7ELEMENT OÜ kaebus Eesti Töötukassa 29.07.2021 vaideotsuse nr 2164 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks lahendada kaebaja 10.06.2021 taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – 7ELEMENT OÜ, volitatud esindaja Kaimo Räppo Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Maarika Nüganen ja Helle Rebane, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta 7ELEMENT OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-21-1965 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
7ELEMENT OÜ esitas 10.06.2021 Eesti Töötukassale (ETK) avalduse 18 töötaja töötasu hüvitise maksmiseks 2021. a aprillikuu eest.
Samal päeval esitas 7ELEMENT OÜ raamatupidaja X. X. ETK-le tähtaja ennistamise avalduse. Raamatupidaja selgitas, et avaldus jäi tähtajaks esitamata inimliku eksituse tõttu – ta lihtsalt unustas, kuna tõenäoliselt oli liiga suur töökoormus.
ETK jättis 15.06.2021 teatega nr 421059071 7ELEMENT OÜ avalduse 18-le töötjale töötasu hüvitise maksmiseks läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel, kuna avalduse esitamise tähtaeg oli möödunud ning selle ennistamiseks ei olnud alust.
Vabariigi Valitsuse (VV) 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (THP) § 193 lg 19 kohaselt sai töötasu hüvitise avaldusi esitada 2021. a aprilli eest alates 01.05.2021 kuni 31.05.2021. ETK hinnangul ei ole raamatupidaja eksimus mõjuvaks põhjuseks, miks ei olnud võimalik nimetatud ajavahemikul töötasu hüvitise avaldust esitada. Mõjuvat põhjust, miks kogu eelnimetatud ajavahemikul ei olnud avalduse esitamine võimalik, 7ELEMENT OÜ poolt välja toodud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et 7ELEMENT OÜ-l oleks olnud mõjuv põhjus töötasu hüvitise avaldusega hilinemisel.
7ELEMENT OÜ esitas 21.06.2021 Eesti Töötukassale vaide.
7ELEMENT OÜ mõistab, miks raamatupidaja kirjutatud ennistamise avaldust ei rahuldatud. Tegelikkuses olid raamatupidaja mainitud unustamise taga palju mõjuvamad põhjused ja osaliselt ka väga isiklikud. 7ELEMENT OÜ koostöö raamatupidajaga on kestnud juba üle 15 aasta, kuivõrd kõik on sujunud korrektselt. 7ELEMENT OÜ teab, et raamatupidajal olid kevadel emotsionaalselt rasked ajad ja suur töökoormus (ühe töötaja raske haigus, teise töötaja abikaasa surm ning lähisugulase surm). Sellised asjad ei lase inimesel olla tema ise, tekitavad keskendumisraskusi ning vigu töös. 7ELEMENT OÜ töötajad märkasid, et maikuu töötasu ei laeku, kuid kõik siiski ootasid kannatlikult ega küsinud raamatupidaja käest midagi, kuna ei olnud kahtlust, et taotlus ETK-le on tehtud, samuti ei tahetud sellel keerulisel ajal raamatupidajat tülitada. 7ELEMENT OÜ on olnud edukas ettevõtte kuni 2021. a kevadeni, kus kogu tehas haigestus koroonaviirusesse ja tehase töö seiskus. Aprillis ja mais ei tulnud piisavalt tellimusi, et töötajatele tööd anda. Nüüd seistakse silmitsi uue probleemiga, milleks on tooraine hüppeline hinnatõus.
ETK jättis 7ELEMENT OÜ vaide 29.07.2021 vaideotsusega nr 2164 rahuldamata.
1) Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid töötasu hüvitise avaldust esitada (nt isiku haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Vaatamata vaides kirjeldatud keerulisele ajaperioodile oleks ettevõtte saanud sisemise tööülesannete ümberkorraldusega tagada, et töötasu hüvitise avaldus 2(7)
3-21-1965 esitataks tähtaegselt ajavahemiku 01.05.2021 – 31.05.2021 vältel (s.o ühe kuu jooksul). Avaldust saanuks vajadusel esitada ka teised 7ELEMENT OÜ esindusõigust omavad isikud (nt juhatuse liikmed). 2) Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. ETK 15.06.2021 teade nr 421059071 tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.7ELEMENT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 27.08.2021 kaebuse (täiendatud 08.04.2022), mille kohus võttis 17.09.2021 menetlusse nõuetega tühistada ETK 29.07.2021 vaideotsus nr 2164 ning kohustada ETK-d lahendama kaebaja 10.06.2021 esitatud taotlus. 1) Kaebaja tegutseb elementmajade tootmisega. Seoses üleriigilise pandeemiaga oli kaebajal vajalik ettevõtte jätkamiseks kasutada VV poolt loodud võimalusi oma töötajatele töötasu hüvitamiseks. THP § 193 lg 19 kohaselt sai 2021. a aprilli eest töötasu hüvitise maksmiseks avaldusi esitada alates 01.05.2021 kuni 31.05.2021. Vaidlus keskendub sellele, mis laadi tähtajaga on tegemist (menetlustähtaja või materiaalõigusliku tähtajaga) ja kas selle tähtaja puhul on tähtaja rikkumine vältimatu eeldus taotluse rahuldamata jätmiseks. Alternatiivselt käsitleb kaebaja vaidlusaluse tähtaja ennistamistega seonduvaid küsimusi, kuivõrd vastustaja on käsitlenud konkreetset tähtaega kui menetlustähtaega. 2) HMS § 3 lg 1 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Seega on keskne küsimus, kas õigust tööturuteenuse toetuse saamiseks piirati seaduse alusel või mitte. Kaebaja leiab, et kui aprillikuu eest soovitakse toetust saada ja avaldust ei esitata maikuu lõpuks, siis sellel ei ole THP järgi õigust lõpetavat tähendust. On mõistetav, et teatud küsimustes on tähtaja kindlaksmääramine vajalik (nt õigusrahu eesmärgil). Samas kõnesoleva määruse seletuskirjast ei nähtu, millest on tingitud konkreetse tähtaja paikapanemise vajadus ning mida tähendab THP § 193 lg 19 sõnastuses „saab esitada" tähtaja rikkumine. Ebaproportsionaalne on jätta kaebaja toetusest ilma üksnes seetõttu, et avaldus on esitatud hilinenult. 3) Vastustaja on teostanud ebaõigesti ka kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 1). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, miks ei saanud vastustaja avaldust sisuliselt hinnata ja märkida, et tegemist on seatud eesmärgi suhtes ebaolulise tähtaja rikkumisega. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kahjuks on aga kogu senine haldusmenetlus keskendunud tähtaja ennistamise küsimusele. 4) Vastustaja on ka tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel eksinud, kuivõrd on hinnanud asjaolusid ebaõigelt (HMS § 34 lg 1). Esmalt, vastustaja on aluseks võtnud selle, nagu oleks tegemist olnud kaebaja raamatupidaja veaga (eksimus). Kaebaja on vaides selgitanud täiendavalt, et n-ö vea taga olid mõjuvad põhjused (isiklikud), millest inimesel on raske kirjutada. Ühtlasi on kaebaja toonud vaides välja, et taotluse esitamise eest vastutaval isikul olid kevadel emotsionaalselt rasked ajad ja suur töökoormus. Kõik need argumendid on eluliselt usutavad ega vaja tõendamiseks täiendavaid asjaolusid. Vastustaja peaks tõendama, et konkreetse ettevõtte ja tema nimel tegutsenud raamatupidaja suhtes ei ole tegemist eluliselt usutavate asjaoludega (nt on sama ettevõte või raamatupidaja pidevalt ja süstemaatiliselt 3(7)
3-21-1965 tähtaegu eiranud jne). Sealjuures kogu ülesanne oli delegeeritud ning ettevõtte juhtkond ei saanudki sekkuda ega olla teadlik tekkinud probleemist.
6.ETK palub 15.10.2021 vastuses (täiendatud 18.04.2022) jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid töötasu hüvitise avaldust esitada (nt isiku haigestumine). Vastupidiselt kaebaja väidetele on just keerulisel perioodil, mil tavapärane töökorraldus on häiritud, vajalik omavaheline koostöö, et tagada ettevõtte toimimine. Avaldust saanuks vajadusel esitada ka teised kaebaja esindusõigust omavad isikud (nt juhatuse liikmed), selleks oleks saanud volitada ka mõnda teist ettevõtte töötajat. Töötasu hüvitise avalduse esitamine töötukassa infosüsteemis ei nõua keerukaid eriteadmisi, millega saanuks hakkama vaid raamatupidaja. Avaldust oli võimalik esitada terve maikuu jooksul ning ei ole eluliselt usutav, et kogu selle perioodi esines selline takistus, mille tõttu ei olnud ühelgi ettevõtte töötajal või esindusõiguslikul isikul võimalik seda teha. Kaebaja ei ole ei avalduse esitamisel ega vaidemenetluses esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis sellise takistuse esinemist tõendaks. Seega puudusid sellised objektiivsed takistused, mille tõttu olnuks kaebajal võimatu avaldus tähtaegselt esitada. 2) Kaebaja käsitlus tähtaja teemal (sh milline tähendus sel tähtajal on) ei oma antud juhul tähtsust, selles puudub vaidlus ja see tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja on õigesti tuginenud HMS ja THP § 193 sätetele. Kaebaja ei ole ei avalduse esitamisel ega ka hilisemalt vaidemenetluses kuidagi seadnud kahtluse alla THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega ja oli kehtestatud tähtajast teadlik. Kaebaja on tähtaegselt esitanud töötukassale töötasu hüvitise avalduse THP § 193 alusel nii enne vaidlusaluse avalduse esitamist, 21.04.2021 (taotledes hüvitist märtsikuu eest) ja ka peale vaidlusaluse avalduse esitamist, 20.06.2021 (taotledes hüvitist maikuu eest). 3) THP §-st 193 ja THP muutmise määruse seletuskirjast tulenevalt on THP § 193 sätestatud meetme eesmärk COVID-19 pandeemia piirangutest põhjustatud häirete kiire leevendamine ettevõtete igapäevategevuses ajal, mil ettevõtted reaalselt abi vajasid. Arvestades töötasu hüvitise eesmärki – olukorras, kus tööandja on raskustes töötasu maksmisega – on oluline, et vajalik abimeede jõuaks adressaadini piisava kiirusega. Meetme lõppeesmärk on see, et töötaja saaks hoolimata tööandja raskustest piisava elatusallika. Selleks on kehtestatud hüvitise määramise otsustamiseks konkreetsed alused ja metoodika, sh avalduse esitamise aeg, mis praegu oli 01.05.2021 – 31.05.2021. 4) Vastustaja on sisuliselt teostanud kaalutlusõigust, kuna palus kaebajal põhjendada, mis põhjusel jäi töötasu hüvitise avaldus tähtaegselt esitamata. Selgituste saamisel hindas vastustaja, kas tegemist oli mõjuva põhjusega avalduse tähtaegselt esitamata jätmiseks ning jõudis järeldusele, et mõjuvat põhjust ei esine. Samale järeldusele jõuti ka vaidemenetluses. Kõik THP § 193 sätestatud nõuded töötasu hüvitise saamiseks omavad võrdselt olulist kaalu ja vastustajal puudub õigus omaalgatuslikult otsustada, et jätab osad nõuded tähelepanuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus ei anna alust ETK 29.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning ETK kohustamiseks lahendada kaebaja 10.06.2021 taotlus uuesti.
4(7)
3-21-1965
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja jättis õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja 10.06.2021 avalduse 18 töötajale töötasu hüvitise maksmiseks THP § 193 alusel. Vaidlust ei ole selles, et töötasu hüvitise avaldusi seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega sai THP § 193 lg 19 alusel 2021. a aprillikuu eest esitada perioodil 01.05.-31.05.2021 ning kaebaja esitas vastava avalduse hilinenult (s.o 10.06.2021).
9.Kaebaja hinnangul on THP-s sätestatud tähtajaline piirang ebaproportsionaalne. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kõnesoleva tähtajalise piirangu töötasu hüvitiste avalduste esitamiseks on VV kehtestanud THP-s õiguspäraselt TTTS § 41 lg 1 alusel (HMS § 14 lg 5) ning samuti on see proportsionaalne. TTTS-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). TTTS-i § 41 lg 1 alusel on VV-l õigus kehtestada tähtajaline määrus TTTS-i eesmärgi saavutamiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete välja töötamiseks. VV määrusega kinnitatud tööhõiveprogramm võib seega võrreldes TTTS-iga kehtestada uusi tööturuteenuseid, osutada tööturuteenuseid soodsamatel tingimustel, suurendada tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning laiendada tööturuteenuste ja -toetuste saajate ringi. THP § 193 näol (kehtis perioodil 22.03.2021-30.06.2021) oli VV poolt kehtestatud seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega täiendava tööturuteenusena töötasu hüvitis. THP täiendava / ajutise abimeetme peamiseks eesmärgiks oli aidata COVID-19 piirangute tõttu raskustesse sattunud ettevõtjad. Ühtlasi on selge, et kõnesoleva ajutise abimeetme (töötajatele töötasu / palgakulu maksmine) puhul oli oluliseks asjaolu, et see jõuaks võimalikult kiiresti abivajava ettevõtja töötajateni. 1 Sellest lähtudes ei saa kohtu hinnangul pidada mõningast koormust ettevõtjale töötasu hüvitise taotlemiseks (avalduse ja dokumentide esitamist ühe kuu jooksul / konkreetsel tähtajal) ebaproportsionaalseks. Töötasu hüvitise avalduse koostamist ja edastamist töötukassale ei saa mh pidada sedavõrd keeruliseks ja aeganõudvaks toiminguks, mis vajaks ilmtingimata rohkem aega kui THP-s sätestatud üks kuu. Pikem tähtaeg pikendaks seejuures ka toetuse abivajajateni jõudmise tähtaega. Seega on kohtu hinnangul THP 193 lg-s 19 sätestatud tähtaeg mõistlik töötasu hüvitise avalduse esitamiseks.
10.Lisaks on kaebaja keskendunud küsimusele, millist laadi tähtajaga on THP § 193 lg-s 19 tegemist (st kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga või mitte). Kohus leiab, et praeguses asjas on kaebaja vastav arutlus asjakohatu, sest vastustaja ei ole käsitlenud THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega õigust lõpetava tähtajana. Vastustaja on põhjendatult käsitlenud nimetatud tähtaega menetlustähtajana ning hinnanud, kas taotluse esitamise tähtaega saab HMS § 34 sätestatud alustel ja korras ennistada. Vastustaja leidis 15.06.2021 teates ja ka 21.06.2021 vaideotsuses, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Seega on kaebaja võimaluse 2021. a aprillikuu eest töötasu hüvitist saada lõpetanud tähtaja ennistamata jätmine.
11.Kuna TTTS ega muu asjassepuutuv õigusakt ei näe ette THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaja ennistamise võimatust (vt HMS § 34 lg 5), siis on vastustaja õiguspäraselt hinnanud, kas kaebaja taotluse esitamise tähtaega saab HMS § 34 lg 1 järgi ennistada. HMS § 34 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma Vt ka THP muutmise eelnõu seletuskiri (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03d26f28-62184fe4b22b-1f0859919148?activity=1#pcR3g8xB)
5(7)
3-21-1965 algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Mõjuvateks põhjusteks loetakse eelkõige asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest ning lähtudes halduskohtumenetluse tähtaegade suhtes kujunenud kohtupraktikast, ei ole mõjuva põhjusega tegemist siis, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik1. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et praegusel juhul ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebajal THP § 192 lg-s 19 sätestatud tähtaja järgimist. Kaebaja raamatupidaja on 10.06.2021 põhjendanud tähtaja möödalaskmist suure töökoormusega (unustamisega). Täiendavalt on kaebaja 21.06.2021 vaides selgitanud, et lisaks suurele töökoormusele olid raamatupidajal ka 2021. a kevadel emotsionaalselt rasked ajad (ühe töötaja raske haigus, teise töötaja abikaasa surm ning lähisugulase surm). Kohtule 08.04.2022 esitatud menetlusdokumendis on märgitud, et avaldus esitati hilinenult raamatupidaja enda haigusseisundi tõttu. Kohus ei sea nimetatud asjaolusid kahtluse alla ning seda ei ole teinud ka vastustaja. Vastustaja on siiski põhjendatult leidnud, et tegemist ei ole asjaoludega, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Tegemist ei ole objektiivse takistusega, mis ei võimaldanud kaebajal (7ELEMENT OÜ-l) taotlust tähtaegselt esitada3. Kaebajal oli võimalik 2021. a maikuu jooksul (mil sai 2021. a aprillikuu eest töötasu hüvitise taotlust esitada) oma töö ümber korraldada selliselt, et töötasu hüvitise taotluse esitab mõni muu kaebaja esindusõigust omav isik (nt juhatuse liige või mõni töötaja). Kohtu arvates ei saa pidada tõsiseltvõetavaks ega mõistlikuks kaebaja väidet, et raamatupidajat ei soovitud sellel keerulisel perioodil tülitada, kui taotluse esitamisest sõltus kaebaja 18 töötajale töötasu hüvitise maksmine. Äriühingu juhatuse roll on korraldada äriühingu tegevus selliselt, et vajalikud ülesanded saaksid täidetud, sh tagada järelevalve tööprotsesside üle (äriseadustiku § 180 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist ka olukorraga, et hilinemine oleks väga lühiajaline – kaebaja hilines taotluse esitamisega 10 päeva. Vaidlust ei ole seejuures selles, et kaebaja (sh kaebaja raamatupidaja) oli teadlik taotluse esitamise võimalusest ja taotluse esitamise tähtajast. 2021. a märtsikuu eest esitas kaebaja vastustajale töötasu hüvitise avalduse tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebuses ka väitnud, et THP-s ettenähtud tähtaeg oleks talle teadmata.
12.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud 15.06.2021 teatega kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 14 lg 6 p 1) ning 21.06.2021 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Vaidlustatud vaideotsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tähtaja ennistamisel teinud kaalumisvigu. Samuti ei saa THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega pidada ebaproportsionaalseks piiranguks töötasu hüvitise taotlemisel. Seega jääb kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus rahuldamata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega seda tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Haldusmenetluse käsiraamat. A. Aedmaa jt. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004, lk 119 (E. Lopman, ptk 5.2) Vt ka Riigikohtu 19.06.2001 määruse nr 3-3-1-38-01 p 3 ja 24.01.2007 määruse nr 3-2-1-148-06 p 12
6(7)
3-21-1965 Kaupo Kruusvee kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.