Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2384 Tartu linna kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 22. juuli 2021. a otsuse nr 11.4-5/0926 ja 27. septembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/02528-1 ning 14. oktoobri 2021. a otsuse nr 11.4-5/1287 ja 31. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/1777 tühistamiseks Kaebaja Tartu linn, esindajad linnasekretär Jüri Möder ja Kadri Valdre ning vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Pilleriin Peedosk Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Kathy Tätte
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu linna apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2022. a otsuse resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata Riigi Tugiteenuste Keskuse 22. juuli 2021. a otsuse nr 11.4-5/0926 ja 27. septembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/02528-1 resolutsiooni p 2 ning 14. oktoobri 2021. a otsuse nr 11.4-5/1287 ja 31. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/1777 riigihanke nr 223879 „Tartus, Forseliuse kooli osalised remonditööd“ osas. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 22. juuli 2021. a otsus nr 11.4-5/0926 ja 27. septembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/02528-1 resolutsiooni p 2 ning 14. oktoobri 2021. a otsus nr 11.4-5/1287 ja 31. detsembri 2021. a vaideotsus nr 11.4-5/1777 riigihanke nr 223879 „Tartus, Forseliuse kooli osalised remonditööd“ osas. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 muutmata ja kaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2022. a otsuse resolutsiooni p 2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Tartu linna kasuks välja menetluskulud 3094 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3-21-2384
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. juulil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 196547 „Tartu Variku kooli ja spordihoone rajamine“ (hanketeade avaldati riigihangete registris 12. aprillil 2018).
2.Tartu Linnavalitsus viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusega läbi riigihanke nr 206707 „Tartu Annelinna Gümnaasiumi rekonstrueerimistööd“ (hanketeade avaldati riigihangete registris 11. aprillil 2019).
3.Tartu Linnavalitsus viis läbi lihthanke nr 223879 „Tartus, Forseliuse kooli osalised remonditööd“ (hanketeade avaldati riigihangete registris 4. juunil 2020).
4.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tegi 22. juulil 2021. a otsuse nr 11.4-5/0926, millega: 1) luges riigihankega nr 196547 seonduvalt projekti (nr 2014-2020.1.04.18-0097) raames mitteabikõlblikuks kuluks 267 312,76 eurot, millest toetus moodustas 167 750,35 eurot ja omafinantseering 99 562,41 eurot; 2) nõudis toetuse saajalt tagasi maksetaotluste nr 51449, nr 51554, nr 53924, nr 54222 ja nr 56324 alusel väljamakstud toetuse 167 750,35 eurot; 3) kohustas toetuse saajat kandma 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus 167 750,35 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole; 4) kohustas toetuse saajat tasuma viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetust ei ole tagastatud otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise Rahandusministeeriumi pangakontole; 5) vähendas projekti eelarvet tegevuses „Ehitustööd“ otsuse punktis 1 märgitud summade ulatuses; 6) muutis 19. novembri 2018. a taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/480 p-e 1.1, 1.2 ja 6.2 (s.o kogumaksumus on 6 270 089,93 eurot, millest abikõlblik kulu on 5 078 942,46 eurot, ning struktuuritoetust antakse kuni 62,75% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3 187 256,65 eurot, sh on omafinantseering vähemalt 37,25% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 1 891 685,81 eurot). RTK esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) toetuse saaja on hanke nr 196547 tehnilises kirjelduses loetlenud erinevaid standardeid ja juhiseid ilma märketa „või sellega samaväärne“. Tartu linn rikkus sellega riigihangete seaduse 2(14)
3-21-2384 (RHS) § 88 lg-t 3 ning sellest tulenevalt RHS § 88 lg-s 7 ja §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) § 223 lg 2 p 1 alusel kuulub kohaldamisele viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr; 2) sõlmitud hankelepingu täitmisel on kasutatud maksuvõlaga alltöövõtjat. Rikkumise asjaolusid arvestades ei ole proportsionaalne rakendada viiest protsendist rangemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd rikkumine on tuvastatud ainult ühe alltöövõtja osas.
2.RTK tunnistas 27. septembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/ 02528-1 resolutsiooni p-ga 1 RTK 22. juuli 2021. a otsuse kehtetuks osas, mis käsitles maksuvõlaga alltöövõtja kasutamist hankelepingu täitmisel. RTK jättis resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata Tartu linna vaide osas, mis käsitles hanke tehnilises kirjelduses erinevate standardite ja juhiste loetlemist ilma märketa „või sellega samaväärne“. Kuivõrd vaide osaline rahuldamine ei too kaasa muudatust RTK 22.07.2021 otsuse resolutsioonis, siis jääb see esialgses sõnastuses kehtima.
3.RTK tegi 14. oktoobri 2021. a otsuse nr 11.4-5/1287, millega: 1) luges riigihangetega nr 206707 ja nr 223879 seonduvalt projekti (nr 2014-2020.1.04.190184) raames mitteabikõlblikuks 11 822,16 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus oli 8541,51 eurot, riiklik toetus 1507,32 eurot ja omafinantseering 1773,33 eurot; 2) vähendas maksetaotlustes nr 62230 ja nr 68333 hanke nr 206707 raames esitatud kulu 5% ehk 10 797,66 eurot ja maksetaotluses nr 68333 hanke nr 223879 raames esitatud kulu 10% ehk 1024,50 eurot; 3) vähendas projekti eelarvet tegevuses „Väikeklasside rajamine ja muud ehitustegevused“ 7826,83 eurot ja tegevuses „Liftide rajamine“ 3995,33 eurot; 4) muutis SA Innove 16. detsembri 2019. a taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/326 punkte 1.1, 1.2 (s.o projekti kogumaksumus on 834 469,84 eurot, toetust antakse kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 709 299,17 eurot, ning omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 125 170,67 eurot). RTK esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) toetuse saaja on riigihanke nr 206707 tehnilises kirjelduses nimetanud riiklikke standardeid, millele ei ole lisanud märget „või sellega samaväärne“. Sellega ta rikkus RHS § 3 p-te 2 ja 3 ning § 88 lg-d 3 ja 7. Samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Ühendmääruse § 22 lg 12 alusel kuulub kohaldamisele viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr; 2) toetuse saaja on lihthanke nr 223879 tulemusena sõlmitud hankelepingut muutnud, kuid muutmine ei vasta RHS § 123 lg-le 1. Lepingu täitmise tähtaja pikendamine 23 päeva ehk 30% võrra algsest lepinguperioodist on ulatuslik tähtaja pikendamine, mistõttu on tegemist lepingu olulise muudatusega. Rikkumise raskust ja võimalikku tekkinud kahju suurust arvestades on proportsionaalne vähendada hankelepingule eraldatavat toetust ühendmääruse § 21 lg 1 alusel 10%.
4.RTK jättis 31. detsembri 2021. a vaideotsusega nr 11.4-5/1777 Tartu linna vaide RTK
14.oktoobri 2021. a otsuse peale rahuldamata.
5.Tartu linn nõudis halduskohtule esitatud kaebuses RTK 22. juuli ja 14. oktoobri 2021. a otsuste ning 27. septembri ja 31. detsembri 2021. a vaideotsuste tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
3(14)
3-21-2384 1) RTK 22. juuli 2021. a otsus on õigusvastane. Arvestades RHS § 88 lg-t 3, tuleb asuda seisukohale, et „või sellega samaväärne“ tuleb lisada, kui viide RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alusele on käsitatav pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumina. Kaebaja ei ole kontrollinud ega nõudnud pakkumuste esitamisel pakkujatelt tõendust standardite või juhiste omamisest või olemasolust. Pakkujad ei olnud kohustatud tõendama hankijale, et nende poolt pakutav tööprotsess on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Pakkujatel puudus vajadus esitada standardit. Tegemist oli lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega. Kaebaja eeldas, et hangitav töö tehakse heaks kiidetud ehitustavaga. Juhiste esitamine, missuguseid töövõtteid tuleb tööde teostamisel kasutada, ei saa tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. RHS § 114 kohaselt ei või hankija lükata tagasi pakkumust, kui pakkuja tõendab, et tema pakkumine on samaväärne hangitavale asjale, teenusele või ehitustööle olenemata sellest, kas pakkumuses on olemas viide „või sellega samaväärne“. Hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Hankelepingu projekt oli kõigile potentsiaalsetele pakkujatele võrdselt kättesaadav. Oletuslik ja meelevaldne on asuda seisukohale, et potentsiaalsed pakkujad loobusid juba eos miljonitesse ulatuva pakkumuse esitamisest, kuivõrd tehnilises kirjelduses ei olnud igal standardil juures märget „või sellega samaväärne“. Ometigi ei esitanud potentsiaalsed pakkujad hankemenetluse jooksul eeltoodu kohta ühtegi küsimust. Juhul, kui vaidlusaluse RHS sätte sõnastus ei ole õige ja direktiivi mõttega kooskõlas, siis võimalikku (kahjude)riisikot peaks kandma riik, mitte kohalik omavalitsus. Vastavalt 22. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p-le 4 kohustati toetuse saajat tasuma viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Otsuse resolutsioonis ei ole täpsustatud haldusakti kehtivuse algust; 2) RTK 14. oktoobri 2021. a otsus on õigusvastane. Tehnilises kirjelduses viidatud võimalikud RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alused ei olnud pakkumuste tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamise kriteeriumid, mille puhul oleks tulnud lisada vastavalt RHS § 88 lg-le 3 „või sellega samaväärne“. Hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Kaebajal puudub info, et Eesti Standardikeskus keeldub väljastamast EVS-e rahvusvahelistele pakkujatele. Samuti on põhjendamatu vastustaja väide, et kaebaja piirab konkurentsi, kuna EVS-d ei ole rahvusvahelistele pakkujatele tuttavad. Ka juhul, kui hankija lisab viidatud EVS-ile lause "või sellega samaväärne", peab ju rahvusvaheline pakkuja end kurssi viima EVS-i sisuga. Siseriiklikud standardid on ühetaoliselt kättesaadavad nii siseriiklikul tasandil kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samas osad standardid on lihtsalt leitavad ja tasuta kättesaadavad nt Google’i otsingumootori kaudu. Vaegtööde nimekirjast nähtub, et objektil oli vaja teostada nõuetekohase valmiduse saavutamiseks mitteolulised parandustööd, mis ei takistanud samas objekti kasutuselevõttu. Arvestades töövõtulepingus toodud sõnastust, on selge, et leppetrahvi kohaldamine on kaebaja õigus, mitte kohustus.
6.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RTK 22. juuli 2021. a otsus on õiguspärane. Igasuguse RHS § 88 lg-s 2 toodud viite lisamisel tehnilisse kirjeldusse tuleb lisada samaväärsuse märge ja seda ka juhul, kui hankija seda pakkumuse vastavuse kriteeriumina ei kontrolli. RHS § 88 lg 3 reguleerib etappi enne pakkumuste esitamise tähtaega, kus potentsiaalsed pakkujad teevad oma otsuse hankes osalemiseks sõltuvalt hankija kehtestatud tingimustest. Võimalik pole välistada, et mõni pakkuja jättis pakkumuse esitamata. RHS § 114 lg 3 reguleerib pakkumuse vastavuse kontrollimist (ei kohaldu ehitustööde hankelepingule). Kaebajale pole ette heidetud RHS § 114 lg 3 rikkumist. Kaebaja on nõudnud pakkujatelt kinnitust, et nad nõustuvad sõlmima 4(14)
3-21-2384 hankelepingu vastavalt kõigile hankedokumendis sätestatud tingimustele. Seega ei saanud hankes osalemisest huvitatud isikud kuidagi arvestada sellega, et hankedokumendis nõutud standardite ja/juhiste järgimine ei ole kohustuslik. Välisriigi pakkujale nõutava siseriikliku standardi järgi tööde teostamine võib olla oluliselt keerulisem kui siseriiklikule pakkujale. Välisriigi pakkuja on siseriikliku pakkujaga võrreldes võrdses olukorras ainult siis, kui tal on võimalus teostada ehitustöid nõutud siseriikliku standardi ja/või juhendiga samaväärse standardi ja/või juhendi alusel. Kuigi kaebaja viidatud hankelepingu punktide sõnastused vastavad RHS § 88 lg-le 6, siis ei tulene nendest võimalust kasutada nõutud standardite ja/või juhendite asemel muid samaväärseid standardeid ja/või juhendeid. Kaebajale etteheidetud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise protseduure. Hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud; 2) RTK 14. oktoobri 2021. a otsus on õiguspärane. Nõutud standarditele tuli samaväärsuse märge lisada sõltumata sellest, et pakkumuse vastavustingimused, hindamiskriteeriumid ega kohustuslik hinnatabel ei sisaldanud viidet RHS § 88 lg-s 2 ja/või lg-s 6 nimetatud alustele. Finantskorrektsiooni otsuses välja toodud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise või paigaldamise protseduure. Kaebajale etteheidetud rikkumist ei muuda asjaolu, et finantskorrektsiooni otsuses ei ole eraldi käsitletud hankelepingu p-i 2.17.3. Kirjeldatud punkt ei anna pakkujatele võimalust vabalt asendada konstruktsioone, materjale jms. Kaebaja põhjendamatult takistas huvitatud isikutel riigihankest osa võtta. Eestikeelsed standardid pole kõigile võrdväärselt kättesaadavad. Lepingujärgsete tööde täitmise tähtaeg on kõige olulisem hanketingimus. Osad tööd jäeti tähtpäevaks täitmata. Tegemist ei olnud vaegtööga. Hankelepingu p 3.3 võimaldas tähtaega pikendada, kuid selle tingimuse sõnastus oli liiga abstraktne ja ei arvestanud riigihanke aluspõhimõtetega. Potentsiaalsed pakkujad ei saanud mõistlikult eeldada, et hankija võimaldab tööde teostamise tähtaega pikendada nii suures mahus. Seega ei ole välistatud, et hankes osalenuks rohkem pakkujaid, kui hanke esialgsete tingimuste järgi olnuks hankelepingu täitmise tähtaeg 30% pikem. Kuivõrd kaebaja ei ole tööde teostamata jätmisel mingeid õiguskaitsevahendeid rakendanud, siis on vastustaja järeldanud õigesti, et tegemist on kokkuleppelise hankelepingu muudatusega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 31. oktoobri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus nõustub vaidlustatud otsuste ja vaideotsuste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 2) kaebaja on hanke nr 196547 tehniliseks kirjelduseks olevas ehitusprojektis viidanud erinevatele standarditele (SFS, EVS, DMX) ja juhistele (RT juhendkaart, Soome ehitusnormide kogumik). Ta on hanke nr 20670 ehituse projekt-dokumentatsioonis (põhiprojektide/tööprojektide seletuskirjades) viidanud Eestis kehtivatele ehk riiklikele standarditele (EVS). Kaebaja jättis neile lisamata märke „või sellega samaväärne“; 3) RHS § 88 lg 3 (kuni 1. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”; 4) vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud RHS § 88 lg-st 3 ei saa ka koostoimes RHS § 114 lg-ga 3 teha ühest järeldust, et kõnealuste hangete dokumentatsioonis kajastatud standardite ja juhiste osas ei rakendunud RHS § 88 lg-st 3 tulenev kohustus. Äärmisel juhul saab asuda seisukohale, et normid ei olnud üheselt selged, mis tingis vajaduse analüüsida hankedirektiivi. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kumbki säte reguleerib omaette hankemenetlusetappi. RHS § 114 lg 3 ei viidanud ehitustööde hankelepingutele, mistõttu ei 5(14)
3-21-2384 saanud kaebaja seda normi arvesse võtta. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et Euroopa Kohtu praktikast (otsused asjades C-218/01 (p 60) ja C-245/02 (p 56)) tulenevalt peab EL direktiividega hõlmatud riigisisest õigust tõlgendama ja kohaldama kooskõlas direktiividega, kui siseriiklik õigusnorm võimaldab mitmeti mõistetavust. Tartu linna tuleb pidada piisavalt asjatundlikuks hankijaks, kelle osas saab eeldada mh hankedirektiivi analüüsimise võimekust; 5) hankemenetluses tuleb kõigile ettevõtjatele tagada võrdsed tingimused pakkumuste esitamiseks ning takistada ei tohi konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3 ning RHS § 88 lg 7). Olukorras, kus hankija on nõudnud konkreetseid standardeid ilma võimaluseta esitada samaväärsetele standarditele vastavaid ehitustöid, pole võimalik välistada võimalust, et mõni hankija loobus seetõttu pakkumuse esitamisest. Hanketingimuste rikkumise korral ei ole nõutav konkreetse finantsmõju tõendamine ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud; 6) kaebaja on rikkunud riigihangete nr 196547 ja nr 206707 läbiviimisel RHS § 3 p-de 2 ja 3, § 88 lg-d 3 ja 7. Finantskorrektsiooni määra osas poolte vahel vaidlust ei nähtu ning ka kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda rakendatud viieprotsendilise määra ebaõigeks; 7) esialgse õiguskaitse rakendamise tulemusena ei kohusta RTK 22. juuli 2021. a otsuse resolutsiooni p 4 kaebajat tasuma kohtuvaidlusega hõlmatud perioodi eest viiviseid. Seega ei riiva see otsus kaebaja kirjeldatud viisil tema õigusi; 8) nn vaegtööde osas oli tegemist hankelepingu keelatud muutmisega RHS § 123 lg 2 mõttes. Lihthanke nr 223879 pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30. juuni 2020, hankeleping sõlmiti
15.juulil 2020 ning töövõtja oli kohustatud tellijale töö üle andma 1. oktoobril 2020. Seejuures on toimunud enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppu (s.o 25. juunil 2020) avalikus riigihangete registris teabevahetus, mille raames on uuritud võimalust muuta materjalide tarneraskuste tõttu lepinguliste tööde lõpptähtaega, pikendades seda 1 kuu, s.o kuni
1.novembrini 2020. Hankija on vastas, et ehitustööde valmimise tähtaeg on hankijale organisatoorse tähtsusega, sest nimetatud ruumides toimuvad kooli jaoks oluliselt tähtsad tegevused ning seetõttu peavad ruumid olema kasutusvalmid esimesel võimalusel. Pakkujal tuli arvestada hankelepingu tähtajaga 1. oktoober 2020. Seega, vaatamata asjaolule, et hankelepingus sisaldus punkt 3.3, mis nägi ette võimaluse lepingu tähtaja pikendamiseks pooltevahelise kokkuleppega, ei saanud potentsiaalsetele pakkujatel tekkida hankija 25. juuni 2020. a selgituste järgselt mõistlikult veendumust, et osad tööd võib lõpetada 23 päeva pärast tööde lõpptähtpäeva ja seejuures ilma, et sellega kaasneks lepingu täitmise tähtaja ületamise tarbeks lepingus ettenähtud leppetrahv. Oma olemuselt vastab selline olukord lepingu täitmise tähtaja pikendamisele ning tegemist on konkreetse hanke asjaolusid arvestades olulise muudatusega RHS § 123 lg 1 p 7 ja 2 p 1 tähenduses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) kaebaja ei rikkunud RHS v.r § 88 lg-t 3. RHS v.r § 88 lg-st 3 ja § 114 lg-st 3 järeldus, et „või sellega samaväärne“ tuleb lisada, kui hankeeseme tehnilises kirjelduses on viidatud mõnele RHS v.r § 88 lg 2 alusele ja mida hinnatakse pakkumuse vastavaks tunnistamisel ja enne hankelepingu sõlmimist. Tehnilises kirjelduses viidatud võimalikud RHS v.r § 88 lg-s 2 nimetatud alused ei olnud pakkumuste vastavuse kriteeriumid; 3) tehnilises kirjelduses viidatud standardite ja nõuete puhul on tegemist lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega, mitte vastavustingimustega;
6(14)
3-21-2384 4) Variku ja Annelinna hanke puhul olid võimalikud samaväärsed asendused kaetud hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4. Mõlema hanke hankelepingu projektid oli kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdselt kättesaadavad ning kaebaja ei saanudki pakkumuste vastavuse hindamisel kontrollida, kas pakkumuses on pakkuja arvestanud tehnilises kirjelduses välja toodud standardite/juhistega. Kohus jättis eeltoodud argumentatsiooni otsuses käsitlemata (HKMS § 157 lg 1); 5) kaebaja ei ole nõudnud pakkujatelt standardi esitamist pakkumuse esitamisel. Kaebaja ei ole öelnud, et vastavaks tunnistatakse vaid pakkumused, milles pakkuja tõendab või kinnitab, et kasutab loetletud standardeid. Samuti ei nõustu kaebaja, et hankes osalemisest huvitatud isikutel ei olnud põhjust uurida, kas nende kasutuses olevaid standardeid ja juhiseid saab pidada nõutud standarditega samaväärseks. Hankes osalemisest huvitatud isikud on kursis, et riigihangetel peavad hankijad pakkumuste vastavuse kontrolli faasis teostama kaalutluse, kas tegemist on sisulise või mittesisulise kõrvalekaldega vastavustingimustes esitatud nõuetest. Kui hankija oleks lisanud EVS-i järele märke „või samaväärne“, oleks välismaine pakkuja pidanud end EVS-i sisuga kurssi viima; 6) finantskorrektsiooni suurused pole proportsionaalsed. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja nimetatud küsimust ei vaidlusta. Kui kohus nõustus, et kaebaja rikkus Variku hankes RHS-i, tuli korrektsioon jätta kohaldamata, kuna see puudutas vähetähtsat osa lepingust ja tegemist oli formaalse rikkumisega. Annelinna hankes 5% korrektsiooni määramine pole proportsionaalne. Kui ühendmäärus on vastuolus liidu õigusega, tulnuks see jätta kohaldamata. Finantskorrektsioon ei saa olla kõrgem kui 2%; 7) kaebaja ei rikkunud Forseliuse hankes RHS v.r § 123 lg-d 1 ja 2. Kaebaja ei piiranud riigihangete registris esitatud vastusega objekti vaegtööde vastuvõtmise võimalust. Kaebaja märkis selgituses, et õppehoone peab olema valmis esimesel võimalusel. Kaebaja ei pikendanud Forseliuse hankelepingut p-i 3.3 alusel, vaid andis lisatähtaja lepingu lõpetamiseks. Tegemist oli töödega, mis ei takistanud objekti kasutusele võtmist. Lepingu täitmise faas on reguleeritud võlaõigusseadusega. Kaebaja esitas kohustuse täitmise nõude, mille ehitaja täitis. Kaebajal oli õigus, mitte kohustus nõuda leppetrahvi. Isegi juhul, kui tegemist oli lepingu muutmisega, oli tegemist väheolulise muudatusega. Ka antud juhul pole finantskorrektsiooni määr (s.o 10%) proportsionaalne. Tegemist oli lihthankega ning piiriülest huvi ei saa jaatada. Kahju liidu eelarvele on ebatõenäoline.
9.Vastustaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendusetel: 1) vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde. Halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) tegemist oli vastavustingimustega. Tegemist oli tingimustega, mis sisaldas nõudeid pakkumuse sisule; 3) RHS § 88 lg 3 on piisavalt selge ja täpne; 4) halduskohus pole rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ta nõustus vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Asendamised olid välistatud; 5) pakkuja pidi järgima ehitusprojektis nõutud standardeid ja juhiseid sõltumata sellest, kas hankija nõudis seda pakkumuse vastavuse kontrollimisel; 6) kaebaja leidis üksnes seda, et finantskorrektsiooni tegemine polnud põhjendatud. Ta ei vaidlustanud finantskorrektsiooni määra; 7) tegemist ei olnud formaalse rikkumisega; 8) vastustaja kohaldas ühendmääruse kõige madalamat määra ja ta ei saanud sellest kõrvale kalduda; 9) komisjoni juhise kohaselt käsitatakse lause „või samaväärne“ tingimustest väljajätmist finantsmõju omava rikkumisena. Komisjoni juhend ei näe sellise rikkumise korral ette väiksema kui 5% määra kohaldamist;
7(14)
3-21-2384 10) kaebaja ei erista tegemata töid ebakvaliteetsetest töödest. Osa töid jäi tähtpäevaks tegemata. Tegemist polnud vaegtöödega. Kaebaja andis selgitusega mõista, et tähtaegu pole võimalik muuta; 11) pakkuja ei saanud lepingu p 3.3 alusel eeldada, et hankelepingu täitmise tähtaeg on vabalt muudetav, nt 30% mahus. Tegemist ei olnud formaalse rikkumisega; 12) lihthanke puhul kohaldas vastustaja madalamat määra ehk 10%, mitte 25%. Seega hindas vastustaja rikkumist kergemaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Tartu linn viis läbi riigihanke „Tartu Variku kooli ja spordihoone rajamine“ ja sõlmis selle tulemusena ehitamise töövõtulepingu. Vastustaja heidab kaebajale ette, et ta viitas ehitusprojektis erinevatele standarditele (SFS, EVS, DMX) ja juhistele (RT juhendkaart, Soome ehitusnormide kogumik), mida ei ole täiendatud märkega „või samaväärne“: 1) Töö nr 06-18 koolihoone arhitektuurse põhiprojekti seletuskirja punktid: 1.1.5 olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded: uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487; sademete ärajuhtimise inventar tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 80 10632. 1.5.8 Tuletõkkeuksed/evakuatsiooniteel paiknevad uksed: sulused peavad vastama EVS 871:2010 “Tuletõkke ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutus”. 2) Töö nr 06-18 spordihoone arhitektuurse põhiprojekti seletuskirja punktid: 1.1.5 olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded: uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487; sademete ärajuhtimise inventar tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 80 10632. 1.5.8 Tuletõkkeuksed/evakuatsiooniteel paiknevad uksed: sulused peavad vastama EVS 871:2010 “Tuletõkke ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutus”. 3) Töö nr 042-17 kooli ja spordihoone veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni ja jahutuse põhiprojekti seletuskirja punkt
7.2.3.4.ventilatsiooni survekatsetused: ventilatsiooni survekatsetused viiakse läbi vastavalt Soome Ehitusnormide Kogumiku osale D2, standardile SFS 4699 ja ehitusjärelevalve ametlikele juhenditele nii õhutöötlemismasinatele kui kanalitele. 4) Töö nr NO 04/11 17 Tartu Variku kool rekonstrueerimine ja ümberehitus elektripaigaldise põhiprojekti seletuskirja punkt: 1.13 aula lava valgustus: LED ja efektiprožektoreid juhitakse DMX 512 standardile vastava signaali abil.
11.Tartu linn viis läbi riigihanke „Tartu Annelinna Gümnaasiumi rekonstrueerimistööd“ ja sõlmis ehituse töövõtulepingu. Vastustaja heidab kaebajale ette, et ta viitas ehituse projektdokumentatsioonis Eestis kehtivatele standartidele, kuid jättis lisamata märke „või samaväärne“: 1) Arhitektuurne ja sisearhitektuurne põhiprojekti seletuskiri (nt interjööris kasutatav kangas peab vastama standardile: EVS 620-6:2014 Tuleohutus, tekstiilsed sisustusmaterjalid; peasissepääsu juurde paigaldatakse märk tekstiga „Päästemeeskonna sissepääs“ (vastab standardile EVS 620-2:2012+A1:2017). 2) Konstruktsiooni osa põhiprojekti seletuskiri (nt kõik teraskonstruktsioonid peavad olema valmistamistatud vastavalt standardile EVS-1090-2:2009). 3) Erinevate osade ehitusprojektide seletuskirjad (nt KVJ põhiprojekti seletuskirja kohaselt peab pleki paksus vastama standardile EVS 812-2:2014). 8(14)
3-21-2384 4) Teedeehitusliku osa põhiprojekti seletuskiri (nt liiklusmärkide osas peavad tööde teostusel olema täidetud standardi EVS 613 nõuded). 5) Arhitektuurne ja sisearhitektuurne põhiprojekti seletuskiri (nt tehisvalgustuse valgusallikate paigaldamisel tuli juhinduda standardist EVS 894:2008).
12.Vastustaja toob välja, et tegemist oli riigihanke tehnilise kirjeldusega ning lauseosa „või samaväärne“ lisamata jätmisega rikkus kaebaja RHS § 3 p-e 2 ja 3 ning § 88 lg-t 3. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlusaluste tingimuste näol polnud tegemist pakkumuse vastavuse kriteeriumiga, tuginedes seejuures RHS § 114 lg-le 3. Kaebaja toob välja, et tegemist oli lepingu täitmise kvaliteeti puudutava küsimusega.
12.1.RHS v.r § 88 lg 1 sätestas, et kui vastavas valdkonnas puudus tehniline norm, koostas hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võis sisaldada ka keskkonnakaitsenõudeid ja mis pidi olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks ja hankelepingu sõlmimiseks, või RHS § 88 lg-s 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne” (RHS v.r § 88 lg 3). Kui hankija viitas hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses RHS § 88 lg-s 2 nimetatud tingimusele, ei lükanud ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendas oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas (RHS § 114 lg 3).
12.2.Ehitusprojektiga määrati kindlaks ehitustöö tulemuse minimaalselt nõutavad omadused, s.o see, millele koolihoone ja spordihoone pidid vastama. Seetõttu on võimalik ehitusprojektis märgitud tingimusi käsitada ühe osana tehnilisest kirjeldusest RHS § 88 lg 1 mõttes. Praegusel juhul pole määrav, kas ehitusprojektis sisalduva tingimuse mittevastavuse korral oleks saanud pakkumuse vastavaks tunnistada. Kui hankija on lisanud riigihanke dokumentide hulka ehitusprojekti, ei hakka pakkuja eelduslikult ise uut ehitusprojekti koostama ja selle alusel pakkumust esitama. Pakkumuse esitamise ja koostamise aluseks võetakse hankija esitatud ehitusprojekt. Eeldada ei saa seda, et pakkuja koostab ja esitabki igas olukorras teadlikult pakkumuse vastuolus ehitusprojektiga, lootes sellele, et hiljem lepingu täitmise käigus on hankija nõus ka teistsuguse lahendusega. Praeguses vaidluses taandub küsimus sellele, kas vaidlusalused tingimused võisid välistada mõne ettevõtjate võimaluse võrdsetel tingimustel oma pakkumust esitada ja kas need tingimused võisid takistada põhjendamatult konkurentsi (vt RHS v.r § 88 lg 7). Ehitusprojektis on üksikasjalikult kirjeldatud, millistele tingimustele ehitatav hoone peab vastama. Sellest sõltub eelduslikult nii pakkumuse maksumus kui ka selle esitamine. Ehitusprojektis kajastatud tingimustele lauseosa lisamine „või samaväärne“ võib seega mõjutada mitte üksnes pakkumuse maksumust, vaid ka selle esitamist. Tingimustest tingitud kõrge pakkumuse maksumus võib suunata isikut pakkumust mitte esitama.
13.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et viimane jättis analüüsimata kaebaja väite, mille kohaselt Variku ja Annelinna koolide puhul olid võimalikud samaväärsed asendused sätestatud hankelepingu p-des 2.17.3 ja 2.17.4. Kaebaja toob esile, et hankelepingu projektid olid potentsiaalsetele pakkujatele kättesaadavad. Kaebaja lisab, et ta ei saanud pakkumuste vastavuse kontrollimisel hinnata, kas pakkumuses on arvestatud ehitusprojektis märgitud juhistega.
13.1.Vastustaja toob 27. septembri 2021. a vaideotsuse p-s 3.2.2 esile, et ehitusprojektis pole tegemist mitte üksnes tootestandarditega, vaid need kirjeldavad ka protseduure (nt 9(14)
3-21-2384 ventilatsiooni survekatsetused tuleb läbi viia vastavalt standardile SFS 4699). Vastustaja märgib 31. detsembri 2021. a vaideotsuse p-s 3.2.2, et kuna ehitusprojektis olid viited standarditele, ei saanud võimalikele pakkujatele olla hankelepingute alusel ühtviisi selge, et samaväärsuse nõue on siiski neile laienev.
13.2.Vaidlusalustes hankelepingu projektides oli p 2.17.3 sõnastatud järgmiselt: „Töövõtja kohustub nendel juhtudel, kui tekib paratamatu vajadus projektikohaste ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja seadmete muutmiseks või asendamiseks ning kui hangitavad ehitusmaterjalid, seadmed, detailid ja konstruktsioonid erinevad projektikohastest, kooskõlastama Tellijaga eelnevalt kirjalikult kõikide Ehitustööde teostamisel kasutatavad materjalid, seadmed, detailid ja konstruktsioonid ning nende hinnad, samuti Tellija nõudmisel eelnevalt esitama vastavate materjalide, detailide ja seadmete näidised.
2.17.3.1.Projektikohaste materjalide, seadmete ja konstruktsioonide muudatuste korral peab Töövõtja esitama Tellijale vastaval nõudel piisavat informatsiooni muudatusi puudutava hinnakujunduse kohta. Samuti esitama Tellija nõudel hinnakujunduse õigsust tõendavad tarne- ja hankelepingud, nende juurde kuuluvad arved ning muu taolise finants- ja raamatupidamisinformatsiooni. Töövõtja kohuseks on teavitada oma alltöövõtjaid ja tarnijaid taolise nõude olemasolust.“ Vaidlusalustes hankelepingu projektides oli p 2.17.4 sõnastatud järgmiselt: „Ehitusprojektis materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjade kirjeldamiseks nimetatud kindlate ostuallikate, protsesside, kaubamärkide, patentide, tüüpide, päritolude ja tootmisviiside osas võib Töövõtja esitada Tellijale ettepaneku asendusteks samaväärsete materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjadega kõigi järgmiste tingimuste täitmisel:
2.17.4.1.Töövõtja tõendab Tellijale ja vastava lahenduse projekteerijale/autorile tehniliste näitajate, vastupidavuse, ekspluatatsioonikulude jm omaduste samaväärsust;
2.17.4.2.vastava lahenduse projekteerija/autor kinnitab samaväärsust ning nõusolekut asendusega kirjalikult;
2.17.4.3.asendusega kaasnevad projekteerimis-, tõendamis-, vms kulud kannab Töövõtja. Asenduse õigsuse eest vastutab Töövõtja. Tellijal on õigus asenduse kooskõlastusest keelduda ning sellisel juhul ei ole Töövõtjal õigus tehnilisest kirjeldusest ja Tellija juhistest kõrvale kalduda.“ Riigihanke 206708 tulemusena sõlmitud (s.o Annelinna kooli) hankelepingu p 2.17.4 viimane lause on Variku kooli hankelepingu p 2.17.4 viimasest lausest sõnastatud erinevalt: „Tellijal on õigus asenduse kooskõlastusest olenemata põhjustest keelduda ning sellisel juhul ei ole Töövõtjal õigus tehnilisest kirjeldusest ja Tellija juhistest kõrvale kalduda.“
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul pole asjakohane analüüsida hankelepingu projekti p-i 2.17.3, kuna see reguleerib olukorda, kus paratamatu ehk vältimatu vajaduse korral lasub töövõtjal kohustus projektikohast asja kas muuta või asendada. Nimetatud tingimus ei anna töövõtjale õigust igal tingimusel nõuda projektis nõutud standardi järgse asja asendamist samaväärse asjaga.
13.4.Õigus nõuda projektijärgse asja või teenuse asendamist samaväärse asjaga on reguleeritud hankelepingu projekti p-s 2.17.4. Annelinna kooli hankelepingu p 17.4 viimane lause annab tellijale õiguse asenduse kooskõlastusest keelduda, olenemata selle nõudmise põhjusest. Seetõttu ei saanud potentsiaalne pakkuja pakkumuse koostamisel ja selle esitamisel tugineda sellele, et hankija on kohustatud lepingu täitmise faasis asendatavat asja aktsepteerima. Tellijale jäeti seega Annelinna kooli lepingu p-ga 2.17.4 õigus nõuda projektijärgset ehitamist ka siis, kui tegemist on samaväärse asjaga. Ebamõistlikuks ei saa pidada tingimust, mis nõuab 10(14)
3-21-2384 projektikohast ehitamist (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-d 1 ja 2). Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et Annelinna hankelepingu projekti p-d 2.17.3 ja 2.17.4 ei loonud pakkujale pakkumuse koostamise ja esitamise etapis kindlust sellele, et tal on lepingu täitmise faasis õigus nõuda projektis nimetatud standardi kohase asja või teenuse asendamist samaväärse asja või teenusega.
13.5.Variku kooli hankelepingu p 2.17.4 ei ole piiratud klausliga „olenemata põhjustest“. Tegemist on tüüptingimusega, mida tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks (VÕS § 39 lg 1). Variku kooli hankelepingu p 2.17.4 on võimalik mõistlikul isikul mõista selliselt, et töövõtjal on õigus nõuda projektijärgsest standardikohasest lahendusest kõrvale kaldumist, kui töövõtja tõendab, et tegemist on samaväärse asjaga või teenusega ning see ei mõjuta projektijärgset üldist lahendust. Lepingu nimetatud klausel ei sisalda piiravaid tingimusi selle õiguse kasutamiseks. Seetõttu pole õige vastustaja lähenemine, et Variku kooli osas polnud pakkujal õigust projektijärgset standardikohast asja ja teenust asendada samaväärse asja ja teenusega. Hankija on samaväärsuse hindamise jätnud lepingu täitmise faasi ega ole pidanud seda oluliseks pakkumuse esitamise etapis. Huvitatud pakkujatelt võib eeldada, et nad ei tutvu mitte üksnes ehitusprojektiga, vaid ka võimaliku sõlmitava hankelepingu projektiga. Variku kooli hankelepingu projekti p 2.17.4 tagas pakkujale pakkumuse koostamise ja esitamise etapis kindluse, et tal on lepingu täitmise faasis õigus nõuda projektis nimetatud standardi kohase asja või teenuse asendamist samaväärse asja või teenusega. Seega ei takistanud ehitusprojektis kajastatud tingimused ringkonnakohtu hinnangul ettevõtjatele esitada pakkumusi võrdsetel alustel, samuti ei kahjustatud vaidlusaluste riigihangetega konkurentsi (RHS § 88 lg 7). Pakkumuste esitamise võimalikkust ja konkurentsi tagamist kinnitab asjaolu, et esitati kaheksa pakkumist. Sellises olukorras mõju olemasolu liidu eelarvele ei saa pidada tõenäoliseks (vt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 51).
13.6.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et hankija rikkus Annelinna kooli hanke korraldamisel RHS § 3 p-de 2 ja 3 ning v.r § 88 lg-d 3 ja 7. Variku kooli hanget puudutavas osas tuleb kaebus seega rahuldada.
14.Vastustaja heidab 14. oktoobri 2021. a otsuses kaebajale ette, et ta rikkus lihthankes (s.o Forseliuse kooli remonditööde tellimisel) RHS § 123 lg-t 1, kuna ta muutis sõlmitud hankelepingut. Vastustaja toob välja, et lepingu p 3.2 kohaselt oli tööde üleandmise kuupäev 1. oktoober 2020, kuid tööde üleandmise- ja vastuvõtmise lõppakti p 4 kohaselt oli tööde lõppkuupäev 23. oktoober 2020 (s.t, et hankelepingu täitmise tähtaega pikendati 30% ulatuses).
14.1.Forseliuse kooli hankelepingu p-s 3.2 oli kirjas, et töövõtja annab töö tellijale üle
1.oktoobril 2020. Hankelepingu p-s 3.3 oli kirjas järgmist: „Lepingu tähtaega võib pikendada pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega.“ (dtl 3185).
14.2.Vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja ei võtnud töid vastu mitte lepingu p-s 3.2 nimetatud tähtpäeval, vaid tegi seda hiljem. Seega on lepingu p-s 3.2 nimetatud tähtaega muudetud.
14.3.Hankelepingu üldise olemuse muutmist tuleb eristada tingimuse olulisest muutmisest. Mistahes (hinna)tingimuse muutmine lepingus ei ole lepingu üldise olemuse muutmine, kuigi muudatus võib seejuures olla oluline RHS § 123 lg 2 p-de 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-1150, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlusaluse hankelepingu olemusliku muutmisena käsitada seda, et 1. oktoobriks 2020. a 11(14)
3-21-2384 määratud tähtpäeva on pikendatud 23. oktoobrini 2020 hoolimata sellest, et tegemist oli tähtaja pikendamisega ligikaudu 30% võrra. Sellest, et lepingu täitmise tähtaeg võib olla oluline tingimus, ei järeldu automaatselt see, et selle tähtpäeva pikendamine muudaks oluliselt lepingu olemust. Tegemist ei olnud lepingu täitmise tähtaja pikendamisega kordades. Rõhutama ei pea mitte seda, mitu protsenti tähtaeg pikenes, vaid oluline on, et tegemist oli vähem kui kuuajalise pikendamisega. Osade tööde tarvis sedavõrd lühike lepingu pikendamine ei saanud mõjutada Forseliuse kooli tegutsemist. Kooli tegutsemist oli lubatud nagunii kuni 1. oktoobrini häirida. Seejuures pikendati lepingu täitmise tähtaeg põhjusel, et mitte kogu, vaid osade töödega ei jõutud õigeks ajaks valmis. Samuti oli lepingu p-s 3.2 nimetatud tähtpäeva pikendamise võimaluse sõnaselgelt ette nähtud lepingu p-s 3.3 ja selle võimalusega said kõik pakkujad arvestada (RHS § 123 lg 1 p-d 2 ja 7).
14.4.Viimati märgitut ei väära ka asjaolu, et riigihanke menetluses märkis kaebaja 25. juuni 2020. a selgituses järgmist: „Ehitustööde valmimise tähtaeg on hankijale organisatoorse tähtsusega, sest nimetatud ruumides toimuvad kooli jaoks oluliselt tähtsad tegevused ning seetõttu peavad ruumid olema kasutusvalmid esimesel võimalusel. Pakkujal arvestada hankelepingu tähtajaga 01.10.20“. Selgitust on võimalik mõista kui hankija eeldust, et tööd lõpetataks tähtpäevaks. Nimetatud selgitus ei välistanud lepingu p 3.3 kohaldamist ega kehtivust.
14.4.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja käsitlusega, et hankelepingu p 3.4 määras tingimused, millal hankijal oli õigus tähtaega pikendada. Viimati nimetatud punkti kohaselt pikeneb lepingu tähtaeg asjaolude tõttu, mille eest töövõtja ei vastuta ning mida ta ei saanud mõjutada ning mille vältimist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud töövõtjalt oodata. Kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb asjaolude esinemise aja võrra. Viimati viidatud punkt on mõeldud reguleerima olukorda, kus järgneb automaatne tähtaja pikendamine põhjusel, et tegemist on töövõtjast mitte tingitud tööde teostamise pikenemisega, mida töövõtja ei saanud ise mõjutada. Pooltevaheline kokkuleppeline tähtaja pikendamine oli reguleeritud seevastu lepingu p-s 3.3.
14.5.Eeltoodust tuleneval ei olnud vaidlustatud otsuses alust heita kaebajale ette, et ta lubas tööd lõpetada algse tähtpäeva asemel 23. oktoobriks 2020. Forseliuse kooli osas tuleb kaebus seega rahuldada.
15.Vastustaja kohaldas Annelinna kooli hankenõuete rikkumise eest ühendmääruse 22 lg 11 p 7 ja § 22 lg 12 (redaktsioon, mis kehtis kuni 8. oktoobrini 2020) (vt ka ühendmäärus § 223 lg 1 p 5 ja lg 2 p 1 (redaktsioon, mis kehtib alates 9. oktoobrist 2020)) alusel 5%-list finantskorrektsiooni määra. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et finantskorrektsiooni maksimaalne suurus on 0, kuna tegemist oli vähetähtsa rikkumisega põhjusel, et pakkujate osalemist hankes ei piiratud. Samuti on kaebaja seisukohal, et ühendmäärus, mis näeb ette kindla protsendimäära, arvestamata juhtumi üksikasjaolusid, on liidu õigusega vastuolus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. a määrus nr 1303/2013 (määrus nr 1303/2013) art 143 lg 2) ja tuleb jätta kohaldamata.
15.1.Määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse nr 1303/2013 art 2 p 36). Selleks, et finantskorrektsiooni 12(14)
3-21-2384 otsus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega seotud rahalist mõju liidu eelarvele (määruse nr 1303/2013 põhjendus 72). Finantskorrektsiooni kohaldamine kujutab sisuliselt eeskirjade eiramise (st soodustuse saamiseks vajalike tingimuste täitmata jätmise) tõttu alusetult saadud soodustuse tagasinõudmist (vt nt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 64; 26. mai 2016. a otsus liidetud asjades C-260/14 ja C-261/14, p 50). Kui eeskirjade eiramise rahalise mõju ulatus on selgelt tuvastatav, siis tuleb finantskorrektsioon teha selles ulatuses. Kui eeskirjade eiramise rahalise mõju ulatus ei ole üheselt kindlaks määratav, kuid rahalise mõju olemasolu ei ole ka välistatud, siis tuleb teha finantskorrektsioon proportsionaalses määras, arvestades eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning hinnangulist rahalise mõju ulatust (nt 01.10.2020 otsus kohtuasjas C-743/18, p 72; samuti kohtujurist E. Sharpstoni 23.04.2020 ettepanek samas kohtuasjas, p-d 88–91).
15.2.Nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 67). Üksnes kaebaja väidetud asjaolust, et mõne kindla pakkuja osalemist hankes ei piiratud, ei järeldu, et tegemist oleks olnud sedavõrd vähetähtsa rikkumisega, mille tulemuseks peaks olema tagasinõude kohaldamata jätmine. Kaebaja pole esitanud muid selliseid asjaolusid, mille alusel saaks välistada fondi eelarvele mõju puudumise.
15.3.Kuna kaebaja jättis tingimusele lisamata viite „või sellega samaväärne“, rikkus ta RHS § 88 lg-t 3. Fondi eelarvele mõju puudumist ei saanud praegusel juhul välistada, kuna sellega võidi põhjendamatult piirata teiste võimalike pakkujate pakkumuste esitamist (vt käesolev otsus, p 12.2). Vastustaja toob välja, et rikkumise ulatust ei saa rahaliselt konkreetselt välja selgitada, kuna teada pole see, milliseks oleks pakkujate ring kujunenud, kui RHS-i oleks järgitud. Seetõttu on mõju rikkumise ulatuse kindlakstegemine hinnanguline. Vastustaja arvestas ka seda, et pakkumused esitasid viis pakkujat. Lisaks võttis vastustaja arvesse, et edukaks tunnistatud ja teiseks jäänud pakkuja hinnavahe oli suur (s.o 550 309,33 eurot). Eespool nimetatud asjaolude alusel ei pidanud vastustaja väga tõenäoliseks, et võimalik pakkuja oleks teinud märgatavalt odavama hinnaga pakkumuse, kuid need asjaolud ei olnud piisavad, välistamaks üldse igasuguse mõju puudumise. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist aktsepteeritavate kaalutlustega, pidamaks kohaldatavat 5% finantskorrektsioonimäära proportsionaalseks sõltumata sellest, kas kohaldada tuli ühendmääruse asemel vahetult liidu õigust (s.o määrust nr 1303/2013 art 143 lg-t 2).
15.4.Praegusel juhul pole asjakohane tugineda Riigikohtu 31. mai 2023. a määruse asjas nr 320-2402 p-des 23 ja 24 väljendatud seisukohtadele, et finantskorrektsiooni otsuse aluseks pole Euroopa Komisjoni suunis. Vaidlustatud otsus ei tugine vahetult viidatud suunisele.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja nõudis finantskorrektsiooni otsuste ja vaideotsuste tühistamist Variku kooli ja Forseliuse kooli riigihankeid puudutavas osas. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse osaliselt. Tühistada tuleb vastustaja 22. juuli 2021. a otsuse nr 11.4-5/0926 ja 27. septembri 2021. a vaideotsuse nr 11.4-5/02528-1 resolutsiooni p 2. Samuti tuleb tühistada vastustaja 14. oktoobri 2021. a otsuse nr 11.4-5/1287 ja 31. detsembri 2021. a vaideotsus nr 11.4-5/1777 Forseliuse kooli riigihanget puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
17.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 esimene lause). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse
13(14)
3-21-2384 rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
17.1.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1119,67 eurot (dtl 113 ja 3230). Kaebaja tasus apellatsiooniastmes riigilõivu 1050 eurot ja õigusabikulu 2475 eurot (ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 15,5 tundi (infovahetus ja halduskohtu otsusega tutvumine 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine 10 tundi; vastustaja seisukohtadega ja ringkonnakohtu määrusega tutvumine 1,25 tund; täiendava seisukoha ja kulunimekirja koostamine 3,75 tundi). Kaebaja on seega kandnud menetluskulusid 4644,67 eurot.
17.2.Kuna kaebus on rahuldatud umbes 2/3 ulatuses, on kaebajal õigus taotleda 3096 euro väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades vaidluse iseloomu, keerukust ja mahtu, tegemist põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluga. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja vastustaja otsust, mis oli võrsunud sellest, et kaebaja rikkus riigihanke menetluses hankenorme. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja oleks enda tegevusega piiranud teise isiku õigusi ja põhjendatud oleks eeldada, et ta suudaks oma tegevust sisemise õigusabi kasutamisega õigustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.