Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1002

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(26)

3-23-1002

3(26)

3-23-1002 tulemusel rajatakse kinnistule büroohooned ja tootmishooned. Lähtuda tuleb Väo karjääri maakasutuse põhimõttelisest lahendusest. Lisaks on ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu p-s 2.2.4. esitatud linnaehituslikud põhimõtted Väo karjääri kohta, mille kohaselt tootmisettevõtetest on eelistatud ettevõtted, mille tegevus ei ohusta keskkonda. On ilmselge, et pumbahoone rajamine kujutab endast keskkonnale ohtu, kuna isegi ühe ammoniaagi lekke, intensiivsete vibratsioonide või liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju ümbritsevale keskkonnale. Tallinna linn on seega ise näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses ettevõtlusala ning karjääri ala ning ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Üldplaneering ei näe ette tootmise laiendamist Lagedi tee suunas. Vaidlusalused PT on ebaseaduslikud, kuna need on vastuolus üldplaneeringuga. Vastustaja ei ole seda vastuolu adresseerinud ning on seeläbi kaldunud kõrvale uurimisprintsiibist ning jätnud täitmata põhjendamiskohustuse. Üldplaneering kaitseb kaebaja õigust sellele, et tema kinnistu kõrvale ei tekiks tööstuskompleksi, vaid jääb rohekoridor või hooned, mis tema kinnistu kasutamist negatiivselt ei mõjuta. 6) PT on väljastatud vale haldusorgani poolt ilma õigusliku aluseta ja need on sisuliselt õigusvastased. PT väljastajaks oli TLPA, kuid arvestades, et pumbahoone rajamine on avalikes huvides, pidanuks need väljastama TKKA. Seega on PT formaalselt õigusvastased. PT tuginevad planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-le 5, mis ei kohaldu, sest projekteerimistingimusi ei saa selle järgi anda olemasoleva hoonestuse vahele rohkem kui ühe hoone püstitamiseks. TLPA on lisaks pumbahoonele andnud projekteerimistingimused ja ehitusloa soojussalvestile. Mõlemad on hooned. Seega on pumbahoone PT antud õigusliku aluseta ja minnes iseendaga vastuollu. PlanS § 125 lg 5 kohaldub olemasoleva hoonestuse puhul, mitte kavandatud hoonestusele. Tulevikus tekkiv keskkond ei ole olemasolev keskkond. Isegi kui Lagedi tee 8 kinnistule planeeritud hooneid saaks lugeda olemasolevateks, ei järelduks sellest, et Tooma tn 13 kinnistu jääks olemasoleva hoonestuse vahele, sest Lagedi tee 8 kinnistu on Tooma tn 13 naaberkinnistu vaid ühest küljest ning teistel kinnistutel ei ole hooneid. Samuti ei ole vastustaja selgitanud, kuidas kõnealune hoonestus ümbritseks kavandatud pumbahoonet. 7) PT on ebaproportsionaalsed ja põhjendamata. Kaugküttevõrgustiku varustuskindluse puudulikkust, st selle suurendamise vajadust, ei ole vaideotsuses kirjeldatud ega tõendatud. Samuti puuduvad selgitused ja tõendid maagaasi kasutamise asjassepuutuvuse ja selle vähendamise kohta. PT ei ole mõõdukad, sest need riivavad kaebaja huvisid rohkem kui need saaksid õigustatult teenida kellegi kolmanda huvisid. Kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistul on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamisele ja ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamisele ehitusõiguse andmist. PT kohaselt pumbahoone rajamisel muutuks eelnev võimatuks, sest pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju. Koostoimes teiste mõjudega riivab see kaebaja õigusi nii intensiivselt, et muudab pumbahoone PT ebaproportsionaalseks. Kolmanda isiku seisukoht, et müra küsimus lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega, kinnitab kaebaja seisukohta, et kuna mürataset pole kindlaks tehtud, siis võib tööprojekti raames selguda, et liigne müra on sellise ehitise puhul vältimatu ja mis rikub edaspidi alaliselt kaebaja õigusi. Tulenevalt selle funktsioonist hakkab pumbahoonest levima müra. Pumbahoone seletuskirja p-s 1.6.3 ei ole hinnatud, kas pumbahoonest tulenev müra võiks rikkuda kaebaja õigusi või olla liigne tulevaste büroohoone ning äri- või tootmishoonete töötajatele. Lähtutud on eeldusest, et pumbahoone ümbruses ei ole hooneid ja eiratud on kaebajale kuuluvale naaberkinnistule planeeritud hooneid. Vastustaja ei ole teinud kindlaks, et kaebaja detailplaneeringu elluviimine pole muutunud võimatuks või arvestatavalt kallimaks. 8) Kaebaja ei keela ehitamist enda suva järgi, vaid tal on õigustatud ootus selle suhtes, mida ta enda kinnistule saab ehitada. Eelnevalt detailplaneeringuga planeeritule ei olnud kaebaja 4(26)

3-23-1002 vastu. Pumbahoonest tulenev müra võib päädida sellega, et kaebaja ei saa enda kinnistule kontorihoonet püstitada, kuivõrd töötervishoiu nõuete järgimine võib naaberkinnistult tuleneva müra tõttu muutuda võimatuks või sedavõrd kalliks, et vajalike abinõude rakendamine nõuab sedavõrd suuri lisakulutusi, et terve projekti elluviimine muutub majanduslikult ebaotstarbekaks. 9) Väited, et müra, ammoniaagi ja vibratsiooniga seotud üksikasjad ei ole olulised PT menetluses, on ekslikud. Ka projekteerimistingimuste andmisel peab vastustaja järgima proportsionaalsuse põhimõtet ja põhjendamiskohustust. Iga haldusorgani antud haldusakt peab olema proportsionaalne ja kui haldusaktil on mistahes tagajärg, tuleb seda tagajärge haldusakti kaalumisel arvestada olenemata sellest, kas seda võidaks kaaluda ka mingis teises menetluses. Vastustajal oli kohustus kaaluda pumbahoonest tuleneva ja ette nähtava müra, vibratsiooni ja ohu mõju kaebaja õigustele PT andmisel olenemata sellest, kas need mõjud saaks ka hilisemas menetluses tuvastada. Pumbahoonest tulenevad ohud toovad kaebaja jaoks kaasa ka kallima kindlustuse kinnistule kavandatud hoonetele, tulenevalt ohtliku ja suures koguses ammoniaaki sisaldava mahutiga pumbahoone ehitamisest kaebaja kinnistu lähedusse. 10) PT rikuvad kaebaja subjektiivseid menetlusõigusi. Kui kohus peaks leidma, et kaebajal ei ole isikliku subjektiivse õiguse rikkumise näol alust kaebuse esitamiseks ja projekteerimistingimuste vaidlustamiseks ei esine populaarkaebuse esitamise alust, võrsuks sellisest täheldusest iseeneses kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine, sest võrreldes projekteerimistingimuste vaidlustamisega saab detailplaneeringut populaarkaebuse korras vastavalt PlanS §-le 141 vaidlustada. Vale menetlusvormi tõttu jäi kaebaja ilma õigusest esitada populaarkaebus. 11) Pumbahoone ehitusluba on antud tühistele või õigusvastastele PT-le tuginedes. Ehitusloa andmist ei ole piisavalt põhjendatud, eelnevalt ei ole analüüsitud sellest lähtuvaid ohte ega mõjusid, st selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud. Ehitusloaga antakse luba ehitada ka mahuti, mille ehitamise võimalust pumbahoone PT-st ei nähtu. Mille alusel või kuidas mahuti kui eraldiseisva rajatise ehitusluba väljastati, ei ole kaebajale teada, sest sellisesse menetlusse ei ole kaebajat kaasatud. Ehitusluba tuleb osas, milles see lubab ehitada mahuti, igal juhul tühistada, sest see on nii sisuliselt kui formaalselt õigusvastane. 12) Ehitusluba on ebaproportsionaalne. Pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab kaebaja kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks. Pumbahoone kavandamisel ei ole teostatud kõiki olulisi mõjuhinnanguid ega analüüse, mistõttu pole võimalik väita, et sellest lähtuma hakkavad häiringud saaksid jääda seaduse piiridesse, rääkimata proportsionaalsusest. Mh ei ole tehtud keskkonnamõjude analüüsi. Riskianalüüsist ilmneb, et õnnetusjuhtumi realiseerumisel hakataks ammoniaaki mehhaanilise ventilatsioonisüsteemi abil juhtima hoonest välja väliskeskkonda, kus see võib tuule suunast olenevalt edasi kanduda kaebaja kinnisasjale. Kaebaja kinnisasjale on kavandatud büroohoone ehitamine, st tiheda kasutusega hoone, kus eelduslikult sajad inimesed peavad saama töötada. Selliselt kujutab pumbahoone ebamõistlikult suurt ohtu. Lisaks on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega PlanS § 6 p 13 tähenduses ja pumbahoonel on suur visuaalne mõju, millest hakkab lähtuma müra. Veevaba ammoniaak on plahvatusohtlik aine. Olulise ruumilise mõjuga hooneid tuleb PlanS § 125 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt ehitada detailplaneeringu, mitte projekteerimistingimuste alusel.

5(26)

3-23-1002 13) Ehitusluba on põhjendamata. Arvestatud ei ole ohtlike kemikaalide käitlemise riskianalüüsiga ning tegemata on erinevad pumbahoone ehitusloa andmisele eelduslikud uuringud ja ekspertiisid. Ehitusloas ei ole välja toodud faktilist alust, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik anda hinnangut haldusakti proportsionaalsusele. 14) Päästeamet ei ole hinnanud, kas kaebaja kinnistu tulevastele hoonetele võib Tooma tn 13 ladustatav ammoniaak ohtu kujutada. Riskianalüüsis on selle tegemisel arvesse võetava lähiümbruse kohta märgitud, et käitise territoorium piirneb tühermaa ja Väo karjääri territooriumiga. Vastustaja on vastuoluliselt ühelt poolt väitnud, et kaebaja kinnistul ei ole ehitisi, mille kasutamist pumbahoone võib negatiivselt mõjutada, teiselt poolt aga vaideotsuses selgitanud, et olemasoleva hoonestusena PlanS § 125 lg 5 mõistes võib käsitleda ka kavandatud hoonestust, mille realiseerimine on tõenäoline. Vastustaja on ise asunud seisukohale, et kaebaja detailplaneeringu realiseerimine on tõenäoline ja väär oleks kavandatut ignoreerida ning lähtuda ainult hetkeolukorrast. Samas ei ole riskianalüüsides kaebaja kinnistule rajatavaid hooneid arvesse võetud. Ohu ja riskianalüüsi kohaselt jääb kaebaja kinnistu ohutsooni 2 ja 3 ehk väga ohtlikusse ja ohtlikusse alasse. Lagedi tee 8 kinnistule on kavandatud kuni 7 hoone ehitus, millest kolme suurim lubatud hoonealune pindala ületab 5000 m2 (vt Lagedi tee 8 DP seletuskiri, lk 8 jj) – need hooned võivad olla kaubandushooned, teenindushooned, tööstushooned kui ka laohooned Päästeameti metoodika lisa 1 tähenduses, mis jääksid 3. tundlikkuse astmesse. 3. tundlikkuse astmesse jäävate hoonete ehitamist väga ohtlikusse alasse Päästeamet ei kooskõlasta (vt Päästeameti Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemise metoodika lk 6). Sellist kitsendust kaebaja omandiõigusele ei ole vastustaja haldusaktis adresseerinud ega kaalunud. Kuivõrd haldusorgan ei ole haldusakti andmise aluseks olevaid asjaolusid tuvastanud ega neid kaalunud, ei saa haldusakt olla põhjendatud HMS § 56 lg 2 tähenduses. Ehitusloa andmisel ei ole võetud arvesse ohtlike kemikaalide mõju kaebaja kinnistul kavandatud hoonetele. Ehitusluba on formaalselt õigusvastane, mis mõjutas asja otsustamist. Kaalumisvigadeta otsust ei saa vastu võtta, kui kaalumise aluseks olevad asjaolud on väärad.

3-23-1002 rajamine negatiivselt ei mõjuta. Kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP), milles kavandatu saab ellu viia siis, kui on ammendunud Lagedi tee 8 kinnistule jääv maavara. See suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse ääre eelkõige tootmismaa sihtotstarbele. 3) Võimalik valguse vähenemine kaebaja kinnistule kavandatud büroohoones ei saa tulla kõne alla, kuivõrd kaebaja kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune büroohoone. 4) Vaidlusalane ala jääb Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohase tootmisala ettevõtlusala kõrvalotstarbega (T+B) ja ettevõtlusala tootmisala kõrvalotstarbega (B+T) piirile. Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam. Lagedi tee 8 kinnistust ida poole jääb Tallinna ringtee. Vaidlusalane ala (Tooma tn 13 kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv) jääb sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale üle mineku alale. Olemasolevast olukorrast tingitult on alal palju mõjusid ja häiringuid põhjustavaid objekte nagu Väo soojuselektrijaam, Tallinna ringtee ning karjäärid. Kaebaja üritab jätta muljet, justkui Tooma tn 13 kinnistule lubatud pumbahoone kõrvale on kavandatud tundlike kasutusotstarvetega hooned, kuid arvestades Lagedi 8 DP krundile kavandatud büroohoone osa tagasiastet ja hoonete võimalikku paiknemist, jääb Tooma tn 13 pumbahoone kõrvale Lagedi tee 8 kinnistule kavandatud tootmishooneotstarbe osakaal. PT on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Viide Väo karjääri maakasutuse põhimõttelisele lahendusele on eksitav. 5) Lagedi 8 DP koostamisel on arvestatud piirkondliku eripäraga. Atmisfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 57 kohaselt jäävad tootmise maa-alad V mürakategooriasse. Vaidlusaluse ala läheduses puuduvad elamud, mistõttu puudub mürakategooria piirang Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt. AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutusele, mistõttu ei saa AÕKS kohaselt vastata büroohoone otstarve ühiskondlike hoonete maa-alade piirväärtusele. Pumbahoone rajamisel tuleb nagunii järgida müranõudeid ning puudub vajadus müra modelleerimiseks. Samuti puuduvad nii olemasoleva kui ka kavandatud hoonestuse mõistes objektid, mille suhtes müramõõtmisi teostada. AÕKS § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Tõendatud ei ole, et pumbahoonest avalduks piirmääre ületavat müra. 6) Olemasolevalt puudub piirkonnal väärtus. Kaebuses räägitakse kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisest, kuid kaebaja kinnistul on vett täis kaevandus ning piirkondlik ümbrus ei ole kutsuv. Kaebuses tuginetakse umbmäärasele tuleviku kinnistu väärtusele, mida pole võimalik objektiivselt hinnata ning kaebuses pole väärtusega seonduvat tõendatud. Arvestades piirkonna praegust seisukorda, luuakse Tooma tn 13 kinnistu arendamisega alale esimene korrastatus ning sisuliselt algab ala arendamine, mis loob alale väärtust juurde. 7) Kaebaja on haldusmenetlustes esitanud hüpoteetilisi otsitud ohtusid. Iga hoone ja rajatis võib kujutada endast ohtu, kui ei järgita ehitamisele ja käitlemisele seatud ohutusnõudeid või puhkeb sõda. Kohtus vaidlustatav õiguste riive ei pea olema intensiivne, kuid piisav ei ole mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks kahjustada vaid teoreetiliselt. Ainsa kaebusest tuleneva aktsepteeritava ohuna on pumbahoones kasutatav ammoniaak, kuid seda pole haldusmenetluses ignoreeritud. Tulenevalt hoone ohtlikkusest on ehitusloa menetluses esitatud riskianalüüs. Võimaliku õnnetuse korral tekkiva ohuala vähendamise seisukohalt on oluline, et

7(26)

3-23-1002 õnnetuse toimumise hetkel ammoniaagi olemasoluga seadmete ruum oleks suletud (hermeetiline – va avariiventilatsiooni väljatõmme) ruumis. Selliselt välditakse antud töö mahus arvesse võetud õnnetuse stsenaariumitega võrreldes kõrgema intensiivsusega väljavoolu ja väljavoolu asukohta. Antud põhimõttega tuleb arvestada mistahes töövõtete/juhendite kavandamisel (nt kompressorite hoolduse protseduur, Hädaolukorra lahendamise plaan – Tulekahju kõrvalobjektil jne). Seega on ammoniaagi kasutusega arvestatud tuleohutusprojektis ja üldiselt ehitusprojektis. Lagedi 8 DP kehtestamise korralduse seletuskirjas (dtl 1606) on märgitud, et kui soovitakse krunti kasutada ainult tootmismaana, tuleb loobuda 14-korruselise hooneosa ehitamisest. Detailplaneeringu enda seletuskirja lk 7 algab kavandatu kirjeldusega, mille kohaselt antakse ehitusõigus ka ühele 14-korruselisele kontorihoonele. Seega ei näita Päästeameti kooskõlastuse metoodika, et kaebaja kinnistul muutuks detailplaneering realiseerimatuks. 8) Päästeameti koostatud metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ kohaselt liigitub ohuala kolmeks.

8(26)

3-23-1002 Väo reservkatlamaja, ladu, pumbajaam ja veemahuti ning proovivõtukeskus. Tooma tn 13 kinnistule planeeritud pumbahoone jääb lähimast olemasolevast hoonest u 38 m kaugusele. 13) Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringus (vastuse lisad 11 ja 12) on antud Tooma tn 15 kinnistule ehitusõigus kolme kuni 15 m kõrguse äriotstarbelise hoone ehitamiseks. Tooma tn 13 kinnistust põhja poole jäävatele kinnistutele on antud ehitusõigus Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneeringuga (vastuse lisad 13 ja 14), mis lubab Tooma tn 11 kinnistule ehitada ühe 14 m kõrguse tootmis- ja ärihoone ja ühe kuni 50 m kõrguse tootmis- ja ärihoone. Tooma tn 13 kinnistust ida poole jääb kaebajale kuuluv kinnistu, mille ehitusõigus on määratud Lagedi tee 8 ja lähialal detailplaneeringuga. Seega on väär väide, et piirkonnas puudub olemasolev hoonestus. Koosmõjus olemasoleva hoonestusega Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul ja kehtivate detailplaneeringutega naaberkinnistutel, on võimalik selgelt piiritleda piirkondlik hoonestuslaad ja linnaruumiline keskkonda, et kaaluda projekteerimistingimuste andmist lähtudes PlanS § 125 lg 5 eesmärgist. Pole vaidlust, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneering annab projekteerimistingimuste kohaldamiseks piisavad ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning pumbahoone ehitamine pole üldplaneeringuga vastuolus. Seega sobitub pumbahoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega mahuliselt piirkonna hoonestuslaadi. Arvestades, et Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub paljudest hoonetest ja rajatistest koosnev Väo soojuselektrijaam, sobitud piirkonna väljakujunenud keskkonda pumbahoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega. Kuivõrd naaberkinnistutele on kavandatud tootmis- ja äriotstarbelised hooned, on esitatud PT-s nõudena arvestada piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiili ning hoone peab vastama nüüdisaegsetele linnaruumilistele nõuetele. Sellega tagatakse hoone esteetiline välimus linnaruumis. Arhitektuuriline ilu on subjektiivne ega pole mõõdetav väärtus, kuid ehitusprojekti kohaselt on pumbahoone puhul arhitektuuriline nõue täidetud. 14) Soojussalvesti ei ole hoone. See on küll väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, kuid soojussalvestiga seonduvat tuleb vaadelda laiemalt. Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis (kood 23022). Asjaolu, et seoses välispiirete ja katusega tekib siseruum, ei tee soojussalvestist hoonet. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb arvesse võtta ka nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi. Soojussalvesti ülesanne on kaitsta kaugküttepiirkondade tarbeks hoitavat sooja vett välismõjude eest (temperatuur). Põhimõtteliselt on soojussalvestit võimalik ehitada ka ilma katuseta, kuid selliselt oleks soojussalvesti kasutegur väiksem. Seega ei ole soojussalvesti hoone vaid rajatis tulenevalt selle otsatarbest, eesmärgist ning kasutamise viisist. Soojussalvesti puhul on tegu pumbahoone juurde kuuluva rajatisega. 15) Olemasolevat hoonestust ning piirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid arvestavalt on võimalik piiritleda piirkondlik hoonestuslaad ja linnaruumiline keskkond selliselt, et kaaluda projekteerimistingimuste andmist lähtudes PlanS § 125 lg 5 eesmärgist. Kehtivast üldplaneeringust ei tulene, et vastustajal oleks keelatud PlanS § 125 lg 5 alusel Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone püstitamiseks PT väljastada. PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud. Pumbahoone eesmärk on suurendada kaugküttevõrgu varustuskindlust ja vähendada maagaasi kasutamise vajadust. Eesmärk on tagada Tallinna ja Maardu soojatarbijatele elutähtsa teenuse osutamine nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. Kolmas isik on esitanud eluliselt usutava vajaduse tagada varustuskindlus tingitult eelseisva kütteperioodil nähtavatest raskustest. Seetõttu on ka põhjendatud detailplaneeringu koostamise kohustusest 9(26)

3-23-1002 loobumine ning võimaldada hoone püstitamine projekteerimistingimustega. HMS § 5 lg-st 2 tulenevalt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on kiirema menetluse eelistamine avalikku huvi teeniv. Tegemist on ühe olulisema haldusmenetluse printsiibiga, millest lähtuvalt tuleb võimalusel eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähemkoormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda, kas lähtudes HMS § 5 lg 2 põhimõttest on kooskõlas PlanS § 125 lg 5 eesmärgi ja eeldustega õigustatud lihtsama ja vähem aega nõudva menetluse valimine. Kui ilmselgelt ei anna detailplaneeringu valimine haldusmenetlusele lisaväärtust ning täidetud on PlanS § 125 lg 5 eeldused, sh annab üldplaneering juhised kasutus- ja ehitustingimuste määramisel, on vastuolus HMS § 5 lg 2 põhimõttega valida aeganõudvam ja kulukam menetlus. 16) Riigikohtu praktikast nähtuvalt peab projekteerimistingimuste alusel antud ehitusluba rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi, et saaks tunnistada projekteerimistingimused ja ehitusloa õigusvastaseks. Isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avaliku huvis, saab kohus kaebuse rahuldada ja projekteerimistingimused tühistada vaid siis, kui need rikuvad kaebaja õigusi. 17) Eksitav on kaebuses esitatu nagu PT-st ei selgu nende regulatiivsus. Vaideotsuse punktis 7.2 esitatut võib pidada küll mõneti eksitavaks, kuna PT-s tuleb esitada nii hoone suurim ehitisealune pind kui ka kõrgus. Siiski on arusaadav, et vaideotsuses on mõeldud, et PT-s võimaldatud paindlikkus ei too kaasa PT tühisust. Ligikaudsus ei tähenda piirangute puudumist, nagu kaebuses on seda äärmuslikult esitletud. Oluline on hinnata, kuidas kõrvalseisev isik võib mõistlikult hinnates ligikaudsust tunnetada. Antud määratlust tuleb mõista selliselt, et vastuolu ei eksisteeri, kui nt tehnilistest olemustest tingitult on kõrgus 14,1 m. Väheoluline kõrvalekalle ei tähenda ehitusloast keeldumist EhS § 44 p 1 mõttes. Seda enam kinnitab esitatut asjaolu, et ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on planeeritud hoone ehitisealuseks pinnaks 1310 m2 ning kõrguseks 14 m. Ilmselget tühisust ei nähtu. 18) PT menetlus on olnud otstarbekas ning põhjalik. Kaebajale on antud võimalus arvamuse esitamiseks ning hinnatud on tema esitatud võimalikke õiguste riiveid. Linnakeskkonnas kehtib põhimõte, et keskkond on pidevas muutuses ning isik ei saa eeldada keskkonna muutumatuna jäämist. Käesoleval juhul ei mõjuta pumbahoone ja selle juurde kuuluvate rajatiste ehitamine olemasolevat keskkonda negatiivselt. Olemasolev soojuselektrijaam, lähedal asuv Tallinna ringtee ja kaevandused on antud piirkonna kõige suuremad mõjutegurid ning olemasolev ja kavandatud keskkond lähtub just piirkondlikust eripärast. 19) Vaidlusalusele alale jääva Väo soojuse ja elektri koostootmisjaamaga on arvestatud juba Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu menetlemisel. Nii toodi välja ka juba Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonna strateegilise hindamise (KSH) aruandes, et Euroopa Liidus läbiviidud uuringute ja hea tava alusel peaks jäätmepõletustehase kaugus elamualadest ja puhkealadest olema vähemalt 500 m, vähendamaks tehase töötamisega ja transpordiga kaasnevat müra ja võimalikku lõhnaainete levikut. Vastava asjaoluga on arvestatud ka kaebaja kinnistut hõlmava 10(26)

3-23-1002 detailplaneeringu koostamisel ning üldiselt kogu piirkondliku linnaehitusliku arengu väljatöötamisel. KSH aruande kohaselt (lk 91 jj) on tuvastatud, et koostootmisjaama jaoks on olemasolev asukoht kõige sobilikum nii majanduslikult kui ka võimalike mõjude poolest, sest võimalikud kergesti mõjutatavad alad jäävad piisavalt kaugele. Üldplaneeringus ega selle juurde kuuluvates dokumentides ei ole välistatud Tooma tn 13 kinnistu kasutust selliselt nagu vaidlustatud PT ette näevad. Juba KSH aruandes on koostootmisjaama eesmärgiks hoida Tallinna linna elanikkonna poolt tarbitava kaugküttesoojuse hind konkurentsivõimeline ning seda eesmärki toetavad ka vaidlusalused haldusaktid (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-23-956). 20) Ehitusloa menetlus on olnud põhjalik ning ehitusprojekt järgib kehtivat ehitusõigust. Ehitusloa menetluses on esitatud piisavad analüüsid, et hinnata ehitise ohutust ning võimalikke kolmandate isikute õiguste riiveid. Kaebaja on saanud esitada oma arvamuse. Nagu ka ehitusloa väljastamise järgsetest kirjadest nähtub, on vastustaja pumbahoone ohtlikkust hinnanud ning andnud kaebajale põhjendused. Kuigi pumbahoone puhul on tegu ohtliku ehitisega, on ehitusloa menetluses jõutud järeldusele, et sellest ei avaldu kaebajale üleliia koormavat negatiivset mõju ega riku kaebaja õigusi. 21) Nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa menetluste puhul puuduvad EhS-s sätestatud keeldumise alused. Tegemist on õiguspäraste haldusaktidega, mis on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta ning puuduvad menetluslike normide rikkumised. 22) Kuigi kaebaja on vaidlustanud kõik tegevused Tooma tn 13 kinnistul, on pumbahoone juurde kuuluvate rajatiste aluseks olevad haldusaktid kehtivad. Kohtumenetlustes on peetud kaebaja eduväljavaateid pigem väikeseks ega ole tuvastatud subjektiivsete õiguste rikkumisi. Pumbahoonel, soojussalvestil ja teistel vajalikel rajatistel puudub iseseisvalt mõte ning moodustub üks koostoimiv sõlm. Seega siinkohal kaaluvad üle kolmanda isiku õigused ja avalik huvi kaebaja esitatud otsitud mõjutused.

3-23-1002 väärtusi. Kaebaja ei saa nõuda pumbahoone PT tühistamist või tühisuse tuvastamist mistahes alusel pelgalt põhjusel, et tal on huvi pumbahoone mitterajamise vastu. 3) Pumbahoone püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohustuslik. Kaebaja väidab ekslikult, justkui soojussalvesti oleks hoone. See on rajatis. Kaebaja viited PT-le ning ehitusloale on arusaamatud – ühestki viidatud lausest ei tulene, et soojussalvesti oleks hoone. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas soojussalvesti rajatiseks või hooneks kvalifitseerimine tema subjektiivsetesse õigustesse puutub. Vaideotsuse p-s 7.4. on loogiliselt leitud, et PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel tuleb arvestada ka (planeeringutega) kavandatava hoonestusega. Näiteks kõrvalasuval Tooma tn 14 kinnistul on valmisehitatud hoonestus. Kaebaja väide, justkui Tallinna Linnakantselei esindaja olla vaidemenetluse käigus ärakuulamisel väitnud, et PlanS § 125 lg 5 ei kohaldu, ei ole asjakohane. Ametnik ei öelnud kindlasõnaliselt, et PlanS § 125 lg 5 tingimata kohalduda ei võiks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et ärakuulamisele järgnenud 05.04.2023 vaideotsuse p-s 7.4 on asututud seisukohale, et PT vastab PlanS § 125 lg 5 tingimustele. Kaebaja ei ole selgitanud, millest tuleneb talle õigus nõuda populaarkaebuse esitamise võimalust. Kaebaja saab enda subjektiivseid õigusi kaitsta võrdväärselt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu vaidlustamisel. 4) Pumbahoone PT ei ole vastuolus soojussalvesti PT-ga. Projekteerimistingimused on reeglina konkreetse ehitise põhised. Soojussalvesti PT ja pumbahoone PT on kahe erineva ehitise projekteerimistingimused, mis kehtivad korraga. 5) Kaebaja leiab ekslikult, et PT on õigusvastane, kuna pumbahoone varjab kaebaja kinnistu valgust ja vaadet ning sellest hakkab lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring, samuti mõjutab see kaebaja kinnistu väärtust negatiivselt ning kaasnevad ohud käideldava ammoniaagi tõttu. EhS § 32 p 5 eesmärk on esmajoones vältida ebaproportsionaalset sekkumist naaberkinnistute omanike õigustesse, mida võidakse kavandatava ehitisega või ehitamisega kõige intensiivsemalt riivata. Pädeval asutusel ei ole kohustust igasuguse vastuolu korral jätta projekteerimistingimused andmata. Isik peab oma väiteid projekteerimistingimustega omandiõiguse rikkumise kohta tõendama ning need ei või jääda vaid hüpoteesideks. Riigikohus on lisaks selgitanud, et juhul, kui isikute õiguste riive ulatus selgub alles projekteerimise käigus, ei ole põhjust projekteerimistingimuste andmisest EhS § 32 p 5 alusel keelduda. 6) PT-ga ega ka ehitusloaga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole väitnud, põhistanud ega tõendanud, et pumbahoonet ei saaks nõuetekohaselt projekteerida. Väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus toetab Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamist. Kaebaja jätab eksliku mulje, justkui Lagedi 8 DP järgi oleks Lagedi tee 8 kinnistule Tooma tn 13 kinnistu lähedusse kavandatud büroohooned tavapärases tähenduses. Pumbahoone ei ole ebakonventsionaalne ehitis ning PT järgne ligikaudne kõrgus ega ehitisealune pind (14 m ja 1400 m 2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne. Asjakohane ei ole ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist ning kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise argument ei ole usutav. 7) PT andmise ja vaidlustamise faasis ei saa hüpoteesidele tuginedes väita, et müra hakkab normtaset ületama, nagu ka halduskohus asja nr 3-22-419 otsuse p-s 16.2 märgib. Puutuvalt ammoniaaki on tegemist ehitusprojekti koostamisel lahendatava küsimusega. Erinevalt kaebaja väitest ei reguleeri kemikaaliseaduse § 32 lg 1, milliseid küsimusi lahendatakse projekteerimistingimuste ning milliseid ehitusloa täpsusastmes. Jääb arusaamatuks, milliste müra normtasemete hüpoteetilist ületamist kaebaja silmas peab, arvestades kategooriaid, millele müra normtasemeid

12(26)

3-23-1002 kehtestatakse. Pumbahoone ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et asjakohaseid müranorme ei ületataks ega õigusvastast mürahäiringut ei tekitataks ning projekteerija on vastavad arvutused teinud. Mürataseme ületamist ei näita ka kaebaja esitatud eelprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa seletuskiri. Kaebaja ei ole ära näidanud, miks tuleks eeldada, et pumbahoone hakkab tekitama mistahes õigusvastast mürahäiringut. Pumbahoone on väliskeskkonnast suletud. Lisaks on Lagedi 8 DP-d kehtestades arvestatud, et tegemist on kõrgema müratasemega piirkonnaga. Väide pumbahoonest lähtuvast vibratsioonist on sisustamata. Samuti on tõendamata ammoniaagi tõttu kallineva kindlustuse väide. Arvestada tuleb kõrgendatud avalikku huvi pumbahoone rajamiseks. 8) Pumbahoone PT-d on õiguspäraselt põhjendatud. PT menetluses on kaebaja saanud arvamuse esitada ning TLPA on seisukohtadega mittenõustumist põhjendanud. Täiendavalt on TLPA oma põhjendusi avanud 20.01.2023 kirjas. 9) Uurimispõhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja viitab riskianalüüsi ptk 1.2 lõigule, mis kirjeldab Tooma tn 13 kinnistust läände jäävat territooriumi. Lagedi tee 8 kinnistu asub Tooma tn 13 kinnistust aga idas, mille kohta on riskianalüüsis viidatud detailplaneeringu olemasolule. Riskianalüüsi ptk-s 3 on arvutatud ohuala tsoonid. Oshuala tsoonide enda mõõtmed ei olene Lagedi 8 DP-st (vt majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisa). Ühestki õigusaktist ei tulene, et kaebaja Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate ohuala tsoonide tõttu Lagedi 8 DP-d realiseerida ei saaks. Päästeameti metoodika on mõeldud kemikaaliseaduse § 32 rakendamiseks. Päästeamet on pumbahoone ehitusloa menetluses kooskõlastuse andnud. Samas eksib kaebaja, justkui ta Päästeameti metoodika järgi ohuala tsooni 2 tõttu Lagedi 8 DP-ga ette nähtud hoonestust rajada ei saa. Tsoon 2 ulatub osaliselt Lagedi 8 DP kohasesse krundi pos 1 hoonestusalasse. Tsooni 2 ei või Päästeameti metoodika kohaselt ehitada tõepoolest 3. ja 4. tundlikkuse klassi jäävaid ehitisi ning võib ehitada 1. ja 2. tundlikkuse klassi jäävaid ehitisi. Kaebaja viitab kaubandus-, teenindus-, tööstus- ja laohoonete ehitamise soovile. 3. tundlikkuse klassis on kaubandushooned suletud netopinnaga üle 5000 m2 ja teenindushooned suletud netopinnaga üle 5000 m2. Tööstus- ja laohoonete puhul ei ole konkreetselt määratud tundlikkuse klasse 1. kuni 3. piires. Tsoon 2 katab vaid osa Lagedi 8 DP pos 1 krundist ja hoonestusalast. Lagedi 8 DP on endiselt realiseeritav –võimalik on paigutada ehitised krundil pos 1 väljapoole tsooni 2 ja/või püstitada tsooni 2 piires 1. ja 2. tundlikkuse klassiga ehitisi. 10) Pumbahoonet ei pea ega saa rajada teistele kinnistutele ega maa sisse. Kaebaja heidab asjakohatult ette, et kaalutud ei ole pumbahoone rajamist Tooma tn 14, 16 või 18 kinnistutele või maa sisse. Projekteerimistingimuste menetluses ei toimu ehitise asukohaks oleva kinnistu valimist. Projekteerimistingimuste taotlus on juba konkreetse asukoha (kinnisasja) põhine (EhS § 29 lg 2 p 3). Projekteerimistingimuste menetluses ei toimu nö asukoha eelvalikut (vrd PlanS § 95 lg 7) ehk omavalitsus peab otsustama projekteerimistingimuste andmise taotlusele vastavas asukohas. Ka sisuliselt ei ole alternatiivne paigutus võimalik. Tehniliselt on oluline soojussalvesti ja pumbahoone paiknemine koostootmisjaama kõrval (kuna pumbahoones paiknema hakkava soojuspumbaga kasutatakse ära soojuse ja elektri koostootmise protsessis tekkivate suitsugaaside heitsoojust). Ainuüksi maakatastri aerofotolt on äratuntav, et Tooma tn 13 kinnistu on vastavate objektide rajamiseks kõige optimaalsem asukoht, paiknedes Tooma tn 14 kinnistul asuvale Väo koostootmisjaamale kõige lähemal. Tooma tn 14 13(26)

3-23-1002 kinnistu ehitistest vabale alale (ehk kagunurka) ega Tooma tn 16 või 18 kinnistutele pumbahoonet ja soojussalvestit paigutada ei saa (on liiga kaugel). Tooma tn 14 kinnistul on detailplaneeringuga ette nähtud mahus hooneid rajatud, mistõttu ei ole täiendava hoone rajamine ka kehtiva detailplaneeringu kohaselt võimalik. Tooma tn 14 kinnistul kehtiva Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu põhijoonise kohaselt on krundile pos 1 lubatud ehitada 10 hoonet ning see arv on täis. Tooma tn 16 ja 18 katastriüksusele on sama detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus, mis pumbahoone ja soojussalvesti lahenduse jaoks samuti ei sobi. Kolmas isik on selgitanud, miks vaidlusaluste ehitiste kiire rajamise vastu on ülekaalukas avalik huvi. Kolmandal isikul ei ole võimalik detailplaneeringu muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse järel oodata, eriti pelgalt kaebaja paljasõnaliste etteheidete alusel. Tehniliselt ega majanduslikult ei ole mõeldav pumbahoone ehitamine maa sisse. Soojuse tootmiseks tehtavad kulud peavad olema kaugkütteseaduse § 8 lg 3 p 1 mõttes vajalikud, et neid arvata soojuse piirhinna sisse. 11) Pumbahoone PT väljastas õige organ. Kaebaja väidab ekslikult, et pumbahoone PT pidanuks andma TTKA. PT anti PlanS § 125 lg 5 alusel ning TLPA on pädev neid andma. 12) Kaebaja ei ole põhjendanud, millisele ehitusloa menetluse kontrollieseme nõudele ehitusluba ei vasta (EhS § 42 lg 1). Pädev asutus kontrollib ehitusloa menetluses ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile esitatud nõuetele. EhS seletuskirjas ja kohtupraktikas on selgitatud, et ehitusprojekti peab koostama pädev isik ning omavalitsus kontrollib ehitusprojekti üle formaalselt. Ehitusprojekti on koostanud pädevad isikud ning ehitusprojekti nõuetele mittevastavuse tuvastamiseks ei piisa kaebaja esitatud spekulatiivsetest ja otsitud etteheitetest. 13) Ehitusluba on kooskõlas PT-ga. Pumbahoone ehitusluba, sh ehitise parameetrid vastavad kehtivale PT-le, mida ehitusloa menetluse kontrolliese nõuabki (EhS § 42 lg 1, § 44 p 1). Kaebuses ei ole väidetud vastupidist. Kaebaja väide, justkui PT õigusvastasus toovat automaatselt kaasa ka pumbahoone ehitusloa andmise õigusvastasuse, ei põhine õigusaktidel. 14) Pumbahoone (ehitusluba) ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle ebaproportsionaalseid häiringuid. Naaber peab tõendama või usutavalt põhistama, et ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju. Ehitusluba saab kellegi õigusi rikkuda juhul, kui ta on vastuolus õigusnormiga, millest tuleneb kellegi subjektiivne õigus. Kaebaja esitleb pumbahoone ehitamist enda kui naaberkinnistu omaniku omandiõiguse riivena. Riive on sisustatud tõendamata ja põhjendamata väidetega, justkui pumbahoone tekitaks kaebaja kinnistule õigusvastaseid häiringuid. Kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud enda omandiõiguse rikkumist. Kaebaja ei ole ka ehitusloa menetluses ärakuulamise raames vaevunud väidetavaid häiringuid põhjendama või tõendama. Kaebaja näib arvavat, et ta ei peagi mingeid asjaolusid tõendama. 15) Kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb pumbahoonega kaasnev oht kaebajale käitletava ammoniaagi kontekstis. Pumbahoone ehitusloa andmise eelselt on koostatud riskianalüüs, mille ptk 1.1 kohaselt: „Arvestuslik eeldatav kogus ammoniaaki on 815 x 4 = 3260 kg.“ Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 2 lg 1, § 5 lg 1 ja lisa tabeli 2 rea 35 tähenduses on

14(26)

3-23-1002 seega tegemist ohtliku ehk C-kategooria ettevõtte käitisega (mitte suurõnnetuse ohu ehk B- või A-kategooria ettevõttega). Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ § 2 p 5 kohaselt tuleb ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüsis määrata muu hulgas ohuala. Sama määruse lisas on toodud riskianalüüsi käigus määratavate ohualade parameetrid. Antud juhul on riskianalüüsi ptk-s 3 määratud ohutsoonid. Riskianalüüsi ptk-s 3 on Päästeameti metoodikale tuginevalt märgitud, et käitise territooriumist väljapoole ulatuvate tsoonide 2 ja 3 sisse ei tohi ehitada: „Tsooni 2 (Väga ohtlik ala) puhul: ehitisi, mis kuuluvad tundlikusse klassidesse 3 ja 4. Tsooni 3 (Ohtlik ala) puhul: ehitisi, mis kuuluvad tundlikusse klassi 4.“ Päästeameti metoodikas on välja toodud ka erinevate ehitiste tundlikkuse astmed. Tundlikkuse astmega 3 ja eriti 4 ehitised ei puutu kuidagi Lagedi 8 DPsse. Samuti ei tähenda ohualad, et neis viibimine reaalselt keelatud või ohtlik oleks (vastasel juhul ei saaks neisse üldse midagi ehitada). Päästeameti Põhja päästekeskus on 10.02.2023 pumbahoone ehitusloa menetluses kooskõlastuse andnud. Puutuvalt riskianalüüsi ptk-s 4 toodud ettepanekutesse ohutuse tagamiseks, ei peagi need olema kajastatud ehitusprojekti seletuskirjas (eriti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa seletuskirjas). Tegemist ei ole ehitusloa menetluses lahendatavate küsimustega (nt tuulelipu paigaldamine vms). Arusaamatut päritolu on väide, justkui õnnetusjuhtumi korral hakataks ammoniaaki väliskeskkonda ja sealt kaebaja kinnistule suunama. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud kahtlust, justkui pumbahoone ehitusloa andmisel ei oleks riskianalüüsi arvestatud. Pumbahoone (ega paigaldatavad soojuspumbad), mis sisaldavad ammoniaaki, ei ole maailmas midagi unikaalset ega ohtlikku. Üks kavandatavate seadmete tarnija (GEA) on toonud näite ammoniaaki sisaldavate kompressoritega soojuspumbast Therme Erdingus (maailma suurimas spaas). Soojuspumpade kompressoriruum on otse eemaldatava katusega spaa kõrval, kus on korraga tuhanded külastajad. 16) Kaebaja ei ole ühtegi muud väidetavat õigusvastast häiringut (vaate ja valguse varjamine, müra, kinnistu väärtuse vähenemine) sisuliselt põhjendanud. Allapoole müra normtaset jäävat heli peab isik taluma, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine. Väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus toetab Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamist. 17) Arusaamatu on etteheide, et tegemata olevat uuringud ja analüüsid, sh konkreetselt mürauuringud. Pumbahoone ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et asjakohaseid müranorme ei ületataks ning projekteerija on vastavad arvutused teinud. Sama kinnitab ka ehitusprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa seletuskiri. Halduskohus on haldusasja nr 3-22-419 otsuse p-des 16.2 ja 17 õigesti viidanud, et kaebaja ei saa eeldada, et tema saab oma kinnistut kasutada, aga läheduses asuvatele kinnistutele ei saa ehitiste püstitamist lubada (või saab ainult kaebajale sobivatel tingimustel ja asukohtadesse). Mh ka kaebaja ise tegeleb müra põhjustava tegevusega ning tal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtuks mis tahes mõjutusi. Kaebaja lähtub ekslikust eeldusest, justkui õigusnormide järgimise asemel peab ehitisi kavandama talle meeldivate või mõistlikuna tunduvate kriteeriumite alusel. 18) Pumbahoone Tooma tn 13 kinnistule ehitamise poolt on tehniline ja funktsionaalne loogika ning ülekaalukas avalik huvi, vastu aga vaid kaebaja esitatud tõele mitte vastavad konstruktsioonid konventsionaalse ehitise ohtlikkusest ja 15(26)

3-23-1002 ebaproportsionaalsusest. Lagedi 8 DP on kehtestatud pea 8 a tagasi ning puuduvad märgid, et kaebaja oma kinnistul lähiajal midagi tegelikult arendama hakkaks. Järelikult on tema välja toodud väidetavad ohustsenaariumid ja huvide kahjustamine hüpoteetilised. Kolmas isik on viimase aastaga korduvalt pakkunud kaebajale kompromisslahendusi, sh teinud ettepaneku kaebajale kuuluv kinnistu ära osta. Kaebaja ei ole kolmanda isiku ettepanekuid vastu võtnud. 19) Seega ei ole kaebaja tõendanud, et pumbahoone PT või ehitusluba tema õigusi rikuks. Kaebaja arusaam, justkui iga naaberkinnistul toimuv tegevus tähendab tema subjektiivsete õiguste (omandiõiguse) rikkumist, on vale ja näitab, et kaebaja ei käitu heauskselt või ta ei mõista vahet oma soovide ja õiguste vahel. Niisamuti on vale arusaam, et kaebaja saab esitada konkreritseerimata väiteid häiringutest ja riivetest. Kaebaja ei ole näidanud ära oma õiguste riivet ega rikkumist tema omandis oleva Lagedi tee 8 kinnistu tänast sihtotstarvet ega ka Lagedi 8 DP lahendust silmas pidades. 20) Pumbahoone ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 p-de 1 ja 2 kohaselt on teatud juhul olulise ruumilise mõjuga ehitised 1) suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m3 ja 2) ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja Bkategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid. Pumbahoone ei liigitu Aega B-kategooria (suurõnnetuse ohuga) ehitiseks. Niisamuti ei käidelda seal mürgiseid gaase alates 10 tonnist. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, kuidas pumbahoone määratlemine olulise ruumilise mõjuga ehitisena (mis tingiks teatud juhtudel PlanS-i kohaselt planeeringu koostamise vajaduse) tema subjektiivseid õigusi rikub. 21) Ehitusprojekti ekspertiis ei ole nõutav. EhS § 14 lg 3 p 1 sätestab, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga. Eelnõu 555 SE I lugemise seletuskirjas (lk 31) on märgitud, et „vastuse küsimusele, millised on kõrgendatud riskiga ehitised, annab lõike 4 punkt 1 alusel kehtestatav määrus.“ EhS § 14 lg 4 p 1 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 sätestab olukorrad (ehitised), mille puhul on ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kohustuslik. Kaebaja ei ole välja toonud ja tõele ei vasta, et pumbahoone mõnele niisugusele kriteeriumile vastaks. 22) Keskkonnamõju (eel)hindamine ei olnud nõutav. Kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 lg-le 1 ning järeldab, et tegemata olevat kaebaja arvates nõutav keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Viidatud sätte kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel (püstitamisel) või laiendamisel ning elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Vaidlusaluses pumbahoones ei ole põletusseadet ning soojuspumba maksimaalne soojuse väljundvõimsus on 26 MW (elektriline sisendvõimsus 7,2 MW). Vaidlusalune pumbahoone ei ole Väo koostootmisjaamade osa ega laiendus. Pumbahoones paiknema hakkava soojuspumbaga kasutatakse ära soojuse ja elektri koostootmise protsessis tekkivate suitsugaaside heitsoojust.

16(26)

3-23-1002 23) Pumbahoone PT ega ehitusluba ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneering ei keela Tooma tn 13 kinnistu tootmissuunalist kasutust, kui tegevus sobitub lähiala ettevõtluskeskkonnaga. Pumbahoone sobitub ümberkaudse maakasutusega, k.a nii praeguse olukorra (sh kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu sihtotstarbega), aga ka Lagedi 8 DP järgse ehitusõigusega. Mis puudutab kaebaja viidet Lasnamäe tööstusalade ÜP seletuskirja ptk-s 2.2.4 toodud joonisele 3, milles on näidatud Väo karjääri maakasutuse põhimõtteline lahendus ning samas ptk-s esitatud üldistele linnaehituslikele põhimõtetele, siis kaebaja ei ole välja toonud ühtegi tingimust või põhimõtet, millega pumbahoone projekteerimine või rajamine vastuolus oleks. Kaebaja rõhuasetus on, et Peterburi tee ääres on eelistatud tootmisettevõtted, mille tegevus ei ohusta keskkonda ning pumbahoone kujutavat kaebaja arvates endast keskkonnale ohtu, „kuna isegi ühe ammoniaagi lekke, intensiivsete vibratsioonide või liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju ümbritsevale keskkonnale.“ Tegemist on hüpoteetiliste, sisustamata ning põhistamata või tõendamata häiringutega. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (KeÜS § 5). Pumbahoone ei paikne küll isegi Peterburi tee ääres, ent ei ohusta ka kuidagi keskkonda, vaid pakub keskkonnasäästlikke lahendusi. Kaebaja ei ole tõendanud, et ükski tema väidetud häiring tekiks või oleks tõenäoline. Niisamuti ei ole ei Lasnamäe tööstusalade ÜP maakasutusplaani ega ka seletuskirja ptk-s 2.2.4 toodud joonise 3 järgi Tooma tn 13 kinnistu ette nähtud rohekoridoriks, nagu väidab kaebaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

17(26)

3-23-1002 kuni 30% ja tootmismaa sihtotstarve vähemalt 70% ja kuni 100%, või alternatiivselt 100% mäetööstusmaa sihtotstarve. Krundile pos 1 on kavandatud kuni 45 m ja 16 m kõrgused hooned ja krundile pos 2 kuni 16 m kõrgused hooned. Hoonealune pindala on vastavalt 9000 m2 ja 11 600 m2 . Hetkel on maa sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%.

18(26)

3-23-1002

Eelnevat kokku võttes puudub alus pidada pumbahoone PT tühisteks.

3-23-1002 vastama nüüdisaegsetele linnaruumilistele nõuetele. Vastavast tingimusest lähtuv projekteeritava hoone arhitektuurne üldlahendus, sh vaated, nähtuvad arhitektuurse projekti seletuskirjas (dtl 610 jj). Vastustaja on viidanud, et PT menetluses jõuti järeldusele, et kavandatud pumbahoone ei avalda kaebaja kinnistu osas rohkem mõju kui piirkonnas valitsevad juba olemasolevad mõjud: soojuselektrijaam, lähedal asuv Tallinna ringtee ja kaevandused. PT 3. ptk-st nähtuvalt piirneb Tooma tn 13 kinnistu kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam (dtl 68-69). Tegemist on seega tööstusalaga, sh osaliselt endise, kaebaja kinnistu osas jätkuvalt toimiva karjääri piirkonnaga. Lagedi tee 8 on endiselt 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Ka alal kehtiva Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on see piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või ka 100% mäetööstusmaana. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku hinnanguga, et selles kontekstis ei ole pumbahoone ebakonventsionaalne ehitis ning ei selle kavandatav kõrgus ega ka ehitisealune pind (14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades Lagedi 8 DP järgsete kruntide pos 1 ja 2 hoonete enda oluliselt suuremat mahtu (kõrgused kuni 16 ja 45 m ning pindala kuni 9000 m 2 ja 11 600 m2). Asjakohane ei ole seega ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise väide ei ole sellest tulenevalt põhjendatud.

20(26)

3-23-1002

3-23-1002

3-23-1002 selgitanud, et Lagedi 8 DP põhijoonise järgi on krundi pos 1 suurus 15 518 m 2, aga ohuala tsoon 2 katab nimetatud krundist vaid umbes 3000 m2 ning et krundi pos 1 hoone(te) asukohti on võimalik hoonestusala piires ka nihutada. Seega ei nähtu, et kaebaja ei saaks Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate pumbahoone ohuala tsoonide tõttu Lagedi 8 DP-d realiseerida. Vastustaja on samas kirjas ühtlasi leidnud, et ohuala ulatumine Lagedi tee 8 kinnistule ei ole kaebaja suhtes ülemäära koormava mõjuga (EhS § 44 p 4), arvestades ka avalikku huvi pumbahoone rajamise suhtes (dtl 592).

23(26)

3-23-1002 ega leevendada. Negatiivseid mõjusid, mis ei ole isiku jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada ehk mis ei ole ülemäärased, tuleb isikul taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud.

24(26)

3-23-1002

25(26)

3-23-1002

(allkirjastatud digitaalselt)

26(26)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.