Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-23-1002

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1002 06.04.2023 ehitusloa nr 2312271/01803 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone ja mahuti püstitamiseks (olenevalt kontekstist pumbahoone ehitusluba või ehitusluba).

3-23-1002 võivad alal paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned, kui need ei avalda negatiivset mõju (lähiala) ettevõtluskeskkonnale. Pumbahoone rajamine avaldab negatiivset mõju kaebaja ettevõtlusele ehk detailplaneeringu elluviimisele, mille tulemusel rajatakse kinnistule büroohooned ja tootmishooned. Lähtuda tuleb Väo karjääri maakasutuse põhimõttelisest lahendusest. Lisaks on ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu p-s 2.2.4. esitatud linnaehituslikud põhimõtted Väo karjääri kohta, mille kohaselt tootmisettevõtetest on eelistatud ettevõtted, mille tegevus ei ohusta keskkonda. On ilmselge, et pumbahoone rajamine kujutab endast keskkonnale ohtu, kuna isegi ühe ammoniaagilekke, intensiivsete vibratsioonide või liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju ümbritsevale keskkonnale. Tallinna linn on näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses tootmisala ja karjääri ala ning ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Üldplaneering ei näe ette tootmise laiendamist Lagedi tee suunas. PT on väljastanud vale haldusorgan ilma õigusliku aluseta ja on sisuliselt õigusvastane. PT väljastajaks oli TLPA, kuid arvestades, et pumbahoone rajamine on avalikes huvides, pidanuks PT väljastama TKKA. Seega on PT formaalselt õigusvastane. PT on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Kaugküttevõrgustiku varustuskindluse puudulikkust, st selle suurendamise vajadust, ei ole vaideotsuses kirjeldatud ega tõendatud. Samuti puuduvad selgitused ja tõendid maagaasi kasutamise asjassepuutuvuse ja selle vähendamise kohta. PT ei ole mõõdukas, sest riivab kaebaja huvisid rohkem, kui saaks õigustatult teenida kellegi kolmanda huvisid. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul on kehtiv detailplaneering, mis näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamise ja ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamise. PT kohaselt pumbahoone rajamisel muutuks eelnev võimatuks, sest pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju. Koostoimes teiste mõjudega riivab see kaebaja õigusi nii intensiivselt, et muudab pumbahoone PT ebaproportsionaalseks. Kaebaja kinnistu detailplaneeringu elluviimist eiratakse. Eelnevalt detailplaneeringuga planeeritule ei olnud kaebaja vastu. Pumbahoonest tulenev müra võib aga muuta kaebaja planeeringu elluviimise võimatuks või ebamõistlikuks või muudavad kindlustuse kallimaks. Vastustajal oli kohustus kaaluda pumbahoonest tuleneva ja ettenähtava müra, vibratsiooni ja ohu mõju kaebaja õigustele olenemata sellest, kas need mõjud saaks ka hilisemas menetluses tuvastada. PT rikub kaebaja subjektiivseid menetlusõigusi. Võrreldes projekteerimistingimuste vaidlustamisega saab detailplaneeringut populaarkaebuse korras vastavalt PlanS §-le 141 vaidlustada. Vale menetlusvormi tõttu jäi kaebaja ilma õigusest esitada populaarkaebus. Pumbahoone ehitusluba on antud tühisele või õigusvastasele PT-le tuginedes. Ehitusloa andmist ei ole piisavalt põhjendatud, eelnevalt ei ole analüüsitud sellest lähtuvaid ohte ega mõjusid, st selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud. Ehitusloaga antakse luba ehitada ka mahuti, mille ehitamise võimalust pumbahoone PT-st ei nähtu. Ehitusluba on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab kaebaja kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks. Pumbahoone kavandamisel ei ole teostatud kõiki olulisi mõjuhinnanguid ega analüüse, mistõttu pole võimalik väita, et sellest lähtuma hakkavad häiringud saaksid jääda seaduse piiridesse, rääkimata proportsionaalsusest. Mh ei ole tehtud keskkonnamõjude analüüsi. Lisaks on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega PlanS § 6 p 13 tähenduses ja pumbahoonel on suur visuaalne mõju ning sellest hakkab lähtuma müra. Veevaba ammoniaak on plahvatusohtlik. Päästeamet ei ole hinnanud, kas kaebaja kinnistu tulevastele hoonetele 4(24)

3-23-1002 võib Tooma tn 13 ladustatav ammoniaak kujutada ohtu. Ehitusloa andmisel ei ole võetud arvesse ohtlike kemikaalide mõju kaebaja kinnistul kavandatud hoonetele.

3-23-1002 normtaset ületavat müra. Tõendatud ei ole, et pumbahoonest avalduks piirmäära ületavat müra. Olemasolevalt puudub piirkonnal väärtus. Kaebaja kinnistul on vett täis kaevandus ning piirkondlik ümbrus ei ole kutsuv. Kaebuses tuginetakse umbmäärasele tuleviku kinnistu väärtusele, mida pole võimalik objektiivselt hinnata ning kaebuses pole väärtusega seonduvat tõendatud. Arvestades piirkonna praegust seisukorda, luuakse Tooma tn 13 kinnistu arendamisega alale esimene korrastatus ning sisuliselt algab ala arendamine, mis loob alale väärtust juurde. Kaebaja on haldusmenetlustes esitanud hüpoteetilisi otsitud ohtusid. Iga hoone ja rajatis võib kujutada endast ohtu, kui ei järgita ehitamisele ja käitlemisele seatud ohutusnõudeid või puhkeb sõda. Kohtus vaidlustatav õiguste riive ei pea olema intensiivne, kuid haldusakti tühistamiseks piisav ei ole mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks kahjustada vaid teoreetiliselt. Ainsa kaebusest tuleneva aktsepteeritava ohuna on pumbahoones kasutatav ammoniaak, kuid seda pole haldusmenetluses ignoreeritud. Tulenevalt hoone ohtlikkusest on ehitusloa menetluses esitatud riskianalüüs. Päästeameti kooskõlastuse metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ei näita, et kaebaja kinnistul muutuks detailplaneering realiseerimatuks. Teise ohutsooni võib ehitada ehitisi, mille tundlikkusaste on 1 või 2, kolmandasse ohutsooni aga ehitisi, mille tundlikkusaste on 1, 2 või 3. Metoodika kohaselt võib teise tsooni ehitada büroohooned, kus on töökohti rohkem kui 100 inimesele või kõrgem kui 3 korrust. Seega on Lagedi 8 DP hoolimata ohualast elluviidav. PlanS § 125 lg 5 ei anna subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Seega kaitstakse projekteerimistingimusi ja ehitusluba nn populaarkaebuste eest. Detailplaneeringu koostamise kohustusest ei teki kaebajale subjektiivset õigust keelata naaberkinnistul ehitustegevus. Kaebajale on võimaldatud oma seisukohta avaldada nii PT kui ka ehitusloa menetluses. Detailplaneeringu menetlus ei saaks anda kaebajale rohkem menetluslikke õigusi. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks saab olla vaid see, kui kavandatav ehitis võib riivata isiku õigusi ülemäära. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad, tuleb kaebajal taluda. Igal kinnisasjal on prioriteetsed selle omaniku huvid. Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringus on antud Tooma tn 15 kinnistule ehitusõigus kolme kuni 15 m kõrguse äriotstarbelise hoone ehitamiseks. Tooma tn 13 kinnistust põhja poole jäävatele kinnistutele on antud ehitusõigus Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneeringuga, mis lubab Tooma tn 11 kinnistule ehitada ühe 14 m kõrguse tootmis- ja ärihoone ja ühe kuni 50 m kõrguse tootmis- ja ärihoone. Tooma tn 13 kinnistust ida poole jääb kaebajale kuuluv kinnistu, mille ehitusõigus on määratud Lagedi tee 8 ja lähiala detailplaneeringuga. Seega on väär väide, et piirkonnas puudub olemasolev hoonestus. Koosmõjus olemasoleva hoonestusega Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul ja kehtivate detailplaneeringutega naaberkinnistutel, on võimalik selgelt piiritleda piirkondlik hoonestuslaad ja linnaruumiline keskkond, et kaaluda projekteerimistingimuste andmist lähtudes PlanS § 125 lg 5 eesmärgist. Pole vaidlust, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneering annab projekteerimistingimuste kohaldamiseks piisavad ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning pumbahoone ehitamine pole üldplaneeringuga vastuolus. Seega sobitub pumbahoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega mahuliselt piirkonna hoonestuslaadi. Soojussalvesti ei ole hoone. See on küll väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, kuid soojussalvestiga seonduvat tuleb vaadelda laiemalt. Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis (kood 23022). Asjaolu, et seoses välispiirete ja katusega tekib siseruum, ei tee soojussalvestist hoonet. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb 6(24)

3-23-1002 arvesse võtta ka nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi. Soojussalvesti ülesanne on kaitsta kaugküttepiirkondade tarbeks hoitavat sooja vett välismõjude eest. Ehitisealuse pinna ja kõrguse ligikaudsus PT-s ei tähenda piirangute puudumist. Vastuolu ei eksisteeri, kui nt tehnilistest olemustest tingitult on kõrgus 14,1 m. Väheoluline kõrvalekalle ei tingi ehitusloast keeldumist EhS § 44 p 1 mõttes. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on planeeritud hoone ehitisealuseks pinnaks 1310 m2 ning kõrguseks 14 m. Ehitusloa menetlus on olnud põhjalik ning ehitusprojekt järgib kehtivat ehitusõigust. Vastustaja on pumbahoone ohtlikkust hinnanud ning esitanud kaebajale põhjendused. Kuigi pumbahoone puhul on tegu ohtliku ehitisega, on ehitusloa menetluses jõutud järeldusele, et sellest ei avaldu kaebajale üleliia koormavat negatiivset mõju ega riku kaebaja õigusi.

3-23-1002

3-23-1002 Kaebaja subjektiivset õigust ei saa eraldiseisvalt rikkuda see, kas projekteerimistingimuste andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et PlanS § 125 lg-st 5 ei võrsu kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ehitusõiguse küsimust puudutavad tingimused oleksid projekteerimistingimuste asemel otsustatud detailplaneeringuga. Kohtule ei nähtu, et üksnes detailplaneeringu koostamise asemel PT andmine oleks praegusel juhul halvendanud kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi ja huve, sest ka projekteerimistingimuste andmise menetluses on isikul õigus olla menetlusse kaasatud ja avaldada oma arvamust ning õigus põhjendatud huvide kaalumisele (vt RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p 22). Vale menetlusliigi valik saaks kaebaja õiguste rikkumise kaasa tuua eelkõige juhul, kui ta jäi seetõttu ilma enda menetluslikest õigustest või kui PT väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (samas, p-d 20–24). Selliste menetluslike õiguste rikkumist kaebaja praegusel juhul ei väida. Kaebaja ei ole esile toonud ja ka kohtule ei nähtu, et kaebajat poleks PT menetlusse kaasatud või ta poleks saanud enda seisukohti avaldada. Pumbahoone PT ptk-s 3.1 on kirjeldatud PT avalikku väljapanekut ja PT eelnõu avalikustamise tulemuste arutelu ning välja on toodud ka põhjendused vastuseks kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud seisukohtadele (dtl 69). Ka on kaebaja seisukohtadega mittenõustumist põhjendatud TLPA 20.01.2023 kirjas nr 4-1/2198-6 (dtl 76– 77). Kaebaja pole ka ära näidanud, et pumbahoone PT väljastamisega oleks rikutud mõnda teda kaitsvat materiaalõiguse sätet, mida poleks rikutud, kui pumbahoone PT-ga lahendatud küsimus oleks lahendatud detailplaneeringuga. PlanS § 125 lg 5 ei anna isikule eraldiseisvat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Võimalus esitada populaarkaebus ei ole selliseks menetluslikuks õiguseks, millest ilmajäämine iseenesest oleks käsitatav kaebaja õiguste rikkumisena. Kaebaja väited enda õiguste riive kohta ei ole põhjendatud ega anna alust järelduseks, et vaidlusaluse PT alusel kavandatav pumbahoone võiks ülemääraselt riivata tema õigusi EhS § 32 p 5 mõttes. Isikul ei ole subjektiivset õigust olemasoleva keskkonna säilimiseks. Kaebajal kui naaberkinnistu omanikul on õigus sellele, et kavandatavast ehitisest tulenevad mõjutused tema kinnistule või seal toimuvale tegevusele ei oleks ülemäärased. Kaebaja ei ole ära näidanud intensiivset omandiõiguse rikkumist, esitatud väited on jäänud oletuslikeks. Naaberkinnistule pumbahoone ehitamisest ei saa automaatselt järeldada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. PT-s on seatud tingimuseks, et hoone peab vastama nüüdisaegsetele linnaruumilistele nõuetele. Vastavast tingimusest lähtuv projekteeritava hoone arhitektuurne üldlahendus, sh vaated, nähtuvad arhitektuurse projekti seletuskirjast (dtl 610 jj). Vastustaja on viidanud, et PT menetluses jõuti järeldusele, et kavandatud pumbahoone ei avalda kaebaja kinnistule rohkem mõju kui piirkonnas valitsevad juba olemasolevad mõjud: soojuselektrijaam, lähedal asuv Tallinna ringtee ja kaevandused. PT 3. ptk-st nähtuvalt piirneb Tooma tn 13 kinnistu kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam (dtl 68–69). Tegemist on seega tööstusalaga, sh osaliselt endise, kaebaja kinnistu osas jätkuvalt toimiva karjääri piirkonnaga. Lagedi tee 8 on endiselt 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Ka alal kehtiva Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on see piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% 9(24)

3-23-1002 ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või ka 100% mäetööstusmaana. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku hinnanguga, et selles kontekstis ei ole pumbahoone ebakonventsionaalne ehitis ning ei selle kavandatav kõrgus ega ka ehitisealune pind (14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades Lagedi 8 DP järgsete kruntide pos 1 ja 2 hoonete enda oluliselt suuremat mahtu (kõrgused kuni 16 ja 45 m ning pindala kuni 9000 m2 ja 11 600 m2). Asjakohane ei ole seega ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise väide ei ole sellest tulenevalt põhjendatud. Samuti ei nähtu, et olemasoleva tööstusala piirkonda pumbahoone püstitamine riivaks muul moel intensiivselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja Lagedi tee 8 kinnistu pindala on 93 611 m 2 ning seal asub lubjakivikarjäär. PT alusel pumbahoone püstitamise tõttu ei ole kaebajal takistatud enda kinnistu sihtotstarbelise (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kasutamise jätkamine. Kaebaja kinnistu osas kehtiv Lagedi 8 DP on kehtestatud aastal 2015. Kaebaja ei saa väita, et Lagedi 8 DP kehtestamise järel ja olukorras, kus kinnistul ei ole ca 8,5 aasta jooksul asutud detailplaneeringus ette nähtud hoonestust realiseerima, ei tohi ümbruskonnas toimuda ühtegi muutust, mida tuleks Lagedi 8 DP realiseerima asumisel arvestada. Kohtule ei nähtu, et pumbahoone takistaks Lagedi 8 DP elluviidavust kaebaja kinnistul või tooks kaebaja jaoks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ka juhul, kui kaebaja rajab oma kinnistule kavandatud hoonestuse. Nagu eelnevalt märgitud, on Lagedi 8 DP järgi vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või 100% mäetööstusmaana. Seega on Lagedi 8 DP järgi võimalik Tooma tn 13 kinnistuga piirnevatele kruntidele võimalik kavandada maksimaalselt 30% äri otstarbel ja vähemalt 70% tootmise otstarbel kasutatav hoone. Vastustaja selgitab õigesti, et detailplaneering suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse ääre seega eelkõige tootmismaa sihtotstarbele, kusjuures see võimaldab ainult pos 1 põhjapoolsesse osasse kavandada 14-korruselise kontorihoone ja sellegi kavandamisel tuleb täita maksimaalselt 30% äri- ja vähemalt 70% tootmismaa tingimus krundi sihtotstarbele. Vaidlusalune pumbahoone jääb detailplaneeringu krundile kavandatud büroohoone osast ühtlasi tagasiastesse. Kaebaja väide, et pumbahoone rajamisel muutuks detailplaneeringu realiseerimine võimatuks põhjusel, et pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon (sh ehitamisel) ja oht, millele lisandub pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju (sh valguse ja vaadete varjamine), ei ole põhjendatud ega muuda pumbahoone PT-d ega ehitusluba ebaproportsionaalseteks. Samuti ei nähtu uurimispõhimõtte rikkumist. Müra osas on pumbahoone PT ptk-s 3.1 selgitatud, et tegemist on küsimusega, mis lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega. Kaebajal puudub alus hüpoteesidele tuginedes väita, et pumbahoonest tulenev müra hakkab normtaset ületama. Samuti puudub tal õigus nõuda, et müra konkreetses piirkonnas üldse ei suureneks. Kolmandal isikul on kohustus kehtivaid müranorme järgida ja õigusvastast mürahäiringut mitte tekitada ning kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on pumbahoone ehitusprojekti koostamisel sellega arvestatud. Eirata ei saa, et hetkel on tegu toimiva karjääri piirkonnaga, mille läheduses (Tooma tn 14) asub lisaks juba praegu energiatootmise kompleks. Vastustaja on näidanud, et Lagedi 8 DP koostamisel on vastava piirkondliku eripäraga, sh piirkondlike müraobjektidega arvestatud, mistõttu kehtestati nõue kasutada detailplaneeringu elluviimisel kõrgendatud müraisolatsiooniga piirdekonstruktsioone ning rõhutati, et arvestada tuleb heliisolatsiooninõuetega. Kaebajal tuleb detailplaneeringu elluviimisel seega nagunii arvestada piirkondlikult kõrgema mürafooniga ja võtta kasutusele vastavad meetmed hoolimata sellest, kas Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajatakse või mitte. Samuti on vastustaja ja kolmas isik osundanud põhjendatult asjaolule, et kuivõrd Lagedi 8 DP Tooma tn 10(24)

3-23-1002 13 kinnistu poolne äär on eelkõige tootmismaa otstarbeline, jääb see AÕKS § 57 kohaselt V mürakategooriasse, millele keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisa 1 mürataseme piiranguid ei sätesta ning arvestades kaebaja kinnistul hoonete kavandamisele ettenähtud nõudeid, ei ületataks detailplaneeringu elluviimisel mürapiirväärtusi. Seega ei ole põhjendatud väide, et pumbahoone lisandumine võiks sedavõrd kasvatada piirkondlikku müra ja tingida sedavõrd suuri lisakulutusi mh seoses töötervishoiu nõuetega, et projekti elluviimine muutub kaebaja jaoks majandusliku ebaotstarbekuse tõttu raskendatuks või võimatuks ja seega saaks tema omandiõigus ülemäära kahjustada. Kaebaja väide seoses pumbahoonest lähtuva, sh ehitusaegse vibratsiooni tekkimisega on täielikult põhjendamata. Seejuures on kaebaja enda omandiõiguse riivet sisustanud eelkõige läbi soovitava ehitustegevuse, millega eelduslikult kaasneb samuti ehitusaegne vibratsioon. Kaebajal puudub õigus nõuda, et naaberkinnistult ei lähtuks mistahes mõjutust, sh ehitusaegset vibratsiooni vm ehitamisega seotud mõjutust. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et tema kinnistult avanev vaade üldse ei halveneks. Seejuures märgib vastustaja õigesti, et piirkonnal puudub selline väärtus, et saaks rääkida vaate halvenemisest. Kaebaja on viidanud ka valguse vähenemisele, ent tema enda kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune büroohoone, samas kui pumbahoone puhul on nii lubatud kui ka projekteeritud kõrguseks 14 m. Lisaks on vastustaja õigesti selgitanud, et büroohoonele või tootmishoonele ei kehti insolatsiooni tagamise nõuded nagu eluruumidele ning hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Samuti on vastustaja asjakohaselt viidanud asjaolule, et varasemalt Tooma tn 13 kinnistul kehtinud ehitusõiguse (ehitusõigus Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu kohaselt) alusel oli õigus sinna rajada kuni 15 m kõrgune hoone. Kaebaja on märkinud, et varasema lahenduse vastu ta ei olnud. Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja väide seoses ammoniaagiohu tõttu kallineva kindlustusega. Kohus nõustub seejuures kolmanda isiku käsitusega, et ettevõtlus- ja tootmisalal ei saa sellist vastuväidet põhimõtteliselt naaberkinnistu ehitustegevusele esitada, kuna vastasel juhul võiks väita, et naaberkinnistutele ei tohigi midagi ehitada. Kaebaja tõstatatud ammoniaagiga seonduvate ohtudega arvestamise osas on tegemist ehitusprojekti koostamisel lahendatava küsimusega, mis ei ole PT vaidlustamisel asjakohane. Kaebaja väidetud konkreetseid negatiivseid mõjusid tuli seega hinnata ehitusloa andmise menetluses ja selle raames otsustada, kas ehitusprojektiga kavandatav ehitis on ohutu, viies läbi vajalikud analüüsid. Projekteerimistingimustega määratakse üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätestata kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad olema detailselt lahendatud juba PT väljastamise ajaks. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4). Etteruttavalt saab selles osas märkida, et samas nähtub asja materjalidest, et vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse menetluses (vt dtl 591), nagu ka käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et haldusmenetluses on arvestatud, et ammoniaagi kasutamise tõttu on tegu ohtliku (C-kategooria) ettevõttega ja mööndud teatavat negatiivset mõju kaebajale seoses pumbahoone ehitamisega, mistõttu on ehitusloa menetluses koostatud riskianalüüs ning välja toodud vastavad ohutsoonid, teostatud ohtude hindamine lähedalasuvatele kinnistutele ja esitatud võimalikud meetmed ohu minimaliseerimiseks (Firetek OÜ koostatud riskianalüüs „Tooma tn 13 kinnistu projekti realiseerimisest tingitud ohtude hindamine lähedal asuvatele 11(24)

3-23-1002 kinnistutele ning ülevaade võimalikest kompensatsioonimeetmetest ohu minimeerimiseks,“ dtl 1100 jj). Õige on kolmanda isiku osundus, et riskianalüüsi eesmärgiks on kirjeldada käitisest endast tulenevaid ohte, mis ei olene otseselt Lagedi 8 DP ehitusõigusest. Samas on riskianalüüsi p 1.2 kohaselt lähiümbruse kirjeldamisel Tooma tn 13 kinnistu idaosa puhul arvestatud ka detailplaneeringu olemasoluga. Riskianalüüs ei kinnita kaebaja väiteid, justkui Lagedi tee 8 kinnistule avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht. Vastustaja on viidanud, et riskianalüüsis toodust nähtuvalt on tulenevalt planeeritud hoones kasutatava aine ohtlikkusest oluline arvestada meetmetega, mis on suunatud suurõnnetuse vältimisele ning selle toimumise korral tagajärgede vähendamisele. Võimaliku õnnetuse korral tekkiva ohuala vähendamise seisukohalt on oluline, et õnnetuse toimumise hetkel ammoniaagi olemasoluga seadmete ruum oleks suletud. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mille järgimine tagab ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi projekteerimis- ja ehitusnormi rikkumist väitnud ega tõendanud. Riskianalüüsi ptk-s 3 arvutatud ohuala tsoonidest, mis iseenesest kaebaja kinnistule kitsendusi ei sea ja mille järgi eriti ohtlik ala (tsoon 1) Lagedi tee 8 kinnistule ei ulatu, väga ohtlik ala (tsoon 2) ulatub osaliselt Lagedi 8 DP kohase krundi pos 1 hoonestusalasse ning ohtlik ala (tsoon 3) on suuremas ulatuses ka Lagedi tee 8 kinnistul (vt ka dtl 1119), ei nähtu, et need muudaksid Lagedi 8 DP realiseerimise võimatuks. Kaebaja ei ole näidanud, et arvestades nii ohuala tsooni 2 ulatust Lagedi 8 DP pos 1 krundile ja hoonestusalale, Lagedi 8 DP-ga lubatud suurimat hoonestusala pinda kui ka Lagedi 8 DP pos 1 krundi enda suurust, ei oleks detailplaneeringu realiseerimine võimalik. Vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse menetluses selgitanud, et Lagedi 8 DP põhijoonise järgi on krundi pos 1 suurus 15 518 m 2, aga ohuala tsoon 2 katab nimetatud krundist vaid umbes 3000 m2 ning krundi pos 1 hoone(te) asukohti on võimalik hoonestusala piires ka nihutada. Seega ei nähtu, et kaebaja ei saaks Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate pumbahoone ohuala tsoonide tõttu Lagedi 8 DP-d realiseerida. Vastustaja on samas kirjas ühtlasi leidnud, et ohuala ulatumine Lagedi tee 8 kinnistule ei ole kaebaja suhtes ülemäära koormava mõjuga (EhS § 44 p 4), arvestades ka avalikku huvi pumbahoone rajamise suhtes (dtl 592). Kaebaja väited PT vastuolust üldplaneeringuga, sh väited Tooma tn 13 kinnistule rohekoridori nõude sätestamisest, ei ole põhjendatud. Nagu vastustajagi on selgitanud, jäävad nii Tooma tn 13 kui ka Lagedi tee 8 küll ettevõtlusalale tootmisala kõrvalotstarbega (B+T), kuid neist lääne poole jääb juba tootmisala. Tooma tn 13 kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv jäävad seega sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale ülemineku alale. Juhtotstarbele vastav kasutus peab olema valdav, mitte täielik, ning Tooma tn 13 kinnistu moodustab väikese osa B+T juhtotstarbega alast. Vastustaja on selgitanud, et eelkõige on tegu tööstusettevõtete alaga, mis on mõeldud põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele ning ettevõtlus on mõeldud kehtivate planeeringute kohaselt kas kõrvalotstarbena või Tallinna ringtee poolsesse äärde. Ka Lagedi tee 8 kinnistule on Tooma tn 13 kinnistu poolsesse külge lubatud kavandada maksimaalselt 30% ärisihtotstarvet, ülejäänud osas aga tootmismaa sihtotstarbelist kasutust. Seega on kasutusotstarve suunatud siiski eelkõige tootmisele ning Tooma tn 13 kinnistule tootmissuunitlusega ehitiste rajamine ei ole kuidagi vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, kui tegevus sobitub lähiala ettevõtluskeskkonnaga. Kaebaja ei ole põhjendanud, et Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamine kujutaks endast ettevõtluskeskkonnale negatiivset mõju. Üldplaneeringu maakasutusplaani järgi ei ole Tooma tn 13 kinnistu ette nähtud toimima rohekoridorist puhvrina ettevõtlusala ja karjääriala vahel. Vastustaja on õigesti viidanud, et Lasnamäe tööstusalade rohevõrgustiku joonis ega maakasutusplaan (vt dtl 1605–1606) ei sätesta alale rohekoridori nõuet. Kaebaja ei ole ära näidanud muid Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu tingimusi, mis oleks mõeldud kaitsma tema huve või õigusi, et ta saaks neile tugineda. 12(24)

3-23-1002 Projekteerimistingimusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja ei kaalunud, kas hoonet oleks saanud kavandada teisele kinnistule või maa sisse. Kaebuses esitatud väidetest ja tõenditest ei järeldu, et kavandatud kujul hoone tooks kaasa kaebaja õiguste ülemäärase riive, mille tõttu tulnuks otsida teistsuguseid lahendusi. Kokkuvõttes ei ole kaebaja ära näidanud, et pumbahoone PT andmisega oleks riivatud tema omandiõigust või ülemäära kahjustatud tema huve. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja tugineda eraldiseisvalt ka PlanS § 125 lg 5 rikkumisele. Kaebaja peab ehitusluba enda subjektiivseid õigusi riivavaks ka põhjusel, et pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab tema kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks. Kaebaja ei väida, et ehitusluba ei oleks kooskõlas PT-ga. Kaebaja väidetud pumbahoone PT õigusvastasus ei puutu pumbahoone ehitusloa õiguspärasusse. Vastavalt EhS § 44 p-le 4 saab ehitusloa andmisest keeldumise aluseks olla püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Negatiivseid mõjusid, mis ei ole isiku jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada ehk mis ei ole ülemäärased, tuleb isikul taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Eelnevalt esitatud põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja väited pumbahoonest avalduvatest intensiivsetest häiringutest tõendatud ega usutavalt põhistatud. Pumbahoone ehitusloa andmise eelselt on koostatud riskianalüüs, mis ei kinnita, justkui Lagedi tee 8 kinnistule avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht, mis Lagedi 8 DP realiseerimist takistaks. Kolmas isik rõhutab asjakohaselt, et pumbahoone ehitusluba on antud eelprojekti staadiumis, millises ei pea lahendama kõikvõimalikke küsimusi. Ehitusloa andmine eelprojekti staadiumis on lubatav (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, § 13 lg 1) ja seda saab hiljem põhiprojekti ja tööprojekti staadiumites täiendada (määruse § 8 lg 1). Puudub põhjus kahtluseks, et pumbahoone ehitusloa andmisel ei arvestatud riskianalüüsi. Juhul, kui ehitama asudes peaks siiski ilmnema oht kaebaja varale, saab Tallinna linn teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutuse ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20). Ka müra puhul on tegemist küsimusega, mis lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega (vt PT ptk 3.1). Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Pelgalt vaate või loomuliku valguse vähenemine ei riku naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu ning naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Praegusel juhul toetasid väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus pumbahoone rajamist, arvestades mh Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust. Seejuures ei ole Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust silmas pidades, mis võimaldab rajada Tooma tn 13 kinnistuga piirnevatele pos 1 ja 2 kruntidele vaidlusalusest pumbahoonest märksa suurema mahu ja kõrgusega hoonestuse, ka pumbahoone ehitusloa järgne kõrgus ja ehitisealune pind kuidagi ebaproportsionaalsed. Kokkuvõttes ei nähtu seega, et pumbahoone ehitusluba riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi või põhjustaks talle ülemääraseid püsivaid häiringuid, mis oleks andnud vastustajale aluse vastavalt EhS § 44 p-le 4 keelduda kolmandale isikule ehitusluba väljastamast. Ehitusloa andmine oli kaalutletud ja vastavalt põhjendatud ning väited uurimispõhimõtte rikkumisest on alusetud. Nii nagu pumbahoone PT ptk-s 3.1 on tuginetud asjaolule, et seda 13(24)

3-23-1002 kavandatakse avalikes huvides oleva kaugkütteteenuse osutamiseks suurele ringile tarbijatele (viidates, et hetkel varustab soojuselektrijaam soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu linna), tuli ka ehitusloa puhul kaalumisel arvestada kõrgendatud avaliku huviga pumbahoone kiire rajamise suhtes. Kolmas isik selgitab kohaselt, et pumbahoone võimalikult kiire rajamine on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbija varustuskindluse tagamiseks ning teiselt poolt ka soojuse hinna lõpptarbijale mõistlikuna hoidmiseks. Ka Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2022 määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, käsitleb soojuspumpasid taastuvenergiajaamadena (art 2 lg 1 punkt a ja põhjenduste p 8) ning üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade ehitamisele (art 3 lg 2) ning soojuspumpadele antakse load kiirendatud korras (art 7 lg 1). Kõnealused avalikud huvid olid ülekaalukad kaebaja väidetavate riivete suhtes. Kui ehitusloa andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga, ei pea HMS 56 lg 4 kohaselt põhjendustes välja tooma ehitusloa andmise faktilist alust. Kolmas isik on asjakohaselt viidanud väljakujunenud kohtupraktikale, millest tulenevalt juhul, kui ehitusprojekti on koostanud kõigi vajalike tegevuslubadega pädev isik, ehitusloa menetluses ei ole menetlusosaliste poolt osutatud (või linn ei avasta menetluse käigus ise) vigu ehitusprojektis, mis võib kaasa tuua ehitusloa andmisest keeldumise, ning ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi asjakohaste ametiasutuste poolt, ei pea linn ehitusluba andes täiendavalt põhjendama kõiki ehitusprojekti valikuid. Pumbahoone ehitusloa andmist on kaebaja õiguste vaatest põhjendatud. Kaebaja on saanud pumbahoone ehitusloa menetluses vastuväited esitada ning TLPA on neile vastanud 02.05.2023 kirjades (dtl 591 jj). Kaebaja poolt ehitusloale esitatud vastuväidetele vastamine pärast ehitusloa väljastamist ei ole selline menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Oluline on, et kaebaja oli ehitusloa andmise menetlusse kaasatud ning sai esitada oma seisukoha. TLPA oli seega kaebaja seisukohtadest ehitusluba väljastades teadlik. Arvestades mh ka seda, et ehitusluba erineb n-ö tavapärasest haldusaktist oma formaliseerituse poolest (tuleb anda kindlas formaadis, mis ei näe ette vastamist loale esitatud vastuväidetele aktis endas), ei saa kaebaja vastuväidetele vastuse esitamist ehitusloa andmisest hilisemal ajal lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Kuna pumbahoonele ja mahutile anti ehitusluba sama ehitusloa menetluse (ehitusloa taotlus nr 2211271/00927) käigus, ei vasta tõele kaebaja väide, justkui poleks teda mahuti osas menetlusse kaasatud. Kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ning esitas seisukoha, millele vastustaja vastas. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas 7,6 m2 ehitisealuse pinnaga mahuti tema õigusi rikub. Kaebaja ei ole ära näidanud, millised õigusaktidest tulenevalt kohustuslikud analüüsid või uuringud on jäänud uurimiskohustuse raames tegemata. Puudub vaidlus, et KemS § 22 lg 2 p-s 1 nõutud riskianalüüs on pumbahoonele tehtud. Vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 tingimustele on ehitusprojekti koosseisus käsitletud tuleohutuse osa (vt dtl 1032 jj). EhS-st ega määrusest nr 97 ei tulene, et ehitusprojekti koosseisus tuleks eraldi esitada mingeid täiendavaid analüüse. EhS § 14 lg 3 kohaselt tehakse ehitusprojektile vajadusel täiendav ekspertiis mh juhul, kui kavandatav ehitis on suurema ohupotentsiaaliga, enne ehitamise alustamist, mitte enne ehitusloa andmist. Ehitusuuringute vajaduse üle otsustab eelkõige projekteerija. Kuna kaebaja ei ole ära näidanud nende seost enda subjektiivsete õigustega, ei käsitle kohus põhjalikumalt ehitusprojekti ekspertiisi tegemise või keskkonnamõju (eel)hindamisega seonduvaid väiteid.

14(24)

3-23-1002 SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-1002

3-23-1002 Hoones kasutatakse pumpades ammoniaaki külmaainena, mis ei vasta SeOS § 3 lg-s 3 sätestatud gaasiseadme definitsioonile. Surveseadmetena käsitatavad torustikud on tarnitud eraldi tootena. Seega ei ole küsimus asjakohane ei ehitus- ega kasutusloa puhul. Ka ei ole kaebaja täpsustanud, mis osas ei ole projekti koostanud isikud kompetentsed SeOS § 7 ja § 109 tähenduses ega selgitanud puutumust oma subjektiivsete õigustega. Arusaamatuks jääb, miks peaks pumbahoonet käsitama soojatrassina ja kuidas see määratlus kaebaja õigusi rikub. Apellant ei ole tõendanud ühtegi enda väidetud olulist keskkonnamõju. Enne ehitusloa andmist koostatud riskianalüüs ei kinnita, nagu avalduks kaebaja kinnistule vältimist või kõrvaldamist vajav oht, mis takistaks selle sihtotstarbelist kasutamist või detailplaneeringu elluviimist. Pumbahoone soojuspumbaruum projekteeriti ja ehitati vastavalt standardile ENEVS 378. Müra normtaseme puhul jääb arusaamatuks, millise taseme ületamist kaebaja üldse silmas peab. KemS alusel ohtlikult ettevõttelt nõutavad dokumendid ja käitamisluba ei ole kasutusloa kontrolliesemeks ja KemS kohaliku omavalitsuse kontrollipädevust ette ei näe. Käitamisloa annab eraldi TTJA ning see ei ole kasutusloa aluseks. Lisaks on ehitisregistris kasutusloa dokumentide hulgas pumbahoonet hõlmav hädaolukorra lahendamise plaan, riskianalüüs ja teabeleht. Asjakohatu on kaebaja väide ehitise auditi vajalikkusest, kuna tegemist ei ole surveseadmetega, vaid soojussalvesti on atmosfäärirõhul, mis tähendab, et ka pumbahoone ja soojussalvesti vaheline torustik ei saa rõhu all olla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-23-1002 olukorras saab pidada otstarbekaks mh põhjusel, et uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks möödunud kaebetähtaeg (vt RKHKm 14.04.2015 nr 3-3-1-7-15, p 14; RKHKo 04.12.2017 nr 3-15-873, p 36). Kuna valdavalt tugineb kaebaja kasutusloa vaidlustamisel juba eelnevalt kohtumenetluses käsitletud PT ja ehitusloa õigusvastasust puudutavatele põhjendustele ning üksnes kasutusloa õigusvastasust puudutavatel põhjendustel eraldi võetuna ei ole kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast sellist tähendust, et see õigustaks asja halduskohtule lahendamiseks saatmist, on menetlusökonoomia seisukohast otstarbekas lahendada kaebus muudetud kujul apellatsioonimenetluses. II

18(24)

3-23-1002

3-23-1002 ehitusõiguse küsimuse lahendamist PT asemel detailplaneeringuga, vaid kõigest vaidlustanud õigusvastase PT, on ta samas vastuoluliselt rajanud oma kaebuse suures osas väitele, et vastustajal puudus alus PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks, mille sisuks on erandina projekteerimistingimuste andmine üldnormi alusel kohustusliku detailplaneeringu koostamise asemel. Seetõttu on demagoogiline ja põhjendamatu ka kaebaja kriitika, et halduskohus on seda küsimust käsitlenud ja selle raames kaebaja õiguste riivet hinnanud. Halduskohus on kooskõlas seaduse ja aktuaalse Riigikohtu praktikaga igati põhjendatult leidnud, et kaebajal ei ole PlanS § 125 lg-st 5 tulenevat eraldiseisvat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist ning kaebaja õigusi ei saa eraldiseisvalt rikkuda vale menetlusliigi valik ehk see, kas PT andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Selle sätte rakendamine ei pane naaberkinnistu omanikku oma õiguste ja huvide eest seismisel halvemasse menetluslikku olukorda, kuna seadus tagab talle projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks ning sätte rakendamine ei saa rikkuda õigust, mida sättest isikule ei tulene (vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p-d 22-23; 20.06.2023 nr 3-20-19, p 25). Pädev asutus ei saa omistada kaebaja huvidele planeerimis- ja projekteerimistingimuste menetluses sisuliselt erinevat kaalu.

3-23-1002 detailplaneeringuga. Õiguslikult relevantne küsimus saab olla see, kas kaebaja huve on korraldatud menetluses piisaval määral arvestatud ja kas nendele on antud kaalutlusotsuse tegemisel õige kaal.

3-23-1002 ehitusõigus oleks üldplaneeringu alusel keelatud. Muu hulgas ei tulene see kohtu hinnangul kaebaja viidatud üldplaneeringu lk-delt 17 ja 18 (dtl 725–726), kus on esitatud Väo karjääri üldised linnaehituslikud põhimõtted koos joonisel 3 näidatud maakasutuse põhimõttelise lahendusega. Arvestades joonise 3 mõõtkava ja täpsust, ei ole võimalik sellelt tuvastada, kus täpselt peaksid põhimõttelise lahenduse järgi kulgema tootmisala, roheala ja ettevõtlusala piirid. Sh ei ole võimalik kohtu hinnangul üheselt tuvastada, millisel kolmest nimetatud alast asub kogu karjääri ala mastaabis suhteliselt väike Tooma tn 13 maaüksus. Põhimõtete kirjelduses rõhutatakse vajadust säilitada rohekoridor Paneeli tänavast Lagedi teeni ja ühendused Tooma järvega lõuna ja edela suunal, kuid kohtu hinnangul on rohealade täpne asukoht põhimõttelise lahenduse kaardil määramata ning tegemist ei saa olla üheselt siduva regulatsiooniga. Oluliselt täpsem on üldplaneeringu lisaks 1 olev maakasutusplaan (dtl 766) koos juhtotstarvete kirjeldustega (dtl 719–721) ning nõustuda saab vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune Tooma tn 13 kinnistu ja kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolne serv jäävad sisuliselt tootmisala ja ettevõtlusala piirile ehk üleminekualale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et pumbahoone ei ole vastuolus kummagi juhtotstarbe (B+T ja T+B) põhimõtetega, sh ei avalda saa see piirkonnas asuvaid muid ettevõtteid, ehitisi ja maakasutuse otstarbeid arvestades avaldada olulist negatiivset mõju lähiala ettevõtluskeskkonnale juhtotstarbe B+T (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve) mõttes.

3-23-1002 mõjuks suur dünaamiline või niiskuskoormus. Hoones paiknevatele pumpadele kui tehnoseadmetele nende töötamise ajal suured koormused usutavalt mõjuvad, kuid kaebaja ei ole põhjendanud, miks peaks taolised koormused, mis määruse seletuskirja arvestades võiksid olla võrreldavad ujula või viaduktiga, mõjuma sealjuures hoone konstruktsioonidele.

3-23-1002

24(24)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.