Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-22-2397 Hankelepingu kogumaksumus oli 4 915 899,45 eurot (koos käibemaksuga). Hankeleping jagunes järgmiselt: Valga Vallavalitsus (I osa) 1 938 591,85 eurot; Valka Vallavolikogu (II osa) 2 977 307,60 eurot. Programmi Interreg V-A Eesti-Läti auditeerimisasutus viis ajavahemikul 16.08.2021– 23.02.2022 läbi projekti auditi. Auditi tulemusena leiti, et projekti partner Valga Vallavalitsus ei olnud riigihanget viitenumbriga 206895 korraldanud riigihangete seadusega kooskõlas, sest hanketeade sisaldas piiravaid valikukriteeriume; Valka Vallavolikogu ja Valga Vallavalitsus olid teinud olulisi muudatusi hanketeates või hankedokumentides määratud lepingu elementides. Est-Lat 51 Valga-Valka keskuse projekti partnerid allkirjastasid 19.12.2019 kulude jagamise lepingu, kus lepiti Eesti-Läti programmi raames kokku projekti partnerite ühised lepingutingimused. Valga Vallavalitsus teostuspartnerina koostas allhanke pakkumuse vastavalt Eesti riigihangete seadusele. Valka Vallavolikogu juhtivpartnerina vastutas projekti arenguaruannete koostamise eest, jälgides, et osutatud teenus vastab projekti taotlusele ja allkirjastatud lepingule, jagatud kulud on esitatud iga asjaomase projekti partneri kohta ühisele Eesti-Läti programmi sekretariaadile ja et samade kulude kohta ei ole tehtud topeltaruandlust. Valga Vallavalitsus, Valka Vallavolikogu ja AS TREV-2 Grupp allkirjastasid 09.12.2019 Hankelepingu nr 8-1.10/183. Valga Vallavalitsuse poolt koostatud hanketeade sisaldab piiravaid valikukriteeriume – käibenõue hankeosa kohta on lubatust suurem. Riigihange viitenumbriga 206895 jagati kaheks osaks, mille eeldatav maksumus oli I osa puhul (Eestis) 1 460 000 eurot ilma käibemaksuta ja II osa puhul (Lätis) 2 200 000 eurot ilma käibemaksuta. Hanke eeldatav kogumaksumus oli 3 660 000 eurot ilma käibemaksuta. Riigihangete seaduse (RHS) § 100 lg 3 järgi võib hankija nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei tohi ületada hankelepingu eeldatavat maksumust kaks korda. I osa puhul oleks see olnud 2 920 000 eurot ja II osa puhul 4 400 000 eurot. Nõue, et pakkuja ehitusvaldkonna käive peab olema vähemalt 6 000 000 eurot, on liiga piirav ja ebaproportsionaalne. Valga Vallavalitsus teostuspartnerina vastutas riigihanke nõuetele vastavuse ja pakkumuse ettevalmistamise eest vastavalt RHS-le. Korraldusasutus analüüsis eeskirjade rikkumist, tuginedes Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse nr C(2019) 3452 lisa 1 p 2.1 alapunktile 11. Kõrvalejätmise, valiku, lepingu sõlmimise või lepingute täitmise tingimuste või tehniliste kirjelduste puhul oleks korrektsioonimäär võinud olla 5%, 10% või 25%. Kuna pakkujaid oli kaks ja mõlemad tunnistati valikukriteeriumidele vastavaks, võis kohaldada madalamat määra. Lepingus tehti olulisi muudatusi – lõppmaksed tehti enne Valga Vallavalitsuse ja Valka Vallavolikogu kasutuslubade väljastamist. Hankelepingu punkti 6.5 kohaselt oleks lõplik arveldamine pidanud toimuma arve alusel, mis on koostatud pärast tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist ja kasutusloa väljastamist. Hanketeate ja hankedokumentide kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg üheksa kuud alates lepingu allkirjastamisest. Hankelepingu lisas 1 on märgitud, et tulenevalt hankelepingu punktist 15, RHS § 123 lg 1 p-st 1 ning AS Trev-2 Grupi esitatud taotlusest ja põhjendustest tegid pooled ajavahemikul 20.12.2019–16.03.2020 tehnilise pausi. Hankelepingu täitmise tähtajaks määrati 07.12.2020. See oli esialgsest tähtajast ligikaudu 3 kuud hilisem ja ületas 33% lepingu esialgsest täitmisperioodist. I osa tööde vastuvõtmise akti kuupäev on 10.11.2020. Kasutusload on kõik väljastatud 03.02.2021. Valga Vallavalitsus tegi I osa tööde eest viimase makse 10.12.2020. See on peaaegu 2 kuud varem, kui leping seda lubab. II osa tööde vastuvõtmise akti kuupäev on 07.12.2020. Valka Vallavolikogu tegi viimase väljamakse 09.12.2020. Kasutusluba väljastati 28.04.2021. See on rohkem kui 4 kuud varem, kui leping seda võimaldab. See tähendab, et lepingut on oluliselt muudetud ja töövõtja on saanud maksed kätte varem, kui algselt ette oli nähtud. Ükski RHS § 123 lg 1 punkt ei kohaldu ja seega ei ole see muudatus RHS-ga kooskõlas. RHS § 123 lg-s 2 sätestatakse, et muudatust 2(10)

3-22-2397 loetakse selle paragrahvi tähenduses oluliseks, kui hankelepingu üldist olemust oluliselt muudetakse, eelkõige juhul, kui muudatuse tulemusena muutub hankelepingust tulenevate lepinguliste kohustuste suhe pakkuja kasuks viisil, mida ei ole riigihankelepingus ette nähtud. Finantskorrektsioonide määramise suuniste kohaselt hanketeates või hankedokumentides sätestatud lepingu elementide olulise muutmise korral on maksetingimuste osas ette nähtud finantskorrektsiooniks 25% lepingu summast (Euroopa Komisjoni 14.5.2019 otsus, C(2019) 3452 lõppotsus, lisa 2. punkti 2.3 alapunkt 23), millele lisandub lepingu elementide olulisest muutmisest tulenev lepingu lisasumma maksumus. Korraldusasutus on olukorda analüüsinud ja leiab, et 25% on asjakohane, kuna lepingu täitmise periood ületas 33% ja lepingu viimased maksed tehti enne kasutuslubade kinnitamist.

3-22-2397 Kaebaja on eelnevast tulenevalt seisukohal, et riigihanke läbiviimisel oli hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine tagatud. Finantskorrektsiooni otsuses määratud tagasinõude suurus 25% ei ole proportsionaalne. EestiLäti programmdokumendi lisa 6 „Juhised finantskorrektsioonide tegemiseks“ (dtl 185 jj, edaspidi: finantskorrektsioonide juhised) p 2.8 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse üldse tegemata jätta, kui rikkumine on formaalset laadi ja sellel puudub tegelik või võimalik rahaline mõju. Projekti auditi kohta koostatud 23.02.2022 lõpparuandes on esitatud mh järeldus, et rahastust on kasutatud olulistes aspektides sihipäraselt, mõistlikult ja otstarbekalt ning vastavalt toetuslepingus ja programmi juhendis sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on kaalutlusõigust valesti kohaldatud, kuna otsuse tegemisel on sisuliselt lähtutud vaid auditi aruande soovitustest. Sisuline kaalumine on jäetud teostamata. Finantskorrektsiooni otsus ei ole proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes. Ei ole arvestatud seda, et tööd on teostatud projektis ettenähtud ulatuses. Korraldusasutusel ei ole projekti sisuliste tulemuste osas mingeid etteheiteid. Kuna projekti eesmärgid on saavutatud 100%, ei ole 25% korrektsioonimäära kohaldamine proportsionaalne. Toetuse sedavõrd suures ulatuses tagasinõudmisel tekib nii juhtpartneril kui ka projektipartneril märkimisväärne kahju, kuna tellitud tööd on täielikult teostatud ja tööde teostajatele on raha makstud.

3-22-2397 õiguskaitse jääb jõusse, kuid kohtumenetlus peaks lõppema 2023. a jooksul, on selgusetu, kuidas kaebaja tasub tagasinõude olukorras, kus tagasinõutava toetuse kulu ei ole planeeritud ka 2023. a eelarvesse. Finantskorrektsioonide juhiste p 2.6.1 kohaselt oli võimalik tagasinõutava toetuse makse ka ajatada. Kaebaja ei ole seda taotlenud. Kui kohtumenetluse tulemusena selgub, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus on õigusvastane, taastab RTK eelneva olukorra ja maksab juhtpartnerile toetuse välja. Siiski tuleb arvestada, et kui kulusid komisjonile deklareerida ei saa, jäävad kulud lõppkokkuvõttes asjaomase liikmesriigi kanda. Vastustaja juhib tähelepanu ka määruse (EL) nr 1299/2013 art 27 lg-le 3, millest tulenevalt on võimalik, et projektipartneri mitteabikõlblikud kulud hüvitab Eesti Vabariik ja juhtpartneri mitteabikõlblikud kulud Läti Vabariik. Esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsusega tagasinõutud summasid programmis uuesti kasutada ja teistele projektidele suunata ning seega välisvahendeid maksimaalses võimalikus ulatuses kasutada. Viimane on kaalukas avalik huvi. Kuna vaidlusalust rikkumist puudutavas valdkonnas on laiaulatuslik Eesti ja Euroopa Kohtu praktika, mis kinnitab vastustaja otsuste õiguspärasust, on kaebus perspektiivitu. Vastustaja peab vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu finantskorrektsioonide juhiste p-le 2.7, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tasuda tähtpäevaks tagastamata toetuse korral viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kahetsusväärselt ei ole viivisele viidatud finantskorrektsiooni otsuses, kuid vaatamata sellele on vastustaja seisukohal, et viivis kohaldub, kuivõrd nõue tuleb selleks projekti elluviimist puudutavast otsekohalduvast regulatsioonist.

3-22-2397 17.06.2022, pidanuks kaebaja hiljemalt järgmise aasta eelarves otsusest tuleneva võimaliku finantskohustusega arvestama. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa tuletada ka kaebaja ja kolmanda isiku väidetest, et otsuse täitmiseks tuleb kohalikul omavalitsuse võtta laenu ja tasuda laenuintresse. Esialgse õiguskaitse taotluses puudub igasugune sellekohane analüüs. Kaebaja ei ole esile toonud, mis on tema 2023. a eelarve planeeritav maht, ega põhistanud, kas ja miks ei ole kaebajal võimalik selle arvelt otsust täita. Kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmine on käsitatav olulise avaliku huvina, kuid sellele vastandub vajadus tagada Euroopa Liidu rahaliste vahendite õiguspärane ja põhjendatud kasutamine Eesti Vabariigi poolt. Olemasoleva teabe põhjal ei ole võimalik väita, et kaebaja viidatud avalik huvi oleks vastustaja esiletoodust kaalukam. See, kas praegusel juhul on kaebajal viivise tasumise kohustus või mitte, on asja sisulise arutamise küsimus, sest vaidlustatud otsuses ei ole viivisenõudele osutatud. Kaebajal tuleks konservatiivsuse printsiibist lähtudes siiski arvestada võimalusega, et otsuse täitmata jätmise korral võib tal tekkida kohustas tasuda viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Viiviste tasumine avalikest vahenditest ei oleks nende mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. Kuivõrd kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata üksnes seetõttu, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole äratuntav, ei ole vaja teisi esialgse õiguskaitse olemasolu analüüsida. Tuleb siiski märkida, et kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjendatust tuleb analüüsida asja sisulise arutamise käigus. Taotluse rahuldamata jätmine ei takista ka uue esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamist, kui olukord on vahepeal muutunud (HKMS § 253 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-2397 arusaamatuks, miks vastustaja ootamatult oma seisukohta muutis. Teadaolevalt on vastustaja näiteks Tartu linnaga peetavas vaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamisega nõus olnud. Vastustaja 08.12.2022 seisukohast võib aru saada, et raha tagastamise korral ei jää see kuni kohtulahendini seisma, vaid makstakse kohe uutele taotlejatele välja. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistest vahenditest on sel juhul võimalik raha kaebajale tagastamine kaebajale soodsa kohtulahendi jõustumise korral. Sel juhul tuleb raha muudest allikatest leida. Vastustaja seisukohast võib ka aru saada, et määruse (EL) nr 1299/2013 art 27 lg-st 3 tulenevalt on võimalik, et projektipartneri mitteabikõlblikud kulud hüvitab Eesti Vabariik ja juhtpartneri mitteabikõlblikud kulud Läti Vabariik. Seega ei ole ohtu, et finantskorrektsiooni otsuses märgitud summad jäävad tagastamata. Kaebaja hinnangul toetab see regulatsioon esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna eelistada tuleks lahendust, mis ei too endaga kaasa asjatuid ja välditavaid kulusid juhul, kui kaebajale soodsa kohtulahendi korral tuleks raha uuesti kaebajale või Läti Vabariigile tagastada. Praegusel juhul ei esine kaalukaid avalikke huve, mis takistaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. See ei kahjustaks ka vastustaja huve, sest tal ei saa tekkida õigustatud ootust enne kohtumenetluse lõppu nõutud summa tagasi saada. Samas ei ole riski, et otsuse täitmine võiks pärast kohtumenetluse lõppu olla raskendatud, sest nii kaebaja kui ka projektipartner on kohalikud omavalitsused, kelle puhul pole likvideerimise või pankrotistumise ohtu.

3-22-2397 Kuigi kaebaja on määruskaebuses esialgse õiguskaitse vajadust oluliselt rohkem põhjendanud, ei ole siiski objektiivselt ega veenvalt selgitatud, miks finantskorrektsiooni otsuse täitmine muudaks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või hoopis võimatuks. Pöördumatute tagajärgede saabumist ei nähtu ka kolmanda isiku määruskaebusest. Olukorras, kus toetuse saajal ei ole finantsilistel põhjustel võimalik kohe finantskorrektsiooni otsust täies mahus täita, on võimalik taotleda tagasimakstava toetuse ajatamist, mida kaebaja ei ole tänaseni teinud. Kuigi kaebaja ei ole ajatamise taotlemata jätmist selgitanud, võib eeldada, et ajatamise võimalus ei ole sellega kaasnevate kulude (intressi tasumise kohustus) tõttu atraktiivne ning soodsam oleks finantskorrektsiooni otsuse kehtivuse peatamine. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei saa olla kaebajale majanduslikult soodsama haldusakti täitmise võimaluse loomine ning sellist eesmärki ei saa tuletada ka HKMS § 249 lg 1 sõnastusest. Vastustaja selgitab, et olenemata finantskorrektsioonide juhiste p-s 2.6.1 märgitust, mille kohaselt tuleb ajatamise taotlus esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates finantskorrektsiooni otsuse saamisest, on vastustaja oma varasemas praktikas aktsepteerinud ka märgitud tähtajast hiljem esitatud taotlusi juhul, kui ajatamine võimaldab finantskorrektsiooni otsust lõpptulemusena efektiivselt täita. Vastustaja seisukohad haldusasjas nr 3-21-2384 ei ole ülekantavad praegusele juhtumile, kuivõrd vaidluste asjaolud on erinevad, sh ka rahastuse alused. Praegune vaidlus puudutab Euroopa territoriaalse koostöö programmi, mille rakendamisel tuleb ühtlasi juhinduda määruse (EL) nr 1299/2013 regulatsioonist. Haldusasjas nr 3-21-2384 viidatud regulatsioon ei kohaldu. Määruse (EL) nr 1299/2013 artikkel 27 lg 3 kohaselt hüvitab juhul, kui korraldusasutus ei suuda juhtpartnerilt või juhtpartner ei suuda teistelt partneritelt tagasinõutud summasid kätte saada, viidatud summad liidu eelarvesse või juhtpartnerile asjaomane liikmesriik. Vastustajale teadaolevalt on nii Läti kui ka Eesti Vabariigi esindajad finantskorrektsiooni otsusest ning kaebaja ja kolmanda isiku olukorrast selle täitmisel teadlikud. Ühtlasi on vastustajale teada, et Läti Vabariigil on kehtestatud süsteem kohalike omavalitsuste finantsiliseks toetamiseks EestiLäti programmi nõuete täitmisel. Seega on finantskorrektsiooni otsuse täitmisel võimalik abi saamiseks pöörduda vastava riigi esindajate poole. Kui esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist möönda ja finantskorrektsiooni otsuse kehtivus peatada, siis sellele vaatamata ei ole võimalik tagasinõudega hõlmatud kulusid Euroopa Komisjonile deklareerida ning neid kulusid Euroopa Komisjon liikmesriigile ka ei hüvita. Arvestades, et Eesti-Läti programmis on võimalik Euroopa Komisjonilt makseid taotleda kuni 31.05.2023 ning ei ole usutav, et selleks kuupäevaks oleks praeguses vaidluses olemas jõustunud kohtulahend, jääks kokkuvõttes finantskorrektsiooni otsuses tagasi nõutud summa asjakohaste liikmesriikide kanda, välja arvatud juhul, kui tagasinõude täidaksid projekti partnerid omavahenditest. Avalikes huvides oleks seevastu programmi rahaliste vahendite maksimaalne kasutus ja Euroopa Komisjonilt maksimaalse kulude hüvituse saamine, mis aga omakorda eeldab, et tagasi nõutud summa oleks programmi laekunud ning selle ulatuses oleks võimalik rahastada mõne teise avalikkusele olulise projekti kulusid, mida saab kajastada ühtlasi Euroopa Komisjonile abikõlblikena. Juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse kehtivus oleks peatatud, ei ole liikmesriigil määruse (EL) nr 1299/2013 art 27 lg-st 3 tulenevalt alust juhtpartneri asemel finantskorrektsiooni otsust täita. Seega kaaluks avalik huvi finantskorrektsiooni otsuse täitmise seisukohalt üles kaebaja ja kolmanda isiku paljasõnalised ja teoreetilised väited esialgse õiguskaitse vajaduse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2397 õiguskaitse vajaduse olemasolu on vaidluse all ka määruskaebemenetluses, võtab ringkonnakohus esitatud tõendi HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde.

3-22-2397 asjaolude muutumisel võib kohus esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti otsustada (HKMS § 253 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.