lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-194/6

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-194/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised

3-23-194 X. X, Y. Y., Z. Z., Q. Q., C. C., W. W., F. F., D. D., G. G., H. H., B. B.i, O. O., J. J., I. I. ja P. P. kaebus Raasiku Vallavalitsuse 02.01.2023 korralduse nr 7 ja 09.01.2023 korralduse nr 19 tühistamiseks. Kaebajad: X. X, Y. Y., Z. Z., Q. Q., C. C., W. W., F. F., D. D., G. G., H. H., B. B., O. O., J. J., I. I. ja P. P. – esindaja v.adv Raul Keba Vastustaja: Raasiku vald, esindaja Janno Perv Kolmas isik: Suvila Projekt OÜ, esindajad v.adv Veiko Vaske ja v.adv Kristjan Tamm

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista X. Xlt, Y. Y.lt, Z. Z.lt, Q. Q.lt, C. C.lt, W. W.lt, F. F.lt, D. D.lt, G. G., H. H.lt, B. B.ilt, O. O.lt, J. J.lt, I. I.lt, P. P.lt Suvila Projekt OÜ kasuks välja menetluskulu kokku 1000 eurot.
3.Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Raasiku Vallavalitsus väljastas 26.10.2021 korraldusega nr 352 (dtl 15-17) projekteerimistingimused (edaspidi PT) Suvila tn 24c katastriüksusel (kt

65101:003:0888; 100% elamumaa) kahe korteriga elamu (ehitisealune pind 500 m , hoone kõrgus kuni 12 m) püstitamiseks.

2.13.07.2022 esitas Suvila tn 24c kinnistu omanik läbi ehitisregistri (EHR) uue PT taotluse nr 2211002/08581, milles soovis püstitada kinnistule kuue korteriga elamu. Raasiku Vallavalitsuse 02.01.2023 korraldusega nr 7 (dtl 53-57) väljastati Suvila tn 24c kinnistule PT 2-korruselise kuue korteriga elamu (ehitisealune pind 320 m2, hoone kõrgus kuni 7,5 m) ja abihoone püstitamiseks. Raasiku Vallavalitsuse 09.01.2023 korraldusega nr 19 (dtl 59-61) muudeti 02.01.2023 korralduse nr 7 sissejuhatava osa (vt punkt 1.1) ning punkti 1.7.5 sõnastust (vt punkt 1.2).
3.X. X, Y. Y., Z. Z., Q. Q., C. C., W. W., F. F., D. D., G. G., H. H., B. B., O. O., J. J., I. I. ja P. P. (edaspidi kaebajad) esitasid 27.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Raasiku Vallavalitsuse 02.01.2023 korralduse nr 7 ja 09.01.2023 korralduse nr 9 tühistamiseks. Kaebajatele kuuluvad kinnistud Xxxxxx, Zzzzz ja Fffff tänava ning Ccccc tee ääres. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada Raasiku Vallavalitsuse 02.01.2023 korralduse nr 7 ning 09.01.2023 korralduse nr 19 kehtivus kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kohus võttis 01.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Raasiku valla ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Suvila Projekt OÜ (s.o Suvila tn 24c kinnistu omanik). Sama määrusega jättis kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebajad paluvad vaidlustatud haldusaktid tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel (täiendavad põhjendused 23.05.2023) ning mõista kaebajate menetluskulud nende kasuks vastustajalt välja. 1) Arvestades, et kaebajad elavad PT alusel kavandatava korterelamu vahetus läheduses, puudutavad PT otseselt nende õigusi. PT alusel kavandatakse üksikelamute piirkonda kuue korteriga korterelamu, mis toob kaasa olulise liikluskoormuse ja heitgaaside kasvu ning parkimisprobleemid, samuti müra kasvu ning privaatsuse vähenemise võrreldes üksikelamute kasutuskoormusega. Suvila tn 24c kinnistu on täna kõrghaljastusega kaetud roheala, millele kuue korteriga kortermaja kavandamine vähendab kaebajate kinnisvara väärtust ning rikub nende omandiõigust. 2) Kaebajad on PT eelnõu menetluses esitanud vastustajale enda ettepanekud ja vastuväited kinnistule korterelamu kavandamisega. Vastustaja on aga keeldunud PT hoone kasutusotstarbe osas dialoogist, kuigi seadus kohustab sellistel puhkudel vastupidiseks. Raasiku valla üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja punktis 3 on välja toodud, et DP koostamise kohustusega alad Raasiku vallas on ÜP-ga määratud tiheasustusalad, sh Aruküla alevik. Alad on määratud piirkondades, kus on suurem arendussurve ja avalik huvi või tihedamini asustatud elukeskkond, mis eeldab ruumilise terviklahenduse koostamist laiemalt kui vaid ühel kinnistul ning laiapõhjalisemat kogukonna kaasamist. Uute arengute kavandamisel on oluline arvestada ala terviklikkust, et lahendus sobituks olemasolevasse keskkonda ning looks funktsionaalseid ja ruumilisi seoseid ümbritseva maakasutusega. Uue hoone ehitamisel, olemasoleva hoone laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist, hoonestuslaadist, olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav.

2(12)

ÜP seletuskirja p 3.4 kohaselt tuleb uue elamu püstitamiseks koostada üldjuhul DP, PT väljastamine ei ole üldjuhul lubatud, erandeid saab rakendada vastavalt planeerimisseadusele (PlanS). Seega oleks PT alusel ehitusõiguse määramine õigustatud juhul, kui selleks esineb eriline vajadus. Antud juhul PT väljastamiseks alust ei esinenud ning PT-ga antud ehitusõigus on ka otseses vastuolus elukeskkonna parendamise põhimõtte ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega (PlanS § 8 ja 10). Tühjalt seisval rohealal oleva kinnistu arendamine ei tähenda keskkonna väärindamist. Kuue korteriga korterelamu kasutusintensiivsus on oluliselt kõrgem üksikelamute kasutusintensiivsusest. Seetõttu on PT-ga antud ehitusõigus antud asukohta sobimatu. Lähim kortermaja asub ca 600 m eemal, väljakujunenud kortermajade piirkonnas. Antud juhul ei ole vastustaja tasakaalustanud erinevaid huve – PT-ga on antud õigus kavandada kinnistule kuue korteriga korterelamu, kuigi vaid aasta tagasi pidas vastustaja võimalikuks kinnistule paariselamu kavandamist. Loomulikult ei oleks kaebajad nõustunud ka kuni 500 m2 ja kuni 12 m kõrguse hoone püstitamisega (kui kaebajad olnuks kaasatud varasemate PT menetlusse), kuid asjaolu, et ehitisealust pinda ja kõrgust on mõningal määral vähendatud, ei tähenda, et Suvila tn 24c kinnistule on põhjendatud varasema kahe korteriga hooneasemel kuue korteriga korterelamu püstitamine. Tegemist on üksikelamute piirkonnaga, kuhu ei sobitu ka paarismaja, rääkimata kuue korteriga korterelamust. Pealegi tuleb sellises olukorras valla ÜP kohaselt koostada DP, mis võimaldab laiapõhjalisema kaasatuse ja arutelu ning Rahandusministeeriumi heakskiidu menetluse. 3) PT-ga lubatud ehitusõigus ei vasta PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimustele. PT-ga on antud õigus püstitada kinnistule kaks hoonet (elamu ja abihoone), kuigi seadus võimaldab PT anda vaid ühe hoone ja seda teenindavate rajatiste püstitamiseks. Kahe hoone lubamine on seadusega otseselt vastuolus ning omab visuaalset mõju. PlanS § 125 lg 5 p 1 näeb ka ette, et PT alusel võib lubada püstitada ühe hoone juhul, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Kaebajad on PT eelnõu menetluses välja toonud, et kinnistuga piirnevate üksikelamute ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 84-246,6 m2. Seega ei ole põhjendatud lubada projekteerida kinnistule suurema ehitisealuse pinnaga hooneid (PT-s on lubatud aga 320 m2). Kõige olulisem vastuolu seisneb kavandatava hoone otstarbes – tegemist on üksikelamute piirkonnaga (majandus-ja taristuministri 2.06.2015 määruse nr 51 kohane kood 11101 – üksikelamu), kuhu on PT alusel lubatud püstitada kuue korteriga korterelamu (määruse kohane kood 11222 – muu kolme või enama korteriga elamu). Kaebajad on enda kinnistute omandamisel ja elukorralduse kavandamisel lähtunud teadmisest, et üksikelamute piirkonda korterelamuid ei rajata. Suvila tänav ja Ccccc tee on kitsad tänavad, kus puuduvad kõnniteed. Vähemalt kuue leibkonna lisandumine lisab märkimisväärselt liikluskoormust eramute piirkonda. Liikluskoormuse kasvu ja liiklusohutusega kaasnevaid aspekte ei ole PT-s aga analüüsitud. Arusaamatuks jääb vastustaja seisukoht, et korterelamu elanike arv ei ole PlanS ja EhS ega ka ÜP tingimustes argument. Elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Antud piirkonna väärtus seisnebki selles, et kruntidel paiknevad üksikelamud, mis võimaldab hoida tänavavõrgu kasutusintensiivsuse, mürataseme ning kruntide koormusindeksi madalana. Juhul, kui piirkonda lisanduvad korterelamud, ei ole selline eesmärk saavutatav. Loomulikult toob kuus korterit kaasa nii rohkem elanikke kui ka parkimiskohti. Kui üksikelamutel on kuni kolm parkimiskohta, siis kuue korteriga elamu puhul on selleks arvuks vähemalt 12.

3(12)

Kaebajad ei mõista, milleks on vaja kinnistule kavandada kuue korteriga elamu, kui vastustaja hinnangul ei too see valda juurde rohkem püsielanikke kui suurem üksikelamu. Sellistest seisukohtadest nähtub vastustaja kaalutluste vasturääkivus – tegelikult ei ole eluliselt usutav, et üksikelamus elab kuue korteriga korterelamuga samas suurusjärgus inimesi. Esimesel juhul on see arv reeglina 3-5, kuue korteriga elamus aga arvestuslikult 15-18 inimest. Seejuures on üksikelamu ja korterelamu elanike sotsiaalne käitumine täiesti erinev – eramaja elanikud peavad palju olulisemaks suuremat privaatsust ning nn omanikutunnet. PT avaliku arutelu helisalvestiselt kuuldub, et kuue korteriga korterelamu kõige olulisem põhjendus vastustaja poolt on see, et vallale on vaja juurde maksumaksjaid. 4) Korraldus on motiveerimata. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks isegi juhul, kui kavandatavad hooned saaks rajada PT alusel (millega kaebajad ei nõustu), kaalub kinnistu omaniku soov rajada kuue korteriga korterelamu üles ÜP-s toodud ruumilise arengu eesmärgid (s.o olemasoleva loodus- ja inimtekkelise keskkonna väärtustamine ning selle jätkusuutlik ja erinevaid huvisid tasakaalustav planeerimine; elukeskkonna kavandamisel tuleb kesksele kohale seada kvaliteetne, inimest igal tema eluhetkel väärtustav eluruum; igasugune ehitustegevus peab looma lisandväärtust ning muutma olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks ja inimlähedasemaks). Kaebajate hinnangul ei sisalda PT veenvaid põhjendusi, milles seisnevad kinnistule kuue korteriga korterelamu püstitamise eelised võrreldes varasemalt kehtinud PT-ga. Kuue korteriga elamu ei ole piirkonnale iseloomulik ning tekitab põhjendamatu kontrasti olemasolevate üksikelamutega. Kuigi kinnistu omanikul on eelkõige õigus otsustada enda kinnistu kasutamise üle, seavad nii ÜP kui ka seadused kinnistu kasutamisele piirangud. Seega oleks vastustaja pidanud kaaluma kuue korteriga elamu kavandamist mitte toetavaid asjaolusid ja põhimõtteid ning nendega arvestamata jätmisel sellist otsust sisuliselt ja õiguslikult põhjendama. Olukorras, kus juba kehtiv PT lõi piirkonna elanikele õiguspärase ootuse ja kaitstava huvi, et kavandatakse kuni kahe korteriga elamu, tuleb kohalikul omavalitsusel uute PT väljastamisel hoolikalt põhjendada, miks otsustati lubada kavandada kuue korteriga hoone. Vallavalitsus tegi PT-ga seotud otsused ebatäpse informatsiooni baasilt, kuivõrd avaliku arutelu protokoll ei kajasta mitmeid koosolekul arutatud olulisi seisukohti (nt omanikku esindanud arhitekti sõnavõtt, et nemad on kinnistule algusest peale projekteerinud 6 korteriga korterelamut, kuigi kehtivad PT sellist võimalust ette ei näinud, samuti ei kajastu protokollis vallavanema kinnitust, et kodanike märkustega arvestatakse; protokolli kirjeldatud alalõigud “ARVAMUS“ on oluliselt moonutatud võrreldes sellega, mida kohapeal tegelikult räägiti). Arusaamatuks jääb ka 02.01.2023 korralduse andmine vahetult enne PT arutamiseks kokku kutsutud volikogu komisjoni erakorralist koosolekut. Hea halduse tavale ei vasta ka vallavalitsuse poolt PT menetluse käigus dokumentide vormistamisega seotud viivitused ja puudused, sh avaliku arutelu protokolli koostamisel ja selle avalikustamisel. 5) Vastuses kaebusele toob vastustaja välja vaidluse Aivar Uutariga, kes ei ole käesoleva vaidluse pooleks. Sellekohased vastustaja etteheited ja selgitused ei puuduta käesolevat vaidlust.

5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Raasiku valla ÜP seletuskirja punkt 3.6.1 selgitab: „Elamu maa-ala on ühe korteriga elamuid (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamuid ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituva muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud: üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). ÜP punkti 3.3 kohaselt on määratud DP koostamise kohustuse juhud (ÜP

4(12)

lk 11), milleks on maa-ala jagamine kruntideks, puudub juurdepääs olemasolevalt teelt jms. Vaidlustatud PT lahenduse puhul DP koostamise kohustusega juhte ei esine. Raasiku valla ÜP punkt 3.4. selgitab täpsemalt piirkondlikult määratud ehitustingimusi eluhoonetele, mida illustreerib lisaks tabel 1. Raasiku valla ÜP Tabeli 1 veerg „Alevikud – Raasiku, Aruküla“ ja 1 rida „Elamu tüüp“ selgitab, et viidatud alevitesse on ÜP kohaselt lubatud ehitada elamutüüpe – „üksikelamu, kahe või mitme korteriga elamu“. ÜP Tabel 1 kohaselt võib Raasikule ja Arukülla ehitatavate kahe või mitme korteriga eluhoonete ehitusmahud olla: eluhoone max kõrgus – 12 m; korruselisus – 3; hoonete arv (koos abihoonetega) 1+2; ehitusalune pind – 500m2; DP kohustus – üldjuhul DP, erandid vastavalt PlanS-le; PT kohustus – üldjuhul mitte, erandeid saab rakendada vastavalt PlanS-le. Tulenevalt eelpool toodust on vastustaja järginud PT väljastamisel kehtivat ÜP-d ja on seisukohal, et vaidlustatud PT on kooskõlas nii Raasiku valla ÜP nõuetega, kui ka PlanS § 125 lg 5 sätetega. Raasiku valla ÜP ei sisalda endas mõistet või selgitust „üksikelamute piirkond.“ Vastustaja ei saa lähtuda teatud väikese huvigrupi poolt endale soodustuste saamise soovist, vaid peab lähtuma seadusest ja kehtivatest õigusaktidest. Seda, et tegemist on ühe isiku isiklike huvidega tõendavad S. S. poolt 13.12.2022 avalikul arutelul väljaöeldu, et temal oli soov kinnistut osta sooviga sinna ehitada korterelamu. Antud väidet kinnitab ka Facebook postitus ja teiste elanike kommentaarid sellele. S. S.i algatusel on alustatud „Rahvaalgatuslik umbusalduse avaldamine vallavanemale“, millest ajendatuna on ta edastanud nii vallavalitsusele kui ka volikogule ekirja, milles ta annab juhtnööre, kuidas vallavalitsus ja volikogu peavad edaspidiselt käituma. Vastustaja ei saa sellist käitumist kuidagi teisiti tõlgendada, kui isikliku eesmärgiga vallavalitsuse töösse sekkumisena, mis on taunitav. 3) Vastustaja lähtus PT väljastamisel 13.07.2022 PT taotlusest, sellele lisatud hoonestusettepanekust ja korterelamu eskiisist. 13.12.2022 toimus PT eelnõu avalik arutelu, mis salvestati diktofonile ning mille kohta koostati kirjalik protokoll. Koosolekul tutvustas Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja kohalolijatele vallale esitatud eskiisi, ümberkaudsete elamute mahtude võrdlust ja skeemi, millele on kantud kaugused ümbritsevate kinnistute hoonetega. Allkirjastatud protokollile on lisatud ka võrdlusandmed skemaatiliselt protokolli lisadena 3 ja 3.1. Ehitusmahtude võrdlus on ka kajastatud korterelamu eskiisis, kus on näidatud ka ehitusmahtude võrdlus kõrvalasuvate kinnistutega Zzzzz tn 1a, Zzzzzz tn 22 ja Zzzzzz tn 23, lisaks on eskiisi lõpus näidatud visuaalselt, kuidas Suvila tn 24c sobitub väljakujunenud keskkonnaga ja arvestab kõrvalasuvate kinnistute ehitusmahtudega. Eskiisilt on selgesti nähtav, et Suvila 24c kinnistule planeeritava elamu ehitusmahud sobituvad väga hästi antud piirkonna väljakujunenud keskkonda. PT avaliku menetluse ja avaliku arutelu käigus esitatud seisukohti ja vastuväiteid on arvestatud uute PT väljastamisel. 4) ÜP kohaselt tuleb arvestada uue hoone kavandamisel hoone mahu sobivust ümbritsevasse keskkonda (mitte majas elavate inimeste arvu või nende elustiili) ja vastustaja on esitanud tõendeid, et hoone maht on kooskõlas lähiümbruses paiknevate hoonetega ning on piisava distantsiga, et mitte häirida naabrite privaatsust. Kavandatav hoone ei kitsenda ega riiva kaebajate õigusi (sh omandit) ega võimalusi enda kinnistu kasutamisel. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava liikluskoormuse, heitgaaside- ja müra kasvu, parkimisprobleemide, privaatsuse vähenemise ning otseselt nende õiguste (sh omandiõigus) rikkumise kohta. Kaebajad ei ole eeltoodud väidete kohta esitanud tõendeid ka eelnevalt läbi viidud avaliku menetluse käigus. Samuti on paljasõnalised ja tõendamata väide, nagu vähendaks PT väljastamine kaebajate endi kinnisvara väärtust. Nelja elamuühiku lisandumist (võrreldes eelnevate PT-ga) Aruküla männiku elurajooni ei saa käsitleda olulise liikluskoormuse, heitgaaside, müra ja

5(12)

parkimisprobleemide suurenemisena. Vastustaja on PT-s kindlaks määranud kinnistusisese parkimiskorralduse, samuti ei nõustu vastustaja kaebuse esitajate privaatsuse vähenemisega, kuna hoonete vahelised kaugused naaberkinnistutel asuvatest eluhoonetest on isegi suuremad, kui normatiivid ette näevad. Hoonete vahelised kaugused on visuaalselt näidatud avaliku arutelu protokolli lisas 3.1.

6.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõista kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja. 1) Kaebajate väide, et PT tuleb tühistada põhjusel, et tegelikult oleks tulnud koostada DP, on alusetu. Riigikohus on andnud PlanS § 125 lg-st 5 tuleneva DP koostamise erandi kohta üheselt mõistetava tõlgenduse ja selgitanud, et PlanS § 125 lg 5 ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda DP koostamist (vt RKHK asjas 3-17-2023). Seega tuleb kõrvale jätta kaebuse argumendid, mis põhinevad väitel, et vastustaja on läbi viinud valet liiki menetluse. Kaebuse lahendus saab tugineda ainult kohtu hinnangul, kas PT menetluses on vastustaja teinud põhimõttelisi vigu, mis oleksid asja otsustamist mõjutanud ning kas sellised väidetavad vead seonduvad kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kolmanda isiku hinnangul ei ole kumbki eeldus täidetud. 2) Kaebajad ei ole põhistanud PT vastuolu ÜP-ga ega kehtiva õigusega. ÜP kohaselt on antud piirkond elamuala, kus on lubatud rajada nii üksik- kui korterelamuid. Vastustaja on kehtestatud korralduses ÜP nõuetest lähtunud ja seda asjakohaselt põhistanud, sh selgitades, et PT-ga lubatud ehitusmaht on märkimisväärselt väiksem ÜP-ga lubatud piirmääradest, seda nii ehitusaluse pinna, hoone kõrguse, korruselisuse kui krundi miinimumsuuruse ja täisehitusprotsendi osas. Kaebuses välja toodud ÜP suunis, et tiheasustusala eeldab ruumilise terviklahenduse koostamist laiemalt kui vaid ühel kinnistul, on planeerimisõiguses tuntud põhimõte, kuid kaebusest ei selgu, kuidas puutub see praegusel juhul asjasse olukorras, kus valdavalt DP-dega kaetud piirkonnas otsustati ühe tühja kinnistu ehitusõiguse üle. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel oleks tulnud käesoleval juhul planeeringualasse hõlmata ümbritsevad kinnistud, kus on kehtivad planeeringud ellu viidud ja veelgi enam, kuidas oleks see mõjutanud asja otsustamist. PlanS § 125 lg 5 alusel hoone väljakujunenud keskkonda sobivuse kaalumine PT andmisel täidabki just seda eesmärki – hinnata taotletud projektlahenduse vastasmõju piirkonna ehitusliku keskkonnaga laiemalt. Vastustaja on seda mõju vaidlustatud korraldustes kaalunud ja teinud seda asjakohaselt. Samamoodi on vastustaja PT andmisel arvestanud ala terviklikkust ja lahenduse sobivust, kahtlust ei saa olla funktsionaalses ja ruumilises seoses ümbritseva maakasutusega ega väljakujunenud asustusstruktuuri, hoonestuslaadi, ehitusjoone arvestamises – PT järgne maakasutus, hoonestuslaad, asustusstruktuur ega ehitusjoon ei erine üheski aspektis märkimisväärselt piirkonna senisest ruumilisest keskkonnast. Väide, et PT andmise korraldustes, puuduvad põhjendused, miks kaalub kinnistu omaniku soov üles ÜP-s toodud ruumilise arengu põhimõtted, on arusaamatu, kuna kaebusest ei ole võimalik välja lugeda, miks PT on ÜP eesmärkidega vastuolus. PT ei ole vastuolus loodus- ja inimtekkelise keskkonna väärtustamise, inimest väärtustava eluruumi ega ehitustegevusega loodava lisandväärtuse põhimõtetega. 3) Asjasse puutumatu on ka väide, nagu peaks PT sisaldama põhjendusi, milles seisneb 6 korteriga korterelamu püstitamise eelis võrreldes varem kehtinud PT-ga. PT lahendust tuleb kaaluda mitte varasema PT lahendusega, vaid asjasse puutuvate huvidega, sh omaniku, teiste isikute ja avalike huvidega ning seda on vastustaja korralduses kohaselt teinud. Väide on seda kummalisem, et varasemad, 2021. a samale kinnistule antud PT lubasid sinna ehitada oluliselt suuremate gabariitidega hoone, ehitusaluse pinnaga kuni 500 m2 ja kõrgusega kuni 12 m, mida PT menetluses oluliselt vähendati.

6(12)

Piirkonna väljakujunenud keskkonnast ei erine ka lubatud hoone ehituslik maht, millega kaebajad püüavad põhistada PlanS § 125 lg 5 ja seeläbi EhS § 26 rikkumist vastustaja poolt. Piirkonna mõistet PlanS § 125 lg 5 tähenduses ei saa mõista sedavõrd kitsalt – ühe tänava või kvartali tähenduses – nagu on seda teinud kaebajad. Piirangut, mille kohaselt saaks piirkonda sobivaks lugeda üksnes sellist ehitist, mis ei oleks ühestki piirnevatel kinnistutel asuvast hoonest suurema mahuga, ei tulene seadusest ega kehtivast planeeringust ning see piiraks täiesti põhjendamatult kinnistuomaniku õigust oma vara kasutada. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saaks ka hüpoteetiline PlanS § 125 lg 5 tingimuste rikkumine tuua kaasa PT tühistamist, kui kaebajatel oli võimalus PT menetluses oma seisukohti väljendada ja õigusi kaitsta. Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas oleks DP menetlus toonud hoone ehitusliku mahu osas kaasa teistsuguse tagajärje, st tingimata väiksema hoone lubamise. Kehtivast ÜP-st ega õigusaktidest selliseks hüpoteesiks alust ei tulene. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha valguses on asjasse puutumatu ka kaebaja väide, et PlanS § 125 lg 5 kohaselt tohib anda PT ühe hoone ehitamiseks, mis välistab PT andmise elamu ja kõrvalhoone projekteerimiseks. Väide saaks olla õiguslikult relevantne eeldusel, et kõrvalhoone olemasolu saaks reaalselt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning et kõrvalhoone rajamine oleks välistatud ka DP menetluse tulemusena. Esiteks ei ole kaebajad toonud kõrvalhoone rajamise puhul välja ühtegi oma subjektiivsete õiguste rikkumist, viidates üksnes üldsõnaliselt, et see omab visuaalset mõju. Teiseks, kui krundil, kus tuleb PT kohaselt säilitada 60% ulatuses kõrghaljastus, saaks üldse rääkida väikese kõrvalhoone olulisest visuaalsest mõjust, siis saab PT-ga lubatud hoonestusmahu jaotamine kahe hoone vahel seda mõju üksnes hajutada ja vähendada. 4) Kaebajate väited subjektiivsete õiguste rikkumisest seoses liikluskoormuse, heitgaaside ja müra kasvuga piirkonnas on otsitud ja ainetud. Kaebajate huvide intensiivset riivet ei ole kaebuses mitte üheski aspektis arusaadavalt põhistatud. Kaebajate argument, et nad on oma elukorralduse kavandamisel lähtunud teadmisest, et üksikelamute piirkonda korterelamuid ei rajata, on õiguslikult asjasse puutumatu. Vastustaja on vaidlustatud korraldustes põhjalikult selgitanud, et korterelamute rajamine on ÜP järgi piirkonnas lubatud ja PT-ga lubatud ehitusõigus on korterelamutele kehtestatud piirangutega kooskõlas ning lubatud ehitusmahtude piirmääradest oluliselt väiksem. Isikul ei saa olla õigustatud ootust, et tema elukeskkond ei muutuks. Olukorras, kus antud tiheasustusalal on ÜP-ga sõnaselgelt lubatud kortermaju ehitada, ei saanud kaebajatel tekkida õigustatud ootust, et see oleks välistatud. Kaebuse põhjal jääb mõistmatuks ka see, milles seisneb üldse kaebajate nn elukorralduslik valik, mis põhineb kortermajade puudumisel – millisel moel käituksid või korraldaksid nad oma elu teisiti, kui nende tänaval asuks üks kortermaja, mille gabariidid ei erine oluliselt paljude üksikelamute gabariitidest. Kohatu vihje, nagu erineks oluliselt üksikelamu ja korterelamu elanike sotsiaalne käitumine, kellest esimesed peavad privaatsust ja omanikutunnet palju olulisemaks, on täiesti arusaamatu. Ei DP ega PT kaudu ei ole võimalik reguleerida hoones elavate inimeste arvu ega nende eluviisi. Kuue korteriga kortermajas ei erine elukorraldus ka tavateadmiste kohaselt märkimisväärselt eramaja või paarismaja elukorraldusest, kuna inimesed elavad jätkuvalt väikeses sootsiumis. Vastupidiselt kaebajate väidetele lisandub sellele aga just kortermajas ka tugevam sotsiaalne kontroll, mis ei luba ka väiksema kortermaja elanikel nt häirida öörahu või jätta koristamata ühist aeda. 5) Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa riivata ka PT järgne hoone ehituslik maht. Elukeskkonnale avalduva mõju puhul tuleb arvesse võtta mitte pelgalt üksiku hoone ehitusalust pinda, vaid ruumilist mõju omab eelkõige hoonestustihedus. Suvila 24c kinnistu, mille pindala on 4762 m2, on üks piirkonna suurimaid, olles kaebajatele kuuluvatest kinnistutest pindalalt keskmiselt 2–6 korda suurem. Näiteks kinnistust üle tänava asuva Ccccc tee 12 kinnistu pindala 7(12)

on maakatastri andmetel 835 m2, st ligi 6 korda väiksem kui Suvila 24c kinnistul. Samal ajal asub Ccccc tee 12 kinnistul ehitisregistri andmetel kahekorruseline elamu ehitusaluse pindalaga 171 m2, mis on alla 2 korra vähem kui PT-ga Suvila 24c kinnistule projekteerida lubatud 320 m2 elamu. Ccccc tee 12 kinnistul asuv hoonestus mõjutab seega piirkonna hoonestustihedust kolm korda rohkem kui PT-ga lubatud hoonestus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka väide, nagu saaks 6 korteri (võrreldes kaebajaid mitte häirinud eelmiste PT-ga 4 korteri) lisandumine piirkonda oluliselt mõjutada liiklustihedust, heitgaase ja müra. Maksimaalselt saaks rääkida tipptundidel mõne auto lisandumisest tunni kohta, mis ei ole eluliselt tajutav. Puudub mõistlik põhjendus eeldamaks, et nt alternatiivsel juhul, kui sama kinnistu jagataks üksikelamukruntideks ja planeeringu alusel rajataks sinna üksikelamud, oleks lisanduv liikluskoormus ja mõju kaebajate huvidele väiksem. Tüüpiliselt elavad just üksikelamutes suuremad leibkonnad, sh mitu täiskasvanute põlvkonda koos, kes mõjutavad kokkuvõttes liikluskoormust elamuühiku kohta rohkem kui kortermajas.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
8.PT ei saa halduskohtus vaidlustada avaliku huvi kaitseks, vaid kohus saab tühistamiskaebuse rahuldada üksnes juhul, kui PT rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi. Seejuures ei tulene PlanS § 125 lg-st 5 subjektiivset õigust nõuda DP koostamist, vaid naaberkinnistu omanik saab oma õigusi ja huve kaitsta PT andmise menetluses. See tähendab, et PlanS § 125 lg 5 ei kaitse kaebajate huvi eelistada PT andmise menetlusele DP koostamise menetlust. Järelikult ei saa kaebajate subjektiivset õigust eraldiseisvalt rikkuda see, kas PT andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. PlanS § 125 lg 5 rikkumisele on asjakohane tugineda siis, kui kaebajad näitavad ära, et PT väljastamisel on rikutud nende omandi- või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-17-2023, p-d 20–24).
9.Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb kaebuse kohaselt eeskätt nende privaatsuse vähenemises ja sellest tulenevalt ka kinnisvara väärtuse vähenemises. Täpsemalt näevad kaebajad oma õiguste rikkumist selles, et üksikelamute piirkonda lubatakse PT-ga püstitada kuue korteriga korterelamu, mis kaebajate hinnangul ei sobi olemasolevasse keskkonda ning mille tõttu tekib täiendavaid inimtegevusest lähtuvaid mõjutusi (sh liikluskoormuse kasv, heitgaasid, müra, parkimisprobleemid).
10.Vaidlust ei ole, et kaebajad olid kaasatud vaidlusaluste PT väljastamise menetlusse ning nad said esitada (sh 13.12.2022 toimunud PT eelnõu avalikul arutelul) oma vastuväited ja ettepanekud (dtl 18-23; 35-37). Vastustaja on vaidlustatud 02.01.2023 korralduses piirkonna elanike vastuväidetele vastanud ja PT väljastamisel nendega arvestanud. Nii on vastustaja vaidlustatud PT-s muu hulgas märkinud, et: „Elamu mahu osas on piirkonna elanike vastuväiteid arvestatud ja projekteerimistingimustes on hoone maksimaalselt lubatavat kõrgust ning ehitusalust pindala vähendatud. Samuti on muudetud lubatud abihoonete arv, 2 abihoone asemel on lubatud abihoonete arv krundil 1.“ Eeltoodut arvestades PT väljastamisel kaebajate menetluslikke õigusi rikutud ei ole ning neile oli tagatud võimalus PT andmise menetluses oma õigusi ja huve kaitsta. Eeltoodut ei väära see, et kaebajad said avaliku arutelu protokolli ja selle lisad kätte viivitusega ning neis esines kaebajate väitel puudujääke. See ei takistanud kaebajatel PT vaidlustamast. Ka see, et vastustaja vaatamata kaebajate vastuväidetele PT väljastas, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust. Haldusorganile ei tulene õigusaktidest kohustust vastuväidete ja ettepanekutega nõustuda.

8(12)

11.Vaidlust ei ole, et kolmandale isikule kuuluv Suvila tn 24c kinnistu asub Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud Raasiku valla ÜP järgi elamu maa-alal ning rohevõrgustiku alal Aruküla männikus. Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. ÜP seletuskirja punkti 3.6.1 kohaselt: „Elamu maa-ala on ühe korteriga elamuid (üksikelamu, ridavõi kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamuid ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituva muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud: üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1)“ (vt lk 20). ÜP seletuskirja punktist 4.7 („Rohevõrgustik“) nähtuvalt on rohevõrgustiku alal Aruküla männikus ühele kinnistule lubatud ehitada üks elumaja ühe kõrvalhoonega (vt lk 31). ÜP punktis 3.4 toodud tabelis 1 („Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused“) märgitust nähtuvalt on Raasiku ja Aruküla alevikus lubatud ehitada üksikelamuid ja kahe või mitme korteriga elamuid; kahe või mitme korteriga elamu max kõrgus 12 m ja korruselisus 3; hoonete arv (eluhoone + abihooned) 1+2; rida- ja korterelamu ehitisealune pind 500 m2. Samas tabelis on DP ja PT kohustuse osas toodud, et üldjuhul DP, erandid vastavalt PlanS-le (vt lk 13-14). ÜP punktis 3.3 on ühtlasi loetletud DP koostamise kohustuse juhud ning selgitatud, et DP koostamise kohustusega aladel on ilma DP-ta lubatud kavandada ehitisi, mille erandjuhud võib kohalik omavalitsus lubada planeerimisseaduse alusel (lk 11). Kehivast ÜP-st ei ole seega tuletatav, et vastustajal oli keelatud PlanS § 125 lg 5 alusel Suvila tn 24c kinnistule ühe (kuue korteriga) korterelamu ja ühe abihoone püstitamiseks PT väljastada. Kuna vaidlustatud PT-ga on lubatud püstitada 2-korruseline elamu (kõrgusega kuni 7,5 m ja ehitisealuse pinnaga 320 m2) ja 1 abihoone, ei ole alust lugeda vaidlustatud PT ka vastuolus olevaks kehtivas ÜP-s Raasiku ja Aruküla aleviku osas ettenähtud ehitustingimustega. ÜP-st tuleneb selgelt, et konkreetses piirkonnas on lisaks üksikelamutele lubatud püstitada kahe või enama korteriga kuni 3-korruselisi korterelamuid, mistõttu on põhjendamatud kaebajate väited kavandatava korterelamu sobimatusest „üksikelamute piirkonda“. Eelnevat arvestades on selgelt alusetu ka kaebajate viide, justkui esineks praegusel juhul oluline vastuolu kavandatava hoone kasutusotstarbes, kuna üksikelamu ja korterelamu ei ole majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt samastatavad (st sama koodi all). Vaidlust ei saa olla, et nii üksikelamud kui korterelamud on kasutusotstarbelt elamud ja teistsugust järeldust ei saa teha ka kaebuses viidatud määrusest nr 51. Asjaolu, et eelviidatud määruses on elamutele nende tüübi järgi antud erinev kood, ei saa kuidagi tuletada seda, et elamumaale ei tohiks lisaks üksikelamutele püstitada korterelamuid (ÜP-s sätestatud ehitustingimusi arvestavalt). Kaebajate väide vastuolust kavandatava hoone kasutusotstarbega seonduvalt pole adekvaatne, arvestades, et kavandatav hoone on elamu ja seda soovitakse püstitada ÜP kohasele elamute maa-alale. Siinkohal toob kohus näitena välja, et kohtupraktikas pole varasemalt muu hulgas välistatud enama kui seitsme korteriga kahekordse elamu käsitamist väikeelamuna ega nähtud vastuolu taolise korterelamu püstitamises väikeelamumaale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus nr 3-17-915, p 12). Praegusel juhul ei välista kehtiv Raasiku valla ÜP Aruküla männikus (rohevõrgustiku alal) elamute maa-alal asuvate kinnistute hoonestamist ega näe ette ka tingimust, et konkreetses piirkonnas oleks lubatud elamumaale püstitada ainult üksikelamuid. Kehtiv ÜP võimaldab konkreetses piirkonnas põhimõtteliselt püstitada vaidlustatud PT-ga kavandatust kõrgemaid ja suurema ehitisealuse pinnaga mitme korteriga elamuid (korterelamuid). Kui kaebajad ei pidanud põhjendatuks nende elamupiirkonda korterelamute rajamise lubamist, tulnuks neil selleks ettenähtud ajal vaidlustada kehtivat ÜP-d. Kaebajad ei saa kehtivat ÜP-d vaidlustada käesolevas asjas. Sellest lähtuvalt on ilmselgelt asjakohatu ka kaebajate väide, et nad on enda kinnistute omandamisel ja elukorralduse kavandamisel lähtunud teadmisest, et üksikelamute piirkonda korterelamuid ei rajata. Kaebajatel tuli kehtivast ÜP-st tulenevalt arvestada sellega,

9(12)

et piirkonda võidakse rajada ka korterelamuid ning neil ei ole tekkinud õigustatud ootust, et nende naabrusesse uusi elamuid üldse ei lisandu või sinna lisandub vaid üksikelamuid. Ühtlasi jääb kaebuse põhjal selgusetuks, mil moel kavandatava korterelamu püstitamine muudab kaebajate senist elukorraldust. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kaebajate kinnistute kasutamist korterelamu lisandumine kuidagi ei mõjuta. Pelgalt sellest, et kaebajate elamupiirkonda lisandub seni hoonestamata rohealale ÜP-ga põhimõtteliselt lubatav mitme korteriga elamu ja abihoone, ei tulene järeldust elukeskkonna halvenemisest ja PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtte rikkumisest.

12.Asjakohatu on kaebajate seisukoht, et PT ei sisalda veenvaid põhjendusi, milles seisnevad kolmanda isiku kinnistule kuue korteriga korterelamu püstitamise eelised võrreldes varasemalt kehtinud PT-ga. Kolmas isik on õigesti selgitanud, et PT-ga kavandatud lahendust ei tule kaaluda mitte varasema PT lahendusega, vaid asjassepuutuvate huvidega (sh kinnistu omaniku, teiste isikute ja avalike huvidega). Kui vastustajale ei olnud haldusmenetluses nähtav, et varasemalt planeeritud kahe korteriga elamu asemel kuue korteriga elamu kavandamine tooks lähiümbruse elanikele kaasa ülemääraseid negatiivseid mõjusid, ei pidanud ega saanudki vastustaja selliseid mõjusid analüüsida. PT andmisel ei pea haldusaktis käsitlema väheolulisi hüpoteetilisi mõjusid naaberkinnistule. Samuti ei pidanud vastustaja korralduse põhjendamisel keskenduma sellele, miks kolmas isik peab vajalikuks (eelistab) just kuue korteriga elamu püstitamist. PT väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustamisel lähtub kohalik omavalitsus talle esitatud taotluses sisalduvast lahendusest. Kui vastustaja pidas kehtivatest õigusaktidest ja ÜP-st tulenevalt lubatavaks kolmanda isiku kinnistule taotletud mahus korterelamu püstitamist, siis ei pidanud ega saanukski vastustaja kaaluda kuue korteriga korterelamuga asemel kinnistule hoopis näiteks üksik- või paariselamu kavandamist. Nagu kaebajad on ka ise õigesti märkinud, siis on eelkõige kinnistu omanikul õigus otsustada enda kinnistu kasutamise üle (sh millise lahendusega elamu ta oma kinnistule püstitada soovib). Kohalik omavalitsus saab kaaluda üksnes seda, kas talle esitatud taotluse alusel saab PT väljastada või mitte. PT õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutumatud kaebajate väited seonduvalt vastustaja huviga saada vallale juurde maksumaksjaid.
13.Kohtu hinnangul on vastustaja naaberkinnistute omanike (sh kaebajate) õiguste ja huvidega piisavalt arvestanud, sh ei esinenud vastustajal alust PT andmisest keeldumiseks EhS § 32 p 5 alusel (st kolmandate isikute õiguste ülemäärase riive tõttu). Kaebajate väited piirkonda kuue korteriga elamu kavandamise tõttu lisanduvast olulisest liikluskoormusest, heitgaasidest, mürast ja parkimisprobleemidest on paljasõnalised ja eluliselt ebausutavad. Kohtul puudub mõistlik alus arvata, et kavandatava korterelamu püstitamisega Suvila tn 24c kinnistule kaasneksid kaebajatele ilmselgelt ülemäärased ja nende subjektiivseid õigusi rikkuvad mõjud. Kohtule ei ole äratuntav, et piirkonda kuue korteri lisandumine suurendaks seal liikluskoormusest tingitud mõjusid (heitgaasid ja müra) sellisel hulgal, et see ületaks õigusaktides sätestatud piirnorme või nimetatud negatiivsed mõjud kaebajatele võiksid kujuneda piirmäärade lähedaseks. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mis tahes mõjutust (sh, et tiheasustusalal liikluskoormus üldse ei suureneks). Ka on tõendamata ja ebausutavad kaebajate väited nende privaatsuse sedavõrd olulisest vähenemisest, et see võiks tuua kaasa nende kinnistute väärtuse vähenemise. Vaidlustatud 02.01.2023 korraldusest nähtuvalt on kavandatava korterelamu parkimiskohad lähimast naaberhoonest ca 23 m kaugusel ja korterelamu koos terrassidega on kavandatud enam kui 30 m kaugusele lähimast naaberkrundi piirist (kehtivas ÜP-s on naaberkruntide asuvate hoonete minimaalne lubatud vahekaugus 8 m; vt ÜP seletuskirja p 3.4, tabel 1, lk 14). Ka on vaidlustatud korralduses selgitatud, et eskiisis on ca 16% krundi ulatuses kavandatud ehitiste ja rajatiste aluse maana ning 84% säilitatakse olemasolevat haljastatud ala (männikut) ning nähtud ette 10(12)

tingimus, et säilitatav kõrghaljastus peab moodustama vähemalt 60% krundi pinnast (vt 02.01.2023 korralduse p 1.7.5 ja 09.01.2023 korralduse p 1.2). Ka on vaidlustatud korraldusest nähtuvalt arvestatud lähiümbruse elanike nõudmisega, et parkimine oleks lahendatud ainult krundisiseselt. Ainuüksi eeltoodu valguses tuleb kaebajate väiteid nende privaatsuse olulisest vähenemisest pidada selgelt liialdatuteks. Seejuures on kohatu kaebajate väide üksikelamu ja korterelamu elanike sotsiaalse käitumise erinevuse kohta – puudub mis tahes mõistlik põhjus eeldada, et korterelamus elavad inimesed mõjutavad piirkonna elanike rahu ja privaatsust enamal määral kui eramajades elavad inimesed. Nagu ka kolmas isik on asjakohaselt välja toonud, puudub mõistlik põhjus eeldada, et konkreetse kinnistu hoonestamisel üksikelamute või paariselamuga kaasneks märgatavalt väiksem mõju kaebajate huvidele. Pealegi, PT-ga ega ka DP-ga ei reguleerita eluhoones elavate inimeste arvu ega nende eluviisi. On selge, et elamute piirkonda uue elamu (olgu selleks üksikelamu, paariselamu või korterelamu) lisandumine toob piirkonda elanikke ja liiklemist juurde ning tiheasustusalal võib see tähendada ka mõningast privaatsuse vähenemist. Sellest ei saa aga veel tuletada naabrite omandiõiguse rikkumist ja keeldu püstitada elamumaa sihtsotstarbega kinnistule ÜP-s määratud tingimustega kooskõlaliselt korterelamu. Ka Suvila tn 24c kinnistu omaniku omandiõigust tuleb arvestada. Sarnaselt planeeringumenetlusele tuleb ka PT väljastamise menetluses kõigi puudutatud isikute õigusi tasakaalustada ning PT andmisest keeldumise aluseks saab olla vaid see, kui kavandatav ehitis võib riivata kolmanda isiku õigusi ülemäära (EhS § 32 p 5). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad, tuleb kaebajatel taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusaladel igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (nt Riigikohtu 28.03.2012 lahend nr 3-3-1-4-12, p 12). Kaebajatel ei ole alust eeldada, et nende naabruses ehitustegevust ei planeerita või ümbruskond muutub ainult neile meelepärasel viisil.

14.Kuna vaidlustatud PT ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ning kaebajad on olnud PT andmise menetlusse nõuetekohaselt kaasatud ja nende vastuväiteid on hinnatud, siis ei saaks kaebuse rahuldamist tingida ka võimalik vastuolu PlanS § 125 lg-ga 5. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas PT andmine vastas PlanS § 125 lg 5 tingimustele. Kaebajate tühistamiskaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
16.Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosaliste esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kolmas isik taotleb menetluskuluna kokku 1000 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist kaebajatelt (vt 23.05.2023 taotlus). Esindajakulu kandmise kohustus seoses käesoleva haldusasja menetlusega on advokaadibüroo 06.03.2023 arvega nr 20230144 nõuetekohaselt

11(12)

tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Taotluse kohaselt vastab kulu 6 vandeadvokaadi töötunnile (sh materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, seisukoha koostamine kaebusele). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku õigusabikulud vaidluse sisu ja mahtu arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Kaebajad taotlevad käesolevas asjas enam kui kaks korda suuremate õigusabikulude (s.o 2800 eurot ilma käibemaksuta) väljamõistmist, mis samuti kinnitab, et kolmanda isiku menetluskulud on pigem tagasihoidlikud. Kaebajad pidid arvestama, et kolmas isik võtab käesolevast menetlusest osa ning võib kasutada selleks ka õigusabi ja nõuda hiljem õigusabikulude hüvitamist. Eeltoodut arvestades tuleb 1000 euro suurune menetluskulu kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja