Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
Vaidlustatud kohtulahend
3-21-2932 Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kaebus Transpordiameti
15.detsembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/21/708 punktide 1 ja 2 tühistamise ning Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 20. veebruaril 2022. a sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes Kaebaja – Aktsiaselts Kihnu Veeteed, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja EL Kolmas isik – Tuule Liinid OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Valeria Arsjuta Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaselts Kihnu Veeteed määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed määruskaebus Tallinna Halduskohtu
22.novembri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2932 osas, milles taotletakse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimise taotluse lahendamist kohtulahendi resolutsioonis.
Muus osas võtta Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed määruskaebus menetlusse.
Rahuldada Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määruse haldusasjas nr 3-212932 resolutsiooni p 2.1 osas, millega halduskohus keeldus kaebuse täiendamise lubamisest Transpordiameti 4. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/21/626 lisa „RingsuMunalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise lepingu sõlmimise kord“ p 4.3 esimese lause ning p 5.3 tervikuna tühistamise nõudega. Lubada selles osas kaebuse täiendamist.
5.Muus osas jätta Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-21-2932 Ringkonnakohtu määruse p-de 1 ja 3–5 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Kohtumääruse p 2 on lõplik (HKMS § 49 lg 6 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiameti 04.11.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/626 otsustati korraldada avaliku teenindamise lepingu sõlmimise menetlus Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks vedaja leidmiseks ajavahemikuks 01.05.2022–31.05.2026 Ringsu-Munalaiu, Ringsu-Pärnu ja RingsuRoomassaare laevaliinidel ning kehtestati avaliku teenindamise lepingu sõlmimise kord (käskkirja lisa 1; edaspidi konkursi kord). Konkursi korra p 4.3 järgi sõlmitakse otseleping madalaima kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga, arvestades p-s 5.3 sätestatut. Kui kahe või enama vedaja hinnaettepanekus toodud kogumaksumus osutub võrdväärseks, eelistatakse hinnaettepanekut, mille periooditasu on väiksem. Konkursi korra p 5.3 näeb ette, et kui hinnaettepaneku esitanud vedaja vastab p-des 5.2.1–5.2.4 esitatud kõikidele tingimustele, võrdleb komisjon vedajate hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi vastavalt p-le 4.3. Hindamiskriteeriumiks on hinnaettepanekus toodud teenuse osutamise kogumaksumus, mida komisjon hindab lähtuvalt järgmisest summast: (reiside arv Ringsu-Munalaiu parvlaevaliinil × vastav reisitasu) + (reiside arv Ringsu-Pärnu parvlaevaliinil × vastav reisitasu) + (reiside arv Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinil × vastav reisitasu) + 12 × pakutud periooditasude summa. Konkursi korra p 5.2.4 näeb ette, et hinnaettepaneku esitanud vedajal peab olema sadamateenuse osutaja(te) kinnitus otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Hinnaettepaneku esitaja peab esitama sadamateenuse osutaja(te) kirjaliku kinnituse koos hinnaettepanekuga.
2.Transpordiamet tegi 09.11.2021 reisijate meritsi veoga tegelevale kaheksale ettevõtjale eposti teel ettepaneku esitada hinnaettepanek Ruhnu saarega ühenduse pidamise konkursil, mille kohta tuli esitada pakkumus hiljemalt 01.12.2021 kell 17.00. E-kirjale oli lisatud konkursi tulemusena sõlmitava avaliku teenindamise lepingu projekt koos lisadega. Transpordiamet esitas 24.11.2021 konkursil osalevatele ettevõtjatele Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626 koos konkursi korraga. Tähtajaks esitasid hinnapakkumised AS Kihnu Veeteed ja Tuule Liinid OÜ.
3.Transpordiameti 15.12.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/708 tunnistati Ringsu-Munalaiu, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel vedaja leidmiseks korraldatud konkursil parimaks pakkumuseks Tuule Liinid OÜ esitatud pakkumus 1 809 835 eurot (p 1) ning kohustati ühistranspordiosakonda edastama Tuule Liinid OÜ-le laevaliini avaliku teenindamise lepingu projekt lepingu sõlmimiseks (p 2).
4.AS Kihnu Veeteed esitas 17.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/708 p-de 1 ja 2 tühistamiseks. Transpordiamet tegi kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisel kaebaja arvates järgmised vead: 1) konkursi korra p-s 5.3 märgitud valemis korrutatakse 49 asemel periooditasu tariif läbi 12ga, s.t ainult ühe aasta periooditasuga. Seetõttu on ekslikud vastustaja 14.12.2021 protokollis toodud arvutused periooditasu kohta kogu avaliku teenindamise vältel ja samuti avaliku 2(10)
3-21-2932 teenindamise lepingu kogumaksumus. AS Kihnu Veeteed pakkumus on 86 825 euro võrra soodsam; 2) Tuule Liinid OÜ pakkumus ei vasta konkursi korra p-le 5.2.4, sest puudub kinnitus, et Tuule Liinid OÜ-l on võimalik saada sadamateenuseid.
5.Tallinna Halduskohus võttis 17.12.2021 määrusega (resolutsiooni p 1) AS Kihnu Veeteed kaebuse menetlusse.
6.AS Kihnu Veeteed esitas 11.04.2022 (täpsustatud 06.05.2022) taotluse kaebuse muutmiseks, milles taotles lisaks algsele nõudele: 2) alternatiivselt tühistada ka konkursi korra p 5.3 teine lause; 3) alternatiivselt tühistada konkursi korra p 4.3 esimene lause ja p 5.3 tervikuna ning Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/708 p-d 1 ja 2; 4) alternatiivselt tunnistada mõni tühistamisnõudes nimetatud haldusakti osa õigusvastaseks; 5) tuvastada Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 20.02.2022 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Ringsu-Munalaiu, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil tühisus või alternatiivselt õigusvastasus; 6) kui kohus soovib asuda kohtuotsuses seisukohale, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise eeldused on täidetud, siis paluda Euroopa Kohtult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tõlgendamiseks eelotsust ning peatada kuni Euroopa Kohtu eelotsuse tegemiseni haldusasja menetlus.
7.Transpordiamet palus jätta kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Konkursi korra p-d 4.3 ja 5.3 on õiguspärased ning nendes kehtestatud otselepingu sõlmimise põhimõte ja hinnapakkumuste hindamine kehtisid kõigile konkursist osavõtjatele. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kui suureks kujuneb sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu lõplik maksumus lepinguperioodi lõppedes, ei ole lepingut sõlmides ette teada. Esiteks korrigeeritakse lepingu hinda mõjutavate hinnakomponentide – reisitasu ja periooditasu – suurust lepingu kehtivuse ajal kütuse hinna muutuse osas kvartaalselt ning tarbijahinnaindeksi muutuse osas kord aastas. Teiseks võib Transpordiamet muuta laevaliinidel tehtavate reiside arvu. Reiside mahtu võib nii suurendada kui ka vähendada. Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 20.02.2022 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping on õiguspärane, sest leping on sõlmitud kehtiva haldusakti (15.12.2021 käskkirja) alusel. Ühtegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud asjaolu, mille korral oleks haldusakt tühine, ei esine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1370/2007 käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel. Määruse kohaldamine avalikule reisijateveole siseveeteedel ja riigi territoriaalvetes on liikmesriigile vabatahtlik. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 1 lg 5 järgi lähtutakse parvlaevaliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamisel ÜTS-s sätestatust osas, milles määrus nr 1370/2007 ei sätestata teisiti. Kohtul ei ole asja lahendamiseks vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine, sest viidatud määrus ei reguleeri kaebaja esitatud küsimuste valdkondi. Euroopa Kohus võib eelotsusetaotluse suhtes otsuse teha üksnes juhul, kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav. Praegusel juhul ei ole riigisisest õigusnormi, mis tuleks kohaldamata jätta seoses vastuoluga Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu puudub ka vajadus eelotsuse küsimiseks.
8.Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaebuse muutmine lubatav. Kaebuses ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626. Kaebaja on kõigis oma hilisemates menetlusdokumentides väljendanud seisukohta, et 04.11.2021 käskkirja vaidlustamine ei ole vajalik. Kaebaja sai 04.11.2021 käskkirjast teada 24.11.2021, kuid nõudis
3(10)
3-21-2932 käskkirja tühistamist esmakordselt alles 11.04.2022 esitatud kaebuse täienduses. Selleks ajaks oli käskkirja vaidlustamise tähtaeg möödunud. 04.11.2021 käskkirja vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki. Kaebaja 04.11.2021 käskkirja ei vaidlustanud, millest järeldub, et kuni kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseni oli konkursi korra p-s 5.3 ettenähtud valem kaebaja jaoks sobiv. Pakkumuste hindamise aluseks olev valem oli enne pakkumuste esitamist kaebajale teada. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku pakkumist hinnati sama valemi alusel, sealjuures ei teinud vastustaja kolmanda isiku pakkumuse parimaks tunnistamisel arvutusviga. Kaebaja on ise kaebuse täienduses (p-d 76–79) toonitanud, et konkursi korra p-s 5.3 sisalduv (väidetav) viga ei mõjutanud pakkumuste koostamist. Seega ei ole otstarbekas 04.11.2021 käskkirja tühistamise nõuet menetleda. Tuvastamisnõue ei ole lubatav. Lisaks sisaldas esialgne kaebus vaid ühte nõuet – tühistada 15.12.2021 käskkiri –, täiendatud kaebus sisaldab lisaks veel 04.11.2012 käskkirja tühistamise nõuet ja tuvastusnõuet, kahte alternatiivset nõuet ning Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimise taotlust, seega on uues kaebuses kuus nõuet. Sel põhjusel on ilmne, et kaebuse muutmine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub vajadus.
9.Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määrusega võeti vastu kaebuse muutmine osas, milles taotletakse Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 20.02.2022 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist (resolutsiooni p 1), keelduti kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles taotletakse konkursi korra p 4.3 esimese lause ning p 5.3 tervikuna tühistamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 2.1) ning keelduti kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles taotletakse Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 20.02.2022 sõlmitud lepingu õigusvastasuse tuvastamist (resolutsiooni p 2.2). Algses kaebuses ei sisaldu taotlust tühistada Transpordiameti 04.11.2021 käskkiri. Konkursi kord on kinnitatud Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja p-ga 5. Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja ei ole vaidlustatud, mistõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga. Seejuures on vastustaja selgitanud, et kaebaja sai Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja ja selle lisad kätte 24.11.2021 ning seega oli kaebajal enne hinnapakkumise koostamist ja Transpordiametile esitamist teada, millise valemi alusel toimub hinnapakkumiste võrdlemine. Seetõttu on Transpordiamet lähtunud konkursitulemuste hindamisel kehtivast korrast ja selles sätestatud hindamisvalemist, mistõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu osas, milles vaidlustatakse Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja põhjusel, et hindamisvalemis on tehtud viga. Esialgse kaebuse viimasel lehel olevast fraasist, et kaebaja rõhutab, et isegi kui kohus leiab, et kaebus on käsitatav ka 04.11.2021 käskkirja vaidlustamisena, on kaebus esitatud tähtaegselt, ei olnud äratuntav kaebaja tahe esitada ka Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja tühistamise nõuet. Kaebaja on leidnud, et konkursi korra p-s 5.3 toodud pakkumuste maksumuse hindamise valemisse on sattunud hooletusviga (kaebuse lk 7), mitte et tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Küsimus sellest, millise valemi alusel leitakse parim pakkumus, seondub eelkõige otstarbekusega. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2022 määruses praeguses asjas (p 10) leidnud, et vaidluse esemeks ei ole see, kas vastustaja on põhjendatult kasutanud valemis arvu 12 või ta oleks pidanud kasutama mõnda muud arvu või teist valemit, sest kaebaja ei ole vaidlustanud konkursi 4(10)
3-21-2932 korra p-i 5.3. Seega on nii esimese kui ka teise astme kohus leidnud, et esialgses kaebuses ei ole vaidlustatud Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja. Kaebaja ei ole pärast Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 määruse kättesaamist vaielnud vastu halduskohtu seisukohale, et Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja vaidlustatud ei ole ega juhtinud kohtu tähelepanu, et esialgses kaebuses on esitatud ka vastustaja 04.11.2021 käskkirja tühistamisnõue, mille kohus on jätnud ekslikult menetlusse võtmata. Samuti ei ole kaebaja pärast Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määruse ega Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2022 määruse kättesaamist esitanud sisulisi vastuväiteid. Seetõttu puudus kohtul alus järeldada, et kaebaja tahe oli esialgses kaebuses vaidlustada ka Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja. Järelikult on tegemist kaebuse muutmisega HKMS § 49 lg 1 tähenduses ning kaebaja taotleb kaebuse täiendamist konkursi korra punktide 4.3 ja 5.3 tühistamise nõudega. Tühistamisnõue Halduskohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles taotletakse konkursi korra p 4.3 teise lause ja p 5.3 tühistamist. Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja tühistamise nõue ei ole jäänud esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu. Ka ei saa kaebaja käitumisest järeldada, et kaebaja eesmärk oli esialgses kaebuses vaidlustada Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja. Kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse alles 11.04.2022, mitte kohe pärast kaebuse menetlusse võtmise määrust, kus kohus asus seisukohale, et Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja ei ole vaidlustatud. Samuti ei esitatud kaebuse muutmise taotlust pärast Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määrust ega Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2022 määrust, kus oli selgelt märgitud kohtute seisukoht, et Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja ei ole vaidlustatud. Tuvastamisnõuded Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja tühistamine on võimalik ka pärast vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu sõlmimist, mistõttu puudub vajadus tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks. Samuti puudub vajadus 15.12.2021 käskkirja tuvastamisnõude esitamiseks, sest tühistamisnõudes sisaldub ka õigusvastasuse tuvastamise nõue. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja selgitas, et tema eesmärk on esitada hiljem hüvitamiskaebus. Sellest lähtuvalt puudub kaebajal õigus tuvastamiskaebust esitada, mistõttu ei ole kaebuse muutmine Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas lubatav. Avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise taotlus on põhjendatud, sest see aitab kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele (HKMS § 49 lg 1). Samuti on tühisuse tuvastamisnõue esitatud tähtaegselt (HKMS § 46 lg 5). Alternatiivnõudena on kaebaja taotlenud avaliku teenindamise lepingu õigusvastasuse tuvastamist juhul, kui kohus peaks leidma, et tegemist on õigusvastase, mitte tühise lepinguga. HKMS § 45 lg-st 2 juhindudes ei annaks lepingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale eelist ega aitaks kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele. Ainuüksi tulevase hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav. Kui kaebaja leiab, et leping on õigusvastane HMS § 54 tähenduses, siis välistab tuvastamisnõude esitamise tõhusama õiguskaitsevahendi olemasolu. Nimelt on primaarne õiguskaitsevahend tühistamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 1), mis on õigusvastasuse tuvastamise nõudest (HKMS § 37 lg 2 p 6)
5(10)
3-21-2932 efektiivsem. Kohtu esialgsel hinnangul on vaidlusalune leping haldusleping. Vastavalt HKMS § 6 lg-le 1 loetakse haldusleping halduskohtumenetluses haldusaktiks (HKMS § 6 lg 1). Kaebuse muutmine ei ole lubatav osas, milles taotletakse Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist ning alternatiivnõudena avaliku teenindamise lepingu õigusvastasuse tuvastamist. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuses.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Aktsiaselts Kihnu Veeteed esitas 08.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub lubada kaebuse muutmist osas, milles seda ei ole tehtud Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1; võtta seisukoht Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse kohta määruse resolutsioonis; tühistada määruse resolutsiooni p 2. Kaebuse nõuded ei pidanud olema ebaselged selleks, et lubada kaebuse muutmist. Riigikohus on rõhutanud halduskohtu laialdast otsustusruumi täiendava taotluse lisamise otsustamisel ning seda, et kohus peab asja lahendamisel lähtuma ennekõike otstarbekuse põhimõttest (Riigikohtu 12.11.2019 otsus nr 3-16-1573, p 32). Kuna konkursi korra erinevad punktid on omavahel vastuolus ja selle vastuolu kõrvaldamiseks ei paku seadusandlus ega kohtupraktika universaalseid lahendusi, puudus kaebajal selgus ainuvõimaliku menetlusliku variandi osas kaebuse esitamisel. Ainuüksi tõlgendusvariante, mis ei eelda konkursi korra sätete tühistamist, on kaebuse tervikteksti (11.04.2022) järgi kolm: a) valemis sisalduvat viga tuleb ignoreerida ning hinnata pakkumusi vastavalt sõnaliselt väljendatud ning õiguslikult ainuvõimalikule hindamiskriteeriumile; b) hindamiskriteeriumi sõnalise väljenduse ning valemi vahel esineva vastuolu tõttu on pakkumuste hindamine võimatu; c) pakkumusi tuleb hinnata vastavalt valemis toodule, ignoreerides sõnaliselt väljendatud hindamiskriteeriumit ning tunnistades edukaks kõrgeima kogumaksumusega pakkumuse. Neile tõlgendusvariantide kõrval on kaebuse eesmärk võimalik saavutada kaebuse muutmise taotluses nimetatud tühistamisnõuete rahuldamisega. Konkursi korra vaidlustamise vajalikkuse osas saab lõpliku seisukoha võtta vaid kohtuotsuses, mistõttu on kaebuse muutmise lubamine põhjendatud. Puudub õiguspärane huvi jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata. Transpordiameti õigusvastase tegevuse tõttu tunnistati konkursil, mille ainsaks hindamiskriteeriumiks oli pakkumuse madalaim kogumaksumus, edukaks kõrgeima maksumusega pakkumus. Kaebuse muutmine aitaks kaasa ka avalike huvide kaitsele, milleks on õigusvastase olukorra lõpetamine. Tuule Liinid OÜ erahuvi lepingu kehtima jäämiseks ei saa olla põhjuseks kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks ka seetõttu, et Tuule Liinid OÜ oli lepingut sõlmides teadlik käimasolevast kohtumenetlusest. Konkursi korra osalise tühistamise nõuded sisalduvad 17.12.2021 kaebuses ning 11.04.2022 kaebuse terviktekstis. 06.05.2022 taotluses vaid täpsustatakse nõuete sõnastust. 17.12.2021 kaebusest on üheselt välja loetav kaebaja tahe vaidlustada Tuule Liinid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ka seetõttu, et pakkumuste hindamise tulemused on ebaõiged ning kaebuses on märgitud, et kaebaja soovib vaidlustada ka konkursi korra asjasse puutuvad sätted. Ainus, mis võis küsimusi tekitada, oli konkreetse viite puudumine konkursi korra vaidlustavatele
6(10)
3-21-2932 sätetele, mis oleks aga olnud kohtu jaoks hõlpsalt täpsustatav, kui kohus oleks seda vajalikuks pidanud. Konkursi korra sätte vaidlustamise taotluse hilisemal täpsustamisel on oluline, et kuna otselepingu sõlmimise menetluses puudub riigihangetele sarnane hankelepingu sõlmimise keeluperiood, pidi kaebaja koostama kaebuse kiiresti, sest on üldteada, et ilma keeluperioodita konkurssidel sõlmitakse lepingud kiiresti. Kaebaja esitas kaebuse (17.12.2021 kell 09.49) ca 19 tunni jooksul alates Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja kättesaamisest (16.12.2021 kell 14.32). Kaebuse 11.04.2022 tervikteksti ptk III.3 koosneb 40 lõigust. Kaebusest nähtub, kui nüansirohke on ebaõige hindamistulemuse kujunemine ning mitu võimalust on tõlgendusteks küsimuses, kas ja millist osa konkursi korrast on vaja vaidlustada. Kaebaja vaidlustab kaalutlusõiguse ebaõiget kohaldamist, mitte konkursi korra otstarbekust. Transpordiameti kaalutlusotsus seisneb selles, et pakkumuste hindamiskriteeriumina sätestati pakkumuse madalaim kogumaksumus (konkursi korra p 4.3). Kaebaja ei vaidlustanud Transpordiameti otsust leida parim pakkumus madalaima kogumaksumuse alusel. Konkursi korra p-s 5.3 toodud valem, mis on mõeldud lihtsustama konkursi korra p-s 4.3 sätestatud hindamiskriteeriumi rakendamist, on aga viinud tulemuseni, kus edukaks osutus kõrgeima kogumaksumusega pakkumus. Seejuures on ilmne ka konkursi korra p 5.3 valemis sisalduv viga, mis ei võta arvesse kõiki lepingu täitmise kulusid. Halduskohtu hinnang sellele, kas konkursi korra p-s 5.3 sisalduva valemi õiguspärasuse hindamine on väljaspool kohtu volitusi, ei seondu sellega, kas 17.12.2021 kaebuses sisaldus konkursi korra vaidlustamise taotlus. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ehkki kohtud viitasid praeguse haldusasja varasemates kohtumäärustes sellele, et kaebaja ei ole konkursi korda vaidlustanud, ei juhtinud kaebaja viivitamatult kohtute tähelepanu oma teistsugusele seisukohale. Kaebaja juhtis antud küsimusele sõnaselgelt tähelepanu oma 04.01.2022 esitatud seisukoha lk 3 eelviimases lõigus, st esimeses menetlusdokumendis, mille kaebaja esitas pärast kaebust. Kuna ükski halduskohtu 22.11.2022 määruse p-s 11 viidatud varasem määrus ei sisalda resolutsiooni, milles oleks võetud seisukoht 17.12.2021 kaebuse ptk-s 4.2 toodu osas, puudus kohtulahend, mida vaidlustada, st kohtumääruste resolutsioonide kohaselt võeti 17.12.2021 kaebus menetlusse tervikuna. Tallinna Ringkonnakohus andis kaebajale tähtaja oma seisukoha esitamiseks Tuule Liinid OÜ 19.01.2022 määruskaebusele 26.01.2022 kell 15.24 ning seisukoht tuli esitada hiljemalt 27.01.2022 kell 15.00. Sellise tähtajaga ei jõudnud kaebaja käsitleda muid teemasid peale nende, mis on otseselt seotud konkreetses määruskaebuses esitatud väidetega. Kaebaja esitas 15.12.2021 käskkirja õigusvastasuse tuvastamise taotluse iseseisva alternatiivse taotlusena juhuks, kui kõrgema astme kohus peaks asuma asja lahendamisel seisukohale, et Tuule Liinid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamine ei ole pärast Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel lepingu sõlmimist või muul põhjusel võimalik. See kaitseks kaebaja subjektiivseid õigusi läbi selle, et Transpordiameti ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamine on võimalik ka olukorras, kus tuvastatakse vaid Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja õigusvastasus. Transpordiameti ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks piisab ka sellele eelnenud konkursil vastu võetud otsuste õigusvastasuse tuvastamisest. Lepingu tühisuse tuvastamine on vajalik selleks, et Transpordiamet korraldaks vaidlusalustele laevaliinidele vedaja leidmiseks võimalikult kiiresti uue ja õiguspäraselt läbi viidud konkursi. Isegi kui kohtul ei ole võimalik tuvastada Transpordiameti ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisust, aitab ka selle õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitsele kaasa muul 7(10)
3-21-2932 moel, kui üksnes eelduse loomine kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 31.05.2026 ning see sõlmiti pakkujaga, kes esitas kõrgeima maksumusega pakkumuse. On tõenäoline, et kui kohus tuvastab vaid lepingu sõlmimisele eelnevate haldusaktide ning lepingu enda õigusvastasuse, soovib Transpordiamet selle lepingu lõpetamist. Selle tulemusena korraldataks uus konkurss vedaja leidmiseks, mis on kaebaja põhieesmärk. Kaebaja nõustub vaidlustatud määruse p-s 24 märgituga, et kohus võtab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse osas seisukoha asja sisulisel lahendamisel, kuid arvestades Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määruse etteheiteid, nagu poleks kaebaja vaidlustanud varasemate määruste põhjendavas osas sisalduvaid seisukohti, märgib kaebaja, et kuna tegemist on halduskohtu sisulise otsusega kaebuse muutmise taotluse kohta, tuleks see kajastada 22.11.2022 kohtumääruse resolutsioonis, sest kaebajal on õigus seda vaidlustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimise taotluse saab kohus lahendada asja sisulise lahendamise käigus. Tegemist on menetlusliku taotlusega ja õiguse kohaldamise küsimusega, mitte kaebuse nõudega (vrd HKMS § 37 lg 2), mistõttu ei ole sellise taotluse esitamine käsitatav ka kaebuse muutmise taotlusena. Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimise või selle taotluse lahendamise viisi peale ei saa kaebaja ringkonnakohtule määruskaebust esitada. Määruskaebus tuleb selles osas tagastada.
12.Muus osas leiab ringkonnakohus HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida sellele Transpordiameti ega Tuule Liinid OÜ seisukohta, vaid arvestab 23.05.2022 esitatud seisukohtadega.
13.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
14.Konkursi korra vaidlustamisel on tegemist kaebuse muutmisega. Ringkonnakohus märkis 27.01.2022 määruses (p 10): „Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja esimese väite – s.o konkursi korra p 5.3 on ekslikult kohaldatud – alusel ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Konkursi korra kinnitas Transpordiamet 4. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/21/626 p-ga 5. Viimati nimetatud käskkirja alusel kinnitatud konkursi korra p 5.3 ei ole vaidlustatud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga.“ Ringkonnakohus jääb jätkuvalt selle seisukoha juurde. Transpordiameti 04.11.2021 käskkiri nr 1.1-1/21/626 on kehtiv haldusakt, mille tühistamist kaebaja enne 11.04.2022 ei taotlenud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega. Kaebaja esitas selle taotluse alles kaebuse täiendamise taotluses 11.04.2022.
8(10)
3-21-2932 Algses kaebuses on üks lause (p 4.2) seonduvalt Transpordiameti nr 1.1-1/21/626 käskkirjaga, kus kaebaja rõhutab, et isegi kui kohus leiab, et kaebus on käsitletav ka 04.11.2021 käskkirja vaidlustamisena, on kaebus esitatud tähtaegselt, sest Transpordiamet edastas viidatud dokumendi alles oma 24.11.2021 e-kirjaga. Taotlust viidatud käskkirja või mõne selle punkti tühistamiseks kaebusest ei nähtu. 04.01.2022 seisukohas märkis kaebaja, et pole pakkumust esitades loobunud konkursi korra vaidlustamise õigusest. Kaebaja on 17.12.2021 kaebuses küll asunud seisukohale, et kõnealune viga konkursi korra p-s 5.3 on kõrvaldatav läbi valemis esineva vea parandamise, ent kui kohus leiab, et sisuliselt on tegemist siiski konkursi korra vaidlustamisega, on kaebaja vastav kaebus esitatud tähtaegselt. Neist väidetest ei saa järeldada, et kaebaja tahe oli vaidlustada konkursi korda. Kaebuse nõuded on algses kaebuses selgelt ja eraldi välja toodud ning halduskohtul ei pidanud tekkima arusaama, et kaebaja vaidlustas ka konkursi korra. Kaebaja väidetest ei olnud võimalik järeldada, et ta pidas konkursi korda õigusvastaseks, vaid tema arvates oli võimalik konkursi korda tõlgendada nii, et see tooks kaasa selles sisalduva valemi teistsuguse rakendamise. HKMS § 2 lg 3 ei võimalda kohtul kaebaja avalduses märgitust kõrvale kalduda, kui kaebaja tahe on selge. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole pärast Tallinna Halduskohtu 17.12.2021 määruse kättesaamist vaielnud vastu halduskohtu seisukohale, et Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja vaidlustatud ei ole ega juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et esialgses kaebuses on esitatud ka vastustaja 04.11.2021 käskkirja tühistamise nõue, mille kohus on jätnud ekslikult menetlusse võtmata. 11.04.2022 esitas kaebaja täiendatud kaebuse, kus on toodud välja täiendavad nõuded, ent selles ei ole esitatud HKMS § 90 lg 1 järgset vastuväidet kohtu tegevusele kaebuse tõlgendamisel.
15.Kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmist ei saa põhjendada üksnes sellega, et kaebaja ei ole algses kaebuses sellist nõuet esitanud. Samuti ei saa kaebuse muutmise taotlust jätta rahuldamata seetõttu, et konkursi korra tühistamise nõude esitamise tähtaeg oli kaebuse muutmise avalduse esitamise ajaks möödunud. HKMS § 49 lg 1 ls 2 sellist tagajärge ei võimalda. Oluline on, kas muudetud nõudega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja muudetud kujul oleks kaebuse esitamine lubatav. Kaebuse muutmise võimalus ongi ette nähtud selleks, et kaebuse eesmärgi saavutamine oleks võimalik vaatamata sellele, et kaebaja ei ole algses kaebuses õigeid nõudeid esitanud. Halduskohus põhjendas kaebuse täiendamise taotluse rahuldamata jätmist konkursi korra osalise tühistamise nõude osas sellega, et kaebaja ei olnud eksimuses, sest tal oli õigusteadmistega esindaja. Ringkonnakohtu arvates ei oma see määravat tähtsust. Halduskohtu ülesanne on suunata kaebajat kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalike nõuete esitamise juurde sõltumata sellest, kas kaebajal on õigusteadmistega esindaja või mitte. Algses kaebuses vajaliku nõude esitamata jätmise põhjuseks võib olla ka õigusteadmistega esindaja erinev arusaam materiaalõigusest. Puudub alus arvata, et kaebaja oleks algses kaebuses jätnud õige nõude esitamata pahatahtlikult. Kaebuse eesmärk oli saavutada olukord, kus kaebajal oleks võimalik sõlmida vastustajaga leping.
16.Konkursi korra osalise tühistamise nõuet ei ole võimalik pidada praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse muutmise lubatavuse otsustamisel on halduskohtul küll kaalutlusruum, ent keeldumiseks annaks alust see, kui kaebuse esialgne nõue oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks vähemasti sama perspektiivikas. Algsete nõuete 9(10)
3-21-2932 rahuldamise tõenäosust ei pidanud ringkonnakohus 27.01.2022 määruses (p 10) selle väite põhjal, et konkursi korra p 5.3 on ekslikult kohaldatud, tõenäoliseks, tuginedes muu hulgas asjaolule, et kaebaja ei ole konkursi korda vaidlustanud ja selles ettenähtud valem, mille alusel arvutatakse välja hinnapakkumiste võrdlemise aluseks olev summa, oli pakkujatele ette teada. Kui kaebaja vaidlustab ka konkursi korra p 4.3 esimest lauset ja p-i 5.3, ei muutu kaebus kaebuse eesmärgi saavutamine seetõttu ebatõenäolisemaks, vaid vastupidi suureneb. Halduskohtu määrusest ei nähtu, et konkursi korra nende punktide vaidlustamine oleks halduskohtu hinnangul ebaotstarbekas nende nõuete väheste eduväljavaadete tõttu. Ringkonnakohtu arvates võimaldab konkursi korra vaidlustamine kaebaja õigusi paremini kaitsta. Praeguses menetlusetapis ei ole vaja anda hinnangut sellele, kas kaebus konkursi korra p-de 4.3 ja 5.3 tühistamiseks tuleb rahuldada või mitte.
17.Kaebaja taotles ka kaebuse täiendamist alternatiivse nõudega tunnistada Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja ja 04.11.2021 käskkirjaga kinnitatud konkursi korra p 4.3 teine lause ja p 5.3 õigusvastaseks. Määruskaebuse kohaselt on õigusvastasuse tuvastamise taotlus iseseisva alternatiivse taotlusena esitatud juhuks, kui kõrgema astme kohus peaks asuma asja lahendamisel seisukohale, et Tuule Liinid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamine ei ole pärast Transpordiameti ja Tuule Liinid OÜ vahel lepingu sõlmimist või muul põhjusel võimalik. See kaitseks kaebaja subjektiivseid õigusi läbi selle, et Transpordiameti ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamine on võimalik ka olukorras, kus tuvastatakse vaid Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja õigusvastasus.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lepingu sõlmimine ei takista 15.12.2021 käskkirja tühistamist, samuti ei aita konkursi korra õigusvastasuse tuvastamine kaebuse eesmärgi saavutamisele kaasa. Tühistamisnõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust üksnes see, et käskkirja alusel on vastustaja ja kolmanda isiku vahel leping juba sõlmitud. Haldusakti tühistamine tähendab selle kehtivuse lõpetamist algusest peale ning seetõttu on haldusakti täitmine ja seega HMS § 61 lg 2 järgi tema kehtivuse lõppemine haldusakti tühistamist välistav vaid erandlikel juhtudel. Tühistamisnõue on tõhusam nõue ja halduskohus jättis HKMS § 49 lg 1 ja § 45 lg 2 alusel selles osas kaebuse täiendamise taotluse õigesti rahuldamata.
19.Kaebuse täiendamine vaidlusaluse lepingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei olnud samuti lubatav. Kui tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, on halduskohtul võimalik HKMS § 5 lg 2 alusel tuvastada selle lepingu tühisus. Kui tegemist on halduslepinguga, on halduskohtul 15.12.2021 käskkirja tühistamise korral võimalik tühistada ka see leping (vt HKMS § 6 lg 1), sest selle lepingu sõlmimine ei saanud olla õiguspärane, kui konkursil valiti parimana välja kolmanda isiku pakkumus. Järelikult on tühisuse tuvastamise või tühistamisnõue lepingu õigusvastasuse tuvastamise nõudest kaebaja õiguste kaitseks tõhusam ja lepingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav.
20.Halduskohtu määrus tuleb seetõttu osaliselt tühistada ja lubada kaebuse täiendamist konkursi korra osalise tühistamise nõudega.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.