lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-903/7

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-903/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1074
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-903

Haldusasi

X kaebus tsiviilasjas nr kohtulahendite tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

X-XX-XXXX

tehtud

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.04.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-903.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.04.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-903 muutmata.

Jätta X taotlus saada riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX arutati Y hagi X vastu ühisvara jagamise nõudes ja X vastuhagi Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Asjas tegid mh Harju Maakohus 22.06.2015 otsuse ja 22.03.2019 otsuse ning Tallinna Ringkonnakohus 12.02.2016 otsuse ja 05.11.2020 otsuse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X esitas 24.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse ning Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 ja 05.11.2020 otsuste tühistamiseks, paludes jätta jõusse Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 05.11.2020 otsusega Y kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest 21 491 eurot. Üheksa aastat kestnud stressirohke kohtumenetlus on võtnud kaebajalt elu ja

3-23-903 tervise. Kaebaja on töövõimetu invaliid. Kaebuses sisaldus menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus.

3.Tallinna Halduskohus tagastas 27.04.2023 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilasju. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite õiguspärasust ega neid tühistada. Tsiviilasju on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 järgi pädevad lahendama maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Kui kaebaja ei nõustu maakohtu otsusega, on tal õigus esitada selle peale apellatsioonkaebus ringkonnakohtule (TsMS § 630 lg 1). Kui kaebaja ei nõustu ka ringkonnakohtu otsusega, siis on tal õigus esitada selle peale kassatsioonkaebus Riigikohtule (TsMS § 668 lg 1). Jõustunud kohtulahendi peale on TsMS § 702 lg 1 alusel võimalik esitada Riigikohtule teistmisavaldus, kui esineb mõni sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud teistmise alus. Seega on kohtulahendite vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei saa teiste kohtute tehtud lahendite õiguspärasust kontrollida ega neid tühistada. Kohtulahendid ei ole haldusaktid HKMS § 6 lg 1 tähenduses, mille peale saaks halduskohtule kaebuse esitada. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada. Kuna praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasi nr X-XX-XXXX on lõppenud jõustunud kohtulahendiga – Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsusega, mis jõustus 22.02.2021, kui Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kaebaja esitas 14.03.2021 Riigikohtule teistmisavalduse, kuid Riigikohus jättis ka selle 15.06.2021 määrusega menetlusse võtmata. Seega on asja menetlus lõppenud ja neis tehtud kohtulahendeid ei ole enam võimalik vaidlustada ega tühistada. Kaebajal ei ole enam õigust nende tühistamist nõuda. Järelikult puudub alus kaebajale riigi õigusabi määrata ja kaebaja taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.X esitas 02.05.2023 määruskaebuse halduskohtu 27.04.2023 määruse peale. Õigusemõistmine, mis kestis üheksa aastat, kahjustas kaebaja elu ja tervist ning tekitas 21 491 euro suuruse materiaalse kahju. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsusega on tõendatud, et kaebaja tervis oli 2012. a-l oluliselt parem, sest tal oli siis keskmine puue. SKA 2017. a otsuse kohaselt on kaebaja täielikult töövõime kaotanud ja tal on raske puue. Kaebaja palub määrata talle pädev esindaja, et esitada kaebus inimõiguste kaitseks Eesti riigi vastu Euroopa kõrgemale kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

2(3)

3-23-903

7.Halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja palus kaebuses tühistada tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2016 ja 05.11.2020 otsused. Halduskohus leidis õigesti, et sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Nagu halduskohus oma määruses asjakohastele sätetele tuginedes selgitas, ei ole halduskohtu pädevuses lahendada tsiviilasju, kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite õiguspärasust ega neid tühistada. Kohtulahendite vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja kaebaja on tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsuste vaidlustamise võimalusi ka kasutanud. Kuigi halduskohtu pädevuses on küll iseenesest kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1), ei ole kaebaja samas taotlenud kohtult kahju hüvitamise nõude menetlemist. Kaebaja on kaebuses ja määruskaebuses üksnes maininud, et tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlemisega on talle tekitatud kahju. Ringkonnakohus märgib siinkohal täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja juba 22.11.2022 esitanud halduskohtule kaebuse nõuetega hüvitada tsiviilasjas nr X-XXXXXX õigusemõistmisega tekitatud 96 115,92 euro suurune varaline ja 129 600 euro suurune mittevaraline kahju ning halduskohus on nendele nõuetele andnud hinnangu 05.04.2023 määruses ja 30.05.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-2486.
8.Kuna halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, jättis ta ka kaebaja menetlusabi taotluse õigesti läbi vaatamata. Samuti jättis halduskohus põhjendatult kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Nagu halduskohus selgitas, on tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlus jõustunud kohtulahendiga lõppenud ja Riigikohus ei võtnud menetlusse ka kaebaja teistmisavaldust, mistõttu ei ole kaebajal enam õigust tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsuste tühistamist nõuda.
9.Kaebaja on määruskaebuses taotlenud, et talle määrataks pädev esindaja, et esitada kaebus Eesti riigi vastu Euroopa kõrgemale kohtule. Ringkonnakohus mõistab kaebaja taotlust nii, et kaebaja soovib endale riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses sellega, et tema hinnangul on Eesti riik rikkunud tema õigusi tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Ringkonnakohus selgitab, et sellist taotlust ei ole võimalik praeguse haldusasja raames lahendada. Taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse tsiviilasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb esitada RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 3 alusel maakohtule (vt ka Riigikohtu erikogu 21.04.2022 määrus nr 3-22-2054). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on sellekohase taotluse ka 14.10.2022 Harju Maakohtule esitanud ning Harju Maakohus on 31.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY selle osaliselt rahuldanud, andes kaebajale riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja taotlus saada riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium