lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2932/10

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2932/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 208 lg 2Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2932

Haldusasi

Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kaebus Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/708 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Aktsiaselts Kihnu Veeteed, esindaja v.adv Tarmo Peterson Vastustaja Transpordiamet, esindaja Ene Lillipuu Kolmas isik Tuule Liinid OÜ, esindaja Taavi Rihvk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tuule Liinid OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tuule Liinid OÜ määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.01.2022 määruse resolutsiooni p 1. Teha uus määrus ja jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts Kihnu Veeteed esitas 17.12.2021 halduskohtule kaebuse Transpordiameti 15.12.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/708 tühistamiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse keelata Transpordiametil avaliku teenindamise lepingu sõlmimine Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626 p-s 1 nimetatud Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni, seda nii Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626 alusel korraldatud konkursi kui võimaliku muu menetluse tulemusena. Kui õigusvastane otseleping vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitakse enne kohtuotsuse jõustumist, oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimatu. Puudub mõistlik alus eeldada, et

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-21-2932 vastustaja ootaks otselepingu sõlmimisega kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Konkursi tingimuste alusel kuuluvad hindamisele üksnes need pakkumused, mille osas on täidetud teatud eeltingimused. Üheks selliseks tingimuseks on, et pakkumuse juurde peavad olema lisatud sadamateenuse osutajate kirjalikud kinnitused otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta (vt Transpordiameti 04.11.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/626 kinnitatud „Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise lepingu sõlmimise korra“ (konkursi kord) p 5.2.4). Kaebuse lisadest 10-13 nähtub, et sadamateenuse osutajad ei ole kolmandale isikule viidatud kinnitust väljastanud. Konkursi tingimuste kohaselt tuleb esitada pakkumuse maksumus selliselt, et pakkumuses toodud hinnakomponentide (reisitasu ja periooditasu) põhjal on leitav pakkumuse kogumaksumus terveks otselepingu perioodiks ning edukaks tunnistatakse madalaima kogumaksumusega pakkumus (vt konkursi korra punkt 4.3). Samas on vastava hindamiskriteeriumi valemiks teisendamisel tehtud ilmselge hooletusviga, mille alusel arvestatakse hindamisel ühte hinnakomponenti (periooditasu) mitte otselepingu koguperioodi (st 49 kuu), vaid üksnes 12 kuu kohta (vt konkursi korra punkt 5.3). Kui võtta hindamisel arvesse periooditasu 4 aasta kohta, osutuks edukaks kaebaja pakkumine, mis on kolmanda isiku pakkumusest 86 825 euro võrra madalama kogumaksumusega. Puudub ülekaalukas avalik huvi ja puudutatud isikute õiguste riive. Otselepingu sõlmimise edasilükkamine ei sea ohtu ühiskondlikult tähtsa teenuse toimimist. Avaliku teenindamise lepingud, mille alusel teostatakse otselepingu konkursi esemeks olevatel liinidel vedusid täna, kehtivad kuni 30.04.2022. Võib eeldada, et käesolev vaidlus on võimalik lahendada enne kehtiva avaliku teenindamise lepingute lõppemist (vähemalt kahes kohtuastmes). Isegi kui uue avaliku teenindamise lepingu sõlmimine vaidlusaluse konkursi tulemusena ei osutu esialgse õiguskaitse meetmete rakendamise tõttu enne olemasoleva lepingu lõppemist võimalikuks, on vastustajal võimalik ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 3 alusel kehtivat lepingut pikendada või sõlmida ajutine leping, taotledes kohtult vastavat erandit. Kolmandal isikul ei teki õiguspärast ootust Transpordiameti vaidlustatud otsuste kehtima jäämise osas enne, kui nende vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning kaebust pole esitatud. Seega ei riivaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ka kolmanda isiku huve.

2.Kolmas isik ja Transpordiamet taotlesid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.01.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Transpordiametil avaliku teenindamise lepingu sõlmimise Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626 p-s 1 nimetatud laevaliinidel RingsuMunalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Pärast lepingu sõlmimist ei ole võimalik kaebajal uueks lepingupooleks saada. Kahju hüvitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu väite osas, et konkursi tulemuste hindamise valemis on viga, sest valemi järgi tuleb hindamisel arvestada periooditasu hinnakomponenti mitte otselepingu koguperioodi vaid üksnes 12 kuu kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et konkursi kord on kinnitatud Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626 p-ga 5. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/626 ei ole vaidlustatud, mistõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga. Vastustaja selgitas, et kaebaja sai Transpordiameti 04.11.2021 käskkirja ja selle lisad kätte 24.11.2021 ning seega oli kaebajal enne hinnapakkumise koostamist ja Transpordiametile esitamist teada, millise valemi alusel toimub 2(8)

3-21-2932 hinnapakkumiste võrdlemine. Seetõttu on Transpordiamet lähtunud konkursitulemuste hindamisel kehtivast õigusest, sh kehtivast korrast ja selles sätestatud hindamisvalemist. Isegi juhul, kui kaebaja hinnangul oleks pidanud hindamisvalem olema teistsugune, siis tuleb märkida, et hindamisvalemi komponentide määratlemine on vastustaja kaalutlusõigus. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 lause 2). Kaebaja väidab, et kolmas isik ei esitanud vastustajale sadamateenuse osutajate kirjalikku kinnitust otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Vaidlus puudub, et AS Saarte Liinid oli väljastanud kolmandale isikule konkursi korra p-s 5.2.4 nõutud kinnituse, sh seadnud tingimuseks pangagarantii esitamise. Ühtlasi ei ole vaidlust, et AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara ei ole andnud kolmandale isikule kinnituskirja otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Küsimus sellest, kas AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara väljastatud kirjad kolmandale isikule, panga kinnituskirjad ja pangagarantii projektid on piisavad lugemaks konkursi korra p 5.2.4 täidetuks, kuulub lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus. Vaidlust ei ole selle üle, et AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara on väljastanud kolmandale isikule kirjad, kus on selgitatud, millistel tingimustel on nad valmis osutama sadamateenuseid ning millistele tingimustele peab pangagarantii vastama. Samuti ei ole vaidlust, et kolmas isik on esitanud AS-le Pärnu Sadam ja AS-le Transcom Vara panga 30.11.2021 kinnituskirjad ja pangagarantii projektid (vt vastustaja 03.01.2022 menetlusdokumendi lisad 5-6). Käesoleval juhul ei nähtu aga ühtegi selgitust või põhjust, miks AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara on sellise täiendava tingimuse kolmandale isikule seadnud (nt esineb krediidirisk või võlgnevus sadamateenuse osutaja ees vmt (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus nr 3-17-353, p-d 35 jj). Samas on vastustaja oma 03.01.2022 seisukohas selgitanud, milliseid asjaolusid on arvesse võetud, hindamaks, kas kolmas isik on täitnud konkursi korra punktis 5.2.4 sätestatud nõude. Kohus võib arvesse võtta ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi, kui kohus on veendunud, et nendest lähtuti vaidlusaluse otsuse tegemisel. Eeltoodust lähtuvalt ei saa pidada kaebust teise väite osas ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu ainuüksi sellel argumendil esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jätta ei saa. Avalikuks huviks on tagada laevaliinidel Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja RingsuRoomassaare regulaarse laevaühenduse sujuv jätkumine ka pärast kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist 30.04.2022. Samas ei saa avalik huvi kahjustatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel. Kehtiv leping lõpeb 30.04.2022, s.o enam kui 3 kuu pärast. Usutav on kolmanda isiku väide, et ettevalmistustööd võtavad rohkem aega, kuivõrd kolmas isik ei ole praegu Ruhnu liinide operaator. Kolmandal isikul ei ole takistatud ettevalmistuste tegemine kohtumenetluse ajal, st ajal, mil otselepingut ei ole sõlmitud. Kolmandale isikule ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et vaidlusalune käskkiri jääb kehtima. Olukorras, kus esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kaebus pole kogu ulatuses ilmselgelt perspektiivitu ning ülekaalukad avalikud huvid puuduvad, peab kohus põhjendatuks säilitada olemasolev olukord.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Tuule Liinid OÜ taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Halduskohus hindas valesti avalikku huvi ja kolmanda isiku õiguste riive intensiivsust. Saartevahelise reisijateveo vastu esineb avalik huvi. Kui otselepingut ei saa sõlmida, võib ohtu sattuda sujuv ja järjepidev reisijatevedu. Kuna reisijaid tuleb hakata vedama alates 1. maist 3(8)

3-21-2932 2022, ei ole piisavalt aega, et olemasoleva vedajaga lepingutingimustes läbi rääkida. Aktsiaselts Kihnu Veeteed ei pruugi olla nõus lepingut pikendama. Pikendamine võib toimuda ebasoodsamatel tingimustel. Kolmas isik on asunud komplekteerima meeskonda, teinud ettevalmistusi lepingute sõlmimiseks, sõlminud eelkokkuleppeid, alustanud piletimüügisüsteemide täiendamisega, teinud investeeringuid. Sellises olukorras kaasneks kolmandale isikule tõenäoliselt kahju avaliku teenindamise otselepingu täitmise peatamisega kohtumenetluse ajaks (vt ka haldusasi nr 3-20-1694, p 36). Kolmas isik ei ole veel liinide operaator ja vajab seetõttu pikemat ettevalmistusaega. Kõik need kulutused arvestati hinnapakkumisse. Lühikese ajaga on toimunud märgatav hinnatõus, sh palgasurve. Hinnapakkumise raames püsimiseks on vaja kohe lepingud sõlmida. Praeguses olukorras ei ole kolmandal isikul soovi ega kohustust ettevalmistustega jätkata. Realistlik pole, et lõpliku lahendini jõutakse 1. maiks 2022. Kaebajal on vajadusel võimalik nõuda rahalist kompensatsiooni. Kaebus on perspektiivitu. Transpordiameti peadirektori 04.11.2021 käskkirja nr 1.1 1/21/626 lisa p-s 5.2.4 on märgitud järgmist: „hinnaettepaneku esitanud vedajal peab olema sadamateenuse osutaja(te) kinnitus otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Hinnaettepaneku esitaja peab esitama sadamateenuse osutaja(te) kirjaliku kinnituse koos hinnaettepanekuga.“ Ruhnu liinide puhul on sadamateenuse osutajateks AS Saarte Liinid (Ringsu, Roomassaare, Munalaiu sadamad), AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara (Pärnu sadam). Kusjuures, kaks sadamateenuse osutajat (AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara) on tegeliku kasusaaja kaudu otseselt seotud Ruhnu liinide praeguse vedaja ja kaebajaga (vt kaebaja 03.01.2022 seisukoha lisad 4-6 - väljavõtted äriregistrist, kus kõigi kolme ettevõtte tegelike kasusaajate hulgas on RK). Ülalviidatud sadamateenuste lepingute sõlmimise võimalikkuse kinnituse tingimuse eesmärk oli see, et isikul, kes osutub edukaks, oleks võimalik laevaliinide teenindamiseks vajalikud sadamateenuste lepingud sõlmida, liinide opereerimiseks vajalikke sadamaid kasutada. Tegemist oli formaalse tingimusega, kuna kui otselepingu täitmiseks läheb, ei ole ühelgi sadamal mingit põhjust ega alust keelduda sadamateenuste osutamisest kellele iganes kellega otseleping sõlmitakse. Transpordiamet pidas lepingute sõlmimist võimalikuks. Konkursil osalemise eeltingimuseks ei olnud ülemääraste finantskohustuste seadmist. Tegemist poleks tavapärase äririskiga. Sarnase kinnituse esitasid ka AS Saarte Liinid. AS Pärnu Sadam ja AS Transcom kinnitasid kaudselt lepingute sõlmimise võimalikkust. Ükski pank ei väljastaks garantiid olukorras, kus menetluse tulemus pole selge ja puudub leping, mida garantiikirjaga tagada. Kolmas isik kinnitas sadamatele, et kui kolmanda isikuga sõlmitakse leping, siis on pank nõus garantiikirjad väljastama. Kolmandal isikul on võimalik sadamateenuste osutajatega vastavad lepingud sõlmida. Määruskaebuse tagamiseks tuleb peatada halduskohtu määruse täitmine (HKMS § 208 lg 2).

Kaebaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist.

Kolmas isiku pakkumus ei vasta konkursi korrale. Ta pole esitanud sadamateenuste pakkujate kinnitusi. Konkursi korra p-s 5.3 on arvu 49 asemel ekslikult kantud arv 12, mille tulemuseks on, et vastustaja tellib teenust kallimalt pakkujalt. Kolmas isik ei saa kaitsta avalikku huvi. Vastustaja pole määruskaebust esitanud. Kolmandal isikul ei ole subjektiivset õigust sellele, et leping temaga sõlmitakse. Liinide teenindamisega on võimalik jätkata ka pärast 30.04.2022.

6.Vastustaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamist ja halduskohtu 04.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. 4(8)

3-21-2932 Avalik huvi liiniveo jätkumiseks Ruhnu saarega kaalub üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse vajaduse järele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtu 04.01.2022 määratud tähtajani ehk käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ei jääks vastustajale ja võimalikule vedajale vajalikku aega avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks ning täitmise alustamiseks vajalike tingimuste täitmiseks, millega seatakse ohtu laevaühenduse toimimine Ruhnu saarega. Vastustaja on nõus määruskaebuses tooduga, et kohtu 04.01.2022 määruses on esialgse õiguskaitse seadmisel eksitud kaebuse perspektiivikuse hindamisel. Kõik sadamateenuste osutajad on sisuliselt kinnitanud Tuule Liinid OÜ-ga sadamateenuste lepingu sõlmimise võimalikkust ning mingeid objektiivseid takistusi lepingu sõlmimiseks ei ole esitatud. Tuule Liinid OÜ esitas panga poolt sadamateenuste osutajatele adresseeritud kinnituskirjad ja pangagarantii projektid sadamateenuste osutajate soovitud summades pangagarantii andmise võimaluse kohta, kui Tuule Liinid OÜ osutub konkursil edukaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, ning ei korda halduskohtu põhjendusi uuesti üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9.Kaebaja hinnangul on kaebuse rahuldamine tõenäoline, kuna vastustaja tegi kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisel järgmised vead: 1) konkursi korra p-s 5.3 märgitud valemis on tehtud viga, kuna 49 asemel korrutatakse periooditasu tariif läbi 12, s.t ainult ühe aasta periooditasuga. Periooditasu oleks tulnud läbi korrutada 49 kuuga. Sellest tulenevalt on ekslik vastustaja 14. detsembri protokollis toodud arvutused periooditasu kohta kogu avaliku teenindamise vältel ja samuti avaliku teenindamise lepingu kogumaksumus. Kaebaja pakkumus on 86 825 euro võrra soodsam; 2) kolmandal isikul puudub konkursi korra p 5.2.4 kohane kinnitus selle kohta, et kolmandal isikul on võimalik sadamateenuseid saada.
10.Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja esimese väite – s.o konkursi korra p 5.3 on ekslikult kohaldatud – alusel ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Konkursi korra kinnitas Transpordiamet 4. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/21/626 p-ga 5. Viimati nimetatud käskkirja alusel kinnitatud konkursi korra p 5.3 ei ole vaidlustatud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga. Pakkujatele oli teada valem, mille alusel arvutatakse välja hinnapakkumiste võrdlemise aluseks olev summa. Vastustaja lähtus tulemuste väljaselgitamisel kehtivast korrast. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuna tegemist oli kehtiva tingimusega, tuli hankijal sellest lähtuda. Konkursi korra p 4.3 kohaselt sõlmitakse otseleping madalaima kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga, arvestades punktis 5.3 sätestatut. Konkursi korra p 5.3 kohaselt võrdleb komisjon vedajate hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi vastavalt punktis 4.3 toodule ning hindamiskriteeriumiks on hinnaettepanekus toodud teenuse osutamise kogumaksumus, mida komisjon hindab lähtuvalt järgmiselt: 5(8)

3-21-2932 (252Reiside arv Ringsu-Munalaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (505Reiside arv Ringsu-Pärnu parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (458Reiside arv Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + 12 * (pakutud periooditasude summa). Konkursi korra p 4.3 kohaselt tuli madalaima kogumaksumuse kindlakstegemisel arvestada konkursi p-s 5.3 sätestatuga. Konkursi korra p 5.3 nägi sõnaselgelt ette, et kogumaksumuse arvutamisel tuleb periooditasu korrutada läbi 12, mitte 49. Sellises sõnastuses konkursi korra p 5.3 oli vastustajale kohustuslik. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et konkursi korra p-s 5.3 esitatud valemi kohaselt on nii kaebaja kui ka kolmanda isikute pakkumuste kogumaksumused välja arvutatud ning et kaebaja pakkumuse kogumaksumus oli 1 815 436 eurot ja kolmandal isikul 1 809 835 eurot. Kas vastustaja on põhjendatult kasutanud valemis arvu 12 või ta oleks pidanud kasutama mõnda muud arvu või teist valemit, see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja pole vaidlustanud konkursi korra p 5.3. Kaebaja seisukoht, et valemis on 49 asemel ekslikult kasutatud 12, ei pruugi olla üheselt kindel. Esmalt ei tee konkursi korra p 4.3 ja 5.3 viiteid sellele, et kogumaksumus tuleks siduda otselepingu kogu kehtivuse ehk 49 kuuga. Teiseks on hinnaettepaneku maksumuse vormi p-s 5 märgitud, et periooditasu suurust korrigeeritakse otselepingu p-s 3.12 nimetatud korras. Otselepingu p-s 3.12 on märgitud, et periooditasu korrigeeritakse üks kord aastas alates

1.jaanuarist 2023 järgmise valemi alusel: „Periooditasun = Periooditasun-1 * (0,6* PALKn-2 / PALKn-3 + 0,4* (1+ THI muutus n-1)).“ Seega arvu 12 asemel arvu 49 kasutamine ei pruugi tagada seda, et vastustaja oleks saanud võimalikult täpse teabe pakkumuse kogumaksumuse kohta kogu tellitava teenuse perioodi (s.o 49 kuu) osas. Iga-aastane korrigeerimine oleks periooditasu ja seeläbi ka pakkumuse kogumaksumust muutnud. Aastase perioodi kasutamine võib samuti olla lähtekohaks, mille alusel arvutatakse välja pakkumuste kogumaksumused, et neid seejärel võrrelda. Nii kaebajale kui ka kolmandale isikule oli eelnevalt teada, et kogumaksumus arvutatakse välja konkursi korra p-s 5.3 toodud valemi alusel ning saadud tulemuste alusel selgitatakse välja edukas pakkumus. Pakkujatele oli tagatud võrdne ja läbipaistev võimalus oma pakkumust vastavalt konkursi korras toodud valemile kujundada. Kas selline valem toob kaasa ka kogu lepingu perioodi osas kõige soodsama pakkumuse, see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kui kehtiva ja vastustajale siduva konkursi korra kohaselt saadud tulemus ei lange kokku vastustaja taotletava eesmärgiga (s.o leida kõige madalama maksumusega pakkumus kogu lepinguperioodi jaoks), on tal endiselt õigus vajadusel konkursi tulemused kehtetuks tunnistada ja korraldada uus konkurss uute tingimustega. Kas maksumaksja raha on kasutatud kõige otstarbekamalt, seda peab esmajoones otsustama vastustaja ise (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Kohtu seisukohalt on konkurssi korra p 5.3 sellises sõnastuses kehtiv ja sellest tulenevalt vastustajale siduv.
11.Halduskohus ei pidanud kaebust kaebaja esitatud teise väite (vt käesolev määrus, p 9) osas ilmselgelt perspektiivituks, kuna asja sisulise arutamise käigus tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas kolmandale isikule väljastatud kirjad, panga kinnituskirjad ja pangagarantii projektid on konkursi korra p 5.2.4 kohaselt piisavad, täitmaks konkursil osalemise tingimust. Kuigi halduskohtu tõstatatud küsimus lahendatakse lõplikult asja sisulisel arutamisel, ei välista see praeguses menetlusetapis eelhinnangu andmist esitatud väite alusel kaebuse rahuldamise tõenäosuse kohta. Küsimus on eeskätt selles, kas olemasolevad tõendid on piisavad, lugemaks konkursi korra p 5.2.4 täidetuks. Sellele asjaolule õigusliku hinnangu andmine ei eelda eriteadmisi vm spetsiifilisi tõendeid, millele praeguses etapis poleks võimalik eelhinnangut anda. 6(8)

3-21-2932 Konkursi korra p 5.2.4 oli sõnastatud järgmiselt: „[H]innaettepaneku esitanud vedajal peab olema sadamateenuse osutaja(te) kinnitus otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Hinnaettepaneku esitaja peab esitama sadamateenuse osutaja(te) kirjaliku kinnituse koos hinnaettepanekuga.“ Konkursi korra p 5.2.4 ei näinud ette konkreetset tõendi vormi koos etteantud tekstiga (v.a kirjalik vorm), mida sadamateenuse osutaja pidi kinnitama oma tahteavaldusega. Konkursi korra p 5.2.4 ei nõudnud, et sadamateenuse osutaja vastuse sisuks oleks kinnitus konkreetsete sadamateenuste osutamise lepingute sõlmimise kohta pakkujaga. Konkursi korra p 5.2.4 sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui sadamateenuse osutajad esitasid vastuse, millest nähtus, et konkursil osalejal on sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimine võimalik ehk mõeldav või teostatav. Konkursi korra p 5.2.4 tõlgendamisel pole oluline, kuidas sadamateenuste osutajad on oma vastused kolmandale isikule pealkirjastanud, nt kinnitus, vastus vms. Oluline on, mis on sadamateenuse osutajate vastuste sisu. Kui vastuste sisust on näha, et kolmandal isikul on sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimine põhimõtteliselt võimalik või teostatav, sellest piisab, lugemaks konkursi korra p 5.2.4 täidetuks. AS Saarte Liinid esitasid pakkumuse ajavahemikule 01.05.2022–31.05.2026. Samas kirjas märkis AS Saarte Liinid, et kinnitab lepingu sõlmimise valmisolekut, kui kolmas isik esitab pangagarantii (vastustaja 03.01.2022 arvamus, lisa 1). AS Transcom Vara märgib oma kirjas, et on valmis kolmandale isikule osutama sadamateenuseid AS Transcom Vara kirjeldatud konkreetsete hindadega. Samas kirjas on märgitud, et esitatud hindadega teenuse osutamise lepingu sõlmimise eelduseks on, et kolmas isik esitaks eelnevalt tagatise pangagarantii kujul. Kui seda ei tehta, ei ole AS Transcom Vara nõus lepingut sõlmima (vastustaja 03.01.2022 arvamus, lisa 2). AS Pärnu Sadam kajastab oma vastuses kolmandale isikule kanalitasu suuruse iga külastuse kohta ning märgib, et lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta kinnituse andmiseks tuleb kolmandal isikul esitada pangagarantii (vastustaja 03.01.2022 vastus, lisa 3). Coop Pank AS on kolmandale isikule kinnitanud, et pank on nõus väljastama pangagarantiid [suuruses nagu nõudsid AS Saarte Liinid, AS Pärnu Sadam ja AS Transcom Vara], tingimusel, et panga krediidikomitee aktsepteerib kolmanda isiku taotluse ja selleks on pangaga sõlmitud vastavad lepingud, sh lisas pank garantiikirja projektid (vastustaja 03.01.2022 vastus, lisad 4–6). Vastustaja on vaidlusaluseid dokumente pidanud piisavateks tõenditeks, mille alusel järeldada sadamateenuste osutamise lepingute sõlmimise võimalikkust. Eespool refereeritud vastused võimaldavad esmahinnangu kohaselt järeldada, et kolmanda isikuga ei ole sadamateenuste osutamise lepingute sõlmimine välistatud ja see on põhimõtteliselt võimalik ehk teostatav. Sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimise eelduseks on pangagarantii olemasolu. Kolmas isik on esitanud panga vastuse, mis ei luba järeldada, et kolmas isik vastava taotluse esitamisel ei saaks ühelgi juhul pangagarantiid nõutava summa ulatuses. Põhjendamatu oleks nõuda kolmandalt isikult sõlmitud ja kehtivat pangagarantiid juba olukorras, kus vastustaja ja kolmas isik ei ole konkursi tulemuse raames lepingut veel sõlminud. Eelduslikult ei annaks pank pangagarantiid etteulatuvalt lepingu täitmise garanteerimiseks, mida hetkel pole veel sõlmitud. Konkursi korra p 5.2.4 selline tõlgendus ei läheks vastuollu ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, kuna lubab kõigile potentsiaalsetel pakkujatel konkursist osa võtta. Seega tõenäosus, et kaebaja väite alusel kuuluks kaebus rahuldamisele, ei ole sedavõrd suur, et keelata vastustaja ja kolmanda isiku vahel vaidlusaluse lepingu sõlmine kohtumenetluse ajal, arvestades seejuures avalike huvide kaalukust (vt käesolev määrus, p 13).

12.Kaebaja ja kolmanda isiku majanduslikud huvid on sarnased ja teenivad samu eesmärke. Mõlema eesmärgiks on osutada vaidlusalustel liinidel liinivedu ja teenida seeläbi tulu. 7(8)

3-21-2932

13.Asjaolu, et määruskaebuse esitas kolmas isik, ei takista kohtul hinnata avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel peab kohus avalikku huvi arvesse võtma (HKMS § 249 lg 3). Avalik huvi seisneb selles, et väikesaare ehk Ruhnuga oleks ka pärast 30.04.2022 korraldatud regulaarne laevaühendus. Tõenäoline on, et praegune vaidlus ei saa oma lõplikku lahendit enne 01.05.2022. Kuigi vastustajal on võimalik teatud tingimustel kasutada olemasolevat operaatorit laevaühenduse jätkamiseks ka pärast 30.04.2022, tuleb arvestada asjaoluga, et kolmandal isikul ei ole eelduslikult võimalik alustada ja korraldada päeva pealt sõlmitava otselepingu alusel laevaühenduse teenust teiste saarte ja mandri ning Ruhnu vahel. Teenuse sujuv ja tõrgeteta korraldamine eeldab piisavat ajavaru, et valmistuda teenuse osutamiseks ette. Kolmas isik ei jätka juba pakutud teenuse osutamist, vaid ta peaks võtma olemasoleva liini opereerimise üle. Usutav on kolmanda isiku väide, et meeskonna komplekteerimiseks tuleb sõlmida lepinguid ja arendada tuleb piletimüügisüsteemi (nt piletimüügisüsteem tuleks liidestada rahvastikuregistriga, et säiliks püsielanike sooduspiletite korrektne müük). Samuti tuleks tal sõlmida lepingud sadamate operaatoritega ja pangaga. Ka tarbijatel peab jääma piisav ajavaru, et võtta omaks teave uue operaatori kohta ja kohaneda uute tingimustega (nt kellelt ja millal osta pileteid, kui kaua on võimalik neid ette osta jms). Laevaühenduste hooaja keskel olemasolevatel liinidel operaatorite kiire vahetumine tooks eelduslikult tarbijatele kaasa põhjendamatuid ebaselgusi ja -mugavusi.
14.Arvestades kaebuses toodud väidete alusel kaebuse rahuldamise tõenäosust ja avaliku huvi kaalukust, samuti asjaolu, et liinide opereerimine tuleks üle võtta kolme kuu pärast, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja