Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-21-2384

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(17)

3-21-2384 linnas“ (projekti nr 2014-2020.1.04.19-0184) raames mitteabikõlblikuks 11 822,16 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 8541,51 eurot, riiklik toetus 1507,32 eurot ja omafinantseering 1773,33 eurot (resolutsiooni p 1); vähendati maksetaotlustes nr 62230 ja nr 68333 hanke nr 206707 raames esitatud kulusid 5% ehk 10 797,66 eurot ja maksetaotluses nr 68333 hanke nr 223879 raames esitatud kulusid 10% ehk 1024,50 eurot (resolutsiooni p 2); vähendati projekti eelarvet tegevuses „Väikeklasside rajamine ja muud ehitustegevused“ 7826,83 eurot ja tegevuses „Liftide rajamine“ 3995,33 eurot (resolutsiooni p 3); muudeti SA Innove 16.12.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/326 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: „1.1. projekti kogumaksumus on 834 469,84 eurot; 1.2 struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 709 299,17 eurot. Omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 125 170,67 eurot“ (resolutsiooni p 4). 1) Toetuse saaja on riigihanke nr 206707 tehnilises kirjelduses nimetanud riiklikke standardeid, millele ei ole lisanud märget „või sellega samaväärne“, millega on rikutud RHS § 3 punkte 2 ja 3 ning § 88 lõikeid 3 ja 7. Samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Ühendmääruse § 22 lg 12 alusel kuulub kohaldamisele viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr. 2) Toetuse saaja on lihthanke nr 223879 tulemusena sõlmitud hankelepingut muutnud, kuid muutmine ei vasta RHS § 123 lg-le 1. Lepingu täitmise tähtaja pikendamine 23 päeva ehk 30% võrra algsest lepinguperioodist on ulatuslik tähtaja pikendamine, mistõttu on tegemist olulise lepingu muudatusega. Rikkumise raskust ja võimalikku tekkinud kahju suurust arvestades on proportsionaalne vähendada hankelepingule eraldatavat toetust ühendmääruse § 21 lg 1 alusel 10%.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-2384 ehitustööde hanke puhul ning reguleerib juba esitatud pakkumustesse puutuvat. Vastustaja ei viidanud RHS-ile ega ühegi teise õigusakti sättele, mille alusel rakendusüksus on sellisele seisukohale jõudnud. Kaebaja jääb seisukohale, et arvestades RHS § 88 lg 3 grammatilist tõlgendamist tuleb asuda seisukohale, et "või sellega samaväärne" tuleb lisada alati siis, kui viide RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alusele on käsitletav pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumina. Seega on oluline, kas pakkumuste esitamisel peavad potentsiaalsed pakkujad tõendama vajadusel, kas nad lähtuvad oma pakkumuse tegemisel ehitusprojektis märgitud standarditest või nendega samaväärsetest standarditest. 3) Kaebaja ei ole kontrollinud ega nõudnud pakkumuste esitamisel pakkujatelt tõendust standardite või juhiste omamisest või olemasolust. Seega puudus pakkujatel vajadus tõendada hankijale, et nende poolt pakutav tööprotsess on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas, st pakkumust tehes puudus vajadus pakkujal standardite esitamiseks, sh samaväärsete standardite esitamiseks. Kaebaja on olnud järjepidevalt seisukohal, et tehnilises kirjelduses (ehitusprojektis) viidatud standarditele/nõuete puhul on lõppastmes tegemist lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega, st tööde nõuetekohast teostamist (vastavust heale ehitustavale, sh alusdokumentides viidatud standardites esitatud juhistele ja tööprotsesside kirjeldustele) hinnatakse lepingu täitmisel. Seega ei kontrolli kaebaja mingil ajahetkel (isegi mitte lepingu täitmisel), kas pakkujal on alusdokumentides standard (või sellega samaväärne standard) olemas või mitte. Kaebaja eeldas, et hangitavad tööd tuleb teha kooskõlas vastavas valdkonnas heaks kiidetud ehitustavale (mille koosseisu kuuluvad ka standardid, s.o tööprotsesside kirjeldused). Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb ehitustööd teostada muuhulgas ka hea ehitustava kohaselt. Kaebaja ei pidanud otstarbekaks hakata standardites sisalduvaid tööprotsesside kirjeldusi ehk hea ehitustava kirjeldust teatud töövõtete teostamiseks lehekülgede kaupa ümber kopeerima, vaid pidas põhjendatuks alusdokumentide parema loetavuse huvides viidata allikatele (standarditele), kus need juhised on esitatud. Kaebaja jääb seisukohale, et juhiste esitamine, missuguseid töövõtteid tuleb tööde teostamisel kasutada, ei saa tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seega ei saa ka väita, et kaebaja oleks rikkunud RHS § 88 lg-t 7. 4) Ühelt poolt toob vastustaja välja, et rahvusvahelisele pakkujale ei pruugi olla kindla riigi standardid ja juhised piisavalt kättesaadavad ja tuttavad, samas möönab, et kui oleks juures "või sellega samaväärne", siis oleks potentsiaalsed pakkujad motiveeritud ikkagi vajalike juhiste ja standarditega tutvuma. 5) Kaebaja hinnangul ei saa olla vaidlust ka selles, et pakkumuste vastavuste, sh ehitustööde hanke pakkumuste vastavuste kontroll on sätestatud RHS §-s 114. Hankes osalemisest huvitatud isikud on teadlikud RHS § 114 lg-st 2, mille kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RHS § 114 erinevate lõigete mõte on läbivalt ühtne - hankija ei või lükata tagasi pakkumust, juhul kui pakkuja tõendab, et tema pakkumine on samaväärne hangitavale asjale, teenusele või ehitustööle olenemata sellest, kas pakkumuses on olemas viide "või sellega samaväärne". Eeltoodu eeldab siiski, et vastav kontroll oleks ette nähtud pakkumuse vastavuse tingimusena. 6) Riigihanke nr 196547 alusdokument „Nõuded pakkumusele ja vastavustingimused“ viitas otseselt kohustuslikele pakkumuse komponentidele. Pakkumuses esitatud kohustuslikus hinnatabelis ei sisaldu ühtegi viidet RHS § 88 lg 2 ja/või lg 6 nimetatud alustele, st juhendile, standardile, kindlale ostuallikale vms, mida kaebaja oleks pakkumuse vastavuse hindamisel hanke alusdokumentidele hinnanud. Pakkumuse kohustuslikus hinnatabelis olid toodud üldiselt ehitusmaterjalide mahud jms. Ehkki pakkumuse esildises pakkujad kinnitasid, et pakkumus on esitatud kõiki hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimusi üle võttes, ei pidanud 4(17)

3-21-2384 kaebaja kontrollima, kas esitatud pakkumuses on arvestatud kõigi tehnilises kirjelduses viidatud standardite ja/või juhistega või on arvestatud samaväärsete standardite/juhistega. Pakkumuse vastavustingimustena saab käsitleda vaid neid riigihanke alusdokumentides sisalduvaid tingimusi, millised võetakse arvesse pakkumuse vastavaks tunnistamisel. Pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei nõutud standardite ega juhiste esitamist ega toimunud nende olemasolu kontrolli. Seega tehnilises kirjelduses viidatud võimalikud RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alused ei olnud pakkumuste tehnilisele kirjelduse vastavuse hindamise kriteeriumid, mille puhul oleks tulnud lisada vastavalt RHS § 88 lg-le 3 "või sellega samaväärne". Kaebaja ei ole keelanud ühelgi pakkujal pakkumuse esitamist ning ei ole lükatud eeltoodud põhjustel tagasi ühtegi pakkumist. 7) Hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Hankelepingu projekt oli kõigile potentsiaalsetele pakkujatele võrdselt kättesaadav ning toetuse saaja pakkumuste vastavuse hindamisel ei kontrollinud ega saanudki kontrollida, kas pakkumuses on pakkuja arvestanud tehnilises kirjelduses välja toodud standardite/juhistega või samaväärsete standardite/juhistega. Vastustaja on asunud seisukohale, et hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 ei olnud kaetud kõik tehnilises kirjelduses viidatud juhised ja standardid, milledele oli jäänud lisamata „või sellega samaväärne“, kuivõrd tegemist ei olnud ainult tootestandarditega, vaid kirjeldatud oli ka protseduure, nt et ventilatsiooni survekatsetused tuleb läbi viia vastavalt standardile SFS 4699. Kaebaja jääb siinkohal siiski seisukohale, et tegemist on lõppastmes lepingu täitmise kvaliteedi hindamisega, kuivõrd lõppastmes pidi ka ventilatsioon vastama nõutud kvaliteedile. Samas jääb vaideotsuses selgusetuks, kas vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga vähemalt tootestandardite osas, et hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 oli samaväärsuste lisamise nõue tagatud. 8) Oletuslik ja meelevaldne on asuda seisukohale, et potentsiaalsed pakkujad loobusid juba eos miljonitesse ulatuva pakkumuse esitamisest, kuivõrd tehnilises kirjelduses ei olnud igal standardil juures märget „või sellega samaväärne“. Ometigi ei esitatud hankemenetluse jooksul eeltoodu osas potentsiaalsete pakkujate poolt ühtegi küsimust. Kaebaja jääb seisukohale, et kõik potentsiaalsed pakkujad mõistsid hankelepingu punkte 2.17.3 ja 2.17.4 sarnaselt kaebajaga ning said aru, et samaväärsete ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms kasutamine on hankelepingu täitmise jooksul vajadusel võimalik. 9) Kokkuvõtvalt jääb kaebaja seisukohale, et RHS § 88 lg 3 kohustab lisama tehnilises kirjelduses viidatud standarditele, kui need on pakkumise vastavuse hindamise kriteeriumid, "või sellega samaväärne", kuid arvestades RHS § 114 on pakkumuse samaväärsuse tõendamise kohustus pakkujal. Seega tuleb asuda seisukohale, et selleks, et esitada pakkumus tehnilises kirjelduses viidatud standardiga samaväärsele asjale peab pakkuja olema valmis samaväärsust tõendama, milleks pakkuja peab teadma vastava standardi sisu. Seega ei ole rakendusüksuse väide, et "...just kindla riigi standardid ja juhised ei pruugi olla rahvusvahelistele pakkujatele võrdsel määral kättesaadavad ja tuttavad ning osutuda seetõttu piiravaks", Eestis kehtivas RHSis sätestatud samaväärsuse tõendamiskohustuse mõttega kooskõlas. 10) Vastustaja on oma vastuses tuginenud muuhulgas Rahandusministeeriumi seisukohale, mille kohaselt olenemata kehtiva RHS § 88 lg 3 sõnastusest tuleb tehnilises kirjelduses viidatud standardile lisada alati "või sellega samaväärne". Rahandusministeeriumi seisukohast nähtub, et viidatud kehtiv RHS säte on võetud direktiivis sätestatult kitsendavalt vastu ning Rahandusministeerium on probleemist teadlik. Sama probleem esinevat ka RHS § 88 lg-ga 6. Kaebajale jääb tekkinud olukord arusaamatuks, s.o miks ei ole antud olukorras tehtud Rahandusministeeriumi poolt ettepanekut RHS muutmiseks. Kaebajale heidetakse kehtiva RHS § 88 lg 3 rikkumist ette olukorras, kus nii vastustaja kui ka Rahandusministeerium loevad 5(17)

3-21-2384 viidatud sätet vaid osaliselt ning väidavad, et RHS § 88 lg 3 sõnastus ei loe midagi ning kaebaja ei oleks tohtinud selle sätte sõnastusest ja sätte mõttest lähtuda. Kaebaja hinnangul ei ole selline käsitlus õigusriigi põhimõtetega kooskõlas. Juhul, kui vaidlusaluse RHS sätte sõnastus ei ole õige ja direktiivi mõttega kooskõlas, siis võimalikku (kahjude)riisikot peaks kandma riik (seadusandja), mitte kehtivast seadusest juhinduv kohalik omavalitsus. 11) Vastavalt 22.07.2021 otsuse resolutsiooni p-le 4 kohustati toetuse saajat tasuma viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Otsuse resolutsioonis ei ole täpsustatud haldusakti kehtivuse algust (vt HMS § 61 lg 1), st ei ole üheselt selge, kas vastustaja loeb otsuse kehtima hakkamise kuupäevaks otsuse kätte toimetamise kaebajale või näiteks, kui on möödunud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Vastustaja pidi olema teadlik, et kaebaja esitab oma õiguste kaitseks vaide ning jätkab vajadusel oma õiguste kaitsmist kohtumenetluses. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kaebaja on esitanud esimesel võimalusel peale otsuse saamist vaide, s.o enne 30 päevast kaebetähtaja möödumist. Vaide võimalikult kiiresti esitamise eesmärk oli, et vastustaja jõuaks vajadusel teha vaideotsuse enne 60 päeva möödumist otsuse kaebajale kättetoimetamisest. Eeltoodud põhjusel ei esitanud kaebaja ka otsuse kehtivuse peatamist vaidemenetluse ajaks. Vastustaja pikendas vaide läbivaatamise tähtaega kahel korral, mistõttu möödus ka 60 päevane tähtaeg otsuse teatavaks tegemisest ja mis oleks võimaldanud kaebajal esitada kaebus kohtusse enne 60 päeva möödumist otsuse teatavaks tegemist ning enne eeldusliku maksetähtaja saabumist. Vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja vaie osaliselt ka rahuldatud, mistõttu oli vaide esitamine põhjendatud. Arvestades eeltoodut palub kaebaja juhul, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistada vaidlustatud otsuses märgitud maksetähtaja saabumisest alates tagasi nõutud summale lisandunud viivised kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja ei ole põhjendamatult ja õigusvastaselt viivitanud otsuses märgitud toetuse summa tagasi maksmisega. b) RTK 14.10.2021 otsus ja 31.12.2021 vaideotsus 12) RHS § 88 lg 3 grammatilise tõlgendamise kaudu tuleb asuda seisukohale, et "või sellega samaväärne" tuleb lisada alati siis, kui viide RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alusele on käsitletav pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumina. Pakkumuse vastavuse kontroll on lahti kirjeldatud RHS §-s 114, mis kohaldub kaebaja hinnangul ka ehitustööde hankes. Kaebajale ei ole teada kehtivast RHS-ist eraldi õiguslikku alust ehitustööde hanke pakkumuse vastavuse kontrolli osas, mistõttu jääb kaebajale arusaamatuks ka rakendusüksuse seisukoht, et RHS § 114, sh lg 3 ei rakendu ehitustööde hanke puhul. 13) Riigihanke nr 206707 alusdokumentidele oli lisatud pakkumuse vastavustingimused. Nimetatud dokument viitas otseselt kohustuslikele pakkumuse komponentidele. Pakkujad pidid esitama töölehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" ning pakkumuse hinnatabeli, mis oli toodud hanke alusdokumentides. Pakkumuses esitatud kohustuslikus hinnatabelis ei sisaldanud ühtegi viidet RHS § 88 lg 2 ja/või lg 6 nimetatud alustele, st juhendile, standardile, kindlale ostuallikale vms, mida kaebaja oleks pakkumuse vastavuse hindamisel hanke alusdokumentidele hinnanud. Pakkumuse kohustuslikus hinnatabelis olid toodud üldiselt ehitusmaterjalide mahud jms. Hanke alusdokumentides oli korduvalt ühtlasi märgitud, et asendused ja samaväärsete materjalide, konstruktsioonide jms osas on asendused võimalikud. Vastustaja tõlgendus, et vastavad selgitused ja punktid ei kohaldanud materjalidele ja konstruktsioonidele vms, mille puhul oli tehnilises kirjelduses viidatud kindlale standardile, on meelevaldne ja põhjendamatult kitsendav. Kaebaja jääb seisukohale, et kaebaja kui hankija on pidanud asendamist samaväärsega, sh nende materjalide, konstruktsioonide puhul, kus on viidatud kindlale standardile, võimalikuks kõigi materjalide, konstruktsioonide jms puhul.

6(17)

3-21-2384 14) Kaebaja jääb seisukohale, et tehnilises kirjelduses viidatud võimalikud RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alused ei olnud pakkumuste tehnilisele kirjelduse vastavuse hindamise kriteeriumid, mille puhul oleks tulnud lisada vastavalt RHS § 88 lg-le 3 "või sellega samaväärne". Kaebaja ei ole keelanud ühelgi pakkujal pakkumuse esitamist, ega kontrollinud pakkumuse esitamisel, millisest standardist lähtudes on pakkumus esitatud. Ka tööde teostamisel ei ole kaebaja kontrollinud, kas pakkujal on olemas ehitusprojektis kirjeldatud standard või sellega samaväärne standard. Samuti ei ole lükatud eeltoodud põhjustel tagasi ühtegi pakkumist. Kaebaja on olnud järjepidevalt seisukohal, et tehnilises kirjelduses (ehitusprojektis) viidatud standarditele/nõuete puhul on lõppastmes tegemist lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega. Töövõtulepingus oli ette nähtud võimalused kõigi konstruktsioonide, ehitusmaterjalide jne asendamiseks, sh nende materjalide, konstruktsioonide jne osas, mis viitavad ehitusprojektis kindlale standardile. 15) Kaebaja jääb seisukohale, et hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonilahenduste jms osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Hankelepingu projekt oli kõigile potentsiaalsetele pakkujatele võrdselt kättesaadav ning kaebaja pakkumuste vastavuse hindamisel ei kontrollinud/ega saanudki kontrollida, kas pakkumuses on pakkuja arvestanud tehnilises kirjelduses välja toodud standardite/juhistega või samaväärsete standardite/juhistega. Otsusest nähtuvalt on rakendusüksus arvestanud ainult töövõtulepingu p-s 2.17.4 sätestatut ning jätnud tähelepanuta, et samaväärsete konstruktsioonide, materjalide jne lahenduste asendamine, sh samaväärsetega, on ka töövõtulepingu p 2.17.3 alusel võimalik. Seega tõlgendab rakendusüksus töövõtulepingu p 2.17.4 põhjendamatult kitsendavalt ning on teadmata põhjusel jätnud tähelepanuta töövõtulepingu punkti 2.17.3. 16) Arvestades eelnevates punktides toodud selgitusi ei nõustu kaebaja vastustaja vaideotsuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole lubanud esitada samaväärseid standardeid ega juhiseid. Kaebaja ei ole nõudnud pakkujatelt ühegi standardi esitamist pakkumuse esitamisel. Kaebaja ei ole öelnud, et vastavaks tunnistatakse vaid pakkumused, milles pakkuja tõendab või kinnitab, et kasutab loetletud standardeid. Samuti ei nõustu kaebaja, et hankes osalemisest huvitatud isikutel ei olnud põhjust uurida edasi seda, kas nende kasutuses olevaid standardeid ja juhiseid saab pidada nõutud standarditega samaväärseteks. Hankes osalemisest huvitatud isikud on väga hästi kursis, et riigihangetel peavad hankijad pakkumuste vastavuse kontrolli faasis teostama kaalutluse, kas tegemist on sisulise või mittesisulise kõrvalekaldega vastavustingimustes esitatud nõuetest. Antud juhul nähtus pakkujatele hanke alusdokumentidest, et loetletud standardite või pakkujate käsutuses olevate samaväärsete standardite kontrolli ei teostata vastavuse kontrollimise etapis. Seetõttu ei ole asjakohane vastustaja väide, et hankija ahendas kunstlikult konkurentsi, jättes lisamata töö teostamise protsessi kirjelduse juurde, mis on lepingu täitmise küsimus, lausendi "või sellega samaväärne". 17) Lisaks on vastustaja poolt põhjendamata vaideotsuses esitatud kõhklus, et rahvusvahelistele pakkujatele ei pruugi olla võrdsel määral kättesaadavad ega tuttavad tööprotsesside kirjelduses viidatud standardid. RTK pole esitanud tõendeid, kuidas on Eesti Standardikeskuse standardid (EVS) kättesaadavus nt Läti või Soome pakkuja jaoks piiratum kui Eesti pakkuja jaoks. Kaebajal puudub info, et Eesti Standardikeskus keeldub väljastamast EVS-e rahvusvahelistele pakkujatele. Samuti on põhjendamatu vastustaja väide, et kaebaja piirab konkurentsi, kuna EVS-id ei ole rahvusvahelistele pakkujatele tuttavad. Ka juhul, kui hankija lisab viidatud EVS-ile lausendi "või sellega samaväärne", peab ju rahvusvaheline pakkuja end kurssi viima EVS-i sisuga. 18) Vastustaja hinnangud baseeruvad antud juhul vaid subjektiivsetel oletustel, et äkki peavad välismaised pakkujad endale ehitusprojektis viidatud standardid soetama, nende sisu selgeks 7(17)

3-21-2384 tegema ja võib-olla ka tööprotseduure muutma ning töötajaid koolitama. Siseriiklikud standardid on ühetaoliselt kättesaadavad nii siseriiklikul tasandil kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samas osad standardid on lihtsalt leitavad ja tasuta kättesaadavad nt Googli otsingumootori kaudu (nt standard SFS 4487 - tegemist ei ole siseriikliku standardiga). Hangitav objekt pidi lõppastmes vastama kindlale kvaliteedile, seega oli ehitusprojektis viidatud standardite puhul tegemist lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega. Kaebaja jääb seega seisukohale, et isegi juhul, kui iga standardi juures oleks olnud viide "või sellega samaväärne", oleks tulnud potentsiaalsel pakkujal endale soetada ehitusprojektis viidatud standardid või nende sisu endale selgeks teha, juhul kui viidatud standardid ei ole olnud pakkujale tuttavad. Samuti vajadusel töötajaid koolitada tööde teostamise ajaks, kui nõutava kvaliteediga töö teostamiseks vastav pädevus puudub. On eluliselt ebausutav, et kvalifitseerimistingimustele vastav pakkuja ei oleks kursis ehitusvaldkonna standarditega või ei omaks pädevust vajadusel end viidatud standardite sisuga kurssi viimiseks. Mitte ükski pakkuja ei ole ka esitanud samaväärsete standardite kasutamise osas hankemenetluses küsimusi esitanud. 19) Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et kuna kaebaja ei esitanud viiteid EVS-idele vastavustingimustena ning ei nõudnud pakkujatelt infot, mis standardi alusel nad hiljem tööprotsesse teostavad, siis ei ole kaebaja piiranud konkurentsi ega loonud osadele ettevõtjatele soodsamaid tingimusi pakkumuse esitamiseks. Kaebaja jääb ühtlasi eeltoodu tõttu seisukohale, et kaebaja ole rikkunud RHS § 3 punkte 2 ja 3. 20) Vastustaja on jõudnud lisaks järeldusele, et kuna osad tööd olid akteerimata, siis need olid järelikult tegemata ning kuna kaebaja ei kasutanud õiguskaitsevahendeid ja lubas ebaolulises mahus töövõtjal teostada nn vaegtöid peale lepingu lõpu tähtaega, siis järelikult on kaebaja muutnud hankelepingut vastuolus RHS § 123 lg-tega 1 ja 2. Ehkki kaebaja ei ole pidanud põhjendatuks hanke ajal muuta hanke lepingu tähtaega hilisemaks kui 01.10.2020 ning ei ole pidanud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega lepingu pikendamiseks vastuolus RHS § 123 sätestatuga, siis hanke juures olnud töövõtulepingu p-s 3.3 oli nähtud ette võimalus, et lepingu tähtaega võib pikendada pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Seega on ebaõige rakendusüksuse seisukoht, et antud juhul ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad ja nende pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui hankes huvitatud isikutel oleks teada olnud, et lepingu lõppemise tähtpäev võib erineda suures ulatuses. Arvestades töövõtulepingu p 3.3 oli kõigile pakkujatele hanke läbi viimise ajal võrdselt teada, et lepingu tähtaega võib pikendada pooltevahelise kokkuleppe alusel. 21) Antud juhul ei võtnud kaebaja töid vastu objekti ülevaatusel tuvastatud puuduste tõttu, mis on fikseeritud 06.10.2020 vaegtööde nimekirjas. Teostatud tööde aktist nähtub, et akteerimata on jäänud ca 10% tööde maksumuse summast. Tööde osaliselt akteerimata jätmine ei tähendanud seda, et töö oli põhimahus tegemata, vaid tööd jäeti akteerimata 10% ulatuses tulenevalt lepingu p-st 4.2.2. Teiste sõnadega tööde akteerimine oli seotud ainult tööde eest tasumisega, aga mitte asjaoluga, justkui tööd oleks olnud teostamata. Vaegtööde nimekirjast nähtub, et objektil oli vaja teostada nõuetekohase valmiduse saavutamiseks mitteolulised parandustööd, mis ei takistanud samas objekti kasutuselevõttu. 22) Väär on ka rakendusüksuse seisukoht, et kuivõrd kaebaja ei kasutanud õiguskaitsevahendeid tööde õigeaegse lõpetamata jätmisel töövõtja suhtes, siis on tegemist hankelepingu muutmisega. Leppetrahv on lepinguline õiguskaitsevahend, mistõttu on selle kohaldamisel või mittekohaldamise üle otsustamisel määrav tähtsus sellel, mida pooled lepingus kokku leppisid. Arvestades töövõtulepingus toodud sõnastust, on selge, et leppetrahvi kohaldamine on kaebaja õigus, mitte kohustus, ehk siis tegemist on kaebaja diskretsiooniotsusega lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Teiste sõnadega, juhul kui tegemist on kaebaja hinnangul täiesti ebaolulise rikkumisega ning hankeleping seda võimaldab, võib kaebaja otsustada ka leppetrahvi 8(17)

3-21-2384 kohaldamata jätmise. Olukorras, kus hankeleping näeb sisuliselt ette võimaluse hankelepingu pikendamiseks poolte kokkuleppel (lepingu pikendamise kokkulepet ei sõlmitud seoses asjaoluga, et kaebaja hinnangul olid tähtaegselt lõpetamata vaid vähetähtsad tööd/parandused); leppetrahvi kohaldamine oli õigus, mitte aga kohustus (sh tööde mittetähtaegse teostamise korral) ning kaebaja hinnangul ei takistanud teostatama tööd ruumide kasutusele võttu, siis ei olnud põhjendatud leppetrahvi kohaldamine. Ühtlasi on kaebaja eeltoodud põhjustel seisukohal, et antud juhul ei olnud tegemist hankelepingu keelatud muutmisega RHS § 123 lg 2 mõttes.

3-21-2384 etappi, mis keelab hankijal asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumuse tagasilükkamise olukorras, kus pakkuja tõendab, et tema pakutud lahendus on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Kui jätta kõrvale hetkeks asjaolu, et nimetatud säte ei kohaldu ehitustööde hankelepingutele, siis on RHS § 114 lg 3 eesmärk pakkumuse vastavuse kontrollimisel tagada, et hankija arvestab ka selliste pakkumustega, milles pakutakse samaväärsele standardile vastavaid töid. Seega on eelkirjeldatud sätte eesmärk palju kitsam, kuivõrd ta reguleerib vaid pakkumuse vastavuse kontrolliga seonduvat. Kuivõrd kaebajale ei ole finantskorrektsiooniotsuses ega vaideotsuses etteheidetud RHS § 114 lg 3 ega mõne muu pakkumuse vastavuse kontrolli puudutava sätte rikkumist, siis ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohased kaebaja poolt väljatoodud seisukohad selle kohta, et kaebaja ei ole tema poolt nõutud standardite ja juhiste kasutamist pakkujate poolt sisuliselt kontrollinud ega lükanud kellegi pakkumust seetõttu tagasi. Küll aga on kaebajale ette heidetud seda, et nõudes tehnilises kirjelduses konkreetseid standardeid ja juhiseid, jättes sealjuures lisamata märke „või samaväärne“, ei ole pakkuja võimaldanud pakkujatel esitada samaväärsetele standarditele ja juhistele vastavaid ehitustöid läbi selle, et pakkujad ei ole sellisest võimalusest teadlikud ehk siis teisisõnu täidetud ei ole RHS § 88 lg-ga 3 tagatav eesmärk. 5) Asjaolu, et kaebaja pakkumuste esitamisel ei kontrollinud nõutud standardite/juhiste olemasolu ega nõudnud tõendust selle kohta, mistõttu puudus pakkujatel vajadus seda hankijatele tõendada, ei tähenda seda, et pakkujad ei pidanud hankija kehtestatud tingimustest kinni pidama. Kaebaja on nõudnud pakkujatelt kinnitust, et nad nõustuvad sõlmima hankelepingu vastavalt kõigile hankedokumendis sätestatud tingimustele, seega ei saanud hankes osalemisest huvitatud isikud kuidagi arvestada sellega, et hankedokumendis nõutud standardite ja/juhiste järgimine ei ole kohustuslik. 6) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et siseriiklikud standardid on nii siseriiklikele kui ka „rahvusvahelistele“ pakkujatele täpselt samaväärselt kättesaadavad. Kaebaja jätab arvestamata asjaolu, et siseriiklikelt ettevõtetelt, kes igapäevaselt ehitustöödega tegelevad, võib nõutud siseriiklikke standardite ja juhendite olemasolu ning nendest lähtumist juba eeldada, erinevalt välisriigi ettevõtetest, kes peavad konkreetse hankelepingu täitmiseks endale nõutud standardi ostma (st tegema täiendavaid kulusid), selle sisu endale selgeks tegema ning võimalik, et ka oma tööprotseduure muutma ning töötajaid koolitama. Seega on oluline eristada olukorda, kus pakkuja tutvub nõutud standardi sisuga eesmärgiga pakkuda samaväärsele standardile vastavat lahendust, olukorrast, kus pakkuja on hankelepingu täitmiseks sunnitud teostama tööd vastavalt hankija poolt nõutud standardile. Välisriigi pakkujale nõutava siseriikliku standardi järgi tööde teostamine võib olla oluliselt keerulisem kui siseriiklikule pakkujale, mistõttu ei ole välistatud, et sel põhjusel on mõni potentsiaalne pakkuja hankes pakkumuse esitamisest loobunud. Seevastu kui hankes osalemisest huvitatud isik on teadlik võimalusest kasutada samaväärset standardit ja/või juhist, siis võib ta olla motiveeritud uurima edasi, kas tema kasutuses olevat standardit ja/või juhist saab pidada samaväärseks nõutud standardi ja/või juhisega. Seega on välisriigi pakkuja siseriikliku pakkujaga võrreldes võrdses olukorras ainult siis, kui tal on võimalus teostada ehitustöid nõutud siseriikliku standardi ja/või juhendiga samaväärse standardi ja/või juhendi alusel. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et otstarbekas ei ole standardites sisalduvaid tööprotsessi kirjeldusi ümber kirjutada ning mõistlik on viidata selle asemel konkreetsele standardile ja/või juhisele, kuid seda tuleb teha viisil, mis ei tekita põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile ehk teisisõnu hankes osalemisest huvitatud isikutele tuleb anda võimalus pakkuda samaväärseid lahendusi. 7) Selgituste küsimine on hankes osalemisest huvitatud isiku õigus, mitte kohustus, mistõttu ei saa kaebaja hankijana lükata oma vastutust hanke õiguspärase korraldamise eest potentsiaalsetele pakkujatele, kes hanke õigusvastasele tingimusele tähelepanu ei pööranud või selle kohta selgitusi ei küsinud. 10(17)

3-21-2384 8) Kaebaja peab vastustaja poolt antud hinnanguid välismaiste pakkujate suhtes subjektiivseteks ning oletuslikeks, kuid ei ole esitanud selliseid põhjendusi, mis tõsikindlalt välistaksid võimaluse, et potentsiaalsed välismaised pakkujad RHS § 88 lg 3 rikkumise tõttu hankes osalemisest loobusid. Tuginedes Euroopa Kohtu otsustele ei ole hanketingimuste rikkumise korral konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Sama teemat on käsitlenud ka Tallinna Halduskohus otsuses nr 3-20-784. 9) Kaebaja on seisukohal, et hankelepingu p-dega 2.17.3 ja 2.17.4 olid kaetud võimalikud samaväärsed asendused tehnilises kirjelduses märgitud ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, seadmete ja detailide osas, mis viitasid mõnele konkreetsele juhisele/standardile. Vastustaja pöörab tähelepanu asjaolule, et kuigi viidatud hankelepingu punktide sõnastused vastavad RHS § 88 lg-le 6, siis ei tulene nendest võimalust kasutada nõutud standardite ja/või juhendite asemel muid samaväärseid standardeid ja/või juhendeid. Kaetuks saab RHS § 88 lg-s 3 toodud nõude lugeda selliste standardite ja juhiste osas, millega määratakse kasutatava toote ja materjali omadused. Kaebajale on eelnevalt selgitatud, et kaebajale etteheidetud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise protseduure. Antud väite ilmestamiseks on vaideotsuses toodud välja näitena ventilatsiooni survekatsetused, mis viiakse läbi standardis SFS 4699 toodud protseduurinõuetele. Seega ei nõustu vastustaja ühegi kaebajale etteheidetud standardi ja juhise osas sellega, et nende asendamine samaväärsete standardite ja juhistega oli lubatud hankelepingu p-de 2.17.3 ja 2.17.4 alusel. b) RTK 14.10.2021 otsus ja 31.12.2021 vaideotsus 10) Vastustaja jääb 14.10.2021 otsuses ja 31.12.2021 vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde ning märgib täiendavalt vastuseks kaebusele järgmist. 11) Kaebaja on riigihanke nr 206707 tehnilises kirjelduses nimetanud riiklikke standardeid, millele ei ole lisanud märget „või sellega samaväärne“. Nõutud standarditele tuli samaväärsuse märge lisada igal juhul, sõltumata sellest, et pakkumuse vastavustingimused, hindamiskriteeriumid ega kohustuslik hinnatabel viidet RHS § 88 lg 2 ja/või lg 6 nimetatud alustele ei sisaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka asjakohane kaebaja viide Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusele haldusasjas nr 3-21-439, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, kas kaebaja pidi kontrollima, kas esitatud pakkumuses on arvestatud kõigi tehnilises kirjelduses viidatud standardite ja/või juhistega või on arvestatud samaväärsete standardite/juhistega. 12) Asjaolu, et kaebaja ei ole keelanud ühelgi pakkujal pakkumuse esitamist ega kontrollinud pakkumuse esitamisel, millisest standardist lähtudes on pakkumus esitatud, ei tähenda seda, et pakkujad ei pidanud hankija kehtestatud tingimustest kinni pidama. 13) Finantskorrektsiooni otsuses välja toodud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise või paigaldamise protseduure. Seega ei nõustu vastustaja ühegi kaebajale etteheidetud standardi ja juhise osas sellega, et nende asendamine samaväärsete standardite ja juhistega oli lubatud hankelepingu p-de 2.17.3 ja 2.17.4 alusel. Kaebajale etteheidetud rikkumist ei muuda asjaolu, et finantskorrektsiooni otsuses ei ole eraldi käsitletud hankelepingu p 2.17.3. Kirjeldatud punkt ei anna pakkujatele võimalust vabalt asendada konstruktsioone, materjale jms - selline võimalus tekib alles hankelepingu täitmise käigus paratamatu vajaduse ilmnemisel. Olukorda, kus pakkujal puuduvad nõutud standardid või juhised hankelepingu täitmiseks ei saa käsitleda sellise paratamatu vajadusena ning seega ei saanud pakkujad ka mõistlikult eeldada, et nad võivad tuginedes hankelepingu p-le 2.17.3 nõutud standardeid ja juhiseid samaväärsetega asendada. Lisaks ei ole kaebaja enne finantskorrektsiooni tegemist nimetatud punktile kordagi 11(17)

3-21-2384 viidanud, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja etteheide vastustajale antud punkti finantskorrektsiooni otsuses tähelepanuta jätmises. 14) Hankes osalemisest huvitatud isikud teevad hankes osalemise otsuse lähtudes hankija poolt kehtestatud tingimustest, sealjuures tehnilises kirjelduses toodud tingimustest. Seega kui hankija on pakkujatelt nõudnud konkreetseid standardeid, ilma võimaluseta esitada samaväärsetele standarditele vastavaid asju, teenuseid või ehitustöid, siis on sellega põhjendamatult takistatud pakkujate osalemist hankel ning välistada ei saa võimalust, et mõni hankes osalemisest huvitatud isik pakkumuse tegemisest seetõttu loobus. Käesoleval juhul ei olnud potentsiaalsed pakkujad teadlikud võimalusest esitada samaväärseid standardeid ja/või juhiseid ning pidid seega eeldama, et see ei ole lubatud. On ilmne, et kui hankes osalemisest huvitatud isikud ei ole teadlikud võimalusest esitada samaväärseid standardeid ja/või juhiseid, siis puudub neil ka huvi selgitamaks välja, kas nende kasutuses olevad standardid ja/või juhised on samaväärsed hankes nõututega, seega ei nõustu vastustaja ka siinkohal kaebajaga, et tegemist oleks meelevaldse järeldusega. 15) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et eestikeelsed siseriiklikud standardid (EVS algusega) on võrdväärselt kättesaadavad kõigile. Kaebaja jätab arvestamata asjaolu, et siseriiklikelt ettevõtetelt, kes igapäevaselt ehitustöödega tegelevad, võib nõutud siseriiklikke standardite ja juhendite olemasolu ning nendest lähtumist juba eeldada, erinevalt välisriigi ettevõtetest, kes peavad konkreetse hankelepingu täitmiseks endale nõutud standardi ostma (st tegema täiendavaid kulusid), selle sisu endale selgeks tegema ning võimalik, et ka oma tööprotseduure muutma ning töötajaid koolitama. Välisriigi pakkujale võib nõutava siseriikliku standardi järgi tööde teostamine olla oluliselt keerulisem kui siseriiklikule pakkujale, mistõttu ei ole välistatud, et sel põhjusel on mõni potentsiaalne pakkuja hankes pakkumuse esitamisest loobunud. Seevastu kui hankes osalemisest huvitatud isik on teadlik võimalusest kasutada samaväärset standardit ja/või juhist, siis võib ta olla motiveeritud uurima edasi, kas tema kasutuses olevat standardit ja/või juhist saab pidada samaväärseks nõutud standardi ja/või juhisega. Siinjuures nõustub vastustaja kaebajaga, et sellisel juhul ei seaks nõutud standardi eestikeelsus pakkujale mingit täiendavat piirangut ning seda ei ole ka vastustaja väitnud. Kuid vastustaja jääb endiselt seisukohale, et välisriigi pakkuja on siseriikliku pakkujaga võrreldes võrdses olukorras ainult siis, kui tal on võimalus teostada ehitustöid nõutud siseriikliku standardi ja/või juhendiga samaväärse standardi ja/või juhendi alusel. 16) Kaebaja on lihthanke nr 223879 tulemusena sõlmitud hankelepingut lubamatult muutnud. Hankes osalemisest huvitatud isikute jaoks on kõige olulisemaks hankelepingu tingimuseks lepingujärgsete tööde täitmise tähtaeg, selle järgi otsustab potentsiaalne hankija kas tal on üleüldse võimalik hankes osaleda, sh kas tal on etteantud ajavahemiku jooksul võimalik kõiki hankelepingus ettenähtud töid teostada. Kaebuse lisaks olevast teostatud tööde aktist nähtub, et osad tööd on teostatud mahus 0%, näiteks klaasuksed, puituksed, sanitaartehnika seadmed, andmevõrgud, telefoni- ja infoedastussüsteemid, sealjuures ei sisaldu need tööd kaebuse lisaks olevas vaegtööde nimekirjas. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist mitte vaegtöödega, vaid lepingujärgsete töödega, mis on jäetud hankelepingus toodud tähtajaks tegemata. Ka kaebaja tunnistab, et tema hinnangul olid tähtaegselt lõpetamata vaid vähetähtsad tööd/parandused. Seega on vastustaja finantskorrektsiooni otsuses järeldanud õigesti, et kaebaja on pikendanud lepingujärgsete tegemata tööde teostamise tähtaega. 17) Kaebaja on hankelepingu p-s 3.3 küll näinud ette võimaluse pikendada hankelepingu tähtaega, kuid on jätnud määratlemata, millises olukorras ning millises ulatuses tähtaega pikendatakse. Sedavõrd abstraktse sõnastusega muutmisklausel ei arvesta riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, sest annab kaebajale piiramatu võimaluse hankelepingut pikendada. Seega ei võimaldanud hankelepingu 12(17)

3-21-2384 p 3.3. hankelepingu tähtaja pikendamist kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 2. Potentsiaalsed pakkujad ei saanud mõistlikult eeldada, et hankija võimaldab tööde teostamise tähtaega pikendada nii suures mahus. Seega ei ole välistatud, et hankes osalenuks rohkem pakkujaid, kui hanke esialgsete tingimuste järgi olnuks hankelepingu täitmise tähtaeg 30% pikem. 18) Kaebaja selgitab kaebuses, et tulenevalt hankelepingu p-st 12.5 ei olnud kaebajal kohustus töövõtja poolt tööde üleandmisega viivitamisel esitada leppetrahvinõuet. Vastustaja on selles osas kaebajaga nõus, kuid märgib, et käesolevat vaidlust ei oleks, kui kaebaja oleks töövõtja poolt tööde tegemata jätmisel rakendanud mingeidki õiguskaitsevahendeid, sest sellisel juhul oleks selge, et tegemist on töövõtjapoolse kohustuse rikkumisega, mida kaebaja ei aktsepteerinud. Pooltevahelised suhted alluvad küll võlaõigusseadusele (VÕS), kuid hankelepingu muutmise küsimustes kehtib eriseadusena RHS. Seega, kuigi hankelepingu alusel on õiguskaitsevahendite rakendamine tellijale võimalus, mitte kohustus, siis ei luba RHS VÕS-ist tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse varjus sõlmida lubamatuid hankelepingu muudatusi. Vastasel juhul ei oleks tagatud pakkujate ning hankes osalemisest huvitatud isikute võrdne kohtlemine, mis on üks olulisemaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega, kuivõrd kaebaja ei ole tööde teostamata jätmisel mingeid õiguskaitsevahendeid rakendanud, siis on vastustaja järeldanud õigesti, et tegemist on kokkuleppelise hankelepingu muudatusega. Siinjuures ei oma tähtsust, et kaebaja ei ole antud muudatust kirjalikult fikseerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13(17)

3-21-2384 RHS § 88 lg 2 sätestab, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks alltoodud järjekorras: 1) Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi; 2) Euroopa standardi; 3) Euroopa tehnilise tunnustuse, mille on andnud EL liikmesriigi määratud tunnustusasutus ja mis kinnitab, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode ettenähtud otstarvet täitma oma omaduste poolest, mis vastavad ehitustöödele esitatud põhinõuetele, oma tunnuste ja ettenähtud rakendamis- või kasutustingimustele vastavuse poolest; 4) ühtse tehnilise kirjelduse, mis on kehtestatud vastavalt EL liikmesriigi poolt tunnustatud ja EL Teatajas avaldatud menetlusele; 5) rahvusvahelise standardi; 6) mõne Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tehnilise kontrollisüsteemi; 7) ehitustööde projekteerimise, arvestusmeetodite või teostamisega või toodete kasutamisega seotud Eesti algupärase standardi, Eesti tehnilise tunnustuse või Eesti tehnilise kirjelduse. RHS § 88 lg 3 (kuni 01.06.2022 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. RHS § 88 lg 7 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. RHS § 114 lg 3 (kuni 01.06.2022 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses RHS § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Hankedirektiivi1 art 42 lg 3 punkt b kohaselt ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: b) viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne”. Hankedirektiivi art 42 lg 5 sätestab, et kui avaliku sektori hankija kasutab lõike 3 punktis b osutatud tehnilisele kirjeldusele viitamise võimalust, ei saa ta pakkumust tagasi lükata põhjusel, et pakutavad ehitustööd, asjad või teenused ei vasta tema poolt viidatud tehnilisele kirjeldusele, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas kasutades artikli 44 kohast tõendusmaterjali, et pakutavad lahendused rahuldavad tehnilises kirjelduses määratletud nõudeid samaväärsel viisil.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL (https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0024&qid=1666612977905&from=EN)

14(17)

3-21-2384 RHS § 88 lg 3 (kuni 01.06.2022 kehtinud redaktsioonis) lauseosa „kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile“ ei saanud viia üheselt järeldusele, et RHS § 88 lg 3 tuleb sisustada koos RHS § 114 lg-ga 3. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kumbki säte reguleerib omaette hankemenetlusetappi (s.o tehnilise kirjelduse koostamine hanke väljakuulutamiseks ning hanke raames esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimine). Seejuures viitas RHS § 114 lg 3 sõnastus (kuni 01.06.2022) vaid asjade või teenuste hankelepingule, kuid mitte ehitustööde hankelepingule. Seega ei saanud kaebaja grammatilise tõlgenduse abil jõuda järeldusele, et RHS § 114 lg 3 kohaldus ka kõnealustele hangetele. Olgugi, et hankedirektiiv (art 42 lg 5) sellist piirangut sätestada ei võimalda, mis välistaks ehitustööde hankelepingu kõnealusest sättest (millega seoses RHS § 114 lg-t 3 ka muudeti alates 01.06.20222), siis vastava järelduse saabki teha direktiiviga tutvudes. Direktiivist (art 42 lg 3 punkt b) tuleneb aga ühtlasi ka see, et RHS § 88 lg-s 3 tehnilise kirjelduse koostamise seostamine pakkumuse vastavuse kriteeriumiga ei ole kooskõlas direktiiviga (millega seoses muudeti alates 01.06.2022 RHS § 88 lg-t 3, jättes sealt välja lauseosa „kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile“3). Vastustaja on ühtlasi põhjendatult viidanud, et Euroopa Kohtu praktikast (C-218/01 p 60 ja C-245/02 p 56) tulenevalt peab EL direktiividega hõlmatud riigisisest õigust tõlgendama ja kohaldama kooskõlas direktiividega, kui siseriiklik õigusnorm võimaldab mitmeti mõistetavust. Tartu linna tuleb pidada piisavalt asjatundlikuks hankijaks, kelle osas saab eeldada mh hankedirektiivi analüüsimise võimekust.

vt RHS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE) algatamise ja esimese lugemise seletuskirja p 138

vt RHS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE) teise lugemise muudatusettepanekute loetelu p 5

15(17)

3-21-2384 kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda rakendatud viieprotsendilise määra ebaõigeks.

16(17)

3-21-2384

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.