lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1057/90

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1057/90
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Erkki Hirsnik ja Tanel Saar 30. juuni 2023, Tartu 3-19-1057 Deniss Lvovi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Deniss Lvovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

22.detsembri 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Lvov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2.Tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebuse esitamise ajal Viru Vanglas viibinud kaebaja taotles kaebuses Tallinna Vangla tegevusega kaebajale tekitatud kahju hüvitamist. 2022. aasta sügiseks oli kaebuse nõuetest kohtu menetlusse jäänud nõue kahju hüvitamiseks seoses ninasprei Beclonasal puudumisega
26.veebruarist kuni 28. märtsini 2019.
2.25. novembri 2021. a määrusega otsustas halduskohus vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks. Kaebaja oli selleks ajaks vanglast vabanenud. Halduskohtul ei õnnestunud määrust kaebajale kätte toimetada tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil vaatamata sellele, et postiteenistus püüdis seda teha ajavahemikul 30. novembrist 20. detsembrini 2021 erinevatel kellaaegadel kokku kaheksal korral.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.22. detsembri 2021. a määrusega jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata ja otsustas toimetada määruse kaebajale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Kaebaja esitas 22. veebruaril 2023 määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu
22.detsembri 2021. a määruse tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt 2021. aasta lõpul oli kaebaja elukohaks Pae 68-3, Tallinnas, kus halduskohus väidetavalt üritas kaebajale menetlusdokumenti kätte toimetada. Majas ei töötanud fonolukk. Kui kedagi kohal ei olnud saanuks jätta postkasti teate, et kaebaja menetlusdokumendile ise postkontorisse järele tuleks. Kaebaja ei ole varem kuulnud Ametlikest Teadaannetest. Samuti ei tunne kaebaja arvuteid ega oska iseseisvalt internetti kasutada. Seda, et menetlus tema kaebuse osas on lõpetatud, sai kaebaja teada juhuslikult, olles Tallinna Vanglas. Erinevalt halduskohtu väidetust ei ole kaebaja kaotanud huvi kaebuse lahendamise vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
6.22. detsembri 2021. a määrusega jättis halduskohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest.
7.Kaebajale üritati menetlusdokumenti kätte toimetada kokku kaheksal korral, kuid kaebaja ei olnud ühelgi korral kättesaadav. See ei ole seletatav võimalike häiretega korterelamu fonoluku töös. Eeldatavalt on postitöötajale teada korterelamu olukord ning see, kuidas pääseb korterelamu üldkasutatavatesse ruumidesse. Samuti ei ole põhjust kahelda selles, et kaheksal korral sissepääsu üritades ilmneb ka kogenematule isikule, kui fonolukk ei ole töökorras. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et menetlusdokumendi kaebajale kättetoimetamise katsete ebaõnnestumisest saab järeldada, et kaebaja ei olnud tema elukohana registreeritud aadressil kättesaadav. Pidades silmas kaebusega kaitstava õigushüve väärtust, samuti seda, et kaebajal puudusid muud teadaolevad elukohad, ta oli teises kohtumenetluses avaldanud Pae 68-3, kui oma kavandatava elukoha ning kinnitas ka määruskaebuses, et elas nimetatud aadressil, tuleb halduskohtu tegevust menetlusdokumendi kättetoimetamisel ja kaebaja elukoha kindlakstegemisel pidada piisavaks. Kujunenud olukorras tuleb lugeda täidetuks TsMS § 317 lg-s 1 nimetatud kohtulahendi avalikult teatavakstegemise eeldus. Halduskohtul oli piisav alus arvata, et kaebaja ei ela registris märgitud aadressil ning puudusid andmed tema võimaliku muu elamis- või viibimiskoha kohta.
8.Vastavalt oli halduskohus õigustatud toimetama kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ühes kõigi avalikult kättetoimetamise tagajärgedega. Tulenevalt TsMS § 317 lg-st 5 koostoimes HKMS 71 lg-ga 2 loetakse määrus avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt avaldati teade vaidlusaluse määruse kohta Ametlikes Teadaannetes 23. detsembril 2021 ja loetakse seega kaebajale kätte toimetatuks 8. jaanuaril 2022. Kaebajal oli õigus esitada ringkonnakohtule määruskaebus sellest arvates 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt 24. jaanuaril 2021. Kaebaja poolt määruskaebuse esitamise ajaks
22.veebruaril 2023 oli kaebetähtaeg seega möödunud enam kui aasta varem.
9.Määruskaebuses selgitab kaebaja, et soovib menetluse jätkumist, kuid ei saanud oma seisukohta varem esitada, sest ei teadnud kaebuse läbi vaatamata jätmisest. Ta ei oska internetti iseseisvalt kasutada ja sai menetluse lõppemisest teada alles uuesti Tallinna Vanglasse sattumisel. Seadusandja ei ole eristanud kohtudokumendi avaliku kättetoimetamise korral dokumendi kätte toimetatuks lugemise aega või muid tingimusi sõltuvalt sellest, kas isikul on oskused ja võimalused Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetega iseseisvalt tutvuda. Seega tuleb ka kaebaja suhtes lugeda määrus kätte toimetatuks üldises korras.
10.Edasikaebetähtaja järgimata jätmise korral on võimalik tähtaja ennistamine, kui selleks esineb mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Kohus saab kaebetähtaja ennistada menetlusosalise taotluse alusel. Määruskaebuses ei ole kaebaja otsesõnu formuleerinud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuid kaebaja seisukohtadest on üheselt arusaadav, et kaebaja soovib tähtaja ennistamist menetluse jätkamiseks ja leiab, et tal oli mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks.
11.Mõjuvaks põhjuseks saab olla eelkõige objektiivne takistus, mille tõttu ei olnud võimalik tähtaega järgida. Isikust endast lähtuvad asjaolud võivad olla tähtaja ennistamise aluseks üksnes erandlikus olukorras, sest ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et menetlusõiguste teostamine on võimalik kuitahes pika aja vältel ja/või korras. Kohtudokumendi avalik kättetoimetamine on erandlik kättetoimetamise viis, mis kasutatakse, kui muul viisil ei ole võimalik menetlusdokumenti kätte toimetada. Avalik kättetoimetamine ei taga, et isik saab teabe menetlusdokumendi kohta tegelikult kätte. Seetõttu ei ole väide teate avaldamisest mitteteadmisest üldjuhul kaebetähtaja ennistamiseks piisav. Ringkonnakohus ei välista siiski, et juhul, kui isikul objektiivselt puudus tegelik võimalus tutvuda Ametlikke Teadaannetega, võiks tulla kõne alla ka tähtaja ennistamine. Praegusel juhul tuleb siiski arvestada sellega, et kaebaja ise algatas kohtumenetluse, s.t ta oli menetlusest teadlik ja eeldatavalt huvitatud ka asja lahendamisest mõistliku aja jooksul. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse juba 2019. aasta kevadel. Kohtumenetlus oli halduskohtu määruse tegemise ajaks kestnud seega juba enam kui kaks aastat. Selle aja jooksul oli halduskohus jõudnud läbi viia eelmenetluse ning teha ka kohtuotsuse, kaebaja esitada apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohus selle samuti lahendada, tühistades otsuse osaliselt ja saates asja selles osas halduskohtusse lahendamiseks. Ometi ei tundnud kaebaja ringkonnakohtu 1. septembri 2021.a kirjaliku menetluse määruse tegemise järel peaaegu pooleteise aasta jooksul menetluse vastu huvi ega üritanud teostada oma õigusi menetlusosalisena. Kaebaja oli ringkonnakohtu
1.septembri 2021. a määrusest teadlik, et ringkonnakohtu otsus on tulemas, kuid jättis välja selgitamata nii ringkonnakohtu otsuse sisu kui ka kohtumenetluse edasise kulu. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja asetas sellega ennast ise olukorda, milles ta ei saanud halduskohtu määrusest teada. Seega ei takistanud praegusel juhul halduskohtu määruse tähtaegset vaidlustamist interneti kasutamise oskuse puudumine, vaid kaebaja hoolimatu suhtumine oma õiguste teostamisse. Vastavalt ei ole alust kaebetähtaega ennistada.
12.Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb määruskaebus tagastada (HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 3 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium