lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1002/23

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1002/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
11 389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1002

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2022 projekteerimistingimuste tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks, 06.04.2023 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks ja 05.08.2024 kasutusloa tühistamiseks Kaebaja (apellant) – X, lepingulised esindajad v-adv Joonas Põder ja v-adv Karl Kask Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – OÜ UTILITAS TALLINNA

ELEKTRIJAAM,

lepinguline esindaja v-adv Sandor Elias

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Avalik kohtuistung 17.09.2025; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kohtutoimikusse võtmata X 26.09.2025 menetlusdokumendi lisad 1–6 ja OÜ UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM 15.10.2025 menetlusdokumendi lisad 1–5.
2.Võtta Tallinna linna veebilehelt kohtuasja materjalide juurde Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu Lisa 7.5 „Tehnovõrgud-soojusvarustus“.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Lubada kaebajal kaebust muuta, täiendades kaebust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.08.2024 kasutusloa nr 2412371/03477 tühistamise nõudega.
4.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-1002 muutmata.
5.Mõista Xlt OÜ UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 6900 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

3-23-1002

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Xle (kaebaja) kuulub aadressil Lagedi tee 8, Tallinn, Harju maakond asuv kinnistu (registriosa nr 413501, sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%, pindala 93 611 m2). Kinnistu külgneb Tooma tn 13 kinnistuga (registriosa nr 1720101, sihtostarve ärimaa, pindala 11 790 m2), mis kuulub OÜ-le UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM (kolmas isik).
2.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 23.08.2006 korraldusega Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu. Kolmas isik esitas 27.01.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse, paludes tunnistada detailplaneeringu Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.04.2021 otsusega detailplaneeringu Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks.
3.TLPA väljastas 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone püstitamiseks (pumbahoone esimene PT), millega anti ehitusõigus ligikaudu 1050 m2 ehitisealusese pinnaga ja 12 m kõrguse pumbahoone rajamiseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) väljastas 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamiseks (soojussalvesti PT), millega anti ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise ehitamiseks.
4.Kaebaja vaidlustas mõlemad projekteerimistingimused Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-22-419). Sama haldusasja juurde liideti ka kaebaja tühistamiskaebus TLPA 21.07.2022 ehitusloale nr 2212271/18607 kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav T4 // Väo tee T3 kinnistutele. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2023 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tegi kindlaks 25.06.2021 pumbahoone esimese PT õigusvastasuse põhjusel, et kaebaja jäeti menetlusse kaasamata, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.
5.TLPA andis 10.11.2022 uued projekteerimistingimused nr 2111802/07236 (olenevalt kontekstist pumbahoone PT või PT) Tooma tn 13 kinnistule ligikaudu 14 m kõrguse ja ligikaudu 1400 m2 ehitisealuse pinnaga pumbahoone püstitamiseks. Kaebaja esitas 20.02.2023 vaide pumbahoone PT tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 05.04.2023 korraldusega nr 310 vaide rahuldamata. TLPA väljastas 2(24)

3-23-1002 06.04.2023 ehitusloa nr 2312271/01803 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone ja mahuti püstitamiseks (olenevalt kontekstist pumbahoone ehitusluba või ehitusluba).

6.TLPA väljastas 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti püstitamiseks TKKA 29.06.2021 soojussalvesti projekteerimistingimuste alusel (soojussalvesti ehitusluba). Kaebaja esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse soojussalvesti ehitusloa tühistamiseks, mille kohus jättis 21.03.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-956 rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses ja vaadati läbi koos käesoleva asjaga 17.09.2025 kohtuistungil.
7.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.05.2023 kaebuse pumbahoone PT tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ja pumbahoone ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Pumbahoone PT on tühine või õigusvastane, sest sealt ei selgu õigused ja kohustused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 mõttes ehk regulatiivne sisu. Projekteerimistingimused peavad sisaldama ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg-s 4 sätestatud andmeid, sh peavad hoone maksimaalne kõrgus ja ehitusalune pind olema konkretiseeritud, sest nende andmete piiritlemata jätmisel kaotavad projekteerimistingimused oma eesmärgi. Lubatud kõrguse ja ehitusaluse pinna ligikaudne määramine muudab haldusakti ebaselgeks. PT tühisus päädib sellega, et ehitusluba tuleb tühistada õigusliku aluse puudumise tõttu. Pumbahoone PT näeb ette Tooma tn 13 kinnistule vaid ühe hoone rajamise. Pumbahoone rajamisega on aga kinnistule rajatud kaks hoonet, sest soojussalvesti PT-ga on samuti lubatud ehitada ehitis, mis vastab kõigile hoone tunnustele EhS § 3 lg 2 mõttes. Pumbahoone PT läheb vastuollu iseendaga ja soojussalvesti PT-ga, kohustused on vastukäivad HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses. PT tugineb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-le 5, mis ei kohaldu, sest projekteerimistingimusi ei saa selle järgi anda olemasoleva hoonestuse vahele rohkem kui ühe hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 kohaldub olemasoleva hoonestuse puhul, mitte kavandatud hoonestusele. Tulevikus tekkiv keskkond ei ole olemasolev keskkond. Isegi kui Lagedi tee 8 kinnistule planeeritud hooneid saaks lugeda olemasolevateks, ei järelduks sellest, et Tooma tn 13 kinnistu jääks olemasoleva hoonestuse vahele, sest Lagedi tee 8 kinnistu on Tooma tn 13 naaberkinnistu vaid ühest küljest ning teistel kinnistutel ei ole hooneid. Projekteerimistingimused on detailplaneeringuga sarnase mõjuga naabri omandiõigusele. Kaebajal on PT vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebaja esitab kaebuse omandiõiguse kaitseks, mitte avalike huvide kaitseks. Kaebajal oli Lagedi tee 8 omandamisel 2018. a-l põhjendatud ootus, et Tooma tn 13 kinnistu detailplaneeringut ei tunnistata kehtetuks eesmärgiga asuda kinnistule õigusvastaselt mahukamaid ja suuremate negatiivsete mõjudega hooneid planeerima ja ehitama. Projekteeritud hoone varjab kaebaja kinnistul valgust, sellest hakkab lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring (kasvõi ainuüksi ehitamise tõttu) ja see hakkab vaateid varjama. Tööstusliku suurhoone ehitamine mõjutab kõigi naaberkinnistute, sh kaebajale kuuluva kinnistu väärtust. Ehitustegevus kaebaja naaberkinnistul riivab tema omandiõigust ja mistahes õigusvastane, ent kehtiv haldusakt, mis sellist ehitustegevust võimaldab, tuleb tühistada. PT ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mida nõuavad EhS § 26 lg 3 p 3 ja § 32 p 2. Pumbahoone PT andmisel ei ole hinnatud, kas pumbahoone ehitusprojekt tegelikult vastab üldplaneeringule. Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu joonisel jääb Tooma tn 13 kinnistu ettevõtlusala, kõrvalotstarbega tootmis- ja laondusettevõtlusala maale. See tähendab, et peamiselt on see ala ette nähtud ettevõtlusalana. Ka üldplaneeringus on põhjendatud, et ettevõtlusalal võivad paikneda erinevad teenindus-, kaubandus-, toitlustus- ja büroohooned. Kõrvalotstarbena 3(24)

3-23-1002 võivad alal paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned, kui need ei avalda negatiivset mõju (lähiala) ettevõtluskeskkonnale. Pumbahoone rajamine avaldab negatiivset mõju kaebaja ettevõtlusele ehk detailplaneeringu elluviimisele, mille tulemusel rajatakse kinnistule büroohooned ja tootmishooned. Lähtuda tuleb Väo karjääri maakasutuse põhimõttelisest lahendusest. Lisaks on ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu p-s 2.2.4. esitatud linnaehituslikud põhimõtted Väo karjääri kohta, mille kohaselt tootmisettevõtetest on eelistatud ettevõtted, mille tegevus ei ohusta keskkonda. On ilmselge, et pumbahoone rajamine kujutab endast keskkonnale ohtu, kuna isegi ühe ammoniaagilekke, intensiivsete vibratsioonide või liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju ümbritsevale keskkonnale. Tallinna linn on näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses tootmisala ja karjääri ala ning ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Üldplaneering ei näe ette tootmise laiendamist Lagedi tee suunas. PT on väljastanud vale haldusorgan ilma õigusliku aluseta ja on sisuliselt õigusvastane. PT väljastajaks oli TLPA, kuid arvestades, et pumbahoone rajamine on avalikes huvides, pidanuks PT väljastama TKKA. Seega on PT formaalselt õigusvastane. PT on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Kaugküttevõrgustiku varustuskindluse puudulikkust, st selle suurendamise vajadust, ei ole vaideotsuses kirjeldatud ega tõendatud. Samuti puuduvad selgitused ja tõendid maagaasi kasutamise asjassepuutuvuse ja selle vähendamise kohta. PT ei ole mõõdukas, sest riivab kaebaja huvisid rohkem, kui saaks õigustatult teenida kellegi kolmanda huvisid. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamise ja ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamise. PT kohaselt pumbahoone rajamisel muutuks eelnev võimatuks, sest pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju. Koostoimes teiste mõjudega riivab see kaebaja õigusi nii intensiivselt, et muudab pumbahoone PT ebaproportsionaalseks. Kaebaja kinnistu detailplaneeringu elluviimist eiratakse. Eelnevalt detailplaneeringuga planeeritule ei olnud kaebaja vastu. Pumbahoonest tulenev müra võib aga muuta kaebaja planeeringu elluviimise võimatuks või ebamõistlikuks või muudavad kindlustuse kallimaks. Vastustajal oli kohustus kaaluda pumbahoonest tuleneva ja ettenähtava müra, vibratsiooni ja ohu mõju kaebaja õigustele olenemata sellest, kas need mõjud saaks ka hilisemas menetluses tuvastada. PT rikub kaebaja subjektiivseid menetlusõigusi. Võrreldes projekteerimistingimuste vaidlustamisega saab detailplaneeringut populaarkaebuse korras vastavalt PlanS §-le 141 vaidlustada. Vale menetlusvormi tõttu jäi kaebaja ilma õigusest esitada populaarkaebus. Pumbahoone ehitusluba on antud tühisele või õigusvastasele PT-le tuginedes. Ehitusloa andmist ei ole piisavalt põhjendatud, eelnevalt ei ole analüüsitud sellest lähtuvaid ohte ega mõjusid, st selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud. Ehitusloaga antakse luba ehitada ka mahuti, mille ehitamise võimalust pumbahoone PT-st ei nähtu. Ehitusluba on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab kaebaja kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks. Pumbahoone kavandamisel ei ole teostatud kõiki olulisi mõjuhinnanguid ega analüüse, mistõttu pole võimalik väita, et sellest lähtuma hakkavad häiringud saaksid jääda seaduse piiridesse, rääkimata proportsionaalsusest. Mh ei ole tehtud keskkonnamõjude analüüsi. Lisaks on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega PlanS § 6 p 13 tähenduses ja pumbahoonel on suur visuaalne mõju ning sellest hakkab lähtuma müra. Veevaba ammoniaak on plahvatusohtlik. Päästeamet ei ole hinnanud, kas kaebaja kinnistu tulevastele hoonetele 4(24)

3-23-1002 võib Tooma tn 13 ladustatav ammoniaak kujutada ohtu. Ehitusloa andmisel ei ole võetud arvesse ohtlike kemikaalide mõju kaebaja kinnistul kavandatud hoonetele.

8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel kaalutlustel. Soojussalvesti ja pumbahoone täiendav tootmisvõimus ühendatakse olemasoleva kaugküttevõrguga. Kaugküttevõrgu osas on 21.07.2022 väljastatud ehitusloa alusel 24.01.2023 väljastatud kasutusluba nr 2312371/00298. Pumbahoone ja soojussalvesti on vajalikud kaugküttevõrgu varustuskindluse suurendamiseks ning maagaasi kasutamise vajaduse vähendamiseks. Eesmärk on tagada Tallinna ja Maardu soojatarbijatele elutähtsa teenuse osutamine nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. 21.06.2022 esitatud uue pumbahoone PT taotluse kohaselt on tehnoloogia muutudes vaja suurendada hoone ehitisealust pinda ja kõrgust. Menetlus viidi läbi avatud menetlusena, kaebaja sai esitada vastuväiteid ja märkusi ning osaleda ka PT eelnõu avalikustamise tulemuste avalikul arutelul ja rääkida seal oma märkustest. Kolmas isik selgitas seisukohti ja põhjendusi. Naaberkinnistul ehitamise tõttu riive esinemiseks peaksid ehitisest või ehitamisest avalduma õiguste riived. Reaalseid mõjutusi, mis võiksid põhjustada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, ei eksisteeri. PT ega ehitusluba ei piira kaebaja kinnistu käsutust ega kasutust. Kaebaja kinnistul asub kaevandus, mida pumbahoone rajamine negatiivselt ei mõjuta. Kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP), milles kavandatu saab ellu viia siis, kui on ammendunud Lagedi tee 8 kinnistule jääv maavara. See suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse ääre eelkõige tootmismaa sihtotstarbele. Võimalik valguse vähenemine kaebaja kinnistule kavandatud büroohoones ei saa tulla kõne alla, kuivõrd kaebaja kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune büroohoone. Vaidlusalane ala jääb Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohase tootmisala ettevõtlusala kõrvalotstarbega (T+B) ja ettevõtlusala tootmisala kõrvalotstarbega (B+T) piirile. Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam. Lagedi tee 8 kinnistust ida poole jääb Tallinna ringtee. Vaidlusalane ala (Tooma tn 13 kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv) jääb sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale ülemineku alale. Alal on palju mõjusid ja häiringuid põhjustavaid objekte nagu Väo soojuselektrijaam, Tallinna ringtee ning karjäärid. Arvestades Lagedi 8 DP krundile kavandatud büroohoone osa tagasiastet ja hoonete võimalikku paiknemist, jääb Tooma tn 13 pumbahoone kõrvale Lagedi tee 8 kinnistule kavandatud tootmishoone otstarbe osakaal. PT on üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringus ega selle juurde kuuluvates dokumentides ei ole välistatud Tooma tn 13 kinnistu kasutust selliselt, nagu vaidlustatud PT ette näevad. Juba KSH aruandes on koostootmisjaama eesmärgiks hoida Tallinna linna elanikkonna poolt tarbitava kaugküttesoojuse hind konkurentsivõimeline ning seda eesmärki toetavad ka vaidlusalused haldusaktid (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-23-956). Lagedi 8 DP koostamisel on arvestatud piirkondliku eripäraga. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 57 kohaselt jäävad tootmise maa-alad V mürakategooriasse. Vaidlusaluse ala läheduses puuduvad elamud, mistõttu puudub Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt mürakategooria piirang. AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutusele, mistõttu ei saa AÕKS kohaselt vastata büroohoone otstarve ühiskondlike hoonete maa-alade piirväärtusele. Pumbahoone rajamisel tuleb nagunii järgida müranõudeid ning puudub vajadus müra modelleerimiseks. Samuti puuduvad nii olemasoleva kui ka kavandatud hoonestuse mõistes objektid, mille suhtes müramõõtmisi teostada. AÕKS § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei leviks 5(24)

3-23-1002 normtaset ületavat müra. Tõendatud ei ole, et pumbahoonest avalduks piirmäära ületavat müra. Olemasolevalt puudub piirkonnal väärtus. Kaebaja kinnistul on vett täis kaevandus ning piirkondlik ümbrus ei ole kutsuv. Kaebuses tuginetakse umbmäärasele tuleviku kinnistu väärtusele, mida pole võimalik objektiivselt hinnata ning kaebuses pole väärtusega seonduvat tõendatud. Arvestades piirkonna praegust seisukorda, luuakse Tooma tn 13 kinnistu arendamisega alale esimene korrastatus ning sisuliselt algab ala arendamine, mis loob alale väärtust juurde. Kaebaja on haldusmenetlustes esitanud hüpoteetilisi otsitud ohtusid. Iga hoone ja rajatis võib kujutada endast ohtu, kui ei järgita ehitamisele ja käitlemisele seatud ohutusnõudeid või puhkeb sõda. Kohtus vaidlustatav õiguste riive ei pea olema intensiivne, kuid haldusakti tühistamiseks piisav ei ole mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks kahjustada vaid teoreetiliselt. Ainsa kaebusest tuleneva aktsepteeritava ohuna on pumbahoones kasutatav ammoniaak, kuid seda pole haldusmenetluses ignoreeritud. Tulenevalt hoone ohtlikkusest on ehitusloa menetluses esitatud riskianalüüs. Päästeameti kooskõlastuse metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ei näita, et kaebaja kinnistul muutuks detailplaneering realiseerimatuks. Teise ohutsooni võib ehitada ehitisi, mille tundlikkusaste on 1 või 2, kolmandasse ohutsooni aga ehitisi, mille tundlikkusaste on 1, 2 või 3. Metoodika kohaselt võib teise tsooni ehitada büroohooned, kus on töökohti rohkem kui 100 inimesele või kõrgem kui 3 korrust. Seega on Lagedi 8 DP hoolimata ohualast elluviidav. PlanS § 125 lg 5 ei anna subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Seega kaitstakse projekteerimistingimusi ja ehitusluba nn populaarkaebuste eest. Detailplaneeringu koostamise kohustusest ei teki kaebajale subjektiivset õigust keelata naaberkinnistul ehitustegevus. Kaebajale on võimaldatud oma seisukohta avaldada nii PT kui ka ehitusloa menetluses. Detailplaneeringu menetlus ei saaks anda kaebajale rohkem menetluslikke õigusi. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks saab olla vaid see, kui kavandatav ehitis võib riivata isiku õigusi ülemäära. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad, tuleb kaebajal taluda. Igal kinnisasjal on prioriteetsed selle omaniku huvid. Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringus on antud Tooma tn 15 kinnistule ehitusõigus kolme kuni 15 m kõrguse äriotstarbelise hoone ehitamiseks. Tooma tn 13 kinnistust põhja poole jäävatele kinnistutele on antud ehitusõigus Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneeringuga, mis lubab Tooma tn 11 kinnistule ehitada ühe 14 m kõrguse tootmis- ja ärihoone ja ühe kuni 50 m kõrguse tootmis- ja ärihoone. Tooma tn 13 kinnistust ida poole jääb kaebajale kuuluv kinnistu, mille ehitusõigus on määratud Lagedi tee 8 ja lähiala detailplaneeringuga. Seega on väär väide, et piirkonnas puudub olemasolev hoonestus. Koosmõjus olemasoleva hoonestusega Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul ja kehtivate detailplaneeringutega naaberkinnistutel, on võimalik selgelt piiritleda piirkondlik hoonestuslaad ja linnaruumiline keskkond, et kaaluda projekteerimistingimuste andmist lähtudes PlanS § 125 lg 5 eesmärgist. Pole vaidlust, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneering annab projekteerimistingimuste kohaldamiseks piisavad ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning pumbahoone ehitamine pole üldplaneeringuga vastuolus. Seega sobitub pumbahoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega mahuliselt piirkonna hoonestuslaadi. Soojussalvesti ei ole hoone. See on küll väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, kuid soojussalvestiga seonduvat tuleb vaadelda laiemalt. Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis (kood 23022). Asjaolu, et seoses välispiirete ja katusega tekib siseruum, ei tee soojussalvestist hoonet. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb 6(24)

3-23-1002 arvesse võtta ka nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi. Soojussalvesti ülesanne on kaitsta kaugküttepiirkondade tarbeks hoitavat sooja vett välismõjude eest. Ehitisealuse pinna ja kõrguse ligikaudsus PT-s ei tähenda piirangute puudumist. Vastuolu ei eksisteeri, kui nt tehnilistest olemustest tingitult on kõrgus 14,1 m. Väheoluline kõrvalekalle ei tingi ehitusloast keeldumist EhS § 44 p 1 mõttes. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on planeeritud hoone ehitisealuseks pinnaks 1310 m2 ning kõrguseks 14 m. Ehitusloa menetlus on olnud põhjalik ning ehitusprojekt järgib kehtivat ehitusõigust. Vastustaja on pumbahoone ohtlikkust hinnanud ning esitanud kaebajale põhjendused. Kuigi pumbahoone puhul on tegu ohtliku ehitisega, on ehitusloa menetluses jõutud järeldusele, et sellest ei avaldu kaebajale üleliia koormavat negatiivset mõju ega riku kaebaja õigusi.

9.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõttes järgmistel põhjendustel. Kaebaja kujutab konventsionaalsete mõõtudega pumbahoone püstitamist millegi ebaproportsionaalsena. Pumbahoone kõrvale on kaebaja enda kinnistule detailplaneeringuga ette nähtud 70–100% tootmismaa või 100% mäetööstusmaa sihtotstarbega krundid ning antud ehitusõigus märksa kõrgemate ja suurema pindalaga hoonete rajamiseks. Pumbahoone riskianalüüsi järgsed ohuala tsoonid välistaks Päästeameti metoodika järgi vaid teatud tundlikkuse astmega ehitiste rajamise, mis ei puutu kaebaja kinnistul kehtivasse detailplaneeringusse. PT ei ole õigusvastane ega tühine ehitisealuse pinna ja kõrguse määramise osas. Kohtupraktikas on rõhutatud, et EhS § 26 lg 4 tingimused tuleb projekteerimistingimustes ette näha vaid asjakohasel juhul (nende määramine pole kohustuslik) ning omavalitsusel on avar kaalutlusruum otsustamaks, millises ulatuses ja kuidas neid tingimusi projekteerimistingimustes käsitleda. Pumbahoone ehitusloa järgne ehitisealune pind ega kõrgus ei ületa pumbahoone PT-s ligikaudsena märgitud väärtusi. Pumbahoone püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Kaebaja väidab ekslikult, justkui soojussalvesti oleks hoone. See on rajatis. Pumbahoone PT ei ole vastuolus soojussalvesti PT-ga. Kaebaja ei ole selgitanud, millest tuleneb talle õigus nõuda populaarkaebuse esitamise võimalust. Kaebaja saab enda subjektiivseid õigusi kaitsta võrdväärselt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu vaidlustamisel. EhS § 32 p 5 eesmärk on esmajoones vältida ebaproportsionaalset sekkumist naaberkinnistute omanike õigustesse, mida võidakse kavandatava ehitisega või ehitamisega kõige intensiivsemalt riivata. Pädeval asutusel ei ole kohustust igasuguse vastuolu korral jätta projekteerimistingimusi andmata. PT-ga ega ka ehitusloaga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus toetab Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamist. Pumbahoone ei ole ebakonventsionaalne ehitis ning PT järgne ligikaudne kõrgus ega ehitisealune pind (14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne. Asjakohane ei ole ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist ning kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise argument ei ole usutav. PT andmise ja vaidlustamise faasis ei saa hüpoteesidele tuginedes väita, et müra hakkab normtaset ületama, ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et asjakohaseid müranorme ei ületataks ega õigusvastast mürahäiringut ei tekitataks. Pumbahoone on väliskeskkonnast suletud. Lisaks on Lagedi 8 DP-d kehtestades arvestatud, et tegemist on kõrgema müratasemega piirkonnaga. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kaebaja ei saaks Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate ohuala tsoonide tõttu realiseerida Lagedi 8 DP-d. Päästeameti metoodika on mõeldud kemikaaliseaduse (KemS) § 32 rakendamiseks. Päästeamet on pumbahoone ehitusloa menetluses kooskõlastuse andnud. 7(24)

3-23-1002

10.Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Tooma tn 13 kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt B+T juhtotstarbega ehk ettevõtlusalale, millel on tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Piirnev ala on aga T+B juhtotstarbega ehk tootmisala, millel on ettevõtlusala kõrvalotstarve. Tooma tn 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering. Kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu osas kehtib Lagedi 8 DP. Selle põhijoonise (dtl 660) ja seletuskirja ptk 4.1.5 (dtl 37 jj) kohaselt on Tooma tn 13 kinnistuga külgnevatele kruntidele pos 1 ja pos 2 ette nähtud ärimaa sihtotstarve kuni 30% ja tootmismaa sihtotstarve vähemalt 70% ja kuni 100% või alternatiivselt 100% mäetööstusmaa sihtotstarve. Krundile pos 1 on kavandatud kuni 45 m ja 16 m kõrgused hooned ja krundile pos 2 kuni 16 m kõrgused hooned. Hoonealune pindala on vastavalt 9000 m2 ja 11 600 m2. Hetkel on maa sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%. Kaebaja peab pumbahoone PT HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühisteks seetõttu, et hoone kõrgus ja pindala määratletakse ligikaudsete väärtustena ning need lähevad vastuollu nii iseendaga kui ka soojussalvesti PT-ga. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sel alusel saab haldusakti tühisuse kaasa tuua üksnes haldusakti ilmselge oluline ebaselgus või tingimuste täitmise võimatus. Ligikaudsete väärtuste määramine ei ole muutnud haldusakti ilmselt ebaselgeks ega selle täitmist võimatuks. Sellele viitab kaudselt asjaolu, et pumbahoone PT alusel on antud ehitusluba, mille järgne ehitisealune pind ega ka kõrgus ei ületa pumbahoone PT-s ligikaudsena märgitud väärtusi. Tühisust ei nähtu ka HMS 63 lg 2 p 3 alusel. Projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus on kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 28 lg 1). Puudub vaidlus, et praegusel juhul on pumbahoone PT väljastatud Tallinna linna nimel. Nagu on selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 29.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-419 (p 16.2), ei ole alust pidada projekteerimistingimusi tühiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel isegi siis, kui sisesuhtes oleks pidanud need Tallinna linna nimel TLPA asemel väljastama TKKA. Pealegi on PT 2. ptk-s viidatud Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 34 lg-le 1, mis näeb ette, et PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud projekteerimistingimusi annab TLPA. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine kõnealuses küsimuses. Kaebaja väide pumbahoone PT tühisusest (aga ka õigusvastasusest) tulenevalt selle ilmsest vastuolust soojussalvesti PT-ga või ka vaidlustatud PT endaga ei ole põhjendatud. Soojussalvesti ja pumbahoone PT-d ei ole ilmses vastuolus. Soojussalvesti ei ole hoone, vaid rajatis ja sellisena on seda pumbahoone PT-s ka käsitletud. Kohus jagab Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-22-419 esitatud seisukohta, et soojussalvestil puuduvad hoonele omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2). Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis, mis on mõeldud talletama suures koguses sooja vett, teenindamaks teisi kaugkütteseadmeid. Tegemist on kaugküttevõrgu ühe osisega, mille mõtteks on tagada elanikkonnale soojuse tootmine ja jaotamine. Seega kavandatakse Tooma tn 13 kinnistule vaid üks hoone ja seda teenindavad rajatised. Kuna soojussalvesti ei ole käsitatav hoone, vaid rajatisena, ei nähtu kaebaja väidetud vastuolu ja kahe hoone rajamist kinnistule, veelgi vähem tühisust kaasa toovat ilmset vastuolu. Pumbahoone PT-d ei muuda tühiseks ka see, et kaebaja arvates tulnuks pumbahoone kavandamiseks koostada detailplaneering. Küsimus sellest, kas ehitise kavandamiseks oli põhjendatud anda projekteerimistingimused, saab kõne alla tulla tühistamisnõude lahendamisel. 8(24)

3-23-1002 Kaebaja subjektiivset õigust ei saa eraldiseisvalt rikkuda see, kas projekteerimistingimuste andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et PlanS § 125 lg-st 5 ei võrsu kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõiguse küsimust puudutavad tingimused oleksid projekteerimistingimuste asemel otsustatud detailplaneeringuga. Kohtule ei nähtu, et üksnes detailplaneeringu koostamise asemel PT andmine oleks praegusel juhul halvendanud kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi ja huve, sest ka projekteerimistingimuste andmise menetluses on isikul õigus olla menetlusse kaasatud ja avaldada oma arvamust ning õigus põhjendatud huvide kaalumisele (vt RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p 22). Vale menetlusliigi valik saaks kaebaja õiguste rikkumise kaasa tuua eelkõige juhul, kui ta jäi seetõttu ilma enda menetluslikest õigustest või kui PT väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (samas, p-d 20–24). Selliste menetluslike õiguste rikkumist kaebaja praegusel juhul ei väida. Kaebaja ei ole esile toonud ja ka kohtule ei nähtu, et kaebajat poleks PT menetlusse kaasatud või ta poleks saanud enda seisukohti avaldada. Pumbahoone PT ptk-s 3.1 on kirjeldatud PT avalikku väljapanekut ja PT eelnõu avalikustamise tulemuste arutelu ning välja on toodud ka põhjendused vastuseks kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud seisukohtadele (dtl 69). Ka on kaebaja seisukohtadega mittenõustumist põhjendatud TLPA 20.01.2023 kirjas nr 4-1/2198-6 (dtl 76– 77). Kaebaja pole ka ära näidanud, et pumbahoone PT väljastamisega oleks rikutud mõnda teda kaitsvat materiaalõiguse sätet, mida poleks rikutud, kui pumbahoone PT-ga lahendatud küsimus oleks lahendatud detailplaneeringuga. PlanS § 125 lg 5 ei anna isikule eraldiseisvat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Võimalus esitada populaarkaebus ei ole selliseks menetluslikuks õiguseks, millest ilmajäämine iseenesest oleks käsitatav kaebaja õiguste rikkumisena. Kaebaja väited enda õiguste riive kohta ei ole põhjendatud ega anna alust järelduseks, et vaidlusaluse PT alusel kavandatav pumbahoone võiks ülemääraselt riivata tema õigusi EhS § 32 p 5 mõttes. Isikul ei ole subjektiivset õigust olemasoleva keskkonna säilimiseks. Kaebajal kui naaberkinnistu omanikul on õigus sellele, et kavandatavast ehitisest tulenevad mõjutused tema kinnistule või seal toimuvale tegevusele ei oleks ülemäärased. Kaebaja ei ole ära näidanud intensiivset omandiõiguse rikkumist, esitatud väited on jäänud oletuslikeks. Naaberkinnistule pumbahoone ehitamisest ei saa automaatselt järeldada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. PT-s on seatud tingimuseks, et hoone peab vastama nüüdisaegsetele linnaruumilistele nõuetele. Vastavast tingimusest lähtuv projekteeritava hoone arhitektuurne üldlahendus, sh vaated, nähtuvad arhitektuurse projekti seletuskirjast (dtl 610 jj). Vastustaja on viidanud, et PT menetluses jõuti järeldusele, et kavandatud pumbahoone ei avalda kaebaja kinnistule rohkem mõju kui piirkonnas valitsevad juba olemasolevad mõjud: soojuselektrijaam, lähedal asuv Tallinna ringtee ja kaevandused. PT 3. ptk-st nähtuvalt piirneb Tooma tn 13 kinnistu kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam (dtl 68–69). Tegemist on seega tööstusalaga, sh osaliselt endise, kaebaja kinnistu osas jätkuvalt toimiva karjääri piirkonnaga. Lagedi tee 8 on endiselt 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Ka alal kehtiva Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on see piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% 9(24)

3-23-1002 ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või ka 100% mäetööstusmaana. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku hinnanguga, et selles kontekstis ei ole pumbahoone ebakonventsionaalne ehitis ning ei selle kavandatav kõrgus ega ka ehitisealune pind (14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades Lagedi 8 DP järgsete kruntide pos 1 ja 2 hoonete enda oluliselt suuremat mahtu (kõrgused kuni 16 ja 45 m ning pindala kuni 9000 m2 ja 11 600 m2). Asjakohane ei ole seega ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise väide ei ole sellest tulenevalt põhjendatud. Samuti ei nähtu, et olemasoleva tööstusala piirkonda pumbahoone püstitamine riivaks muul moel intensiivselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja Lagedi tee 8 kinnistu pindala on 93 611 m 2 ning seal asub lubjakivikarjäär. PT alusel pumbahoone püstitamise tõttu ei ole kaebajal takistatud enda kinnistu sihtotstarbelise (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kasutamise jätkamine. Kaebaja kinnistu osas kehtiv Lagedi 8 DP on kehtestatud aastal 2015. Kaebaja ei saa väita, et Lagedi 8 DP kehtestamise järel ja olukorras, kus kinnistul ei ole ca 8,5 aasta jooksul asutud detailplaneeringus ette nähtud hoonestust realiseerima, ei tohi ümbruskonnas toimuda ühtegi muutust, mida tuleks Lagedi 8 DP realiseerima asumisel arvestada. Kohtule ei nähtu, et pumbahoone takistaks Lagedi 8 DP elluviidavust kaebaja kinnistul või tooks kaebaja jaoks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ka juhul, kui kaebaja rajab oma kinnistule kavandatud hoonestuse. Nagu eelnevalt märgitud, on Lagedi 8 DP järgi vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või 100% mäetööstusmaana. Seega on Lagedi 8 DP järgi võimalik Tooma tn 13 kinnistuga piirnevatele kruntidele võimalik kavandada maksimaalselt 30% äri otstarbel ja vähemalt 70% tootmise otstarbel kasutatav hoone. Vastustaja selgitab õigesti, et detailplaneering suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse ääre seega eelkõige tootmismaa sihtotstarbele, kusjuures see võimaldab ainult pos 1 põhjapoolsesse osasse kavandada 14-korruselise kontorihoone ja sellegi kavandamisel tuleb täita maksimaalselt 30% äri- ja vähemalt 70% tootmismaa tingimus krundi sihtotstarbele. Vaidlusalune pumbahoone jääb detailplaneeringu krundile kavandatud büroohoone osast ühtlasi tagasiastesse. Kaebaja väide, et pumbahoone rajamisel muutuks detailplaneeringu realiseerimine võimatuks põhjusel, et pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon (sh ehitamisel) ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju (sh valguse ja vaadete varjamine), ei ole põhjendatud ega muuda pumbahoone PT-d ega ehitusluba ebaproportsionaalseteks. Samuti ei nähtu uurimispõhimõtte rikkumist. Müra osas on pumbahoone PT ptk-s 3.1 selgitatud, et tegemist on küsimusega, mis lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega. Kaebajal puudub alus hüpoteesidele tuginedes väita, et pumbahoonest tulenev müra hakkab normtaset ületama. Samuti puudub tal õigus nõuda, et müra konkreetses piirkonnas üldse ei suureneks. Kolmandal isikul on kohustus kehtivaid müranorme järgida ja õigusvastast mürahäiringut mitte tekitada ning kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on pumbahoone ehitusprojekti koostamisel sellega arvestatud. Eirata ei saa, et hetkel on tegu toimiva karjääri piirkonnaga, mille läheduses (Tooma tn 14) asub lisaks juba praegu energiatootmise kompleks. Vastustaja on näidanud, et Lagedi 8 DP koostamisel on vastava piirkondliku eripäraga, sh piirkondlike müraobjektidega arvestatud, mistõttu kehtestati nõue kasutada detailplaneeringu elluviimisel kõrgendatud müraisolatsiooniga piirdekonstruktsioone ning rõhutati, et arvestada tuleb heliisolatsiooninõuetega. Kaebajal tuleb detailplaneeringu elluviimisel seega nagunii arvestada piirkondlikult kõrgema mürafooniga ja võtta kasutusele vastavad meetmed hoolimata sellest, kas Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajatakse või mitte. Samuti on vastustaja ja kolmas isik osundanud põhjendatult asjaolule, et kuivõrd Lagedi 8 DP Tooma tn 10(24)

3-23-1002 13 kinnistu poolne äär on eelkõige tootmismaa otstarbeline, jääb see AÕKS § 57 kohaselt V mürakategooriasse, millele keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisa 1 mürataseme piiranguid ei sätesta ning arvestades kaebaja kinnistul hoonete kavandamisele ettenähtud nõudeid, ei ületataks detailplaneeringu elluviimisel mürapiirväärtusi. Seega ei ole põhjendatud väide, et pumbahoone lisandumine võiks sedavõrd kasvatada piirkondlikku müra ja tingida sedavõrd suuri lisakulutusi mh seoses töötervishoiu nõuetega, et projekti elluviimine muutub kaebaja jaoks majandusliku ebaotstarbekuse tõttu raskendatuks või võimatuks ja seega saaks tema omandiõigus ülemäära kahjustada. Kaebaja väide seoses pumbahoonest lähtuva, sh ehitusaegse vibratsiooni tekkimisega on täielikult põhjendamata. Seejuures on kaebaja enda omandiõiguse riivet sisustanud eelkõige läbi soovitava ehitustegevuse, millega eelduslikult kaasneb samuti ehitusaegne vibratsioon. Kaebajal puudub õigus nõuda, et naaberkinnistult ei lähtuks mistahes mõjutust, sh ehitusaegset vibratsiooni vm ehitamisega seotud mõjutust. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et tema kinnistult avanev vaade üldse ei halveneks. Seejuures märgib vastustaja õigesti, et piirkonnal puudub selline väärtus, et saaks rääkida vaate halvenemisest. Kaebaja on viidanud ka valguse vähenemisele, ent tema enda kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune büroohoone, samas kui pumbahoone puhul on nii lubatud kui ka projekteeritud kõrguseks 14 m. Lisaks on vastustaja õigesti selgitanud, et büroohoonele või tootmishoonele ei kehti insolatsiooni tagamise nõuded nagu eluruumidele ning hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Samuti on vastustaja asjakohaselt viidanud asjaolule, et varasemalt Tooma tn 13 kinnistul kehtinud ehitusõiguse (ehitusõigus Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu kohaselt) alusel oli õigus sinna rajada kuni 15 m kõrgune hoone. Kaebaja on märkinud, et varasema lahenduse vastu ta ei olnud. Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja väide seoses ammoniaagiohu tõttu kallineva kindlustusega. Kohus nõustub seejuures kolmanda isiku käsitusega, et ettevõtlus- ja tootmisalal ei saa sellist vastuväidet põhimõtteliselt naaberkinnistu ehitustegevusele esitada, kuna vastasel juhul võiks väita, et naaberkinnistutele ei tohigi midagi ehitada. Kaebaja tõstatatud ammoniaagiga seonduvate ohtudega arvestamise osas on tegemist ehitusprojekti koostamisel lahendatava küsimusega, mis ei ole PT vaidlustamisel asjakohane. Kaebaja väidetud konkreetseid negatiivseid mõjusid tuli seega hinnata ehitusloa andmise menetluses ja selle raames otsustada, kas ehitusprojektiga kavandatav ehitis on ohutu, viies läbi vajalikud analüüsid. Projekteerimistingimustega määratakse üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätestata kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad olema detailselt lahendatud juba PT väljastamise ajaks. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4). Etteruttavalt saab selles osas märkida, et samas nähtub asja materjalidest, et vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse menetluses (vt dtl 591), nagu ka käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et haldusmenetluses on arvestatud, et ammoniaagi kasutamise tõttu on tegu ohtliku (C-kategooria) ettevõttega ja mööndud teatavat negatiivset mõju kaebajale seoses pumbahoone ehitamisega, mistõttu on ehitusloa menetluses koostatud riskianalüüs ning välja toodud vastavad ohutsoonid, teostatud ohtude hindamine lähedalasuvatele kinnistutele ja esitatud võimalikud meetmed ohu minimaliseerimiseks (Firetek OÜ koostatud riskianalüüs „Tooma tn 13 kinnistu projekti realiseerimisest tingitud ohtude hindamine lähedal asuvatele 11(24)

3-23-1002 kinnistutele ning ülevaade võimalikest kompensatsioonimeetmetest ohu minimeerimiseks,“ dtl 1100 jj). Õige on kolmanda isiku osundus, et riskianalüüsi eesmärgiks on kirjeldada käitisest endast tulenevaid ohte, mis ei olene otseselt Lagedi 8 DP ehitusõigusest. Samas on riskianalüüsi p 1.2 kohaselt lähiümbruse kirjeldamisel Tooma tn 13 kinnistu idaosa puhul arvestatud ka detailplaneeringu olemasoluga. Riskianalüüs ei kinnita kaebaja väiteid, justkui Lagedi tee 8 kinnistule avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht. Vastustaja on viidanud, et riskianalüüsis toodust nähtuvalt on tulenevalt planeeritud hoones kasutatava aine ohtlikkusest oluline arvestada meetmetega, mis on suunatud suurõnnetuse vältimisele ning selle toimumise korral tagajärgede vähendamisele. Võimaliku õnnetuse korral tekkiva ohuala vähendamise seisukohalt on oluline, et õnnetuse toimumise hetkel ammoniaagi olemasoluga seadmete ruum oleks suletud. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mille järgimine tagab ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi projekteerimis- ja ehitusnormi rikkumist väitnud ega tõendanud. Riskianalüüsi ptk-s 3 arvutatud ohuala tsoonidest, mis iseenesest kaebaja kinnistule kitsendusi ei sea ja mille järgi eriti ohtlik ala (tsoon 1) Lagedi tee 8 kinnistule ei ulatu, väga ohtlik ala (tsoon 2) ulatub osaliselt Lagedi 8 DP kohase krundi pos 1 hoonestusalasse ning ohtlik ala (tsoon 3) on suuremas ulatuses ka Lagedi tee 8 kinnistul (vt ka dtl 1119), ei nähtu, et need muudaksid Lagedi 8 DP realiseerimise võimatuks. Kaebaja ei ole näidanud, et arvestades nii ohuala tsooni 2 ulatust Lagedi 8 DP pos 1 krundile ja hoonestusalale, Lagedi 8 DP-ga lubatud suurimat hoonestusala pinda kui ka Lagedi 8 DP pos 1 krundi enda suurust, ei oleks detailplaneeringu realiseerimine võimalik. Vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse menetluses selgitanud, et Lagedi 8 DP põhijoonise järgi on krundi pos 1 suurus 15 518 m 2, aga ohuala tsoon 2 katab nimetatud krundist vaid umbes 3000 m2 ning krundi pos 1 hoone(te) asukohti on võimalik hoonestusala piires ka nihutada. Seega ei nähtu, et kaebaja ei saaks Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate pumbahoone ohuala tsoonide tõttu Lagedi 8 DP-d realiseerida. Vastustaja on samas kirjas ühtlasi leidnud, et ohuala ulatumine Lagedi tee 8 kinnistule ei ole kaebaja suhtes ülemäära koormava mõjuga (EhS § 44 p 4), arvestades ka avalikku huvi pumbahoone rajamise suhtes (dtl 592). Kaebaja väited PT vastuolust üldplaneeringuga, sh väited Tooma tn 13 kinnistule rohekoridori nõude sätestamisest, ei ole põhjendatud. Nagu vastustajagi on selgitanud, jäävad nii Tooma tn 13 kui ka Lagedi tee 8 küll ettevõtlusalale tootmisala kõrvalotstarbega (B+T), kuid neist lääne poole jääb juba tootmisala. Tooma tn 13 kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv jäävad seega sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale ülemineku alale. Juhtotstarbele vastav kasutus peab olema valdav, mitte täielik, ning Tooma tn 13 kinnistu moodustab väikese osa B+T juhtotstarbega alast. Vastustaja on selgitanud, et eelkõige on tegu tööstusettevõtete alaga, mis on mõeldud põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele ning ettevõtlus on mõeldud kehtivate planeeringute kohaselt kas kõrvalotstarbena või Tallinna ringtee poolsesse äärde. Ka Lagedi tee 8 kinnistule on Tooma tn 13 kinnistu poolsesse külge lubatud kavandada maksimaalselt 30% ärisihtotstarvet, ülejäänud osas aga tootmismaa sihtotstarbelist kasutust. Seega on kasutusotstarve suunatud siiski eelkõige tootmisele ning Tooma tn 13 kinnistule tootmissuunitlusega ehitiste rajamine ei ole kuidagi vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, kui tegevus sobitub lähiala ettevõtluskeskkonnaga. Kaebaja ei ole põhjendanud, et Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamine kujutaks endast ettevõtluskeskkonnale negatiivset mõju. Üldplaneeringu maakasutusplaani järgi ei ole Tooma tn 13 kinnistu ette nähtud toimima rohekoridorist puhvrina ettevõtlusala ja karjääriala vahel. Vastustaja on õigesti viidanud, et Lasnamäe tööstusalade rohevõrgustiku joonis ega maakasutusplaan (vt dtl 1605–1606) ei sätesta alale rohekoridori nõuet. Kaebaja ei ole ära näidanud muid Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu tingimusi, mis oleks mõeldud kaitsma tema huve või õigusi, et ta saaks neile tugineda. 12(24)

3-23-1002 Projekteerimistingimusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja ei kaalunud, kas hoonet oleks saanud kavandada teisele kinnistule või maa sisse. Kaebuses esitatud väidetest ja tõenditest ei järeldu, et kavandatud kujul hoone tooks kaasa kaebaja õiguste ülemäärase riive, mille tõttu tulnuks otsida teistsuguseid lahendusi. Kokkuvõttes ei ole kaebaja ära näidanud, et pumbahoone PT andmisega oleks riivatud tema omandiõigust või ülemäära kahjustatud tema huve. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja tugineda eraldiseisvalt ka PlanS § 125 lg 5 rikkumisele. Kaebaja peab ehitusluba enda subjektiivseid õigusi riivavaks ka põhjusel, et pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab tema kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks. Kaebaja ei väida, et ehitusluba ei oleks kooskõlas PT-ga. Kaebaja väidetud pumbahoone PT õigusvastasus ei puutu pumbahoone ehitusloa õiguspärasusse. Vastavalt EhS § 44 p-le 4 saab ehitusloa andmisest keeldumise aluseks olla püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Negatiivseid mõjusid, mis ei ole isiku jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada ehk mis ei ole ülemäärased, tuleb isikul taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Eelnevalt esitatud põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja väited pumbahoonest avalduvatest intensiivsetest häiringutest tõendatud ega usutavalt põhistatud. Pumbahoone ehitusloa andmise eelselt on koostatud riskianalüüs, mis ei kinnita, justkui Lagedi tee 8 kinnistule avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht, mis Lagedi 8 DP realiseerimist takistaks. Kolmas isik rõhutab asjakohaselt, et pumbahoone ehitusluba on antud eelprojekti staadiumis, millises ei pea lahendama kõikvõimalikke küsimusi. Ehitusloa andmine eelprojekti staadiumis on lubatav (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, § 13 lg 1) ja seda saab hiljem põhiprojekti ja tööprojekti staadiumites täiendada (määruse § 8 lg 1). Puudub põhjus kahtluseks, et pumbahoone ehitusloa andmisel ei arvestatud riskianalüüsi. Juhul, kui ehitama asudes peaks siiski ilmnema oht kaebaja varale, saab Tallinna linn teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutuse ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20). Ka müra puhul on tegemist küsimusega, mis lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega (vt PT ptk 3.1). Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Pelgalt vaate või loomuliku valguse vähenemine ei riku naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu ning naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Praegusel juhul toetasid väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus pumbahoone rajamist, arvestades mh Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust. Seejuures ei ole Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust silmas pidades, mis võimaldab rajada Tooma tn 13 kinnistuga piirnevatele pos 1 ja 2 kruntidele vaidlusalusest pumbahoonest märksa suurema mahu ja kõrgusega hoonestuse, ka pumbahoone ehitusloa järgne kõrgus ja ehitisealune pind kuidagi ebaproportsionaalsed. Kokkuvõttes ei nähtu seega, et pumbahoone ehitusluba riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi või põhjustaks talle ülemääraseid püsivaid häiringuid, mis oleks andnud vastustajale aluse vastavalt EhS § 44 p-le 4 keelduda kolmandale isikule ehitusluba väljastamast. Ehitusloa andmine oli kaalutletud ja vastavalt põhjendatud ning väited uurimispõhimõtte rikkumisest on alusetud. Nii nagu pumbahoone PT ptk-s 3.1 on tuginetud asjaolule, et seda 13(24)

3-23-1002 kavandatakse avalikes huvides oleva kaugkütteteenuse osutamiseks suurele ringile tarbijatele (viidates, et hetkel varustab soojuselektrijaam soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu linna), tuli ka ehitusloa puhul kaalumisel arvestada kõrgendatud avaliku huviga pumbahoone kiire rajamise suhtes. Kolmas isik selgitab kohaselt, et pumbahoone võimalikult kiire rajamine on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbija varustuskindluse tagamiseks ning teiselt poolt ka soojuse hinna lõpptarbijale mõistlikuna hoidmiseks. Ka Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2022 määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, käsitleb soojuspumpasid taastuvenergiajaamadena (art 2 lg 1 punkt a ja põhjenduste p 8) ning üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade ehitamisele (art 3 lg 2) ning soojuspumpadele antakse load kiirendatud korras (art 7 lg 1). Kõnealused avalikud huvid olid ülekaalukad kaebaja väidetavate riivete suhtes. Kui ehitusloa andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga, ei pea HMS 56 lg 4 kohaselt põhjendustes välja tooma ehitusloa andmise faktilist alust. Kolmas isik on asjakohaselt viidanud väljakujunenud kohtupraktikale, millest tulenevalt juhul, kui ehitusprojekti on koostanud kõigi vajalike tegevuslubadega pädev isik, ehitusloa menetluses ei ole menetlusosaliste poolt osutatud (või linn ei avasta menetluse käigus ise) vigu ehitusprojektis, mis võib kaasa tuua ehitusloa andmisest keeldumise, ning ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi asjakohaste ametiasutuste poolt, ei pea linn ehitusluba andes täiendavalt põhjendama kõiki ehitusprojekti valikuid. Pumbahoone ehitusloa andmist on kaebaja õiguste vaatest põhjendatud. Kaebaja on saanud pumbahoone ehitusloa menetluses vastuväited esitada ning TLPA on neile vastanud 02.05.2023 kirjades (dtl 591 jj). Kaebaja poolt ehitusloale esitatud vastuväidetele vastamine pärast ehitusloa väljastamist ei ole selline menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Oluline on, et kaebaja oli ehitusloa andmise menetlusse kaasatud ning sai esitada oma seisukoha. TLPA oli seega kaebaja seisukohtadest ehitusluba väljastades teadlik. Arvestades mh ka seda, et ehitusluba erineb n-ö tavapärasest haldusaktist oma formaliseerituse poolest (tuleb anda kindlas formaadis, mis ei näe ette vastamist loale esitatud vastuväidetele aktis endas), ei saa kaebaja vastuväidetele vastuse esitamist ehitusloa andmisest hilisemal ajal lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Kuna pumbahoonele ja mahutile anti ehitusluba sama ehitusloa menetluse (ehitusloa taotlus nr 2211271/00927) käigus, ei vasta tõele kaebaja väide, justkui poleks teda mahuti osas menetlusse kaasatud. Kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ning esitas seisukoha, millele vastustaja vastas. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas 7,6 m2 ehitisealuse pinnaga mahuti tema õigusi rikub. Kaebaja ei ole ära näidanud, millised õigusaktidest tulenevalt kohustuslikud analüüsid või uuringud on jäänud uurimiskohustuse raames tegemata. Puudub vaidlus, et KemS § 22 lg 2 p-s 1 nõutud riskianalüüs on pumbahoonele tehtud. Vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 tingimustele on ehitusprojekti koosseisus käsitletud tuleohutuse osa (vt dtl 1032 jj). EhS-st ega määrusest nr 97 ei tulene, et ehitusprojekti koosseisus tuleks eraldi esitada mingeid täiendavaid analüüse. EhS § 14 lg 3 kohaselt tehakse ehitusprojektile vajadusel täiendav ekspertiis mh juhul, kui kavandatav ehitis on suurema ohupotentsiaaliga, enne ehitamise alustamist, mitte enne ehitusloa andmist. Ehitusuuringute vajaduse üle otsustab eelkõige projekteerija. Kuna kaebaja ei ole ära näidanud nende seost enda subjektiivsete õigustega, ei käsitle kohus põhjalikumalt ehitusprojekti ekspertiisi tegemise või keskkonnamõju (eel)hindamisega seonduvaid väiteid.

11.TLPA väljastas Tooma tn 13 kinnistule ehitatud pumbahoonele 05.08.2024 kasutusloa nr 2412371/03477 (dtl 1715–1720).

14(24)

3-23-1002 SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK APELLATSIOONIMENETLUSES

12.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 24.05.2024 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja kordab valdavalt halduskohtus esitatud seisukohti ja lühidalt kokku võttes on apellatsioonkaebuse põhjendused järgmised. Pumbahoone PT-st ei nähtu selle regulatiivne mõju. Hoone kõrguse ja pindala piirmäärade ligikaudsetena määratlemine on ilmselge puudus haldusaktis, mis ei võimalda kontrollida, kas ehitusluba anti kooskõlas PT-ga. Pumbahoonele ei võinud PT-d väljastada PlanS § 125 lg 5 alusel, kuna see ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel ja tegemist on detailplaneeringukohustusliku hoonega. Praeguses asjas on asjaolud ja vaidluse ese äärmiselt sarnased Riigikohtu otsusega asjas nr 320-19. Ehitatavast hoonest hakkab lähtuma ohuala, mis ulatub kaebaja kinnistule, samuti müra ja vibratsioon, valguse varjamine, vaadete risustamine, liikluskoormuse kasv, suur ruumiline mõju jne. Kaebaja ei ole üheski instantsis nõudnud PT asemel detailplaneeringu koostamist kui sellist, vaid enda omandiõiguse õigusvastase riive ehk rikkumise lõpetamist. Halduskohus jättis tuvastamata PT ja ehitusloa vastuolu Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, mille järgi jääb Tooma tn 13 kinnistu ettevõtlusalasse, tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega, kus võivad paikneda tootmishooned vaid juhul, kui need ei avalda negatiivset mõju lähiala ettevõtluskeskkonnale. Planeerimismenetluses pole hinnatud ega tuvastatud pumbahoone pumpadest lähtuvat mürataset. Riigikohtu suunistest nähtuvalt (otsus haldusasjas nr 3-20-19) pole müra lubatud taseme ületamise küsimus määrav, vaid müra tekkimist tuleb kaaluda ka keskkonnaväärtuste säilitamise vastu põhimõtteliselt. Ehitusluba rajaneb õigusvastastele projekteerimistingimustele, on vastuolus üldplaneeringuga, ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ega kaalutud, pole läbi viidud kohustuslikke uuringuid ning pumbahoone ehitamine pole proportsionaalne. Ehitusluba riivab kaebaja õigusi. See on mh tõendatud vähemasti vastustaja 02.05.2023 vastuskirjaga kaebajale, milles vastustaja selgitab, et pumbahoone pumpades ammoniaagi kasutamise tõttu moodustub selle ümber ohuala, mis mh ulatub kaebaja kinnistule. Kaebaja jääb ka selle juurde, et nii ehitamisest kui ehitisest endast lähtuvad paratamatult häiringud kaebaja kinnistule, mida tuleb pidada kaebaja õiguste riiveks: müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, vaate risustamine, valguse varjamine, kaebaja kinnistu väärtuse vähendamine, kindlustusmaksete kasv jne. Õiguste riive ilmselgust tõendab ka kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse. Pumbahoone ehitusloa andmine eeldas keskkonnamõju eelhindamist samadel põhjustel, nagu soojussalvesti puhul. Tegemist on Tooma tn 14 asuva soojuselektrijaama laiendusega Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 2 p 1 tähenduses. Samuti on see osa soojatrassist, st selle ehitamise puhul on tegemist soojatrassi rajamisega vähemalt 50-megavatise soojusvõimsusega põletusseadme jaoks määruse nr 224 § 2 p 4-i tähenduses. Seda, et nii pumbahoone kui soojussalvesti puhul on tegemist ehitistega, mis moodustavad funktsionaalse terviku Tooma tn 14 soojuselektrijaama ja Tallinna soojustrassiga, kinnitab vastustaja 12.07.2023 vastuse p-s 3.
13.Vastustaja palus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
14.Kolmas isik palus vastuses pumbahoonele kasutusloa väljastamise ning seeläbi PT ja ehitusloa ammendumise tõttu haldusasja menetluse lõpetada, apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise korral aga jätta selle rahuldamata. 15(24)

3-23-1002

15.Seoses pumbahoonele kasutusloa väljastamisega taotles kaebaja 10.09.2025 menetlusdokumendis kohtumenetluse jätkamist PT ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et esiteks on see vajalik, et talle hüvitataks menetluskulud, mida ta on kandnud tulenevalt vastustaja õigusvastasest tegevusest. Samasuguse põhjendusega on Tallinna Ringkonnakohus varem tuvastamiskaebusele üleminekut põhjendanud näiteks haldusasjas nr 3-23-671. Teiseks on kaebajal huvi nii pumbahoone PT kui ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise vastu, kuna see avab võimaluse taotleda vastustajalt kasutusloa kehtetuks tunnistamist ehitusloa õigusvastasuse tõttu, kõne alla tuleb kasutusloa vaide esitamise tähtaja ennistamine HMS § 77 ja § 34 lg 1 alustel ning ühtlasi nõuded riigivastutuse seaduse (RvastS) alusel, mille eelduseks on kõigi tõhusate õiguskaitsevahendite ärakasutamine kahju vältimiseks.
16.Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2025 istungil jättis kohus rahuldamata kolmanda isiku menetluse lõpetamise taotluse ning rahuldas kaebaja taotluse jätkata menetlust PT ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti määras kohus kaebajale tähtaja soovi korral kaebuse muutmise taotluse esitamiseks, et vaidlustada 05.08.2024 kasutusluba.
17.Kaebaja esitas 26.09.2025 avalduse TLPA 05.08.2025 kasutusloa nr 2412371/03477 tühistamiseks. Põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Esiteks on kasutusluba õigusvastane, kuna õigusvastased on PT ja ehitusluba kaebuses ja apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel. Esinesid ehitusloa andmisest keeldumise alused. Sh on ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga (Lagedi 8 DP-ga), kuna ehitusluba kitsendab detailplaneeringuga antud ehitusõigust büroohoonete ehitamiseks, ja üldplaneeringuga, kuna hoone ehitatakse tootmise kõrvalotstarbega ettevõtlusalale ja rohealale ning on keskkonnaohtlik ettevõte, mis peaks asuma Väo karjääri lõunapoolses otsas; üldplaneering ei näe ette soojatrassi ehitamist, tehnovõrkude lahendused täpsustatakse detailplaneeringutega; tehtud ei ole ehitusprojekti ekspertiisi EhS § 44 p 2 tähenduses; surve- ja gaasiseadmeid ei ole projekteerinud ehk seadme ohutuse seaduse (SeOS) tähenduses seadmetöid ei ole teinud kompetentsed isikud; tehtud ei ole nõutud uuringuid, sh mürauuringut ja KMH eelhindamist; esineb oluline mõju naabritele ja oluline keskkonnamõju müra, vibratsiooni ja ohtliku ammoniaagi käitlemise näol. Teiseks esinevad kasutusloa andmisest keeldumise alused EhS § 55 lg 2 tähenduses, mis kattuvad PT ja ehitusloa andmisest keeldumise alustega. Kolmandaks esinevad ka eraldi kasutusloa andmist takistavad asjaolud: hoonele ei ole paigaldatud tuulelippu, enne kompressorite kasutuselevõtmist ei ole koostatud KemS ette nähtud dokumentatsiooni; hoonel ei ole KemS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 kohast käitamisluba; ehitisele ei ole tehtud auditit EhS § 18 lg 2 ja § 55 p 7 tähenduses, kuigi selle seadmed võivad vastava surveseadme normidele. Hoone kasutamine riivab kaebaja õigusi, mida vastustaja istungil möönis. Riive ei pea olema ülemäärane, et kujutada endast kaebaja õiguste rikkumist, vaid lähtuda tuleb HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse standardist.
18.Vastustaja vaidles kasutusloa tühistamise taotlusele vastu järgmistel põhjendustel. Osa kaebaja etteheidetest PT ja ehitusloa kohta on uued ja esitatud hilinemisega, nt väide, et üldplaneering nõuab tehnovõrkude lahendamist detailplaneeringutega. Tegelikult on Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu lisas 7.5 selgitatud, et detailplaneeringutega kavandatavate hoonete tehnovõrkude lahendus tuleb anda sama detailplaneeringuga. Hoonele ei mõju olulisi koormusi majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 mõttes, mis nõuaksid ehitusprojekti ekspertiisi ning see ei puuduta kaebaja õigusi. 16(24)

3-23-1002 Hoones kasutatakse pumpades ammoniaaki külmaainena, mis ei vasta SeOS § 3 lg-s 3 sätestatud gaasiseadme definitsioonile. Surveseadmetena käsitatavad torustikud on tarnitud eraldi tootena. Seega ei ole küsimus asjakohane ei ehitus- ega kasutusloa puhul. Ka ei ole kaebaja täpsustanud, mis osas ei ole projekti koostanud isikud kompetentsed SeOS § 7 ja § 109 tähenduses ega selgitanud puutumust oma subjektiivsete õigustega. Arusaamatuks jääb, miks peaks pumbahoonet käsitama soojatrassina ja kuidas see määratlus kaebaja õigusi rikub. Apellant ei ole tõendanud ühtegi enda väidetud olulist keskkonnamõju. Enne ehitusloa andmist koostatud riskianalüüs ei kinnita, nagu avalduks kaebaja kinnistule vältimist või kõrvaldamist vajav oht, mis takistaks selle sihtotstarbelist kasutamist või detailplaneeringu elluviimist. Pumbahoone soojuspumbaruum projekteeriti ja ehitati vastavalt standardile ENEVS 378. Müra normtaseme puhul jääb arusaamatuks, millise taseme ületamist kaebaja üldse silmas peab. KemS alusel ohtlikult ettevõttelt nõutavad dokumendid ja käitamisluba ei ole kasutusloa kontrolliesemeks ja KemS kohaliku omavalitsuse kontrollipädevust ette ei näe. Käitamisloa annab eraldi TTJA ning see ei ole kasutusloa aluseks. Lisaks on ehitisregistris kasutusloa dokumentide hulgas pumbahoonet hõlmav hädaolukorra lahendamise plaan, riskianalüüs ja teabeleht. Asjakohatu on kaebaja väide ehitise auditi vajalikkusest, kuna tegemist ei ole surveseadmetega, vaid soojussalvesti on atmosfäärirõhul, mis tähendab, et ka pumbahoone ja soojussalvesti vaheline torustik ei saa rõhu all olla.

19.Kolmas isik vaidles samuti kasutusloa tühistamise taotlusele vastu põhjendustel, mis valdavalt kattuvad vastustaja põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

20.Kaebaja esitas 26.09.2025 kohtule avalduse, milles palub tühistada TLPA 05.08.2024 antud kasutusluba nr 2412371/03477. Vastustaja ja kolmas isik on esitanud seisukoha, et taotlus on esitatud hilinenult, kuna kaebaja pidi kasutusloast teada saama hiljemalt kolmanda isiku 30.08.2024 vastusest apellatsioonkaebusele. Iseenesest on õige, et eraldiseisva kaebusena on avaldus HKMS § 46 lg 1 mõttes ilmselgelt mittetähtaegne. Samuti ei sisalda see iseenesest selgesõnalist taotlust menetluses oleva kaebuse muutmiseks. 17.09.2025 istungil avaldatud seisukohtade ja kohtu poolt kaebuse muutmise avalduse esitamiseks määratud tähtaja valguses on kohtul siiski võimalik tõlgendada kaebaja avaldust kaebuse muutmise avaldusena, millisel juhul saab ka kaebuse kasutusloa peale lugeda HKMS § 46 lg 1 mõttes tähtaegseks. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Lõike 2 kohaselt võib pärast lg-s 1 nimetatud tähtaega, sh apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Kasutusloa väljastamine ja seeläbi ehitamise aluseks olnud haldusaktide ammendumine apellatsioonimenetluse ajal on kohtu hinnangul mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses, mis aitab kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse muutmise sätete eesmärgiks ongi vältida uue kaebuse esitamise vajadust ja kaebuse muutmist taolises 17(24)

3-23-1002 olukorras saab pidada otstarbekaks mh põhjusel, et uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks möödunud kaebetähtaeg (vt RKHKm 14.04.2015 nr 3-3-1-7-15, p 14; RKHKo 04.12.2017 nr 3-15-873, p 36). Kuna valdavalt tugineb kaebaja kasutusloa vaidlustamisel juba eelnevalt kohtumenetluses käsitletud PT ja ehitusloa õigusvastasust puudutavatele põhjendustele ning üksnes kasutusloa õigusvastasust puudutavatel põhjendustel eraldi võetuna ei ole kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast sellist tähendust, et see õigustaks asja halduskohtule lahendamiseks saatmist, on menetlusökonoomia seisukohast otstarbekas lahendada kaebus muudetud kujul apellatsioonimenetluses. II

21.Kaebaja esitas koos 26.09.2025 avaldusega kohtule tõenditena (avalduse lisad 1–5) erinevad Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest tehtud kuvatõmmised aerofotodest, millelt nähtub kaebaja väitel kolmanda isiku pumbahoone ehitustegevusega seotud mõju kaebaja kinnistule, sh kaebaja kinnistul asuvat karjääri täitva veekihi kõrguse muutus, kolmanda isiku kinnistul paiknev väidetavalt sademeveevoolu vähendav betoonist rajatis ja kaebaja kinnistul asuv killustik. Kaebaja väitel tõendavad nimetatud aerofotod kaebaja omandiõiguse õigusvastast riivet tulenevalt pumbahoonele PT, ehitusloa ja kasutusloa andmisest, kuna ilma nende haldusaktideta ei oleks toimunud ehitustegevust, mis fotodel kujutatud mõju põhjustas. Kaebaja põhjendab fotode, millest sealjuures kolm pärinevad ajast enne halduskohtu otsuse tegemist, esitamist sellega, et ta sai fotodel kajastuvast ehitustegevusest teada alles pärast halduskohtu otsust.
22.Kohus jätab viidatud dokumendid haldusasja toimikusse võtmata. Neil tõenditel puudub ilmselgelt tähendus kaebuse aluseks olevate haldusaktide õiguspärasuse hindamisel ja kohus lükkab need seetõttu HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel tagasi. Kaebaja on seoses PT ja ehitusloa vaidlustamisega viidanud võimalusele, et seoses ehitustegevusega võib levida tema kinnistule müra ja vibratsioon, kui ta ei ole vaidlustanud PT-d ja ehitusluba põhjusel, et ehitusega seoses võiks tema kinnistule valguda vesi või sattuda ehitustooted või kolmandal isikul tekiks vaidlustatud haldusaktide alusel õigus neid kaebaja kinnistule juhtida või ladustada, ka ei nähtu sellist õigust haldusaktidest. Seega võib väidetav vee ja ehitustoodete sattumine kolmanda isiku kinnistult kaebaja kinnistule anda kaebajale teoreetiliselt aluse asjavõi võlaõigusliku nõude esitamiseks kolmanda isiku vastu või aluse taotleda pädevalt asutuselt järelevalve teostamist, kuid sellest ei saa kaebuses toodud asjaoludel tuleneda PT ega ehitusloa õigusvastasus. Samuti ei nähtu kohtule asjaoludest ega kaebaja väidetest, et need tõendid saaksid omada mis tahes tähtsust kasutusloa õiguspärasuse hindamisel. Teiseks on need tõendid esitatud ka ilmselgelt hilinenult. HKMS § 51 lõigete 1–3 kohaselt tuleb avaldused esitada võimalikult vara ja igal juhul hiljemalt seitse päeva enne kohtuistungit ning § 62 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus uuendas 17.09.2025 istungil asjas eelmenetluse, kuid selgesõnaliselt selleks, et kaebajal oleks võimalik taotleda kaebuse muutmist kasutusloa vaidlustamiseks, mis ei anna kaebajale alust esitada hilinemisega uusi asjaolusid ja tõendeid PT ja ehitusloa kohta. Kaebaja tõendite asjakohatuse tõttu jätab kohus toimikusse võtmata ka kolmanda isiku 15.10.2025 vastuses kaebaja väidetele vastamiseks samade asjaolude kohta esitatud tõendid (lisad 1–5).
23.Kohus lükkab HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel tagasi ka kaebaja 26.09.2025 avalduse lisana 6 esitatud pumpade teostusjoonised, kuna kaebaja ei ole sellele tõendile menetlusdokumendis viidanud ega selgitanud, millist kaebaja väidetud asjaolu see tõendama peaks. III

18(24)

3-23-1002

24.Ringkonnakohus nõustub täielikult põhjendustega, mille halduskohus esitas PT tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise ja ehitusloa tühistamise nõudeid lahendades. Kuivõrd haldusakti tühistamise nõude lahendamine hõlmab õiguslikku hinnangut haldusakti tühisuse ja õigusvastasuse kohta, muudetud kaebuse väited PT ja ehituloa kohta ei erine selles osas algses kaebuses esitatutest ja halduskohtu põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul ammendavad ning apellatsioonkaebuse väited ei anna mis tahes alust neid ümber lükata, ei korda ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendusi PT ja ehitusloa osas. Kaebaja jätkutuvastuskaebus PT ja ehitusloa peale jääb seetõttu rahuldamata. IV
25.Ringkonnakohus lahendab järgnevalt muudetud kaebuse TLPA 05.08.2024 kasutusloa nr 2412371/03477 tühistamise nõudes. Kaebus jääb rahuldamata. Enamus kaebaja argumente kasutusloa õigusvastasuse kohta tulenevad seisukohast, et õigusvastased on selle aluseks olevad PT ja ehitusluba, korrates sisuliselt apellatsioonkaebuse põhjendusi. Ringkonnakohus tugineb ka siin halduskohtu otsuse põhjendustele, mis on selles osas piisavad. Ringkonnakohus käsitleb üksnes kokkuvõtlikult apellatsioonkaebuse ja kaebaja 26.09.2025 menetlusdokumendi PT ja ehitusloa kohta käivaid olulisemaid väiteid ning seejärel väiteid kasutusloa õigusvastasuse kohta, mis ei ole seotud PT ja ehitusloa õiguspärasusega.
26.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et pumbahoone kõrguse ja ehitusaluse pinna umbkaudne määratlemine ei andnud alust pidada PT-d vastuolu tõttu EhS § 26 lg-ga 4 tühiseks ega seda tühistada. Nagu halduskohus õigesti selgitas, ei muutnud see asjaolu PT-d ilmselt ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Ringkonnakohus lisab, et PT ei ole sel põhjusel ka objektiivselt õigusvastane. Projekteerimistingimuste väljastamine on eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (vt RKHKo 20.06.2023 nr 3-20-19, p 16). Projekteerimistingimuste andmine on üks osa ehitusloa menetlusest, sest nende väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel rajatava ehitisega (samas, p 18). Riigikohus selgitas lisaks, et kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on ehitusloa menetluses võimalik ka muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust (samas, p 19). EhS § 26 lg 4 sissejuhatavas osas pädeva asutuse pädevuse piiritlemiseks kasutatud sõnastus „asjakohasel juhul“ on kooskõlas projekteerimistingimuste kui ehitusloa menetluses antava eelhaldusakti olemusega. Sellest tuleneb mh pädeva asutuse kaalutlusruum küsimuses, kas mingid selles lõikes loetletud ehitise tunnused on otstarbekas jätta eelhaldusakti andmisel määratlemata või määratleda need üldisemalt, jättes täpsema määratlemise ehitusloa väljastamise järgnevasse menetlusetappi. Viimane ei tähenda, et olulised nõuded ehitisele võikski jätta kindlaks määramata või need ei alluks mh kohtulikule kontrollile, vaid et need võib põhjendatud juhul määrata projekteerimistingimuste asemel juba (eel)projektil põhinevas ehitusloa menetluse hilisemas faasis. Seda arvestades on igati asjakohane ka halduskohtu osundus, et kuivõrd pumbahoone kõrgus ja ehitisealune pind on ehitusloaga üheselt määratletud, ei ole ka alust pidada PT-d ilmselt ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Isegi kui teatud ehitise parameetrite PT-s umbkaudsena määratlemist saaks pidada iseenesest õigusvastaseks, ei saa kaebaja subjektiivseid materiaal- ega menetlusõigusi kokkuvõttes kuidagi rikkuda see, et teatud ehitisele esitatavad nõuded ei ole lõplikult määratletud eel-, vaid põhihaldusaktis. Ka on kaebajal olnud võimalik kõnealuseid pumbahoone lubatud füüsikalisi omadusi vaidlustada sõltumata sellest, et need määrati lõplikult kindlaks alles ehitusloaga.
27.Asjakohane on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole põhistanud ühtegi materiaalõiguse normi rikkumist, mida ei oleks aset leidnud, kui PT asemel oleks koostatud pumbahoone ehitusõiguse andmiseks detailplaneering (vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p 19 jj). Kuigi kaebaja väidab apellatsioonkaebuses korduvalt, et ta ei ole soovinud pumbahoone 19(24)

3-23-1002 ehitusõiguse küsimuse lahendamist PT asemel detailplaneeringuga, vaid kõigest vaidlustanud õigusvastase PT, on ta samas vastuoluliselt rajanud oma kaebuse suures osas väitele, et vastustajal puudus alus PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks, mille sisuks on erandina projekteerimistingimuste andmine üldnormi alusel kohustusliku detailplaneeringu koostamise asemel. Seetõttu on demagoogiline ja põhjendamatu ka kaebaja kriitika, et halduskohus on seda küsimust käsitlenud ja selle raames kaebaja õiguste riivet hinnanud. Halduskohus on kooskõlas seaduse ja aktuaalse Riigikohtu praktikaga igati põhjendatult leidnud, et kaebajal ei ole PlanS § 125 lg-st 5 tulenevat eraldiseisvat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist ning kaebaja õigusi ei saa eraldiseisvalt rikkuda vale menetlusliigi valik ehk see, kas PT andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Selle sätte rakendamine ei pane naaberkinnistu omanikku oma õiguste ja huvide eest seismisel halvemasse menetluslikku olukorda, kuna seadus tagab talle projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks ning sätte rakendamine ei saa rikkuda õigust, mida sättest isikule ei tulene (vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p-d 22-23; 20.06.2023 nr 3-20-19, p 25). Pädev asutus ei saa omistada kaebaja huvidele planeerimis- ja projekteerimistingimuste menetluses sisuliselt erinevat kaalu.

28.Kaebaja õigusi saaks vale menetlusliik rikkuda esiteks juhul, kui kaebaja jäi seetõttu ilma oma menetluslikest õigustest. Erinevalt haldusasjas nr 3-22-419 pumbahoone esimese PT osas tuvastatust ei ole käesoleval juhul vaidlust, et kaebaja oli vaidlusaluste haldusaktide menetlusse kaasatud ja kaebaja ei väida arusaadavalt ka muude menetluslike õiguste rikkumist. Taoliseks menetluslikuks õiguseks ei ole kaebaja osundatud populaarkaebuse esitamise võimalus. Nn populaarkaebuse esitamise õigus ehk detailplaneeringu vaidlustamise õigus avalikust huvist lähtuvalt PlanS § 141 alusel on erandlik kaebeõiguse liik, mis, nagu ka muud planeerimismenetluse erisused tavalisest haldusmenetlusest, on loodud avalikust huvist lähtuvalt. Nagu eelnevalt selgitatud, on üksikisikul võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta ühtviisi tõhusalt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluses ja nende menetluste tulemuste vaidlustamisel. Seetõttu ei kuulu ka üksikisikule planeerimismenetluse läbiviimise ega selle tulemuse osas populaarkaebuse õiguse tagamine PlanS § 125 lg 5 kaitsealasse ja populaarkaebeõiguse puudumine ei riiva PS §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Ehkki kaudselt võib populaarkaebuse esitamine ka isiku enda subjektiivsete õiguste edendamisele kaasa aidata, kujutaks avaliku huvi ettekäändel pelgalt enda erahuvides kaebuse esitamine sisuliselt kaebeõiguse kuritarvitamist. Sealjuures ei ole kaebaja isegi arusaadavalt selgitanud, milline on see kahjustatud avalik huvi, mille kaitseks ta soovinuks populaarkaebuse esitada. Teiseks, nagu halduskohus selgitas, saaks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua PT tühistamise kaasa vaid koosmõjus teiste rikkumistega, kui PT väljastamisel on rikutud kaebaja omandi- või muid õigusi (vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p-d 20-24).
29.Järelikult isegi sõltumata sellest, kas vastustajal oli formaalselt õigus PlanS § 125 lg 5 alusel PT andmiseks, ei saa kaebaja sellele antud juhul eraldiseisvalt tugineda ning see asjaolu ei saaks tuua kaasa ka pumbahoone kasutusloa tühistamist. Kaebaja eksib, väites apellatsioonkaebuses, et kui tahes väike või ebaoluline õigusnormi rikkumine peab tooma kaasa haldusakti tühistamise, kui esineb kui tahes teoreetiline kaebaja õiguste riive. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid, millest tulenevalt ei pea isiku kaebeõiguse jaatamiseks tema õiguste riive olema intensiivne, puudutavad isiku halduskohtusse pöördumise õigust, mitte kaebuse rahuldamise tingimusi. Kaebaja kaebeõigust ei ole kohus eitanud, kaebus on kohtu menetluses ja kuulub vastavalt kaebaja soovile muudetud kujul läbivaatamisele. Kohus saab aga tühistada üksnes sellise haldusakti, mis õigusvastasuse tõttu rikub kaebaja subjektiivseid õigusi . Kaebaja väidetest lähtudes ei ole kohtule äratuntav, et PT, ehitusluba või kasutusluba saaks rikkuda kaebaja õigusi olenevalt sellest, kas pumbahoone ehitusõigus anti PT või 20(24)

3-23-1002 detailplaneeringuga. Õiguslikult relevantne küsimus saab olla see, kas kaebaja huve on korraldatud menetluses piisaval määral arvestatud ja kas nendele on antud kaalutlusotsuse tegemisel õige kaal.

30.Ringkonnakohus asus 29.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-419 (jõustunud 10.09.2024) halduskohtu otsusega nõustudes seisukohale, et pumbahoone esimest PT-d ei olnud alust lugeda õigusvastaseks PlanS § 125 lg 5 rikkumise tõttu. Mh leidis kohus viidatud asjas, et puudus vastuolu pumbahoone esimese PT ja soojussalvesti PT vahel ning sellest tulenev vastuolu PlanS § 125 lg 5 sissejuhatavas osas kehtestatud tingimusega, et projekteerimistingimused võib anda ühe hoone püstitamiseks. Kohus leidis, et samale kinnistule soojussalvesti PT alusel rajatavat soojussalvestit ei saa käsitada hoone, vaid rajatisena, millel ei ole mis tahes hoonele omast funktsiooni. Käesolevas asjas vaidluse all oleva pumbahoone uue PT õiguslik alus on sama, mis pumbahoone esimesel PT-l ja sisuliselt ei erine ka vastustaja kaalutlused PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks. Kohus jääb ka käesolevas asjas seisukohale, et pumbahoone PT ei ole vastuolus soojussalvesti PT-ga ega PlanS § 125 lg-ga 5, sh ei esine vastuolu ühe hoone projekteerimise piiranguga.
31.PlanS § 125 lg 5 tingimust, et projekteerimistingimused võib anda hoone projekteerimiseks olemasoleva hoonestuse vahele, on vastustaja PT andmisel ja vaideotsuses sisustanud kavandatud hoonestuse kaudu, mille realiseerimine on tõenäoline (dtl 401), leides, et HMS § 5 lg-st 2 tulenev menetlusökonoomia õigustab lihtsama projekteerimistingimuste menetluse valikut olukorras, kus linnaehituslik situatsioon on piisavalt selge ning detailplaneering ei pakuks täiendavat väärtust (dtl 68). Kohus leiab, et lähtumine planeeritavast hoonestusest, mille füüsilist rajamist ei ole veel alustatud, ei ole kindlasti tüüpjuhtum PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks ja saab kõne alla tulla pigem erandlikes olukordades. Olemasoleva hoonestuse (selle vahele ehitamise) nõude eesmärki saab kohtu hinnangul mõista eelkõige sama lõike p-s 1 sätestatud nõude valguses, et projekteeritav ehitis peab sobituma mahult ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Füüsiline keskkond, kuhu hoonet projekteeritakse, peab andma piisava referentsi hoone keskkonda sobivuse hindamiseks ilma planeerimismenetlust ja sellele omast ruumilise lahenduse avalikkusega läbiarutamist korraldamata. Miljööliselt nõudlikumas keskkonnas, kus avalik huvi projekteeritava hoone keskkonda sobimise ja ruumilise lahenduse visuaalse terviklikkuse vastu on intensiivsem, võiks normi kohaldamine alles kavandatava hoonestuse põhjal osutuda lubamatuks, kuna sobivust ei oleks ilma naaberhoonete füüsilise olemasoluta võimalik piisava kindlusega tagada. Samas ei välista PlanS § 125 lg 5 sõnastus eesmärgipäraselt tõlgendades siiski täielikult võimalust, et mõistlik kahtlus hoone sobivuses on võimalik välistada ka alles planeeritud hoonete suhtes, mille rajamine on tõenäoline, või hoonete suhtes, mis asuvad kavandatavast hoonest ainult ühes suunas (st ka olukorras, kus kavandatav hoone ei asu grammatiliselt tõlgendades olemasoleva hoonestuse „vahel“). Kohus leiab, et arvestades piirkonna tööstuslikku ja ärilist olemust ning vastustaja PT põhjendustes nimetatud piisavat linnaehituslikku selgust, mis väljendub mh keskkonna suures variatiivsuses, jäi PlanS § 125 lg 5 kohaldamine antud juhul siiski vastustaja kaalutluspädevuse raamidesse. Mõistlik kahtlus muude PlanS § 125 lg 5 tingimuste olemasolus kohtu hinnangul puudub. Sh jääb kaebaja seisukohtade põhjal arusaamatuks, miks ei peaks pumbahoone oma mahult ja otstarbelt sobima kaebajale kuuluvale naaberkinnistule planeeritud vähemalt 70 % osakaaluga tootmismaa sihtotstarbega ja pumbahoonest suurema mahuga lubatud hoonestusega kruntide kõrvale.
32.Halduskohus on asjakohaselt analüüsinud PT ja ehitusloa väidetavat vastuolu üldplaneeringu ja Lagedi 8 DP-ga. Ringkonnakohus märgib, et PT ja ehitusloa õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kehtiv üldplaneering võimaldab vaidlustatud haldusaktidega antud ehitusõigust . Halduskohus on selle õigesti tuvastanud ja kaebaja ei ole näidanud, et antud 21(24)

3-23-1002 ehitusõigus oleks üldplaneeringu alusel keelatud. Muu hulgas ei tulene see kohtu hinnangul kaebaja viidatud üldplaneeringu lk-delt 17 ja 18 (dtl 725–726), kus on esitatud Väo karjääri üldised linnaehituslikud põhimõtted koos joonisel 3 näidatud maakasutuse põhimõttelise lahendusega. Arvestades joonise 3 mõõtkava ja täpsust, ei ole võimalik sellelt tuvastada, kus täpselt peaksid põhimõttelise lahenduse järgi kulgema tootmisala, roheala ja ettevõtlusala piirid. Sh ei ole võimalik kohtu hinnangul üheselt tuvastada, millisel kolmest nimetatud alast asub kogu karjääri ala mastaabis suhteliselt väike Tooma tn 13 maaüksus. Põhimõtete kirjelduses rõhutatakse vajadust säilitada rohekoridor Paneeli tänavast Lagedi teeni ja ühendused Tooma järvega lõuna ja edela suunal, kuid kohtu hinnangul on rohealade täpne asukoht põhimõttelise lahenduse kaardil määramata ning tegemist ei saa olla üheselt siduva regulatsiooniga. Oluliselt täpsem on üldplaneeringu lisaks 1 olev maakasutusplaan (dtl 766) koos juhtotstarvete kirjeldustega (dtl 719–721) ning nõustuda saab vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune Tooma tn 13 kinnistu ja kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolne serv jäävad sisuliselt tootmisala ja ettevõtlusala piirile ehk üleminekualale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et pumbahoone ei ole vastuolus kummagi juhtotstarbe (B+T ja T+B) põhimõtetega, sh ei avalda saa see piirkonnas asuvaid muid ettevõtteid, ehitisi ja maakasutuse otstarbeid arvestades avaldada olulist negatiivset mõju lähiala ettevõtluskeskkonnale juhtotstarbe B+T (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve) mõttes.

33.Samuti on halduskohus õigesti tuvastanud, et võttes arvesse Lagedi 8 DP kruntide ja ehitusõiguse suurusi ning lubatud sihtotstarvete jaotust, ei saa Tooma tn 13 kinnistule rajatud pumbahoone ohuala välistada detailplaneeringu elluviimist ega seda olulisel määral takistada. Kaebaja huvide riivet on piisavalt kaalutud, kaebajal ei ole subjektiivset õigust keelata kolmandal isikul oma kinnistu kasutamist kooskõlas kehtiva planeeringuga ega nõuda, et kolmas isik kasutaks oma kinnistut tingimata viisil, mis maksimeeriks kaebaja hüpoteetilist tulu oma kinnistu kasutamisest. Pumbahoonest lähtuvaid mõjutusi ei saa keskkonda arvestades pidada valdavalt tööstusalal naabritele üleliia koormavaks. Asjakohased on sealjuures ka halduskohtu otsuses toodud kaalutlused, et kaebaja Lagedi 8 DP on tänaseks 10 aastat vana, seda ei ole asutud sisuliselt ellu viima ja alal asub jätkuvalt kaevandus. Sellises olukorras saab asuda seisukohale, et lähiaastad, mille ehitustegevuseks detailplaneering PlanS § 124 lg 2 mõttes kehtestati, on eelduslikult möödunud ja ehkki detailplaneering ei kaota haldusaktina kehtivust, mõjutab kehtestamisest möödunud aeg sellest tulenevat omaniku õigustatud ootust planeeringu tervikuna elluviimiseks algsel kujul ning vähendab järk-järgult omaniku huvi kaalukust konkureerivate huvide suhtes.
34.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et üldplaneering ei nõua kõigi alal kavandatavate hoonestusalade tehnovõrkude lahendamist detailplaneeringuga. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu lisa 7.5 „Tehnovõrgud-soojusvarustus“ märkust 2 saab mõistlikult tõlgendada vastustaja nimetatud viisil, et tehnovõrkude lahendused täpsustuvad detailplaneeringuga, kui hoonestusala planeeritakse detailplaneeringuga ja märkusest ei saa tuletada üldist kohustust tehnovõrkude kavandamiseks või täpsustamiseks detailplaneering koostada. Kohus võtab viidatud lisa 7.5 Tallinna linna veebilehelt kohtuasja materjalide juurde.
35.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kaebaja ülejäänud argumendid kasutusloa õigusvastasuse kohta põhjendatud ning nõustuda tuleb vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega.
36.Puudub alus eeldada, et pumbahoone kuuluks majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 1 p-des 1 või 2 loetletud ehitiste hulka. Üksnes sellest, et hoones asuvad pumbad pumpavad vett, ei saa järeldada, et ehitisele 22(24)

3-23-1002 mõjuks suur dünaamiline või niiskuskoormus. Hoones paiknevatele pumpadele kui tehnoseadmetele nende töötamise ajal suured koormused usutavalt mõjuvad, kuid kaebaja ei ole põhjendanud, miks peaks taolised koormused, mis määruse seletuskirja arvestades võiksid olla võrreldavad ujula või viaduktiga, mõjuma sealjuures hoone konstruktsioonidele.

37.Pumbahoone rajamine ei ole käsitatav elektrijaama ega soojatrassi laiendamisena, mis tooks kaasa kohustuse anda keskkonnamõju eelhinnangu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p-de 1 või 4 mõttes. Ehkki tegemist on nii soojuselektrijaama (koostootmisjaama) kui kaugküttevõrguga funktsionaalselt seotud ehitisega, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käsitada pumbahoonet osana elektrijaamast või kaugküttevõrgust. Pumbahoone ei sisalda põletusseadet ega täida esitatud materjalide kohaselt elektrijaamale ega soojatrassile iseloomulikku funktsiooni, vaid aitab salvestada koostootmisjaamas tekkivat jääksoojust, et suunata seda kaugküttevõrku. Seega on pumbahoone koos selles paiknevate seadmetega vaatamata funktsionaalsele seosele selgelt nii elektrijaamast kui soojatrassist eraldiseisva funktsiooniga ehitis ning puudub alus kohaldada sellele viidatud määrust.
38.Veennvad ja õiguslikult põhjendatud on kolmanda isiku ja vastustaja selgitused, miks ei saa pumpasid, milles kasutatakse külmaainena ammoniaaki, käsitada SeOS § 3 lg 3 mõttes gaasiseadmena, ja miks tuleb surveseadmena käsitatavad torustiku osasid mõista eraldi seadmetena, mida ei projekteeritud ehitusprojektiga. Kaebaja seisukohtade valguses puudub mõistlik põhjus, miks tuleks käesoleval juhul kohaldada SeOS § 2 lg 2, § 7 lg 2 p 1 ja § 10 nõudeid ehitusprojekti koostajale, kes ei projekteerinud surve- ega gaasiseadmeid. Samamoodi kui vastustajale ja kolmandale isikule, jääb ka kohtule ebaselgeks, kuidas puudutab seadmete projekteerija pädevus kaebaja subjektiivseid õigusi. Nagu kolmas isik on tõendanud, on surveseadmetest torustikele teostatud vastavushindamine ja väljastatud CEmärgis (dtl 1860–1861). Õiguslikult põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, nagu kohalduks pumbahoonele auditi tegemise kohustus tulenevalt SeOS alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ § 6 lg-st 5. Vastustaja ja kolmas isik on asjakohaselt selgitanud, et kuivõrd soojussalvesti toimib atmosfäärirõhul, ei ole rõhu all ka pumbahoone seadmeid soojussalvestiga ühendav torustik.
39.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et KeMS-is kehtestatud dokumentatsiooni- ja käitamisloanõuded ei ole ehitise kasutusloa kontrolliesemeks ega kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kolmas isik on sealjuures KeMS-ist tulenevate nõuete täitmist ka sisuliselt tõendanud (dtl 1890–1967).
40.Kolmas isik on tõendanud, et hoonele on paigaldatud tuulelipp (dtl 1862) ja tehnosüsteemide toimimine õnnetuse korral on tagatud (dtl 1863–1889).
41.Kokkuvõttes tuleb kaebaja nõue kasutusloa tühistamiseks jätta rahuldamata . Tõendatud ei ole, et kasutusloa eeldused puuduksid või rajatud hoone oleks muul põhjusel ohtlik või ei vastaks kehtestatud nõuetele. Kuigi kaebaja kui naabri huvide riive seoses pumbahoone kasutuselevõtuga esineb, ei ole see õigusvastane, sh ebaproportsionaalne. V
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja kolmanda isiku menetluskulud hüvitab lg 8 kohaselt tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
43.Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. 23(24)

3-23-1002

44.Kolmas isik osaleb kohtumenetluses vastustaja poolel ja on taotlenud apellatsioonimenetlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt lepingulise esindaja 46,6 töötunni mahus summas 9786 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjale on lisatud kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendavad Advokaadibüroo TRINITI OÜ arved koos spetsifikatsioonidega, mida kohus käsitab menetluskulude nimekirjana. Kohus võtab menetluskulu põhjendatuse hindamisel arvesse asja suurt mahtu ja kaebaja seisukohtade detailiohtrust, millele kolmas isik pidi vastama, ent ka seda, et suur osa apellatsioonimenetluses käsitletud sisulistest vaidlusküsimustest leidsid käsitlemist ka halduskohtus. Sellest lähtudes peab kohus põhjendatuks vähendada kolmandale isikule väljamõistetavat menetluskulu summat kaebaja apellatsioonimenetluses taotletud menetluskulu 6900 euroni, millises mahus saab kolmanda isiku menetluskulu pidada vajalikuks ja põhjendatuks. /allkirjastatud digitaalselt/

24(24)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja