Xi kaebus Rae valla 11.04.2023 protokollilise otsuse ja 22.05.2023 keeldumise tühistamiseks kaebaja lapse osas ning lapse vastuvõtmiseks Peetri Põhikooli
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Rae valla elukohajärgse põhikooli määramise komisjoni 11.04.2023 protokolliline otsus osas, millega määrati kaebaja lapse, Y elukohajärgseks kooliks Kindluse kool; ja 22.05.2023 lapse ümbertõstmisest keeldumise otsus nr 10-2.2/5277-1.
3.Kohustada Rae valda kaebaja taotluseid elukohajärgse kooli määramiseks ja lapse ümbertõstmiseks uuesti lahendama, arvestades kohtu selgitusi.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 20 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja tema pereliikmete nimed ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.08.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Rae valla põhikooli vastuvõtu taotluse oma lapse Y osas, eelistusega Peetri Põhikooli. Taotluses on märgitud, et ema töötab samas asutuses (dtl 72). Elukohajärgse põhikooli määramise komisjoni 11.04.2023 protokollilise otsusega (dtl 73) määrati, et Kindluse kool on elukohajärgseks kooliks kõikidele lastele, kelle esimene valik oli Peetri LasteaedPõhikool, kuid kes sinna ei mahtunud. ARNO kohaselt (teavitus dtl 113 ja dtl 107) on määratud elukohajärgseks kooliks kaebaja lapsele Kindluse kool (dtl 75). 1(8)
X esitas 20.04.2022 taotluse lapse ümbertõstmiseks (dtl 3-4, dtl 76), millele vald vastas 22.05.2023 vastusega nr 10-2.2/5277-1 (samas, ka dtl 111), et Peetri koolis ei ole vabu kohti. Vald on veendunud, et Kindluse Koolis luuakse kõikide laste jaoks suurepärased õpitingimused ning vald tagab lastele turvalise koolitee, mida toetab nii vallasisene ühistransport kui rajatud kergliiklusteed. X esitas uue taotluse 23.05.2023 (dtl 5, dtl 77), kuid sellele ei ole haldusaktiga vastatud, sh ei ole vastustaja sellekohast täpsustust kohtule pärast kohtu 21.06.2023 määrust (vt punktid 2 ja 6). Nimetatud taotlus on kaebaja poolt 20.06.2023 esitatuna jätkuvalt märkega „menetluses“ (dtl 114).
2.X esitas 24.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse eesmärgiga, et tema laps Y võetaks vastu Peetri Põhikooli. Kohus on menetluse käigus haldusakte kogudes kaebuse nõuet täpsustanud ning kohtu menetluses on kaebus Rae valla 11.04.2023 protokollilise otsuse ja 22.05.2023 keeldumise tühistamiseks kaebaja lapse osas ning lapse vastu võtmiseks Peetri Põhikooli. Kaebuse põhjendused kohtuasjas esitatuna kokkuvõtlikult on:
1.Kaebaja on taotlenud oma lapsele 1. klassi asumist elukoha lähedasesse kooli, Peetri LasteaedPõhikooli.
2.Kindluse kool ei sobi perele, kuna laps peab saama hakkama ühistranspordiga ja see on võimatu. Peetri Põhikoolis saaks laps liikuda jalgsi ning ema töötab samas lasteaias. Lapsel on raske harjuda võõra keskkonnaga ja ema saaks turvalisust tagada. Laps on Peetri kooli keskkonna ja kooliteega tuttav ega vajaks täiendavat abi.
3.Laps elab Peetri Põhikoolist 1,3 km kaugusel, kuid pakutakse kooli, mis asub 5,5 km kaugusel. Pere elab Rae vallas juba üle 16 aasta. Lapse ema on töövõimetu ega saa autoga lapsele järele minna. Seetõttu on oluline, et laps saaks ise liikuda. Taotluse rahuldamata jätmisel on laps sunnitud jääma aastaks koju, sest see variant ei ole logistiliselt võimalik ja kooli õppetingimused ei ole sobivad. Kindluse koolis käimisel ei ole vahemaa mõistlik ega eakohane.
4.Kaebajale jääb arusaamatuks, miks määrati elukohajärgseks kooliks Kindluse kool, mis asub 4,2 km kaugusel, samas kui Peetri kool asub 1,3 jaa Järveküla kool 3,1 km kaugusel. Kaebaja ei soovi oma lapsele erilist Kindluse kooli, vaid tavapärast õpikeskkonda, mida pakutakse Peetri koolis.
5.Lapsel ei ole erivajadust.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja põhjendused kohtuasjas kokkuvõtlikult on järgmised:
1.Lapsevanemale on selgitatud transpordivõimalusi nii, nagu neid kasutavad kõik Kindluse koolis käivad Peetri alevikus elavad lapsed, sh esimese klassi lapsed. Lapse jalgsi käidav osa ei ole lubatust pikem. Vastustaja on andnud kohtule ülevaate transpordivõimalustest (dtl 68).
2.Koolikohad määrati nii, et esmalt paigutati lapsed Peetri kooli kui kõige suurema ületäitega kooli vastavalt vabade õppekohtade arvule. Kooli paigutatud lapsed sorteeriti lapse elukoha kauguse järgi koolist, nii et lähemal elavad lapsed on eespool ja kaugemal elavad tagapool. Õe-venna eelisjärjekord võeti arvesse enne kauguste järgi sorteerimist. Kuna Peetri kooli ümbruses on elamuasustus Peetri piirkonnas kõige tihedam, siis sel aastal viimane laps, kes kauguse alusel Peetri kooli sai, elab koolist 936m kaugusel. Ületäite korral sorteeritakse lapsed nii, et lähemal elavad lapsed on eespool ja kaugemal elavad tagapool.
3.Kaalukuse järjekorras arvestatakse esimesena sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja teisena õpilase elukoha lähedust koolile.
4.Kindluse koolis esimestes klassides õpinguid alustavatest lastest 44 elukohaks on Peetri alevik. Kaebaja on ka avaldanud (dtl 68), et ta oleks nõus ka Järveküla kooliga, kuid ka selles ei ole vabu kohti esimesse klassi. Hariduse kontseptsiooni poolest on Peetri kool ja Kindluse Kool väga sarnased.
5.Laps on koolivalmis.
6.Hetkeseisuga ei ole Peetri koolis esimeses klassis ühtegi vaba kohta tekkinud, seega saab pakkuda jätkuvalt Kindluse Kooli. Arvestades seda, et Peetri koolis on õpilaste arv 2023/2024 õppeaas2(8)
taks 742, mis on ca 100 õpilase võrra suurem, kui ehituslikult sellesse kooli planeeritud (624), siis suure tõenäosusega hoolekogu ei annaks nõusolekut õpilaste arvu suurendamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.PGS § 10 lg 1 sätestab: - Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. - Igale koolikohustuslikule isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab vallavõi linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. - Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Lapse elukohana käsitatakse tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi (PGS § 8). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, mis on lapse elukohaks, ega elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aja üle. Ka ei ole asjas vaidlust selle üle, et laps vajaks õpet eriklassis või muud hariduslikust erivajadusest tulenevat täiendavat tuge. PGS § 27 lg 1 kohaselt on põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Samas sätestab PGS § 26 lg 1 ka klassi täitumise ülemnormi – 24 õpilast, mida saab muuta direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud (lg 3). Niisiis ühelt poolt peab põhikool vastu võtma kõik õpilased, kellele on see kool elukohajärgseks kooliks. Teiselt poolt, arvestades klasside ja koolimaja täituvust, on ka ilmselge, et elukohajärgse kooli määramisel on mingist hetkest piiriks koolikohtade arv. Elukohajärgseks kooliks ei pea tingimata olema faktiliselt lähim kool. Küll aga on seatud seadusega teatud mõistlikud piirid, millest tuleneb ka kohaliku omavalitsuse kohustus pidada üleval piisava tihedusega koolivõrku ja arvestada hariduse tegeliku, faktilist kättesaadavust: - Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit (PGS § 7 lg 3). - Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, § 7 lg 1).
5.Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et elukohajärgseks kooliks võiks olla mistahes kool, kuhu laps jõuab 60 minuti kestel, sh jalgsikäimise osa jääb alla 3 km. Igapäevaselt sellise maa läbimine koolikohustuse täitmiseks võib olla ebaproportsionaalne. Lapse koolikohustusega käib käsikäes ka lapse õigus haridusele, sh et laps ei veedaks ebaproportsionaalse osa oma päevast üksnes transpordivahendis või jalgsi kooliteel, mis võib mõjutada nii lapse õpiedukust, õppimiseks ja vabaks ajaks jäävat aega, puhkeaega ning ka lapse turvalisust. Nende teguritega tuleb KOVil arvestada, sh seetõttu, et esikohal peavad olema lapse huvid ning ühiskondlikuks huviks on ühiskonna noorimatele liikmetele kättesaadava hariduse võimaldamine.
3(8)
6.Rae Vallavalitsuse 24.01.2023 määruse1 nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ § 5 lg 2 sätestab: Komisjon arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras: 1) sama pere teiste laste õppimist samas koolis; 2) õpilase elukoha lähedust koolile; 3) võimalusel vanemate soove. Elukohajärgse põhikooli määramise komisjon otsustas 11.04.2023 (dtl 73, kohtu rõhutustega):
2.1.Järveküla Kool määrata 72 lapsele elukohajärgseks kooliks Järveküla Kool, arvestades järgmist: 2.1.1 esimese asjaoluna õe/venna õppimist Järveküla Koolis; 2.1.2 teise asjaoluna vanemate soove.
2.2.Peetri Lasteaed-Põhikool määrata 72 lapsele elukohajärgseks kooliks Peetri Kool, arvestades järgmist: 2.2.1 esimese asjaoluna õe/venna õppimist Peetri Koolis; 2.2.2 teise asjaoluna elukoha lähedust Peetri Koolile.
2.3.Kindluse Kool määrata 126 lapsele elukohajärgseks kooliks, kelle esimene valik oli Kindluse Kool ning kõikidele lastele, kelle esimene valik oli Peetri Lasteaed-Põhikool, kuid kes sinna ei mahtunud. Saata vastused vanematele määratud elukohajärgsest koolist 14. aprillil 2023.
7.Rae valla faktilisest olukorrast nähtub, et Rae vallas on 6 kooli2. Google Maps andmetel asub Jüri Gümnaasium kaebaja kodus ca 10 km; Lagedi kool rohkem kui 15 km; ning Vaida põhikool 18 km kaugusel ning nende koolide kaebajale elukohajärgseks kooliks määramine ei ole olnud kaalumisel. Faktilist olukorda selgitades asuvad ligikaudu ühel joonel põhja-lõuna suunal (väikse kaldega loodesse) kaebaja elukoht – Peetri Lasteaed-Põhikool – Järveküla kool – Kindluse kool. Linnulennult asuvad koolid samas järjestuses kaebaja kodunt 800 meetri; 2,5 km ja 3 km kaugusel. Kuigi kaebaja on selgitanud, et ta ei sõidutaks last kooli autoga, peab kohus tegeliku olukorra ilmestamiseks vajalikuks välja tuua koolide kaugused kaebaja elukohast Google Maps alusel mööda teed nii jala, bussi3 kui ka autoga: - Peetri lasteaed-põhikool: 1,4 km, autoga 3 minutit, jala 17 minutit ja ühistranspordiga 14 minutit; - Järveküla kool: 3,5-5 km, autoga 6 minutit, jala 39 minutit ja ühistranspordiga 22 minutit; - Kindluse kool: 5,2 km või rohkem, autoga 7 minutit, jala 52 minutit, ühistranspordiga 29 minutit. Kaardimaterjali on esitanud ka vald (dtl 96), kus võrdluses saab tuua, et kaebaja elukoht asub ligikaudu tumesinise täpi juures Peetri Selveri tähise lähedal; sinine ruut tähistab Peetri kooli ning kaebaja lapsele määratud elukohajärgne (Kindluse) kool asub Assaku tähisest loodes asuval roheala põhjaosas.
8.Vastustaja vastusest nähtub, et iga kooli osas tagati koht selles koolis koolile lähimatele lastele ning lapsed, kellele ei jätkunud kohti Peetri koolis (kõige põhjapoolsemas), määrati elukohajärgseks kooliks Kindluse kool (kõige lõunapoolsem). Sealjuures ei nähtu vaidlustatud otsusest, miks ei arvestatud elukohajärgsust, mis on seaduse kohaselt esmane kriteerium Järveküla kooli koolikohtade täitmisel, vaid arvesse on võetud õvede kriteeriumi järel üksnes võimalusel täidetava tingimusena lapsevanemate soove (vt protokollilise otsuse punkt 2.1 koos alapunktidega). Juba selles osas on tegemist olulise kaalutlusveaga, mh kuna kaebaja on
Tegemist võib olla suvise graafikuga, kuid tegemist on kaudselt iseloomustava asjaoluga.
4(8)
kohtumenetluses vastustajale ka selgitanud, et talle sobiks (ilmselt jätmata kõrvale Peetri kooli soovi) ka Järveküla kool (vastustaja vastusest kohtule, dtl 68).
9.Elukohajärgse kooli määramise põhimõtte aluseks ei ole see, et koolil oleks õigus talle lähimate laste õpetamiseks. Lähtekohaks peab olema lapsele lähim või muude asjaolude kokkulangemisel mõistliku asukohaga kool. Vastustaja on oma otsustuse kujundanud aga vastupidi – tähtis on kaugus kooli vaatepunktist lähtuvalt. Seda ilmestab ka vastustaja täiendav 20.06.2023 selgitus: lapsed järjestati [koolile] lähemad lapsed eespool ja koolist kaugemad lapsed tagapool (dtl 105-106). Tulemuseks on see, et lapsed, kes on esimesest koolist kaugemal, ei saanud läheduselt esimesse ega teise kooli, vaid nendel loetakse elukohajärgseks läheduselt alles kolmas kool. Käesoleva olukorra alusel vale tulemuseni jõudmist ilmestavad veel ilmekamalt kaks näidet: - kui reas samamoodi ei oleks mitte üksnes 3 kooli, vaid nt 7-10 kooli ning kõige põhjapoolsema piirkonna lapsed, kes esimesse kooli ei mahtunud, suunataks kõige lõunapoolsemasse; - kui mõni laps elab tiheasutusest kaugemal, ei pruugi ta saada omale lähimatesse koolidesse (olgu need 10-20 km kaugusel) ja saab koolikoha alles esimesse kooli, mis lähimate õpilastega ei täitu (nt mitmekümne kilomeetri kaugusele). Tegemist on teadlikult võimendatud näidetega, illustreerimaks, kuidas vastustaja lahendusviis viib vale kaalumiseni, kus lapse huvid ei ole esiplaanil.
10.Käesolevas asjas on ilmselge, et Peetri kooli lähistel, sh põhja pool on rohkem lapsi, kui Peetri kool suudab mahutada. Vastustaja on lahenduse leidnud lõuna pool avatud suurema, Kindluse kooli näol. Kohus kordab, et seadus samas ei võimalda elukohajärgse kooli ühe tingimusena iseenesest arvestada koolis olemasolevate koolikohtade arvuga (PGS § 10 lg 1), vaid kool peab võtma vastu kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgseks kooliks (PGS § 27 lg 1). Nii võib asjaolu, et Peetri piirkonnas on rohkem lapsi kui kohti; ning Kindluse kooli piirkonnas vastupidi, tähendada vastustajale faktilist suunist, kuhu tuleb rohkem koolikohti luua. Samas olemasolevasse kooli täiendavate koolikohtade loomine võib olla seotud nii hoolekogu nõusolekuga, klassi täitumise piirnormiga (PGS § 26) kui ka erinevate tervisekaitsenõuetega. Tegemist on muudest normidest tulenevate piirangutega, mida elukohajärgse kooli määramisel täielikult eirata ei saa. Küsimuseks on, kuidas jaotada piiratud ressurssi nii, et riivatav hüve – lapse koolitee mõistlik pikkus – oleks nii konkreetse lapse vaates kui ka ühiskondlikus vaates enim kaitstud. Kohus käsitles eelnevalt vastustaja kasutatud viisi – kooli saavad vaid lähimad lapsed (seekordseks raadiuseks ca 900 meetrit) ning kõik lapsed, kes elavad kaugemal, peavad minema veel kaugemale kooli. Kohus leiab, et see ei ole lapsekeskne käsitlus, sh kui erinevate laste olukordi võrrelda. Kohus kordab eelnevat, et elukohajärgne kool ei pruugi tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga läheduses asuvat kooli. Kauguselt kolmandat kooli, kuhu koolitee on kolm-neli korda lähimat kooli arvestades pikem, on läheduses asuvaks kooliks keeruline pidada. Kohus leiab, et asjakohasemateks kriteeriumiteks võib olla (välistamata muid võimalusi): - laste esimese ja järgnevate koolide vahekauguste võrdlus absoluutarvudes. See tähendab, kui lapse A esimene kool on kaugusel 1,5 km ja teine kool kaugusel 4,5 km (käesolevale asjale sarnased andmed), samas kui lapse B esimene kool on kaugusel 1,2 km ja teine kool kaugusel 1,4-1,5 km, siis võib ühiskondlik ebavõrdsus olla väiksem, kui esimene laps saab käia lähemas koolis (1,5 km) ning ka teise lapse koolitee ei pikene absoluutarvudes oluliselt (1,4-1,5 km); - laste esimese ja järgnevate koolide vahekauguste võrdlus suhtarvudes (võrreldes koolide kauguseid kordades või protsentides). See tähendab, kui lapse A esimene kool on kaugusel 1,5 km ja 5(8)
teine kool kaugusel 4,5 km (käesolevale asjale sarnased andmed), samas kui lapse B esimene kool on kaugusel 1,2 km ja teine kool kaugusel 1,4-1,5 km, siis lapse A kooliteede pikkus erineb 3 korda (4,5/1,5), samas kui lapse B kooliteede pikkus erineb üksnes 1,25 korda (suureneb 25%). Nii võib olla ühiskondlik ebavõrdsus väiksem, kui ühe lapse (B) koolitee pikeneb küll 25%, samas teise lapse (A) koolitee ei pikene 3 korda. Nii saab lapse vaatepunktist erinevate kriteeriumite või kordajate kasutamisel laste olukordi paremini võrrelda ning kaebaja lapse osas tekkinud ebavõrdsus paistab paremini välja. Sealjuures ei jää ebasoodsamasse olukorda lapsed, kes elavad tiheasutusest kaugemal (kellel on niigi vaikimisi pikem koolitee lähimasse kooli) ja/või need, kes asumites, kus on lastest vähem koolikohti, peaksid asuma teistesse asumitesse õppima. Eeltooduga ei välista kohus, et asjakohased võivad olla ka mistahes muud kriteeriumid, arvnäitajad vms, mis ei lase käesolevas asjas toodud olukorral tekkida. Kohus kordab, et olukorra tekkimise põhjuseks on koolikeskse lähenemise kasutamine (konkreetsele koolile lähimad lapsed), mitte lapsepõhise lähenemise kasutamine (lapsele lähimate koolide, sh lähimuselt järgmiste koolide kauguse arvestamine). Siinkohal ei ole ka oluline, kas kaugem või kaugeim kool võiks olla mingit moodi lapsele kättesaadav, sh järgides nii seda, et kooli jõudmiseks ei kuluks üle 60 minuti või jalgsi koolitee osa ei ole üle 3 km. Tegemist on piirkriteeriumitega, mis seavad KOVile haridusvõrgu tiheduse ja ühistranspordi korraldamise kohustuse. Küll aga ei saa vaikimisi eeldada, et kõik sellistele nõuetele (kaugustele) vastavad koolid on lapsele samaväärsed elukohajärgsed koolid, mille vahel võib vastustaja teha suvaotsuse või juhuvaliku. Lähtuda tuleb nii konkreetse lapse huvidest kui ka sellest, et kogu koolikohtade jaotust arvestades oleks ebavõrdne kohtlemine väikseim võimalikest. Kaebajat on käesoleval juhul ilmselgelt ebavõrdselt koheldud. Vastustaja ei vabane ka vastutusest või oma otsuse õiguspärasuse või põhjendamise kontrollist sellega, kui otsustuse pakub välja arvutiprogramm, tehisintellekt vms. PGS § 10 kohaselt määrab elukohajärgse kooli kohalik omavalitsus. KOV võib kasutada erinevaid abivahendeid või lähenemispunkte, kuid vastutab kokkuvõttes nende õigsuse eest. Ka on igal IT-lahendusel tellija, kes vastutab lähteülesande õigsuse eest. Kui lähteülesanne on valesti püstitatud – valitud koolikesksus lapsekesksuse asemel – on ka tulemus ekslik.
11.Kokkuvõttes on käesoleval juhul vastustaja kaalutlusotsus, kuidas kohti jagada (11.04.2023 protokoll), ilmselgelt kaasa toonud vale tulemuse kaebaja last arvestades. Lisaks sellele, et põhjapoolseimast koolist veel põhja pool asuvad lapsed (sh kaebaja laps) on suunatud kõige lõunapoolseimasse ehk kaugemasse võimalikku kooli, on elukohalähedus jäetud täielikult arvestamata keskmise, s.o Järveküla kooli korral, nagu nähtub ka protokollist (p 2.1). Tekkinud olukorra lahendamist ei takista vastustaja enda määrus kui õigustloov akt (vt kohtuotsuse p 6), sest määrus võimaldab arvestada elukoha lähedust ega määra kindlaks kriteeriume, kuidas tulemuseni jõuda. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus 11.04.2023 protokollilise otsuse ega pea vajalikuks määruse põhiseaduspärasust kontrollida.
12.Kohus tühistab ka vastustaja 22.05.2023 otsuse, kuivõrd seda tehes on jäetud arvestamata, et kaebaja lapse elukohajärgne kool on määratud valesti. Kohus peab oluliseks ka välja tuua, et 11.04.2023 otsuses ja 14.04.2023 teavituses vaidlustamisviite puudumine on toonud kaasa ka selle, et kohtul ei ole olnud võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Juba 22.05.2023 vastusest kaebajale nähtus, et Peetri kooli kõik kohad on täidetud. Kui aprillikuus oli veel võimalus, et mõni pere loobub lapse kohast ja vaba koht on võimalik kaebaja lapsele vähemalt esialgse õiguskaitse korras vabaks jätta, siis vastustaja tegevus, sh läbivalt vaidlustamisviite puudu6(8)
mine on toonud kaasa selle, et selliselt kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik. Kohus ei pea õigeks juba Peetri või Järveküla koolis koha vastuvõtnud lapse ümbertõstmist mõnda muusse kooli.
13.Kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust elukohajärgse kooli määramiseks ja lapse ümbertõstmiseks uuesti lahendama (HKMS § 41 lg 3). Kohus selgitab ka kohustamisnõude täitmist korda. Kohtu selgitused on vastustajale lahendamisel kohustuslikud (vt Riigikohtu 27.05.2015 otsuse nr 3-3-1-14-15 p 27). Kui vastustaja või kaebaja kohtu suunistega ei nõustu, on käesoleval juhul tegemist kohtulahendi põhjendustega, mida on võimalik apellatsiooni korras vaidlustada (HKMS § 180 lg 1 teine lause). Kui pool ei nõustu kohtuga, soovitab kohus esitada apellatsioonkaebuse pigem varem (s.o esimesel võimalusel), mitte oodata ära apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev. Ennekõike on käesolevas asjas olulised lapse huvid. Vastustajal tuleb kohtuotsuse täitmisel: - teha uus otsustus, mis on kaebajale elukohalähedane kool tema olukorda arvestades, hinnates lapsekesksust (võrdlust alternatiividega) ja koolikesksust (koolile lähimad lapsed), arvestades nende kriteeriumite kaalukust omavahel; - arvestada PGS § 27 lg-s 1 ja §-s 10 tooduga ehk mis on elukohajärgse kooli määramise kriteeriumiteks ning mida seadus arvestada ei luba; - arvestada, et koolikoha määramisega otsustatakse ära elukohajärgne kool järgmiseks 9 aastaks (vanemal on võimalik muidugi otsustada kooli vahetamine), mitte üksnes lühiajaliselt; - asjas võib olla võimalik ja vajalik – sõltuvalt elukohajärgse kooli määramise uuest otsusest – määrata ära ajutine lahendus kõrvaltingimusena (HMS § 53) kuni elukohajärgses koolis koolikoha täitmiseks (sõltuvalt vastustaja otsusest) vajalike tingimuste loomiseni. Kui kunagi võib tekkida vajadus kontrollida kohtuotsuse täitmist mõistliku aja jooksul (HKMS § 248), võib kohus ka kontrollida, milliseid samme on vastustaja astunud elukohajärgse kooli määramisel ja määramise järel (kui määratud kooliks osutub Peetri kool või Järveküla kool) koolikoha reaalselt võimaldamiseks (nt PGS § 26 lg 3 vms). Vastustajal võib olla mõistlik ka kaaluda, kas kaebaja 22.05.2023 taotlus peaks ootama vaba koha vabanemist, et seda oleks võimalik kohe kaebajale pakkuda. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, et vanem peab pidevalt esitama uusi avaldusi ja taotluse lahendamine sõltub sellest, kas vanem juhuslikult on esitanud taotluse vaba koha olemasolu hetkel. Juhul kui kaebaja lapse elukohajärgseks kooliks määratakse mõni muu kool peale Järveküla kooli, samas vabaneb koht Järveküla koolis, võib olla võimalus ka kohtuväliseks lahenduseks, arvestades vastustaja poolt kaebaja tahte kohta seni toodut, et kaebaja lapsele pakutakse kohta Järveküla koolis (sh kaaludes eelnevalt ka PGS § 26 lg 3 kohaldamise võimalust).
14.Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks kohaldada omal algatusel esialgset õiguskaitset ega määrata kohtuotsust viivitamatult täidetavaks. - Kaebaja lapsel on küll õiguskaitsevajadus, sh kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et 11.04.2023 otsus oli õigusvastane. Samas peab kohus piisavaks vastustaja selgitusi, et kaebaja lapsel on põhiharidus kättesaadav, vähemalt vaidluse jätkumise korral kõrgemas astmes ka Kindluse koolis. Vastustaja selgitused ühistranspordi ja koolipäeva alguse kohta on piisavad. Arvestades kooli kaugust, ühistransporti ja seetõttu koolipäeva pikenemist, ei saa sedastada äärmiselt raskeid või keeruliselt kõrvaldatavaid tagajärgi, mis tekiksid lapsele seetõttu, et ta alustab oma kooliteed Kindluse koolis. 7(8)
- Kohus arvestab teiste laste huvidega, kes juba õpivad või asuvad õppima Peetri kooli. Klassis õpilaste arvu suurendamine nõuab teatud menetluslikke toiminguid ning konkreetne kool võib olla juba oluliselt ületäitunud. Kohus ei pea võimalikuks esialgse õiguskaitse korras mõne muu lapse õigustatud ootuse riivamist sellisel määral, et suunata ta mõnesse muude kooli. Esialgse õiguskaitse varasem kohaldamine, nt aprillis, kui kõik koolikohad ei olnud täitunud, olnuks võimalik, kuid nüüd riivaks see teiste laste õiguseid ülemäära. Kohus peab oluliseks selgitada veel järgmist: - Kui kaebaja ei ole kohtu selgitustega nõus, tuleb tal enne kohtuotsuse edasikaebamist esitada viivitamatult täidetavaks tunnistamise taotlus halduskohtule või pärast edasikaebamist (valla poolt) või ise edasi kaevates (apellatsioonis) esialgse õiguskaitse taotlus ringkonnakohtule. Halduskohus selgitab, et jääb tõenäoliselt viivitamatult täidetavaks tunnistamise taotlust lahendades eelpool tooduga samale seisukohale, kuid siis on kaebajal võimalik esitada halduskohtu määrusele määruskaebus ringkonnakohtule. - PGS § 13 sätestab, et koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne vald või linn vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks. Kohus ei kahtle Rae valla võimekuses toe andmisel. Seega tuleb vastustajal lapse ja pere vajadusi arvestades tagada tugi koolikohustuse täitmisel, milleks võib olla nii vaimne, selgitav kui ka korraldav tugi suuremas määras, kui on toodud vastustaja 22.05.2023 vastuses kaebajale (dtl 76)
15.Kohus rahuldab kokkuvõttes kaebuse täies ulatuses, tühistab vaidlustatud otsused kaebaja lapse osas ning kohustab vastustajat kaebaja taotluseid uuesti läbi vaatama vastavalt kohtu suunistele. HKMS § 108 lg 1alusel mõistab kohus seega ka vastustajalt kaebaja kasuks tervikuna välja menetluskulud, s.o kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.