X. X-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X. X Vastustaja: Tallinna linn Kolmas isik: OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 20.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista kaebuse esitajalt X. Xilt kolmanda isiku OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasuks välja menetluskulud kokku summas 7962 eurot.
3.Kolmandal isikul tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2024 (kuivõrd 20.04.2024 on laupäev). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 soojussalvesti rajamiseks asukohaga Tallinna linn, Lasnamäe linnaosa, Tooma tn 13.
2.03.05.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X. Xi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 kehtivus.
3.Kohus võttis kaebuse oma 03.05.2023 määrusega menetlusse. 12.05.2023 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.07.2023 määrusega kaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Asjas toimus kohtuistung 20.02.2024.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgnevalt toodud põhjustel.
4.1.Kaebaja hinnangul ei ole ehitusluba HMS § 54 mõttes õiguspärane, kui see on antud projekteerimistingimuste alusel olukorras, kus oli nõutav detailplaneeringu kehtestamine. Antud juhul ei kohaldu planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5. Selliselt antud ehitusluba ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Kaebaja leiab, et isegi kui detailplaneeringu koostamine ei olnud nõutav, siis on vaidlusaluse ehitusloa aluseks olevad projekteerimistingimused õigusvastased ja tühised. Projekteerimistingimusi ei ole väljastanud õige haldusorgan, kuivõrd tegemist ei ole avalikuks kasutamiseks ette nähtud tehnoehitisega. Seega ei ole ka nende alusel väljastatud ehitusluba õiguspärane ja tuleb tühistada. 4.2. Soojussalvesti ehitamine riivaks ebaproportsionaalselt palju kaebaja omandiõigust. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8, Tallinn asuval kinnistul asub praegusel ajal lubjakivikarjäär, kus kaebaja kavatseb tulevikus alustada ehitustegevusega. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles sisalduv kuum vesi kaebaja käitatud karjääri ohustades selles potentsiaalselt samal ajal töötavaid inimesi ja tehnikat, tulevikus, detailplaneeringu elluviimisel aga rajatud hoonetes asuvaid inimesi, hooneid ja vara tervikuna.
4.3.Soojussalvesti hakkab paratamatult varjama naaberkinnistu päikesevalgust ja piirab kaebaja võimalusi Lagedi tee 8 ehitatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamisel. Eelneva valguses leiab kaebaja, et soojussalvesti püstitamiseks ehitusloa väljastamine oleks ebaproportsionaalsusest tingitult õigusvastane HMS § 54 järgi. Arvestades kavandatava soojussalvestist tingitud ohte, nende analüüsi
puudulikkust ja naaberkinnistute omanike omandiõiguste riiveid pole selle püstitamine projekteerimistingimustes toodud tingimustel mõõdukas, st soojussalvesti projekteerimistingimuste andmine ei ole proportsionaalne HMS § 3 lg 2 tähenduses.
4.4.Kaebaja kinnistu detailplaneeringujärgsed maa-alused parklad tuleb olemasolevate planeeringute kohaselt rajada sügavamale maapinda, kui vaidlusalune soojussalvesti. Kuivõrd Tallinna linna tsiviilkaitserajatiste kogus ja mahutavus on napp – suure rahvastikutihedusega Lasnamäel on hetkel vaid üks avalik varjumiskoht 1 - on tõenäoline, et kõnealune maa-alune parkla tuleks samuti määrata varjendiks, millesse saaksid ümbruskonna elanikud relvakonflikti puhkemise või looduskatastroofide korral varjuda. Vaidlusaluse soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistul asumine teeks selle aga sisuliselt võimatuks, kuna see oleks osa energiatootmisüksusest, mida näiteks vaenlane sõja korral prioriteetse sihtmärgina käsitleks.
4.5.Vaidlusaluse soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistule rajamine ei ole eelneva valguses mõõdukas ega vajalik. Mõõdukas ei ole selle rajamine mitmete asjaolude kaalumisel: tegemist on äärmiselt suure ruumilise mõjuga hoonega, mis mitte ainult ei varja vaateid ja muuda piirkonna üldmuljet inetumaks, vaid kujutab endast suurt ohtu selle vahetus läheduses viibivatele inimestele ja varale – eeskätt kaebaja varale. Eelnev ei olene sellest, kas ehitusloa väljastamisele eelnevalt hinnatakse erinevate detailsete tehniliste lahenduste kasutamist, kuivõrd väljastatud projekteerimistingimused välistavad teatud ruumilised lahendused ja ainuüksi soojussalvesti asukoht ja mõõtmed välistavad selle ohutuse.
4.6.Kaebaja on seisukohal, et soojussalvesti PT-d on tühised, millest tulenevalt ei saa ka ehitusluba olla õiguspärane. Kaebaja leiab, et kohtul tuleb anda hinnang projekteerimistingimuste õiguspärasusele. Juhul, kui kohus leiab, et ei saa projekteerimistingimuste õiguspärasusele iseseisvalt hinnangut anda, tuleb menetlus peatada kuniks sellele on andnud hinnangu Riigikohus haldusasjas nr 322-419. Käesolev menetlus tuleks sellisel juhul peatada HKMS § 95 lg 1 alusel.
4.7.Ehitusloa menetluses ei ole tehtud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhindamist. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 punkti 1 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda energeetika valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui selleks on 1) soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Utilitase kodulehel on toodud kahe koostootmisjaama andmed – Väo I ( kuni 67 MW soojuslik võimsus)1 ja Väo II (kuni 76 MW soojuslik võimsus)2. Seega juhul, kui soojussalvesti moodustab vaid osa suuremast ehitisest või on tegemist ehitiste kompleksiga, siis võib olla tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Sel puhul on ilmne, et soojussalvesti moodustab funktsionaalse terviku samale kinnistule rajatava pumbahoonega ja edelasse jääva soojuselektrijaama kompleksiga. Tegemist on seega soojuselektrijaama laiendamisega Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 § 2 p-i 1 tähenduses.
Kuivõrd antud juhul ei ole enne ehitusloa andmist keskkonnamõjude hindamist (sh eelhinnangu andmist) aset leidnud, on ehitusluba antud kehtiva õigusega vastuollu minnes, st on õigusvastane HMS § 54 tähenduses.
4.8.Kaebaja toob välja, et ehitusprojektile ei ole teostatud enne ehitusloa väljastamist ekspertiisi. EhS § 14 lg 3 p 1 näeb ette, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga.
Kuivõrd ehitusloa andmisele on EhS § 42 lg 1 järgi eelduslik, et ehitusprojekt peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, pidi ehitusprojektile ekspertiisi tegema mitte ehitusloa andmise järel ja enne ehitamist, vaid ehitusloa andmisele eelnevalt. Vastasel juhul ei ole võimalik veenduda ehitusprojekti nõuetelevastavust enne haldusakti andmist ja seega ka haldusakti nõuetekohaselt põhjendada HMS § 56 lg 2 tähenduses. Sel puhul selliselt toimitigi – ehitusprojektile ekspertiisi ei tehtud ja haldusakt anti enne seda, kui selle nõuetele vastavuses veenduti. Selliselt ei sisalda ega saagi sisaldada vaidlusalune haldusakt selle andmise aluseks olevaid asjaolusid HMS § 56 lg 2 tähenduses.
4.9.Vaidlusalused projekteerimistingimused ja ehitusluba on õigusvastased, kuivõrd lähevad vastuollu üldplaneeringuga. Vaidlusalune ehitusluba on õigusvastane ja tuleb tühistada. Tooma tn 13 kinnistu jääb ettevõtlusala, tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega maale. See tähendab, et peamiselt on see ala ette nähtud ettevõtlusalana. Üldplaneeringu koostamise käigus töötati välja maakasutuse põhimõtteline lahendus, s.o Väo piirkonna visioon3, millest tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda. Tallinna linn ise näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses ettevõtlusala ning karjääri ala ning ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Tootmise laiendamist Lagedi tee suunas üldplaneering ette ei näe (vt Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu 4 punktis 2.2.4 (lk 16 jj) Väo karjääri kohta välja toodud üldised linnaehituslikud põhimõtted). Samuti ei vasta vaidlusalused projekteerimistingimused Lasnamäe tööstusala üldplaneeringu soojusvarustuse planeeringule5 – planeering ei näe ette tootmisjaama laienemist Tooma tn 13 kinnistule ega selleks vajaliku soojatorustiku ehitamist. Tooma tn 13 kinnistu asub planeeritavas hoonestusalas ning selle kohta on plaanile tehtud märkus: „planeeritavate hoonestusalade tehnovõrkude lahendused täpsustuvad detailplaneeringutega.“ Detailplaneeringut ei ole tehtud, mistõttu on selge, et mistahes soojatorustiku ehitamine Tooma tn 13 kinnistule läheks vastuollu üldplaneeringuga.
4.11.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 5184 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 717-729, 744-749).
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastustaja märgib esmalt, et 29.03.2023 ehitusloaga nr 2312271/02363 on lubatud Tooma tn 13 kinnistule ehitada soojussalvesti. Soojussalvesti on rajatis EhS § 3 lg 2 tähenduses, kuna seda kasutatakse üksnes kuuma vee hoiustamiseks ning sellel puuduvad hoonele omased funktsioonid. Ehitusluba on antud kehtiva ja õiguspärase haldusakti (29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893) alusel. Kuigi projekteerimistingimused on halduskohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-22-419), ei ole neid õigusvastaseks kuulutatud ega pole tõendamist leidnud, et need oleksid õigusvastased.
5.2.29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 on antud EhS § 26 lg 2 alusel, kuna tegemist on rajatisega EhS § 3 lg 2 tähenduses. Rajatisele ei laiene detailplaneeringu koostamise kohustus. 29.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/04893 ja 10.11.2022 projekteerimistingimuste nr 2211802/07236 puhul pole tegu sama taotluse esemetega EhS § 33 lg 2 mõttes. 10.11.2022 projekteerimistingimuste nr 2211802/07236 esemeks on pumbahoone, mis vastab hoone tunnustele EhS § 3 lg 2 tähenduses ja kohaldatud on PlanS § 125 lõiget 5. Seetõttu tunnistati 10.11.2022 projekteerimistingimustega nr 2211802/07236 22.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 kehtetuks.
5.3.Üldiselt ei tulene detailplaneeringu koostamise kohustusest kaebajale subjektiivset õigust keelata naaberkinnistul ehitustegevus. Kaebajale on võimaldatud oma seisukohta avalda nii projekteerimistingimuste menetluses kui ka ehitusloa menetluses. Detailplaneeringu menetlus ei saaks anda kaebajale rohkem menetluslikke õigusi. Seda enam puudub vajadus ehitusluba puudutavas kaebuses hinnata detailplaneeringu koostamise kohustuse olemasolu, kui kaebaja on avaldanud (vt määruskaebuse p 29), et kaebaja ei huvitu detailplaneeringu koostamise kohustusest. Sisuliselt on kaebaja sooviks välistada igasugune ehitustegevus.
5.4.Soojussalvesti ei piira mingilgi määral kaebaja kinnistu käsutust ega kasutust. Kaebaja omandiõigus jääb puutumata. Soojussalvesti ehitamisega ei piirata Lagedi tee 8 kinnistu sihtotstarbelist kasutamist (karjäär ehk maavara väljutamine) ning Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering jääb elluviidavaks.
5.5.Kaebaja on ekslikul arusaamal, et igasugune ehitamine naaberkinnistul kujutab endas automaatselt tema omandiõiguse riivet. Selleks, et ehitamine või ehitis riivaks naaberkinnisasja omaniku õigusi, peavad avalduma ehitisest või ehitamisest õiguste riived. Igasugune tegevus kinnisasjal ei kujuta endas naaberkinnisasja omaniku õiguste rikkumist.
5.6.Kaebajaga on erinevate haldusmenetluste käigus kohtutud ning talle on võimaldatud olla ära kuulatud. Kaebaja on esitanud samasugused seisukohad, nagu ka kohtus ning juba haldusmenetlustes on selgunud kaebaja üldine vastuseis ehitustegevusele kõrvalkinnistul. Vastustaja on haldusmenetlustes hinnanud võimalikke reaalseid mõjusid kaebajale, võimalikku subjektiivsete õiguste riive olemasolu ning Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviidavust. Kogutud materjalide pinnalt ja isikuid ära kuulates on selgunud, et ehitamine ja ehitis on ohutu, puuduvad ülemäärased mõjutused kaebajale ning puuduvad ehitusloa väljastamisest keeldumise alused (EhS § 44). Ehitisest ega ehitamisest ei
kaasne püsivat negatiivset mõju, mis oleks kaebajale üleliia koormav ja mida ei oleks võimalik leevendada. Kaebaja kinnistu osas kehtiv Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering sätestab kogu piirkonna iseärasust arvestades nõude kasutada kõrgemaid müraisolatsiooninõudeid.
5.7.Kui kõiki nõudeid järgitakse, ei saa ehitis kujutada ka endast mingit ohtu. Kaebaja on loetlenud üles kõik võimalikke ohte, mis ei ole käsitletavad reaalsetena. Objektiivselt puuduvad tõendid, et ehitusloaga lubatud rajatis kujutaks endas ohtu. Nõuded ehitamisele ja soojussalvestise kasutamisele on seatud põhjendusega, et ära hoida võimalike ohtude realiseerimine. Kaebuses esitatud ohud, nagu näiteks sõja puhkemine või Ameerikas toimunud õnnetus, ei ole tõsiselt võetavad ohud, vaid selgelt otsitud hüpoteetilised olukorrad. Kui aktsepteerida kaebuses esitatut reaalsete ohtudena, siis oleks kogu ehitustegevus oluliselt piiratud, kuna iga hoone ja rajatis võib kujutada endas ohtu, kui ei järgita ehitamisele ja käitlemisele seatud ohutusnõudeid või puhkeb sõda. Kohtus vaidlustatav õiguste riive ei pea küll olema intensiivne, kuid piisav ei ole mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks kahjustada vaid teoreetiliselt (RK 3-22-1312 p 17).
5.8.Ehitusloa menetluses on esitatud riskianalüüs (vt vastustaja 10.05.2023 vastuse lisa 9, dtl 358-363), kus on käsitletud võimalikud stsenaariumid, nende tõenäosus ja võimalik tagajärgi. Kõige karmima tagajärjega õnnetuseks peetakse külma liini purunemist, mille tagajärjel võib vesi välja voolata vabalt. Sellist stsenaariumit peetakse äärmiselt ebatõenäoliseks ning isegi sellisel juhul ei peeta tõenäoliseks, et rõhk võiks väheneda nii drastiliselt, et soojussalvesti puruneks. Soojussalvesti rõhk ja veetase on mõõdistatav ja jälgitav, sealjuures tehakse kindlaks süsteemis olev mass. Soojussalvestiga töötavad inimesed peavad olema õigete pädevustega.
5.9.Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4). Kolmas isik on ehitusloa saamisel kohustatud ehitama ja ehitist kasutama igal juhul selliselt, et tagatud oleks inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Ehitusloa menetluses on jõutud järeldusele, et ehitamine ja ehitis on ohutud, kui järgitakse kõiki vajalikke nõudeid.
5.10.Reaalseid mõjutusi, mis võiksid põhjustada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, ei eksisteeri. Olemasolevalt puudub kaebaja kinnistul miski, mille päikese valgust saaks soojussalvesti varjutada. Insolatsiooninõuded on kohustuslikud eluruumidele ning hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Sealjuures ei avaldu soojussalvestist rohkem mõjutusi kaebajale, kui olemasolevad objektid piirkonnas avaldavad. Kaebaja kinnistu osas kehtivas detailplaneeringus on juba arvestatud piirkonna kõrgema müratasemega ja kaebaja peab detailplaneeringu elluviimisel kasutama kõrgendatud heliisolatsiooninõudeid. Üldiselt tugineb kaebaja oletuslikel õiguste riivetele.
5.11.Haldusmenetluses ei ole tõusetunud ühtegi EhS § 44 nimetatud ehitusloa andmisest keeldumise alust. Ehitusluba on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning puuduvad menetluslike normide rikkumised. Puuduvad haldusakti tühisuse tunnused. Ehitusloaga lubatud ehitamisest ega ehitisest endast ei avaldu kaebajale püsivat negatiivset mõju, mis oleks koormav või mida ei oleks võimalik leevendada.
5.12.Vastustaja ei pea kaebaja esindaja esitatud menetluskulusid põhjendatuks ning vaidleb neile vastu. Kohtumenetlus pole olnud sisult keeruline. Riigikohtu praktika järgi tuleb asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel hinnata nii toimikumaterjale kui ka arvesse võtta, kas esines vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevaid õigusakte, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust, välisriigi õigust või välislepingut või hinnata suurt mahtu tõendeid, võttes arvesse vajadust eriteadmiste järele. 6 Näiteks pole Riigikohus pidanud asja keerukusele viitavaks põhjenduseks vajadust analüüsida eri ajal kehtinud seaduseid, seletuskirju ja kohtupraktikat, kuivõrd tegemist on tavapäraste lepingulise esindaja poolt teostatavate toimingutega.7 Käesolevat kohtuasja ei saa pidada keerukaks juba põhjusel, et siinkohal on puudunud vajadus tõlgendada erinevaid õigusakte või oleks eksisteerinud vajadus eriliste erialateadmiste järele. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks tuleb analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt nt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-128-09, p 11; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80- 16, p 35). Seejuures ei saa pidada käesolevat kohtuasja mahukaks, kuivõrd analüüsitavate materjalide ega menetluses esitatavate dokumentide hulk pole olnud suur. Arvestades vaidluse olemust ja tähtsust on eelkirjeldatud põhjustel menetluskulude nõudmine summas 5184 eurot selgelt ülepaisutatud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Kaebuses on segiläbi käsitletud pumbahoonet ja soojussalvestit ning erinevaid haldusakte. Soojussalvesti PT, varasema pumbahoone PT, pumbahoone PT ja pumbahoone ehitusloa üle on pooleli kohtumenetlused haldusasjades 3-22-419 ja 3-23-1002. Käesoleva haldusasja esemeks on soojussalvesti ehitusloa tühistamine. Nii näiteks ei ole asjassepuutuvad kaebaja läbivad etteheited pumbahoone PT-le ja pumbahoone ehitusloale. Kolmas isik märgib selguse huvides, et ei nõustu kaebaja seisukohtadega ka käesoleva haldusasja esemest väljuvas osas, ent ei peatu neil pikemalt.
6.2.Vaatamata sellele, et soojussalvesti PT ei ole ega saagi olla käesoleva haldusasja esemeks ning soojussalvesti PT on kehtiv ja õiguspärane haldusakt, juhib kolmas isik tähelepanu, et soojussalvesti PT õiguspärasusest ei saa automaatselt sõltuda soojussalvesti ehitusloa õiguspärasus. Midagi niisugust ei sätesta ka EhS § 42 lg 1, nagu kaebaja ekslikult väidab.
6.3.Soojussalvesti PT on kehtiv ja õiguspärane haldusakt. Soojussalvesti PT ei ole tühine ega õigusvastane põhjusel, et need andis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Soojussalvesti PT andmise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg 21 järgi oli Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pädev andma avalikuks kasutamiseks ette nähtud tehnoehitise rajamise projekteerimistingimusi. Soojussalvesti püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik ning PlanS § 125 lg 5 pole asjassepuutuv norm. Soojussalvesti PT ei ole antud PlanS § 125 lg 5, vaid EhS § 6 RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09 p 17 7 RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10 p 14
26 lg 2 alusel. Soojussalvesti PT andmisesse ei puutunud PlanS § 125 lg 5 juba eos mitte kuidagi, kuna soojussalvesti püstitamisel puudub detailplaneeringu koostamise kohustus PlanS § 125 lg 1-2 mõttes. Kaebaja väidab ekslikult, justkui soojussalvesti oleks hoone. Soojussalvesti ei ole hoone, vaid rajatis. Teiseks, kaebaja ei ole selgitanud, kuidas väidetav PlanS § 125 lg 5 tingimuste rikkumine tema subjektiivseid õigusi puudutaks (isegi kui niisugune rikkumine esineda saaks).
6.4.Soojussalvesti ehitusluba on ka iseseisvalt õiguspärane haldusakt. Kaebaja ei ole põhjendanud, ammugi tõendanud, millisele ehitusloa menetluse kontrollieseme nõudele soojussalvesti ehitusluba ei vasta. Soojussalvesti ehitusprojekt on kooskõlas soojussalvesti PT-ga.
6.5.Soojussalvesti ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle ebaproportsionaalseid häiringuid. Esiteks, kaebaja esitleb justkui möödaminnes soojussalvesti ehitamist enda kui naaberkinnistu omaniku „omandiõiguse riivena“, mida käsitleb vaidlustamatu eeldusena. Kaebaja väidab siinjuures, et soojussalvesti ehitusluba olevat „ebaproportsionaalne“. Kaebaja on aga „riive“ sisustanud tõendamata ja isegi põhjendamata väidetega, justkui soojussalvesti oleks ohtlik või tekitaks kaebaja kinnistule õigusvastaseid häiringuid (vt allpool). Kaebaja ei ole põhistanud, ammugi tõendanud enda omandiõiguse riivet, rääkimata rikkumisest. Kaebaja on olnud soojussalvesti ehitusloa menetlusse kaasatud. Kaebaja ei ole põhistanud ega ammugi tõendanud, millest lähtuvalt saab juba soojussalvesti ehitusloa (ehitusprojekti) pinnal pidada reaalseks soojussalvesti lekkimise või plahvatuse ohtu. Kaebaja poolt näitena toodud õnnetus Ameerika Ühendriikides juhtus ohutusmeetmete eiramise tõttu. Teise ehitisega juhtunud õnnetus ei tähenda, et antud juhul püstitatav soojussalvesti oleks ohtlik. Juhul, kui kaebaja mõttekäiguga nõustuda, tuleks nentida, et kõigi uute ehitiste rajamine on keelatud, sest mistahes ehitis võib „teatud tingimustel“ (sh ohutusmeetmete eiramisel, millele kaebaja on viidanud) endast hüpoteetilist ohtu kujutada. Kolmas isik juhib tähelepanu, et ehituse tööprojekti materjalide hulgas on olemas soojussalvesti projekteerija tehnoloogilise osa riskianalüüs (vastustaja 10.05.2023 menetlusdokumendi lisa 9, dtl 358-363), mis käsitlebki riske salvesti käitamisel. Tavariskianalüüsis adresseeritakse siiski realistlikke, mitte hüpoteetilisi ohte. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mis tagavadki ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kolmas isik kordab, et kaebaja ei ole ühegi niisuguse ehitusloa menetluse kontrolliesemeks oleva normi rikkumist väitnud, ammugi tõendanud. Mis puudutab sõjalist ohtu, siis Lagedi 8 DP-s ei käsitleta maa-alust parklat varjendina. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus parkla varjendina kasutatavust nõuda. Veelgi enam juhul, kui ehitusloa andmisel käsitleda Eestis sõja puhkemist tõenäolise stsenaariumina, ei ole võimalik ühtegi uut ehitist (välja arvatud ehk riigikaitselase eesmärgiga ehitised) rajada. Nõnda ei võiks ka Lagedi tee 8 kinnistule ette nähtud kõrghoonet rajada, kuna see oleks hoopis kolmanda isiku ehitistele sõjalise rünnaku käigus kokku varisedes ohtlik. Võrdlus „tuumareaktoriga“ tiheasustusala keskel ei ole adekvaatne. Kolmas isik peab vajalikuks siinkohal selgitada, et soojussalvestis olev vesi on atmosfäärirõhul (ehk mitte surve all). Soojussalvesti ei ole ka kuigi ebakonventsionaalne ehitis. Kaebaja väidab, et soojussalvesti varjab Lagedi tee 8 kinnistu päikesevalgust ja piirab võimalusi Lagedi 8 DP alusel tulevikus rajatavatele hoonetele päikesepaneele paigaldada.
Kaebaja ei ole siingi ühtegi õigusvastast mõju või häiringut isegi sisuliselt põhjendanud, põhistanud ega ammugi tõendanud. Riigikohus on selgitanud, et pelgalt vaate või loomuliku valguse vähenemine ei riku naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi.8 Lagedi tee 8 kinnistule tulevikus kavandatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine on täna hüpoteetiline võimalus. Lagedi 8 DP järgset hoonestust ei ole asutud ehitamagi. Lagedi 8 DP-s ei ole ka päikesepaneelide paigaldamist hoonetele kuidagi käsitletud. Kolmas isik ega linn ei saa arvesse võtta konkretiseerimata ning ehitusõigusliku aluseta soove. Pealegi, soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib kindlasti võimalus Lagedi tee 8 kinnistule (mille pindala on ca 94 000 m 2) päikesepaneelide paigaldamiseks ehk väide on ka oma sisult väär.
6.6.Oluline rõhutada, et väljakujunenud keskkond toetab Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamist. Tegemist on endise (ja kaebaja kinnistul isegi veel olemasoleva) karjääri piirkonnaga ning Tooma tn 13 kinnistu vahetusse naabrusse (Tooma tn 14 kinnistule) on juba ehitatud energiatootmiskompleks. Kaebaja enda kinnistu (Lagedi tee 8) on praegu endiselt 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Samuti on oluline rõhutada, et nii Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutusplaani kui Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Siinjuures Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ulatuses tootmismaana (või 100% mäetööstusmaana). Johtuvalt eeltoodust ei ole asjakohane ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Soojussalvesti kõrgus ja ehitisealune pind (42 m ja 600 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes kuidagi ebaproportsionaalne. Siinkohal tuleb võrdluseks arvestada Lagedi 8 DP järgsete vastavate naaberkruntide ehitiste kordades suuremat mahtu - Tooma tn 13 kinnistu kõrvale kruntidele pos 1 ja pos 2 on ette nähtud kuni 45 meetri kõrgune ning kokku üle 20 000 m 2 hoonealuse pinnaga ehitusõigus. Halduskohus on haldusasja nr 3-22-419 otsuse p-des 16.2 ja 17 õigesti viidanud, et kaebaja ei saa eeldada, et tema saab oma kinnistut kasutada, aga läheduses asuvatele kinnistutele ei saa ehitiste püstitamist lubada (või saab ainult kaebajale sobivatel tingimustel ja asukohtadesse). Kaebaja lähtub käesolevas haldusasjas jätkuvalt ekslikust eeldusest, justkui õigusnormide järgimise asemel peab ehitisi kavandama talle parasjagu meeldivate või „mõistlikuna“ tunduvate kriteeriumite alusel. Kaebaja seisukohad kordavad sisuliselt haldusasjas nr 3-22419 esitatud pahatahtlikke ning põhistamata (ammugi tõendamata) positsioone, mille Tallinna Halduskohus oma 07.11.2022 otsuses haldusasjas 3-22-419, 12.05.2023 ja 01.06.2023 kohtumäärustes haldusasjades 3-23-956 ja 3-23-1002 on juba korduvalt ümber lükanud. Lisaks tuleb kolmanda isiku hinnangul siinkohal ka arvestada ülekaalukat avalikku huvi kavandatava soojussalvesti kiire rajamise vastu.
6.7.Vaidlusalust soojussalvestit ei pea ega saa rajada Tooma tn 14 kinnistule. Vastavad kaebaja ettepanekud on kaebuse esemesse puutumatud ning ebarealistlikud.
6.8.Kaebaja viitab, et ehitusprojekti ekspertiis olevat õigusvastaselt tegemata.
8 RKHKm nr 3-3-1-3-06, p 9.
Kolmas isik leiab, et kaebaja eksib. EhS § 14 lg 3 p 1 sätestab, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga. Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 3 p 1 sätestab, et ekspertiis tuleb teha vähemalt ehitusprojektile, mis sisaldab tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist, kui ehitise ehitusprojekti kohane kõrgus maapinnast on üle 30 meetri või sügavus üle 5 meetri. EhS § 42 lg 3 p 6 kohaselt võib ehitusloa kõrvaltingimusena eelkõige sätestada ehitusprojekti ekspertiisi tegemise. Kohtupraktikast tuleneb, et ehitusprojekti ekspertiis tehakse enne ehitamise alustamist, mitte ehitusloa andmise eel. Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ seletuskirjas (lk 4) on samuti nenditud, et üldjuhul peaks ekspertiisi tegema alles tööprojekti staadiumis. Antud juhul ongi soojussalvesti ehitusloas (kaebuse lisa 1) märgitud kõrvaltingimusena: „Enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 4 p 1; § 42 lg 3 p 6).“ Pealegi ei ole kaebaja ära näidanud, kuidas ehitusprojekti ekspertiisi tegemine või mittetegemine tema subjektiivseid õigusi rikub.
6.9.Keskkonnamõju (eel)hindamine ei olnud nõutav. Kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 lg-le 1 ning järeldab, et tegemata olevat kaebaja arvates nõutav keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kuna soojussalvesti näol olevat tegu 67 MW soojusliku võimsusega Väo I ja 76 MW soojusliku võimsusega Väo II koostootmisjaama „osaga" või „laiendusega“. Kaebaja eksib. Viidatud sätte kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel (püstitamisel) või laiendamisel ning elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Vaidlusaluses soojussalvestis ei ole põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid. Järelikult, vaidlusaluse soojussalvesti püstitamine ei vasta kuidagi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohustusega tegevuse kirjeldusele. Seega, kokkuvõttes on soojussalvesti ehitusluba õiguspärane.
6.10.Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 7962 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 730-737, 750-753).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
7.Käesolevas asjas tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud
7.1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet
(TLPA)
andis 22.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamiseks (pumbahoone varasem PT) (dtl 60-66).
7.2.TLPA andis 10.11.2022 uued projekteerimistingimused nr 2211802/07236 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamiseks, suurima ehitisealuse pinnaga ligikaudu 1400 m2 ning kõrgusega ligikaudu 14 meetrit (pumbahoone PT). Pumbahoone PT ptk-s 3.1 on märgitud: „22.06.2021 väljastati Tooma tn 13 kinnistule
projekteerimistingimused nr 2111802/05753 pumbahoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga ligikaudu 1050 m2 ja kõrgusega ligikaudu 12 m. 21.06.2022 esitati uus taotlus, millega soovitakse tehnoloogiast tulenevalt hoone ehitisealust pinda suurendada kuni 1400 m2-ni ja hoone kõrgust kuni 14 meetrini. /---/ Käesolevate projekteerimistingimuste väljastamisega muutuvad kehtetuks 22.06.2021 väljastatud projekteerimistingimused nr 2111802/05753.“ (dtl 374382).
7.3.Tallinna Keskkonnaja Kommunaalamet andis 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti kõrgusega kuni 70 m ja läbimõõduga ca 30 m rajamiseks (soojussalvesti PT). Soojussalvesti PT andmise aluseks oli EhS § 26 lõige 2 ning Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lõige 21 (dtl 53-59).
7.4.29.03.2023 andis TLPA ehitusloa nr 2312271/02363 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti (ehitisregistri kood 291668220) püstitamiseks (soojussalvesti ehitusluba). Soojussalvesti (suhteline) kõrgus on soojussalvesti ehitusloa kohaselt 42 m, laius 26 m, ehitisealune pind 600 m2 ning maht 25 200 m3 (dtl 2-10). Kaebajat teavitati soojussalvesti ehitusloa väljastamisest ning esitati seisukohad tema vastuväidete osas TLPA 31.03.2023 kirjas nr 4-3/21/3197-10 (dtl 17-21).
7.5.06.04.2023 andis TLPA ehitusloa nr 2312271/01803 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone (ehitisregistri kood 121395210) püstitamiseks („pumbahoone ehitusluba“) (dtl 383-394).
7.6.Soojussalvesti PT ja pumbahoone varasema PT tühisuse tuvastamiseks ja/või tühistamiseks on kaebaja esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-22-419. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsusega nr 3-22-419 otsustas kohus mh: Rahuldada X. Xi taotlus jätkata menetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05753 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 2). Rahuldada X. Xi apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 otsus osas, mis puudutab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25. juuni 2021. a projekteerimistingimusi nr 2111802/05753. Rahuldada X. Xi kaebus osaliselt ja teha kindlaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05753 õigusvastasus. Ülejäänud osas jätta X. Xi kaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (resolutsiooni p 3). Viidatud otsusele esitas kaebaja kassatsioonkaebuse. Riigikohus ei ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga otsustanud veel kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle. Eeltoodust nähtub, et soojussalvesti PT kehtisid vaidlusaluse ehitusloa andmise ajal ja kehtivad ka käesoleva otsuse tegemise ajal. Käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa aluseks oleva soojussalvesti PT (PT nr 2111802/04893) ei ole kohtud õigusvastaseks tunnistanud ega tühistanud, samuti ei ole tuvastatud nende tühisust.
7.7.Poolte vahel puudub vaidlus, et Tooma tn 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering.
Tooma tn 13 kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt B+T juhtotstarbega ehk ettevõtlusalale, millel on tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Piirnev ala on T+B juhtotstarbega ehk tootmisala, millel on ettevõtlusala kõrvalotstarve (dtl 572).
7.8.Vaidlus puudub selle üle, et kaebajale kuulub kinnistu asukohaga Lagedi tee 8, mis on Tooma tn 13 piirinaabriks. Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2015 korraldusega nr 1391-k kehtestati Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP). Lagedi 8 DP põhijoonise (dtl 407) ja seletuskirja (dtl 22-51) ptk 4.1.5 kohaselt on Tooma tn 13 kinnistuga külgnevatele kruntidele pos 1 ja pos 2 ette nähtud ärimaa sihtotstarve kuni 30% ja tootmismaa sihtotstarve vähemalt 70% ja kuni 100% (või mõlemale alternatiivina 100% mäetööstusmaa). Krundile pos 1 on ette nähtud kuni 45 meetri ja 16 meetri kõrgused hooned ja krundile pos 2 kuni 16 meetri kõrgused hooned. Mõlema krundi hoonetele on ette nähtud kuni 2 maa-alust korrust. Hoonealune pindala on vastavalt 9000 m2 ja 11600 m2. Hetkel on maa sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%.
8.Kaebaja leiab kõigepealt, et ehitusluba tuleb tühistada, kuna see on antud välja õigusvastaste ning tühiste PT-e alusel. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga ning leiab, et vastavad väited on põhjendamatud ega too kaasa ehitusloa tühistamist. Samale seisukohale on jõudnud kohtud kahes astmes ka haldusasjas nr 3-22-419 (jõustumata). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koostas 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamiseks (dtl 188-190). Projekteerimistingimustega anti ehitusõigus kuni 70 meetri kõrguse ja 30 meetri läbimõõduga rajatise ehitamiseks. Kaebuse esitaja on nimetatud projekteerimistingimused vaidlustanud Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-22-419. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja kaebuse oma 07.11.2022 otsusega rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 23.09.2023 otsusega selles osas halduskohtu otsuse muutmata nõustudes mh selles kaebuse osas suuremas osas halduskohtu põhjendustega neid kordamata (kohtuotsus on veel jõustumata). Kaebaja on käesolevas kaebuses esitanud sisuliselt kõik samad väited, miks ta leiab, et projekteerimistingimused ja sellest tulenevalt ka ehitusluba on õigusvastane, mis ta esitas haldusasjas nr 3-22-419. Kohus leidis haldusasjas nr 3-22-419 ülal viidatud projekteerimistingimuste osas järgmist: „12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et TKKA-l puudus ilmselgelt pädevus soojussalvesti PT väljastamiseks ning vastav haldusakt tuleks seetõttu lugeda HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühiseks. PT-s on nende andmise õiguslikuks aluseks märgitud EhS § 26 lg 2, mis sätestas, et pädev asutus annab PT hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks ning Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 31 lg 21, mis nägi ette, et kui PT taotletakse avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, parkla ja tehnoehitise rajamiseks, väljastab need TKKA koostöös TLPA ja Tallinna Transpordiametiga. Vaidlust ei ole, et kolmas isik ei kavanda soojussalvesti rajamist enda tarbeks, vaid kaugkütteteenuse pakkumiseks Tallinna ja Maardu tarbijatele (s.o laiemale ringile inimestele). Ainuüksi sellest, et kolmas isik on eraõiguslik juriidiline isik ja soojussalvesti rajamist kavandatakse tema omandis olevale kinnistule, ei saa teha järeldust, et kõnealune ehitis ei saa olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Nõustuda ei saa ka kaebaja käsitlusega, et tegemist pole avalikuks kasutamiseks ettenähtud tehnorajatisega, kuna soojussalvesti ei teeni igaühe, vaid ainuüksi kolmanda isiku klientide huvisid. Avalikku huvi ja selle suurust ei mõõdeta pelgalt isikute arvuga. Vaidlust ei ole, et kolmas isik kavandab soojussalvestit ja
pumbahoonet selleks, et osutada avalikes huvides olevat kaugkütteteenust suurele ringile tarbijatele (vastustaja väitel varustab kolmas isik hetkel soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu linna). Sellise teenuse osutamine on ilmselgelt avalikes huvides. Kaebaja väited ei viita mingil moel sellele, et soojussalvesti PT on antud ebapädeva haldusorgani poolt. Soojussalvesti PT ei muuda tühiseks ka pelgalt asjaolu, et kaebaja arvates tulnuks soojussalvesti ja pumbahoone kavandamiseks koostada üldse DP või haldusaktid nende kavandamiseks anda ühe ja sama haldusorgani poolt. Küsimus sellest, kas ehitise kavandamiseks oli põhjendatud anda PT, saab kõne alla tulla tühistamisnõude lahendamisel. Eeltoodut arvestades puudub alus pidada soojussalvesti PT ilmselgelt tühisteks.
13.Kohus leiab, et alust ei esine ka soojussalvesti PT tühistamiseks, kuna need ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. PT ei saa halduskohtus vaidlustada avaliku huvi kaitseks, vaid kohus saab tühistamiskaebuse rahuldada üksnes juhul, kui need rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Seejuures ei tulene PlanS § 125 lg-st 5 subjektiivset õigust nõuda DP koostamist, vaid naaberkinnistu omanik saab oma õigusi ja huve kaitsta PT ja ehitusloa andmise menetluses. See tähendab, et PlanS § 125 lg 5 ei kaitse kaebaja huvi eelistada PT andmise menetlusele DP koostamise menetlust. Järelikult ei saa kaebaja subjektiivset õigust eraldiseisvalt rikkuda see, kas PT andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. PlanS § 125 lg 5 rikkumisele oleks asjakohane tugineda siis, kui kaebaja näitab ära, et PT väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p-d 20–24).
14.Kaebaja leiab kokkuvõtlikult, et soojussalvesti PT rikuvad tema subjektiivseid õigusi, kuna soojussalvesti kujutab endast suurt ohtu selle vahetus läheduses viibivatele inimestele ja varale ning sellise ohu tõenäosust ja võimalikke tagajärgi pole PT andmisel hinnatud ega ette nähtud meetmeid ohu vältimiseks. Nimelt asub kavandatud soojussalvesti läheduses kaebaja lubjakivikarjäär, milles ta kavatseb tulevikus alustada ehitustöödega ning soojussalvesti potentsiaalse lekkimise korral valguks kuum vesi karjääri, mille tulemusel võivad selles olevad inimesed ja töövahendid kahjustada saada. PT kahandavad kaebaja arvates ka tema kinnistu väärtust. Kohus leiab, et kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on paljasõnalised ja hüpoteetilised ning kohati ka vaidluse esemega mitteseonduvad. Kohus on andnud korduvalt kaebajale võimaluse oma sellekohaseid põhistada. Sellele vaatamata ka kaebaja täiendavad seisukohad ei viita kuidagi kaebaja omandiõiguse riivamisele, vaid pigem kinnistavad kohtu poolt juba varasemalt määrustes võetud seisukohta, et tegelikku kaebaja õigust riivet PT andmisega ei ole kaasnenud. Kaebaja üritab oma subjektiivsete õiguste riivet põhistada ilmselgelt otsitud väidete ja asjakohatute ning isegi absurdsete näidetega. Kaebaja väidab sisuliselt, et üldtuntud asjaolu on see, et mis tahes mahuti võib teatud tingimuste saabumisel (nt ilmastikunähtuse tagajärjel) lekkida ning kaebaja omandiõiguse riive jaatamiseks ei pea vastav sündmus olema prognoositav. Kaebaja seab seejuures kahtluse alla, kas üldse Tallinna linna piires soojussalvesti kui potentsiaalselt ohtliku ehitise püstitamist võib lubada. Seega näib kaebaja leidvat, et ta ei pea soojussalvesti PT vaidlustamisel tõendama oma subjektiivsete õiguste (omandiõiguse) riivet ja PT tühistamiseks piisab sellest, kui kaebajal on soov vältida ehitise kasutamisega tulevikus teoreetiliselt kaasneda võivaid riske. Selline arusaam on ilmselgelt väär. Haldusakti tühistamise saab kaasa tuua sellega kaasnev kaebaja õiguste tegelik rikkumine, mitte kaebaja asjakohastel tõenditel mittepõhinev
oletus, et ehitise ohtlikkus on kindel juba enne ehitusprojekti koostamist ja ehitise ohutusnõuetele vastavuse hindamist. Kolmas isik märgib õigesti, et küsimus sellest, kuidas rajada soojussalvesti selliselt, et see oleks ohutu, lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus, viies läbi vajalikud analüüsid (mh viiakse kolmanda isiku kinnitusel läbi riskianalüüs) ning leides kohased tehnilised lahendused. PT määravad üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis (vt majandusja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad olema detailselt lahendatud juba PT väljastamise ajaks. Kaebaja väidab sisuliselt, et antud juhul on juba PT pinnalt võimalik tuvastada kaebaja huvidega vastuolus olevate ehitiste rajamine ning seega ei oma tähtsust, kas ehitusloa menetluses minimeeritakse ohte ja häiringuid või mitte. Kohus märgib, et just ehitusprojektis peab ette nägema arhitektuurilised ja insener-tehnilised lahendused sellisel tasemel, et selle alusel on võimalik nõuetekohaselt ehitada (vt määrus nr 97 §-d 8–10). Ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist (RKHK 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Vastustaja ei saa väljastada ehitusluba enne, kui ollakse muu hulgas veendunud, et rajatav ehitis ei ohusta ümbritsevat keskkonda. Seega tehakse n-ö sisuline otsus soojussalvesti rajamise lubatavuse ja kasutamise ohutuse kohta ehitusloa väljastamise menetluses, kuhu on kaasatud ka kaebaja. Samuti hindab vastustaja ehitiste ohutust kasutusloa -ja teatise menetluses (EhS § 55). Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4) ning kolmas isik on ehitusloa saamisel kohustatud ehitama ja ehitist kasutama selliselt, et tagatud oleks inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Võimalikud vastuväited ja ettepanekud ehitusprojektiga (mis vastustaja vastusest nähtuvalt saadeti taotlejale ka täiendamiseks) seonduvalt tuleb kaebajal esitada käimasolevas ehitusloa taotluse menetluses. Kaebaja poolt on seega PT vaidlustamisel ennatlik asuda paljasõnaliselt väitma, et kavandatav soojussalvesti on igal juhul ohtlik (hakkab lekkima). Kaebaja ei ole ära näidanud, et kavandatud soojussalvestit ei olekski võimalik nõuetekohaselt (selle ohutust tagavalt) ehitada ega kasutada. Kaebaja ei ole mh ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile tuginedes ära näidanud, millest lähtuvalt saab pidada tõenäoliseks soojussalvesti lekkimist. Ilmselgelt ei ole kõikvõimalikud õnnetusjuhtumid (nagu kaebuses viidatud California veemahuti plahvatus) ettenähtavad ning need võivad aset leida mh vääramatu jõu tagajärjel. See aga ei tähenda, et soojussalvestite rajamine tulekski juba eos ära keelata, kuna hüpoteetiliselt võib see kunagi põhjustada kahjulikke tagajärgi. Kaebaja viide Californias aset leidnud veemahuti plahvatusele ei tõenda kolmanda isiku kavandatud ehitise ohtlikkust ega viita kaebaja omandiõiguse rikkumisele. Kaebaja toob seejuures ise välja, et viidatud plahvatus toimus seetõttu, et hooldustööde käigus ei peetud ohutusmeetmetest kinni – eeltoodu ei tõenda kuidagi kolmanda isiku kavandatud soojussalvesti ohtlikkust ega kinnita, et vaidlusalused PT riivavad kaebaja õigusi. Kaebajal puudub PT väljastamise etapis alus väita, et soojussalvesti ehitamisel ei arvestata ehitise ohutust potentsiaalselt mõjutavate teguritega või selle kasutamisel (ja hooldamisel) ei järgita ohutusnõudeid. Kohtul pole kaebaja paljasõnaliste väidete ja asjakohatute näidete põhjal alust eeldada, et vastustaja annab kolmandale isikule ehitus- ja kasutusloa sellise rajatise ehitamiseks ja kasutamiseks, mis kujutab suurt ohtu selle lähiümbruses viibivatele isikutele ja nende varale.
Väide, mis puudutab Lagedi tee 8 kinnistule kavandatava parkla kasutamist võimaliku tsiviilisikute varjumispaigana, ei ole seostatav kaebaja kaitstavate subjektiivsete õigustega. Ka ei ole kaebaja mingil määral põhistanud oma väidet, et soojussalvesti kavandamine toob kaasa tema kinnistu väärtuse vähenemise. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja kinnistu (kus hetkel asub lubjakivikarjäär) lähedusse kavandatakse soojussalvesti ja pumbahoone rajamist, ei saa tuletada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei saaks kavandatud ehitiste tõttu enda kinnistut selle sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kohaselt kasutada. Igal juhul PT väljastamine ei too vahetult kaasa kinnistu väärtuse vähenemist ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Samas on Riigikohus ehitusloa vaidluses selgitanud sedagi, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad (RKHK 26.11.2002 otsus nr 3-31-64-02, p-d 16 ja 17).
15.Kokkuvõttes ei ole kaebaja ära näidanud ning ka kohtule pole äratuntav, et soojussalvesti PT andmisega oleks kuidagi riivatud kaebaja omandiõigust või ülemäära kahjustatud tema huve.“ Tallinna Ringkonnakohus märkis oma otsuses seoses soojussalvesti PT järgmist: „Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et soojussalvesti PT on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, kuna selle väljastas TKKA. /.../ Soojussalvesti PT pole õigusvastane põhjusel, et selle väljastas TKKA. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et soojussalvesti oli Tallinna linna ehitusmääruse mõttes käsitatav tehnoehitise rajatisena, kuna sellel puuduvad hoonele omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2). /.../ PlanS § 125 lg-st 5 ei võrsu kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõiguse küsimust puudutavad tingimused oleksid pumbahoone ja soojussalvesti PT-de asemel otsustatud detailplaneeringuga. /.../ Kaebuses toodud väited ei luba järeldada, et vaidlusaluste projekteerimistingimuste alusel kavandatavad ehitised võiksid ülemääraselt riivata kaebaja õigusi EhS § 32 p 5 mõttes./.../“ Kohus nõustub ülal toodud seisukohtadega ning leiab, et eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited ehitusloa õigusvastasusest põhjendusel, et projekteerimistingimused on õigusvastased, põhjendamatud, millest tulenevalt on ka ehitusloale esitatud tühistamiskaebus selles osas põhjendamatu ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. Seejuures selgitab kohus, et HKMS § 158 lg 2 teine lause sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vaidlust ei ole selles, et ehitusloa väljastamisel (29.03.2023) olid nende aluseks olevad PT kehtivad ning on seda ka käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks ka käesoleva haldusasja menetluse peatamist, millisele võimalusele viitas kaebaja oma viimases kohtule hilinenult esitatud menetlusdokumendis, kuid mille kohus siiski vastu võttis.
Kaebaja väitis kaebuses, et soojussalvesti ehitamine riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi, viidates jällegi suures osas samadele argumentidele (kaebaja leiab, et soojussalvesti ei ole ohutu), millele kaebaja tugines projekteerimistingimusi vaidlustades ja mille osas kohtud jõudsid haldusasjas nr 3-22-419 seisukohale, et kaebaja väited on alusetud ja põhjendamata.
Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi argumenti ega esitanud ühtegi tõendit, mille alusel võiks jõuda järeldusele, et ehitusluba on õigusvastane ja kuulub tühistamisele põhjendusel, et ehitis ei ole ohutu.
Kohus leiab, et kolmas isik on asjakohaselt juhtinud tähelepanu asjaolule, et ehituse tööprojekti materjalide hulgas on olemas soojussalvesti projekteerija tehnoloogilise osa riskianalüüs, mis käsitleb riske salvesti käitamisel. Tavariskianalüüsis adresseeritakse realistlikke ja mitte ainult hüpoteetilisi ohte. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mis tagavad ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi niisuguse normi rikkumist väitnud ega tõendanud vaatamata sellele, et oma väidete tõendamise vajadusele juhtis kohus tähelepanu juba kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades.
10.Mis puudutab aga kaebaja väidet, et ehitusprojektile ei ole teostatud nõuetekohaselt ekspertiisi märgib kohus järgmist. EhS § 14 lg 3 p 1 sätestab, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga. Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ (Määrus nr 62) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et ekspertiis tuleb teha vähemalt ehitusprojektile, mis sisaldab tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist, kui ehitise ehitusprojekti kohane kõrgus maapinnast on üle 30 meetri või sügavus üle 5 meetri. EhS § 42 lg 3 p 6 kohaselt võib ehitusloa kõrvaltingimusena eelkõige sätestada ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustuse. Kohtupraktikast tuleneb, et ehitusprojekti ekspertiis tehakse enne ehitamise alustamist, mitte ehitusloa andmise eel (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8; Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 määrus asjas nr 3-22-1874, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-19-675, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13). Määruse nr 62 seletuskirjas (lk 4) on samuti nenditud, et üldjuhul peaks ekspertiisi tegema alles tööprojekti staadiumis. Antud juhul ongi soojussalvesti ehitusloas märgitud kõrvaltingimusena: „Enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 4 p 1; § 42 lg 3 p 6).“ Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus lahendades käesolevas asjas esitatud kaebaja määruskaebust halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse peale. Ringkonnakohus on märkinud, et jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis enne ehitamisega alustamist. Ehitusloas on seejuures kohustusliku kõrvaltingimusena ette nähtud, et enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis. Lisaks ei ole kaebaja usutavalt põhjendanud, et vaidlusalust soojussalvestit ei olekski võimalik ohutult ehitada ega kasutada.
11.Järgmiseks on kaebaja esitanud väite, et soojussalvesti hakkab varjama kaebaja kinnistul päikesevalgust selliselt, et see hakkab piirama kaebaja võimalusi Lagedi tee 8 ehitatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamist. Kolmas isik on nimetatud väite osas õigesti välja toonud, et Lagedi tee 8 kinnistule tulevikus kavandatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine on täna hüpoteetiline võimalus, millega vastustaja ei pidanud ehitusloa väljastamisel arvestama. Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2015 korraldusega nr 1391-k kehtestati Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP). Lagedi 8 DP põhijoonise (dtl 407) ja seletuskirja (dtl 22-51) ptk 4.1.5 kohaselt on Tooma tn 13 kinnistuga külgnevatele kruntidele pos 1 ja pos 2 ette nähtud ärimaa sihtotstarve kuni 30% ja tootmismaa sihtotstarve vähemalt 70% ja kuni 100% (või mõlemile alternatiivina 100% mäetööstusmaa). Krundile pos 1 on ette nähtud kuni
45 meetri ja 16 meetri kõrgused hooned ja krundile pos 2 kuni 16 meetri kõrgused hooned. Mõlema krundi hoonetele on ette nähtud kuni 2 maa-alust korrust. Hoonealune pindala on vastavalt 9000 m2 ja 11600 m2. Lagedi 8 DP järgset hoonestust ei ole asutud ehitama (Lagedi 8 DP alale ei ole taotletud ühtegi ehitusluba), samuti ei ole Lagedi 8 DP-s päikesepaneelide paigaldamist hoonetele kuidagi käsitletud. Sellest tulenevalt on õige kolmanda isiku seisukoht, et vastustaja ei saanud ega pidanud arvesse võtta konkretiseerimata ning ehitusõigusliku aluseta soove. Teiseks on kolmas isik asjakohaselt välja toonud, et soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib Lagedi tee 8 kinnistul (mille pindala on ca 94 000 m 2 ) võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks ehk väide on ka oma sisult väär. Samuti on väide tõendamata.
12.Kaebaja leidis veel, et soojussalvesti tuleks rajada Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse. Kohus selgitab, et vastavad väited väljuvad kaebuse esemest (need ei ole kuidagi seotud ehitusloa väidetava õigusvastasusega), millest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks neil pikemalt peatuda. Kohus selgitab üksnes kaebajale, et ta ei saa hakata planeerima kolmanda isiku eest kolmandale isikule kuuluva maa kasutust ja ehitustehnilisi lahendusi.
13.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et ehitusloa õigusvastasuse ja tühistamise toob kaasa asjaolu, et ehitusloa menetluses ei ole tehtud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhindamist. Kaebaja viitas Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (Määrus nr 51) § 2 p 1, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda energeetika valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui selleks on soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50– 299 megavatti ning leidis, et antud juhul on tegemist soojuselektrijaama laiendamisega viidatud sätte tähenduses. Kohus nõustub kolmanda isikuga ning leiab, et kaebaja poolt viidatud sätte kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel (püstitamisel) või laiendamisel ning elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50– 299 MW. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluses soojussalvestis ei ole põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid. Järelikult ei vasta vaidlusaluse soojussalvesti püstitamine keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohustusega tegevuse kirjeldusele. Seega ei tulnud antud juhul anda ka Määruses nr 51 § 2 p 1 sätestatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ning kaebaja vastupidised väited on alusetud.
14.Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vaidlusalune ehitusluba oleks vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 1539. Asjas on tõendamist leidnud, et Tooma tn 13 kinnistu asub üldplaneeringu põhikaardi kohaselt alal B+T - ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve10 (vt ka dtl 572). Seega on tegemist nii ettevõtlus- kui tootmismaaga. Vaidlusaluse ehitusloaga on lubatud ehitada kinnistule soojussalvesti. Kohtule ei ole ära tuntav, et vastava ehitise ehitamine oleks vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja toob küll õigesti välja, et üldplaneeringu koostamise 9 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/lasnamaetoostusalade-uldplaneeringkehtestatud 10 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.tallinn.ee/et/media/294103
käigus töötati välja maakasutuse põhimõtteline lahendus, s.o Väo piirkonna visioon, millest tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda, kuid kohtule jääb arusaamatuks, millises osas vaidlusalune ehitusluba oleks eeltooduga vastuolus. Üldplaneering lubab selgelt toomishoonete planeerimist. Veelgi enam jääb ebaselgeks, millist üldplaneeringus sätestatud sellist õigust, mis seonduks kaebaja subjektiivsete õigustega on antud juhul rikutud. Kohus juhtis nii kohtuistungil kui ka juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel korduvalt kaebaja tähelepanu selle, et ehitusluba saab vaidlustada üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitse motiivil. Populaarkaebuse esitamist seadus ehitusloa vaidlustamisel ette ei näe. Vaatamata eeltoodule ei ole kaebaja suutnud ära näidata jaa tõendada, et ehitusluba rikuks mõnda kaebaja sellist subjektiivset õigust, mis võrsuks antud juhul üldplaneeringust. Kohus ei nõustu kaebaja poolt kohtuistungil märgituga, et antud juhul on igal juhul kaebaja omandiõigust rikutud. Kaebaja viitas kinnistu väärtuse vähenemisele tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-69-09 p 57, kus kohus märkis, et: „Omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine.“ Kohus kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa. Olukorras, kus üldplaneeringu järgsele töötusalale rajatakse tootmishoone kaebaja kinnistu, kus asub lubjakivikarjäär (mis on endiselt karjäärina kasutuses), kõrvale, kuid mille osas on ka kehtestatud detailplaneering ärija tootmishoone rajamiseks, ei ole kaebaja omandiõiguse rikkumine ära tuntav. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis räägiti õigusliku positsiooni kahjustamisest seoses vahistamisega. Antud viide käesoleva kaebuse kontekstis on täiesti asjakohatu ning arusaamatuks jääb, millist kaebaja õiguslikku positsiooni ja millega on kahjustatud. Kaebaja ei osanud seda ka kohtuistungil täpsemalt selgitada. Kaebaja väited projekteerimistingimuste vastuolust Lasnamäe tööstusala üldplaneeringu soojusvarustuse planeeringuga jätab kohus aga tähelepanuta, kuivõrd käesolevas asjas ei ole vaidluse all projekteerimistingimuste õiguspärasus. Kaebaja tõi veel kohutistungil välja, et üldplaneeringu soojusvarustuse tehnovõrgu kaart ei näe ette selles kohas soojustorustiku läbimist. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all soojustorustiku ehitusõigus. Teiseks leiab kohus, et olukorras, kus kaebaja ise kinnitas kohtuistungil, et vastava soojatorustiku laiendamist ei ole ette nähtud tema kinnistule, ei saa see asjaolu kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Lisaks peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et kõik soojustorustiku täpsed asukohad ei peagi kajastuma üldplaneeringus ning vajadusel need täpsustatakse, kas detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetlustes nagu käesoleval juhul ongi tehtud. Vastav asjaolu ei too kaasa nende õigusvastasust rääkimata kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisest.
15.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et TLPA 29.03.2023 ehitusluba nr 2312271/02363 on õiguspärane haldusakt ja selle tühistamiseks puuduvad alused, millest tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kolmas isik oli vastustaja poolel. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 7962 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 730-737, 750-753).
Menetluskulud on välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 1). Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 7962 eurot. Kolmandal isikul tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalset) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.