et lisaks suurele töökoormusele oli raamatupidajal 2021. a kevadel emotsionaalselt raske aeg. Kohtule 08.04.2022 esitatud menetlusdokumendis on märgitud, et avaldus esitati hilinenult raamatupidaja enda haigusseisundi tõttu. Kohus ei sea nimetatud asjaolusid kahtluse alla ning seda ei ole teinud ka vastustaja. Vastustaja on siiski põhjendatult leidnud, et tegemist ei ole asjaoludega, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Tegemist ei ole objektiivse takistusega, mis ei võimaldanud kaebajal taotlust tähtaegselt esitada. Kaebajal oli võimalik 2021. a mai jooksul oma töö ümber korraldada selliselt, et töötasu hüvitise taotluse esitab mõni muu kaebaja esindusõigust omav isik. Tõsiseltvõetavaks ega mõistlikuks ei saa pidada kaebaja väidet, et raamatupidajat ei soovitud keerulisel ajal tülitada, kui taotluse 4(6)
3-21-1965 esitamisest sõltus 18 töötajale töötasu maksmine. Äriühingu juhatuse roll on korraldada äriühingu tegevus selliselt, et vajalikud ülesanded saaksid täidetud, sh tagada järelevalve tööprotsesside üle (äriseadustiku § 180 lg 1). Tegemist ei ole ka olukorraga, kus hilinemine oleks lühiajaline – kaebaja hilines taotluse esitamisega 10 päeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.7ELEMENT OÜ palub 26.05.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja palub mõista enda menetluskulud välja vastustajalt. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et tähtaeg ei olnud õigust lõpetav, teisalt aga, et tähtaeg määrati seaduspäraselt ja on proportsionaalne. Praegusel juhul ei olnud tähtaeg selline, mida oleks olnud üldse vaja ennistada. Põhimõttelisi takistusi ei olnud ka hilinenult esitatud avalduse menetlemiseks. Normidest ei tulene, et hilinenult esitatud avaldus tagastatakse läbivaatamatult. Vaidlus keskendub sellele, mis laadi tähtajaga on tegemist (menetlustähtaja või materiaalõigusliku tähtajaga) ja kas selle tähtaja rikkumise vältimatuks järelmiks on taotluse läbi vaatamata jätmine. THP avalduse esitamise ajal kehtinud sõnastusest ei tulene, et juhul, kui aprilli toetusi soovitakse menetleda, siis avalduse esitamata jätmisel mai lõpuks on õigust lõpetav tähendus. Menetleda saanuks ka hilinenud avaldust tähtaega ennistamata, kuna tähtaegsusest kinnipidamise osas ei ole määruses kirjas, et sellist avaldust ei menetleta. THP seletuskirjadest ei nähtu, millest on tingitud konkreetse tähtaja sätestamise vajadus ja THPst ega seletuskirjast ei tulene, mida tähendab THP § 193 lg 19 kontekstis tähtaja rikkumine. Lähtudes pelgalt konkreetsest tähtajast ja jättes sellega ettevõtte, mis muidu vastab tööturuteenuse toetuse tingimustele, ilma seadusega määratud võimalusest, on ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Vastustaja rakendas vääralt kaalutlusõigust. Kogu haldusmenetlus keskendus tähtaja ennistamise küsimusele. Vastustaja on hinnanud asjaolusid ebaõigesti. Vaidlusaluses otsuses on aluseks võetud, nagu oleks tegemist olnud raamatupidaja veaga (eksimus). Kaebaja selgitas vaides täiendavalt, et n-ö vea taga olid mõjuvad (isiklikud) põhjused. Kõik toodud põhjendused on usutavad ega vaja tõendamist. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus isikust endast. Ebaõige on järeldus, et ettevõtte sisemise tööülesannete ümberkorraldamisega oleks saanud tagada avalduse tähtaegse esitamise. Selline järeldus on eluvõõras. Ülesanne oli delegeeritud ja ettevõtte juhtkond ei saanudki sekkuda ega olla teadlik tekkinud probleemist.
9.Eesti Töötukassa palub 30.06.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole avalduse esitamisel ega vaide- ja kohtumenetluses esitanud ühtegi objektiivset takistust, mille tõttu olnuks tal võimatu kogu 2021. a mai jooksul avalduse esitamine. Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust, kuna palus taotluse menetlemisel põhjendada, miks jäi kaebajal avaldus tähtaegselt esitamata. Selgituste saamisel hindas vastustaja, kas tegemist on mõjuva põhjusega ning jõudis järeldusele, et mõjuvat põhjust ei esine. Samale järeldusele jõuti vaidemenetluses. THP §-s 193 sätestatud nõuded töötasu hüvitise saamiseks omavad võrdselt olulist kaalu, tegemist on kohustavate sätetega ja vastustajal puudub õigus omaalgatuslikult otsustada, et jätab osa nõuetest tähelepanuta või muudab mõnda tingimust. Kaebaja avaldus jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata, kuna taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud ja tähtaja ennistamiseks puudus alus. Vastustaja on taotluse menetlemisel õiguspäraselt lähtunud THP § 5(6)
3-21-1965 193 lg 19 ja HMS § 34 lg 1 nõuetest. Vastutaja ei ole käsitanud THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega õigust lõpetava tähtajana. THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtajaline piirang ei ole ebaproportsionaalne ning oli mõistlik tähtaeg töötasu hüvitise avalduse esitamiseks. Kaebaja oli teadlik taotluse esitamise võimalusest ja tähtajast ning saanuks korraldada oma tegevuse selliselt, et vajalikud ülesanded oleks saanud täidetud, sh tagada järelevalve tööprotsesside üle.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohus on õigesti selgitanud, et THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg, mida on mõjuval põhjusel võimalik ennistada. Tähtaja sätestamise eesmärgiks võib pidada ajutise töötasu hüvitise jõudmist võimalikult kiirelt abivajava ettevõtte töötajateni. Sellise eesmärgiga ei ole kooskõlas kaebaja lähenemine, mille tulemusel saaks taotlust hüvitise maksmiseks esitada põhimõtteliselt tähtajatult. Kaebaja arusaam THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtajast muudaks kogu toetuse taotlemise süsteemi eesmärgituks. 1 kuu pikkust ajavahemikku taotluse esitamiseks ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega ettevõtjale ülemäära koormavaks.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja raamatupidaja esitas Eesti Töötukassale avalduse 18 töötaja töötasu hüvitise maksmiseks 2021. a aprilli eest 10.06.2021, s.o THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega rikkudes. Samal päeval esitas raamatupidaja töötukassale tähtaja ennistamise avalduse (dtl 39), mis töötukassal tuli lahendada HMS § 34 kohaselt. Ringkonnakohus nõustub töötukassa ja halduskohtuga, et ükski haldus- ega kohtumenetluses välja toodud põhjustest ei anna alust tähtaja ennistamiseks, kuna tõendatud ei ole, et ühekuulise tähtaja jooksul esines kaebajal pidev objektiivne takistus taotluse esitamiseks ja raamatupidajal või ettevõttel ei oleks olnud võimalik tööd ümber korraldada selliselt, et taotlus saaks siiski tähtajaks esitatud. Töötukassa ei ole vaidluse alla seadnud kaebaja poolt tähtaja ennistamiseks esitatud põhjendusi, kuid ei ole põhjendatult pidanud neid mõjuvateks ja kestvateks.
13.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.