P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu seoses põllumassiivide piiride muutmisega
Menetlusosalised
Kaebaja I P V S GRUPP OÜ Kaebaja II P V S Põld OÜ Kaebaja III Janor Metsallik (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) Kaebajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom, seaduslik esindaja Janor Metsallik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindajad Ave Paavel
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 23. jaanuaril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus osaliselt.
2.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit uuesti läbi vaatama Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) 2021. aasta taotluse osas, mis puudutab põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvamise ettepanekut. Tühistada samas osas PRIA 30. septembri 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/3147-5. Ülejäänud osas jätta Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus rahuldamata.
5.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kasuks välja menetluskulu 164 eurot 87 senti.
6.Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Põld OÜ menetluskulud nende endi kanda.
7.Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
3-21-2380
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. juulil 2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Janor Metsallik (P V S Grupp OÜ, P V S Põld OÜ, P V S Lammas OÜ ja FIE Metsalliku Mesindustalu seaduslik esindaja) esitas PRIA-le ajavahemikul 15. veebruar 2021 kuni 27. mai 2021 põllumassiivide piiride muudatusettepanekud. J. Metsalliku ettepanekute alusel viis PRIA ajavahemikul 13. mai 2021 kuni 8. september 2021 läbi halduskontrollid registris ja kohapealsed põllumassiivide kontrollid taotlejate P V S Grupp OÜ, PVS Põld OÜ, PVS Lammas OÜ ja FIE Metsalliku Mesindustalu kasutuses olevatel põllumassiividel. Selle raames mõõdeti GPS seadmega üle ja uuendati osade taotlejate põllumassiivide piire, muudeti maksimaalset toetusõiguslikku põllumajandusmaa pindala ning vaadati üle maastikuelemendid. Kaebajale saadeti mõõtmistulemused ja teavitused registris tehtud muudatuste kohta.
2.P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ, P V S Lammas OÜ ja Janor Metsallik (kaebajad) seaduslik esindaja J. Metsallik ei nõustunud PRIA kannetega ja esitas 1. juunil 2021 PRIA-le vaide. PRIA rahuldas 30. septembri 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/3147-5 vaide osaliselt.
3.Kaebajad esitasid 20. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30. septembri 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/31475 tühistamiseks, PRIA kohustamiseks täita põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määrust nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) ning arvestada põllumassiividel asuvad maastikuelemendid toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. PRIA rahuldas 30. septembri 2021. a vaideotsusega nr 121/21/3147-5 vaided osaliselt, kuid on jätnud siiski paljud nendel põllumassiividel asuvad maastikuelemendid arvestamata ja toetusõigusliku pindala hulka arvamata. PRIA ei järgi õigusakte, vaid teeb otsuseid omadel tingimustel. PRIA kontrollkäikudel tehtud fotod ei ole adekvaatsed.
4.Kaebajad esitasid 2. detsembril 2021 kohtule kaebuse täienduse, milles täpsustasid vaidlustatavaid põllumassiive, mille osas nad ei nõustu PRIA tegevusega.
5.Pärast kaebuse täpsustamist ja täiendamist võttis kohus 4. jaanuari 2022. a määrusega menetlusse P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku kaebuse, milles palutakse kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit arvestada põllumassiividel nr 53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024, 56952499618, 54653395284 ja 54653386579 olevad maastikuelemendid toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka ja
3-21-2380
nimetatud põllumassiivide osas tühistada 30. septembri 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/3147-5. Sama määrusega tagastas kohus P V S Lammas OÜ kaebuse tervikuna ning P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku kaebuse määruse n 4 täitmiseks kohustamise nõude osas.
6.Vastustaja esitas 31. jaanuaril 2022 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele.
7.Kaebajad esitasid 3. mail 2022 kohtule täiendavad seisukohad, milles muu hulgas palusid muuta Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 2 ning asendada viide põllumassiivile nr 56952499618 viitega põllumassiivile nr 53955000910.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 29. juuni 2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse. Kohus luges kaebuse esitatuks muudetud kujul, s.o selliselt, et kaebuses on esitatud PRIA kohustamise nõue arvestada põllumassiividel nr 53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024, 53955000910, 54653395284 ja 54653386579 olevad maastikuelemendid taotletud ulatuses toetusõigusliku pindala hulka. Samuti paluvad kaebajad tühistada vaidlustatud põllumassiivide osas PRIA 30. septembri 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/3147-5. Kohus vaatas kohtuasja läbi kohtuistungil 23. jaanuaril 2023.
9.1.FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiividel (53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024), P V S Põld OÜ põllumassiividel (54653395284 ja 54653386579) ning P V S Grupp OÜ põllumassiivil (53955000910) asuvate kraavide (maastikuelementide) mittearvestamine toetusõigusliku pindala hulka 2021. aastal oli õigusvastane. Tegemist oli 2021. aastal nõuetele vastavate kraavidega määrus nr 4 § 3 lg-te 61 ja 62 tähenduses. Põllumassiivide 54653395284 ja 54653386579 vahel asuv puittaimestikuga kaetud ala on võimalik kvalifitseerida ka metsasiiluks määruse nr 4 § 3 lg 2 tähenduses.
9.2.Vastustaja peab maastikuelemente kontrollima esmalt ortofotode alusel ja üksnes vajadusel füüsiliselt koha peal. Vaidlusalused maastikuelemendid on ortofotodelt tuvastatavad, kuid PRIA keeldus kraavide maastikuelementidena arvestamisest tuginedes kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastatud asjaoludele. Kraavi visuaalse tuvastamise korral on oluline kontrolli teostamise aeg ja valitsev aastaaeg. Kraavi olemasolu ja selle piire on palju lihtsam visuaalselt tuvastada sellisel aastaajal, kui puittaimestik kraavi kaldal on raagus. Ebaõige on piirduda üksnes kraavi eemalt pildistamisega ning järeldada, et kraav ei ole visuaalselt tuvastatav.
9.3.Asja lahendamisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatust ning seda vajadusel tõlgendada. PRIA koostatud juhendid sisaldavad määruse nr 4 nõuetega võrreldes täiendavaid piiranguid. Pealegi pole tegemist avalikult kättesaadava dokumendiga. Tegemist on haldusorgani siseste dokumentidega, millega ei saa kehtestada täiendavaid piiranguid või nõudeid. Seetõttu on juhendis sätestatud piiravatele tingimustele tuginemine lubamatu.
9.4.Vastustaja on määruse nr 4 § 3 lg-d 61 ja 62 ebaõigesti tõlgendanud. Määruse nr 4 § 3 lg-des 61 ja 62 sätestatud tingimused on vajalikud kraavi tuvastamiseks ja selle lubatava pindala kontrollimiseks. Ainult metsa ääres asuva kraavi osas oli 2021. aastal kehtestatud nõue, et see peab olema visuaalselt tuvastatav. Visuaalselt peab kraavi põhi, nõlv ja serv olema tuvastatav. Selleks tulebki kraavi kaldal kasvav puittaimestik vajadusel läbida, et kontrollida kraavi olemasolu. Kraav arvestatakse toetusõigusliku pindala hulka koos puittaimestikuga, mistõttu ei ole võsa kasvamine kraavis ja selle nõlval lubamatu. Kui on võimalik kindlaks teha, et metsa servas asub kraav ning mõõta ka selle laius, siis ainuüksi asjaolu, et kraav ja kraavi kallas on võsastunud, ei ole kraavi mittearvestamiseks piisav. PRIA nõue, et kraaviperved ja -servad peavad olema vaadeldavas lõigus suuremas osas võsast puhtad ning sellel võivad
3-21-2380
kasvada vaid üksikud põõsad ja puud, on õigusvastane. Määruse nr 4 § 3 lg 62 sätestatud visuaalse tuvastamise tingimus ei tähenda, et kraavi põhi, nõlv ja serv peavad olema puittaimestikust täiesti puhtad või olema selgelt nähtavad. Kraavi kaldaid (st kraavi serva ja põllu vahelist ala) ei pea võsast puhastama. Taotleja peab piirama kraavi põhja ja selle põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikku üksnes sellisel määral, mis tagab kraavide tuvastamise. Kui puittaimestik ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist, siis ei pea kraavi puittaimestikust puhastama. Vaidlusaluste kraavide põllupoolne nõlv ja serv ning kraavide põhi on hoitud sellisel määral puittaimestikust vaba, et kraavi olemasolu on võimalik visuaalselt tuvastada. Seda tõendavad kaebajate esitatud fotod ja videod. Samuti on võimalik tuvastada, et kraavide pindala jääb määruse nr 4 § 3 lg-des 61 ja 62 sätestatud piiridesse. Metsa servas asuvat kraavi on visuaalselt võimalik tuvastada eelkõige siis, kui liikuda läbi kraavi põllupoolsel kaldal kasvava puittaimestiku ja vajadusel ronida kraavi põhja. PRIA ei ole kontrollimisel enamikel juhtudel kraavi servale roninud ega pildistanud kraavi põhja, nõlva ja serva. Nendes kohtades, kus seda on tehtud, on kraav väga üheselt visuaalselt tuvastatav.
9.5.Määruse nr 4 § 3 lg 62 alusel tuleb toetatava maa hulka arvata kraav koos puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Nimetatud normi sõnastusest saavad kaebajad aru nii, et toetusõigusliku maa hulka tuleb arvata kraav ja 12 m puittaimestikku. Kui kraavi kaldal kasvav puittaimestik on mingis kohas 12 meetrist laiem, siis tuleb kuni 12 meetri ulatuses kraav endiselt toetusõigusliku maa hulka arvata. Arvestamata saab jätta kraavi selle osa, mis 12 meetri nõudele ei vasta. Vaidlusalused kraavid ei ole ühelgi juhul laiemad kui 12 meetrit ka siis, kui lähtuda PRIA tõlgendusest.
9.6.Määrus nr 4 kohustab põllumajandusmaal asuvat maastikuelementi säilitama, et tagada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. Kraavis ja kraavi ääres kasvav võsa on just see, mis aitab mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamisele kaasa. Selline maa arvestatakse toetusõigusliku maa hulka. Määrusega nr 4 ei ole kooskõlastus tõlgendus, et kraavid, mille laius on kas mõnes üksikus kohas või terves ulatuse üle 12 meetri, jäetakse täies ulatuses säilitamiskohustusega maastikuelementide hulgast välja. Kui maastikuelementi ei arvestata toetusõigusliku maa hulka, siis pole taotlejal kohustust seda säilitada.
9.7.Põllumassiivil nr 55952585445 asuv kraav mõõdeti 2022. aasta kontrollis esmalt 11 m laiuseks, kuid hilisemas kontrollaruandes käsitleti seda ikkagi sobimatu kraavina. Põldude kontroll-lehele on märgitud, et vaidlusalune kraav on ortofotode järgi kohati üle 12 m lai, seega ei ole PRIA jaoks enam justkui kraavi visuaalne tuvastatus 2022. aastal probleemiks. Selge pole isegi see, millises osas on kraav laiem kui 12 m. PRIA tegevuses toimunud muutused kinnitavad kaebajate kahtlusi, et kraavide olemasolu ja nende laiust tuvastatakse meelevaldselt ja määruse nr 4 tingimusi eiravalt. Kui vaidlusaluste kraavide puhul on PRIA asunud seisukohale, et kraav ei tohi olla üheski kohas üle 12 m lai, on PRIA mõnel teisel põllumassiivil jätnud arvestamata üksnes selle osa, mis ületab 12 meetrit (nt põllumassiivil nr 56552682645). PRIA praktika on vastuoluline.
9.8.Põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuva kraavi puhul on tegemist kahe põllu vahel asuva kraaviga, mis on lubatav maastikuelement määruse nr 4 § 3 lõike 6 tähenduses. Ebaõige on PRIA seisukoht, et see kraav on üle 12 m lai. Kraavi tuleks mõõta põllumassiivi servast kuni kraavi vastaskaldani. PRIA on ekslikult mõõtnud kraavi laiuse ühe põllumassiivi servast teise põllumassiivi servani. Tegelikult on tegemist olukorraga, kus ühe põllumassiivi kõrval on kraav, kraavi vastaskaldast algab muu kõrgemal asetsev maa (võis olla kunagi tee), sellele järgneb võsaga kaetud ala ja siis algab alles uus põllumaa. Puudub mõistlik põhjus, miks kogu see ala lugeda kraavi pindala hulka ja seeläbi järeldada 12 m nõude rikkumist. Juhul, kui põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuvat ala ei saa käsitleda lubatava kraavina, siis tuleb see toetusõigusliku maa hulka arvata metsasiiluna. Metsasiil ei pea koosnema ainult puudest. Määruse nr 4 seletuskirjas märgitust nähtub, et metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid
3-21-2380
põllumaal asuvaid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Järelikult võib ka metsasiil koosneda puudest, põõsastest ja muust looduslikust taimkattest.
9.9.Põllumassiivil nr 53955055876 asuv puudega kaetud ala on käsitletav puude reana määruse nr 4 § 3 lg 3 mõttes. Määrusest ei tulene, et puude vahel kasvavad üksikud põõsastaimed või võsa välistaks selgelt eristuvate puudega kaetud ala maastikuelemendina (puude rida) arvestamist. PRIA keeldus ebaõigesti seda ala 2021. aastal maastikuelemendina käsitlemast ega arvestanud seda toetustõigusliku põllumajandusmaa hulka. Kohtumenetluse ajal asus vastustaja seda käsitlema hekina (määruse nr 4 § 3 lg 4). Kuigi vastustaja on kohtumenetluses nõustunud seda ala maastikuelemendina käsitlema ja arvestanud toetusõigusliku pindala hulka, on tegemist siiski teise maastikuelemendiga (puude reaga). Tulevikus tekkida võivate vaidluste vältimiseks on kohtu hinnang jätkuvalt vajalik.
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
10.1.Määrus nr 4 ei ole kehtestatud mitte maaparandusseaduse alusel, vaid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud § 32 lg 3 ning määruse nr 1306/2013 art 94 alusel. Normis viidatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa näeb ette liikmesriigile ette maastikule iseloomulike vormide säilitamise nõude, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumina või üksikute puudena, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, ning valikuna meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks. Seega ei ole üksnes maaparandusseaduses sätestatud nõuetest lähtumine ja nende täitmine võimalik. Määrus nr 4 nõuded on kehtestatud küll kooskõlas maaparandusseadusega, kuid toetuste taotlejad peavad täitma ka määruses nr 4 sätestatud rangemaid nõudeid.
10.2.Määrus nr 4 § 3 lg 62 näeb metsaäärse kraavi toetusõigusliku ala hulka arvestamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust. Esiteks ei tohi kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga olla laiem kui 12 meetrit ning teiseks võetakse laiust arvesse juhul, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad. Kraav ei pea olema lausaliselt võsast puhas ning sellel võivad kasvada üksikud põõsad või puud, kuid kraavil peavad olema lõigud, millel võsa ei kasva ja inspektoril peab olema võimalik kraavi serva ja keskosa ilma võsa sisse tungimata näha. Kui kraavi harude alguskohtades/ristumiskohtades on võsa laius üle 12 m, ei muutu kraav mittetoetusõiguslikuks. Nimetatu kehtib aga ainult ristumiskohtade suhtes, mitte kogu kraavi ulatuses. Kraav on terviklik element ning seda ei tükeldata toetusõiguslikeks ja mittetoetusõiguslikeks osadeks. Juhul, kui kraav on täis puittaimestikku, ei ole võimalik ortofotolt ega ka kohapealse kontrolli käigus tuvastada kraavi piiri ja seega ka määrata ala toetusõigusliku pindala hulka. Ebaõige on kaebajate tõlgendus, et määruse nr 4 § 3 lg 62 tuleb mõista nii, et toetusõiguslik on kraav + 12 m puittaimestikku. Nimetatud normi sõnastuse järgi on lubatav arvestada toetusõigusliku pindala hulka kraav koos puittaimestikuga kuni 12 m ulatuses. Õigusnormi ebaõige tõlgendamise tõttu on kaebajatel tekkinud vale arusaam mõõtmistulemustest.
10.3.PRIA on taotlejate võrdse kohtlemise eesmärgil kehtestanud siseaktiga juhendid pindalatoetuste kohapealse kontrolli läbiviimiseks ning maastikuelementide mõõtmiseks. PRIA juhendid ei kehtesta taotlejatele täiendavaid õigusi ja kohustusi. Juhendid on juhendmaterjalid inspektoritele, et tagada kontrollide tegemine ühetaoliselt.
10.4.Määrus nr 1306/2013 art 94, millele tuginevalt on määrus nr 4 kehtestatud, annab liikmesriigile volituse määratleda maastikuelemendid ja nende arvestamise nõuded. Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide
3-21-2380
määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) § 2 lg 3 p 4 kohaselt kantakse põllumassiivi kaardile määruses nr 4 sätestatud maastikuelemendid ning lähtuvalt sama määruse § 5 lg-st 1 määrab põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala PRIA. PRIA juhendite kohaselt tuleb maastikuelementide mõõtmisel püüelda ühiste aluste poole ortofotodelt digitaliseerimisel ning kohapealses kontrollis GPS seadmega mõõtmisel. Seega tuleb inspektoril hinnata, kas vaadeldav kraav sobiks maastikuelemendiks ka siis, kui tal tuleks sama kraavi ortofotolt digitaliseerida – seega tuleb hinnata, kas ka ortofotolt oleksid näha nii kraavi põhi kui ka serv ning kas selle kraavi laiust oleks võimalik mõõta ka ortofotolt.
10.5.FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiividel asuvaid osasid metsaäärseid kraave ei saanud toetusõigusliku pindala hulka arvata. Põllumassiivi nr 53955055876 asuva kraavi puhul on tegemist metsaäärse kraaviga. Kohapealses kontrollis tuvastati, et metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalselt tuvastatavad ning määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimused ei olnud täielikult täidetud. PRIA fotodelt on näha tihe võsa ja muud puittaimed, kuid kraav, selle põhi, nõlv ja serv ei olnud võsastunud alalt piisavalt tuvastatavad. Sama puudus esineb põllumassiivil nr 55952585445 ja 56552948024. Samuti ületas põllumassiivi nr 55952585445 kraavi laius koos puude ja põõsastega mitmes kohas 12 meetrit. Põllumassiivi nr 56752689775 võsast puhastatud ala (0,16 ha) ning kirdepoolses servas asuv kraav (0,1 ha) arvestati toetusõigusliku pindala hulka. Põllumassiivi teises ääres asuvaid metsaäärsed kraave (0,52 ha) ei saanud toetusõiguslikuna käsitleda, sest kraavide põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ning ei olnud võsastumise tõttu visuaalselt tuvastatavad. PRIA ei arvestanud algselt põllumassiivil nr 53955055876 asuvate puude alust maad toetusõigusliku pindala hulka, kuid on hiljem kohtumenetluses oma seisukohta muutnud ja arvestanud kaks ala maastikuelemendina „hekk“ toetusõigusliku pindala sisse. Kuna puude vahel asetses noor võsa, siis on põhjendatud käsitleda seda ala määruse nr 4 § 3 lg 4 mõttes hekina. Maastikuelement koosneb puudest ja põõsastest, ühes otsas on ainult põõsad.
10.6.P V S Põld OÜ põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuv kraav ei vasta määruse nr 4 § 3 lg-s 61 sätestatud tingimustele, sest kraavi laius koos puittaimestikuga on üle 12m. Ortofotodelt nähtuvalt asub kraav kahe põllumassiivi vahel, kuid kuna kraav on võsastunud, siis tuleb juhendi kohaselt mõõta kraavi laiust võsa servast võsa serva. Kraav koos seda ümbritseva võsaga on laiusega 14,5-17,2 m ehk lubatust laiem. Kohapeal seda kraavi üle ei mõõdetud, sest PRIA-l ei tekkinud kahtlustki selle kraavi laiuse mittevastavuse osas. Kaebaja esitas hiljem uue ettepaneku, käsitleda asjakohast ala metsasiiluna, kuid ka see ettepanek jäi rahuldamata, sest metsasiil peab täielikult olema ümbritsetud põllumaaga ning metsasiil saab olla maksimaalselt 30 m lai ning minimaalselt 20 m pikk. Metsasiil võib asuda põllumaa keskel nii, et ei puutu ühestki servast põllumassiiviga kokku või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Metsasiil peab olema täielikult ümbritsetud põllumaaga, va kokkupuutekohal. Kahe põllumassiivi vahel puudub kokkupuutekoht, mistõttu ei saa neid ka ühendada ja ala ei ole seetõttu käsitatav metsasiiluna. Kui metsasiil läbib näiteks kahte põllumassiivi, millest ühel on püsirohumaa ja teisel põllukultuurid, ei ole ka selline metsasiil toetusõiguslik. Samuti ei saa võsastunud kraavi lugeda metsasiiluks.
10.7.P V S Grupp OÜ põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi oli võsastunud ega olnud visuaalse vaatluse tulemusel piisavalt tuvastatavad. Seda kinnitavad kohapealse kontrolli materjalid.
10.8.Põllumassiivide piiride muudatused tehakse üldjuhul maa-ameti ortofotode ja kaugseire alusel, kuid täpsustava teabena võib aluseks võtta ka kohapealse kontrolli materjalid. PRIA-l on lubatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmist kontrollida kohapeal, kui ortofotodest ei piisa tegeliku olukorra kindlaks tegemiseks. Kuna kaebajad esitasid vastuväited, siis pidi PRIA tegeliku olukorra kindlaks tegemiseks ja
3-21-2380
toetusõigusliku pindala kindlaks määramiseks kohapeal maastikuelementide seisukorra üle vaatama. Kohapeal tehtud fotod tõendavad kraavide tegelikku seisukorda vaidlusalusel aastal.
10.9.Kaebajate täiendusele lisatud materjalid käsitlevad 2022. aasta maastikuelementide kontrolli tulemusi, mis ei ole 2021. aasta seisu tuvastamisel asjakohased. Samal põhjusel ei ole asjassepuutuv lisana esitatud FIE Metsalliku Mesindustalu 2022. a kohapealse kontrolli aruanne. Lisadena 4 ja 5 esitatud põllumassiivide kaardid on esitatud näitliku materjalina põllumassiivi 56552682645 kohta, mis ei ole kohtuasjas arutusel. Lisadena 6 ja 10 esitatud videod on samuti näitlik materjal, mis ei puuduta antud kohtuasjas vaidlustatud massiivil asuvaid elemente. Kaebuse täienduses viidatud põllumassiiv nr 56552947286 ei ole vaidlusalune maastikuelement. Kaebusega esitatud videomaterjalist nähtuvalt ei ole mõõtmisel arvestatud kraavi süvendi osa, samuti ei selgu, kas kraave mõõdeti kõige laiemast kohast. See nähtub selgelt põllumassiivi nr 55952585445 käsitlevalt videolt.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebajad esitasid 2021. aastal PRIA-le taotluse muuta osade nendele kuuluvate põllumassiivide piire ning arvestada toetusõigusliku pindala hulka põllumassiividel asuvad erinevad maastikuelemendid. PRIA jättis osaliselt taotlused rahuldamata. Selles asjas on vaidluse all osade P V S Grupp OÜ-le, P V S Põld OÜ-le ja FIE Metsalliku Mesindustalule kuuluvatel põllumassiividel asunud maastikuvormide mittearvestamise õiguspärasus 2021. aastal. Kaebajad on seisukohal, et asjakohased maa-alad vastasid 2021. aastal määruse nr 4 tingimustele ja oleks tulnud arvata toetusõigusliku pindala hulka ja kanda säilitatavate maastikuelementidena põllumassiivide kaardile. Kaebajate hinnangul on PRIA eksinud nii määruse nr 4 tingimuste sisustamisel kui alade mõõtmisel. Kaebajad paluvad seetõttu kohustada PRIA-t arvestama põllumassiividel nr 53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024, 56952499618, 54653395284 ja 54653386579 maastikuelemendid kaebajate taotletud ulatuses toetusõigusliku pindala hulka ja ühtlasi tühistada nimetatud põllumassiivide osas 30. septembri 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/3147-5.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas 2021. aastal asusid vaidlusalustel põllumassiividel kaebaja väidetud määruse nr 4 tingimustele vastavad maastikuelemendid ning kas PRIA on õigesti jätnud asjakohased maa-alad maastikuelementidena tol aastal arvestamata. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et määruse nr 4 ja nr 22 tingimusi on kraavide osas praeguseks mõnevõrra muudetud, sest kohus peab vaidluse lahendama 2021. aasta seisu arvestades.
13.Määruse nr 22 § 5 lg 4 järgi arvestatakse määruse nr 4 § 3 lg-tes 1-10 nimetatud maastikuelemendid põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka. Maastikuelemendi kohta, mis põllumassiivi kaardil ei kajastu, esitatakse PRIA-le andmed ja graafiline materjal asjakohase avaldusega, sealhulgas põllumassiivi number ning teave maastikuelemendi tüübi, pindala ja asukoha kohta, misjärel kontrollib PRIA maastikuelemendi kohta esitatud andmeid ning kannab need põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (määrus nr 22 § 6 lg-d 1 ja 2). Põllumassiivi kaardile märgitud maastikuelementidest ning toetusõiguslikust maksimaalsest pindalast lähtutakse omakorda erinevate toetuste määramisel.
14.Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust ning maastikuelementide säilitamise kohustus lasub taotlejal. Määruse nr 1306/2013 art 93 lg 1 järgi on nõuetele vastavuse eeskirjad liidu õiguse kohased kohustuslikud majandamisnõuded ning riigi tasandil kehtestatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise
3-21-2380
standardid, mis on loetletud II lisas. Määruse nr 1306/2013 artikkel 94 lg 1 täpsustab, et liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandusja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Määruse nr 1306/2013 lisa II on üheks kriteeriumiks „Maastik, hooldustööde minimaalne tase“ ning selle veerus „Nõuded ja standardid“ on ette nähtud: „Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumina või üksikute puudena, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, ning valikuna meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks. Määrus nr 1306/2013 art 94 lg 1 ja ELÜPS 2014 § 32 lg 3 alusel reguleeris 2021. aastal maastikuelementide arvestamist ja tingimusi määrus nr 4. Taotluse esitamise ajal kehtinud määruse nr 22 § 2 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt kantakse põllumassiivi kaardile maksimaalne toetusõiguslik pindala ning määruses nr 4 sätestatule vastavate säilitamisele kuuluvate maastikule iseloomulike vormide alune pind ehk maastikuelemendid.
15.Peaasjalikult on pooled erineval seisukohal kuivenduskraavide arvestamise ja mõõtmise tingimustes, samuti on vaidluse all ühe ala käsitlemise võimalikkus puude reana ning ühe ala puhul on kaebajate hinnangul võimalik käsitleda ala kraavi asemel metsasiiluna. Vaidluse eset arvestades on seega asjakohased määruse nr 4 § 3 lg-tes 2-4, 61 ja 62 sätestatud tingimused.
16.Määruse nr 4 § 3 lg 3 nägi taotluste lahendamise ajal ette, et põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada ka selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused (määrus nr 4 § 3 lg 4). Metsasiilu puhul tuli taotluse esitamise ja lahendamise hetkel lähtuda määrus nr 4 § 3 lg-s 2 sätestatud tingimustest. Nimetatud normi kohaselt tuleb põllumaal säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. Määruse nr
4 § 3 lg 6 näeb ette, et põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid. Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvestatakse lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt (määrus nr 4 § 3 lg 61). Metsaäärse kraavi puhul tuleb lähtuda määruse nr 4 § 3 lg-st 62, mis nägi kaebajate taotluste lahendamise ajal ette, et metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.
17.Pooled on erineval seisukohal, kuidas tõlgendada määruse nr 4 §-des 61 ja 62 sätestatud 12 meetri nõuet ning kuidas mõista lõikes 62 sätestatud visuaalse tuvastamise tingimust. Samuti on pooled erineval seisukohal, kuidas tuleb mõõta põldudevahelist kraavi.
17.1.Pooled tõlgendavad erinevalt puittaimestiku lubatavust ja kraavide laiuse mõõtmise tingimusi. Eristada tuleb põldudevahelist kraavi (määrus nr 4 § 3 lg 61) ja metsaäärset kraavi (määruse nr 4 § 3 lg 62), sest nende maastikuelementidena arvestamisele ning laiuse arvutamisele kehtivad erinevad reeglid. Kohus nõustub kaebajate seisukohaga, et mõlema kraavitüübi puhul on iseenesest puittaimestik lubatud, sh võsana kvalifitseeritav osa. Seda kinnitab normide sõnastus, mõlemas lõikes on sõnaselgelt puittaimestik nimetatud. Erinev on
3-21-2380
aga põldudevahelise kraavi ning metsaäärse kraavi puhul lubatud puittaimestiku ulatus. Metsaäärse kraavi puhul on kehtestatud lisatingimus, et kraavi põhi ning põllupoolne nõlv ja serv peavad olema visuaalselt tuvastatavad. Põldudevahelise kuivenduskraavi puhul visuaalse tuvastamise tingimust ei kohaldata. Seega saab põldudevahelise ja ka teeäärse kraavi maastikuelemendina toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvestada olenemata sellest, kas puittaimestikuga kaetud kraavi serv, nõlv ja põhi on visuaalselt tuvastatav või mitte. Ka PRIA juhendites on selgitatud, et põldudevaheline ja teeäärne kraav võib olla täiesti puittaimestikuga kaetud, sh kraavi põhi. Lisaks tuleb silmas pidada, et erisus on kehtestatud ka laiuse mõõtmisele. Määruse nr 4 § 3 lg 61 sõnastusest lähtuvalt arvestatakse puittaimestikuga kaetud põldudevahelise kraavi puhul kraavi mõlemal küljel asuvat puittaimestikku, sest erinevalt metsaäärsest kraavist on põldudevaheline kraav mõlemast küljest põllumaaga ümbritsetud. Samas tuleb arvestada kraavi seisukorda. Kui üks kraavi põllupoolne serv ja põllu vaheline ala ei ole puittaimestikuga kaetud ja teine pool on, siis saab kraavi maastikuelemendina selle põllu toetusõigusliku pindala hulka arvata, kus kraavi laius koos puittaimestikuga ei ületa 12 meetrit. Metsaäärse kraavi puhul saab arvestada kraavi põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahelise puittaimestikuga ehk metsapoolset osa mõõtmisel ei arvestata.
17.2.Kaebajate hinnangul tuleneb nendest normidest, et toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka tuleb arvata kraav ja lisaks 12 m puittaimestikku, vastustaja hinnangul hõlmab 12 meetri nõue kraavi ja puittaimestiku kokku. Määruse nr 4 § 3 lg-te 61 ja 62 kasutatud sõnad „koos“ ja „kuni“ ei võimalda tõlgendada normi kaebajate soovitud viisil. Sätte sõnastusest lähtuvalt arvatakse toetusõigusliku pindala hulka kuivenduskraav koos selle serval või nõlval asuva ning põllupoolse serva ja põllu vahel asuva puittaimestikuga maksimaalselt 12 m laiuselt. Nimetatud määruse seletuskirjast ei nähtu, et õigusakti andja oleks soovinud 12 m nõudega hõlmata üksnes puittaimestikuga kaetud osa, mitte kuivenduskraavi. Määruse, millega täiendati määruse nr 4 lõigetega 61 ja 62, seletuskirjas on selgitatud, et kuna looduses asuvad kraav, põllu piir ja nende vahel olev võimalik puittaimestik looklevalt, siis on asjakohane lugeda edaspidi toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala osaks kraav koos selle põllupoolsel serval, kaldal ja nõlval oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Seega hõlmab 12 meetri nõue nii kraavi kui ka põllupoolsel serval, nõlval ja kaldal asuvat puittaimestiku kokku.
17.3.Määruse nr 4 § 3 lg 62 kasutatud sõnad „visuaalselt tuvastatavad“ tähendab, et puittaimestik on lubatud kraavi põhjas ja põllupoolsel nõlval ja serval piiratud ulatuses. Kui puittaimestik oleks lubatud piiramatult, ei oleks määruse nr 4 § 62 viimases osal mingit tähtsust ning see muutuks sisutühjaks. Kraavi põhi ja põllupoolne nõlv ja serv peavad olema visuaalselt tuvastatavad ehk nägemise kaudu piisavalt tajutavad. Visuaalse tuvastamise tingimus käib kraavi põhja, põllupoolse nõlva ja serva kohta, mitte kraavi serva ja põllu vahele jääva puittaimestiku kohta. Kohtu hinnangul tähendab visuaalse tuvastamise tingimus seda, et puittaimestik on lubatud normis märgitud aladel piiratud ulatuses ja rohke puittaimestikuga metsaäärset kraavi ei saa maastikuelemendina arvesse võtta. Määruse nr 4 eelnõu, millega täiendati määruse nr § 3 lõigetega 61 ja 62, seletuskirjas on rõhutatud metsaäärse kraavi visuaalse tuvastamise tingimuse kehtestamise eesmärgina peaasjalikult kraavi piiri tuvastamise vajadust. Määruse seletuskirjas (lk 3 ja 4) on selgitatud, et taotleja peab visuaalse tuvastamise tingimuse täitmiseks hoidma kraavi põhja ehk kraavi veealuse osa ning selle põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikust sellisel määral vaba, et kraavi piire saaks tuvastada. Samuti on seletuskirja mõjude osas selgitatud, et muudatus aitab kaasa metsaäärsete kraavide seisundi paranemisele, sest kohustab kraavi võsast osaliselt puhastama ja võimaldab määrata, millised metsaäärsed kraavid loetakse säilitatava maastikuelemendina
3-21-2380
toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka. Seega on kehtestatud tingimus seotud eelkõige kraavi piiri tuvastamise vajadusega, mitte niivõrd maaparandussüsteemi toimimise nõude täitmisega. Visuaalse tuvastamise tingimus on seega kehtestatud esmajoones maastikuelemendi tingimustele vastavuse kontrollimise hõlbustamise eesmärgil, samuti aitab see kaasa juhuslikkuse vähendamisele lähtuvalt sellest, millal kontroll teostatakse ja mis viisil (kontrollimise aeg, tuvastamine kaugseire või kohapealse kontrolli abil). Lisaks tuleb metsaäärsete kraavide puhul silmas pidada, et puittaimestiku ulatuse piiramine aitab kaasa ka kraavide eristamisele metsa piirist. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajate kaebuses ja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et määruse nr 4 seletuskirjas viidatud metsaäärse kraavi puhastamise kohustus on seotud üksnes maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise vajadusega.
17.4.Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et visuaalse tuvastamise tingimusega on metsaäärsete kuivenduskraavide puhul kehtestatud taotlejatele kraavide hooldamise kohustus määral, mis võimaldab kraavi nõlva ja serva ning seeläbi kraavi piire mõistlikul määral tuvastada. Erinevalt põldudevahelisest või teeäärsest kraavist on metsaäärse kraavi puhul selle eristamine metsa lähedust arvestades raskendatud, mistõttu on visuaalse tuvastamise tingimusel legitiimne eesmärk. Oluline ei ole üksnes kraavi olemasolu tuvastamine, vaid ka selle piiride mõistlike jõupingutustega kindlakstegemise tagamine. Nõustuda saab kaebajatega selles, et iseenesest on kraavi servas, nõlval ja kraavi põhjas puittaimestiku esinemise korral võimalik kraavi olemasolu tuvastada, sest on võimalik puittaimestikku läbides jõuda kraavi põhja. Teisalt on metsaäärsete kraavide puhul tiheda puittaimestiku korral oluliselt raskendatud kraavi piiride ja mõõtmete täpne tuvastamine. Kui metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi on raskesti läbipääsetavad ja kraavi piiride kindlakstegemine seeläbi raskendatud, siis ei saa sellist kraavi käsitleda nõuetekohasena. Kraavide toetusõigusliku pindala hulka maastikuelementidena arvestamine on taotlejate huvides, seetõttu ei ole metsaäärse kraavi puhul selle hooldamiskohustus põhjendamatu ega ülemäära piirav meede. Kuivenduskraavide säilitamise kohustuse eesmärgist ei ole seetõttu põhjendatud järeldada, et toetustõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka on arvestatavad kõik metsaäärsed kuivenduskraavid, kus kasvab ka puittaimestik olenemata selle ulatusest. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et määruse nr 4 § 3 lg 62 alusel on metsaäärne kuivenduskraav koos põllupoolsel
serval
ja
nõlval
ning
põllupoolse
serva
ja
põllu
vahel
oleva
puittaimestikuga
maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta.
17.5.Pooled on erineval seisukohal ka selles, kuidas tuleb mõista määruse nr 4 § 3 lg-tes 61 ja 62 sätestatud tingimust, et toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse kraav koos puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. PRIA mõistab neid sätteid nii, et taotleja põllumajandusmaaga seonduva kraavi saab koos puittaimestikuga toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestada siis, kui kraav koos lubatava puittaimestikuga on maksimaalselt 12 m lai ning kui mõni kraavi osa on laiem, siis kraavi koos puittaimestikuga maastikuelemendina toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvata ei saa. Kaebajad on seisukohal, et kui kraav koos puittaimestikuga on kohati laiem kui 12 meetrit, siis ei arvestata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka üksnes seda osa, mis ületab lubatud laiust. Seega lähtub PRIA kraavi kui terviku põhimõttest, kaebajate hinnangul saab kuivenduskraavid koos puittaimestikuga võtta kuni 12 meetri ulatuses alati arvesse ning vaid seda ületav osa tuleb arvestamata jätta. Kohtu hinnangul on määruse nr 4 mõttega enam kooskõlas vastustaja lähenemine. Kaebajate tõlgendusest lähtumine tähendaks, et kraav koos lubatud puittaimestikuga ei pruugi enam täies ulatuses põllumajandusmaaga piirneda. Kui kraav koos puittaimestikuga tuleks igal juhul kuni 12 meetri ulatuses arvestada toetusõigusliku pindala
3-21-2380
hulka, siis võib maastikuelemendi piiride ning põllu vahele jääda puittaimestikuga kaetud ala, mis ei ole põllumajanduses kasutatav. Selline olukord tekiks siis, kui kraavi laiust arvestamata on põllu ja kraavi serva vaheline puittaimestikuga kaetud ala laiem kui 12 meetrit. Põllu poolt vaadelduna oleks tulemus siis järgmine: põld, toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka mittearvatav ala ja seejärel maastikuelement, mis arvestatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka 12 meetri ulatuses. Selline tulemus ei oleks määruse nr 4 eesmärkidega kooskõlas. Seetõttu on kohus seisukohal, et toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvestada maastikuelemendina kuivenduskraavi üldjuhul siis, kui see ei ole koos lubatava puittaimestikuga laiem kui 12 meetrit ehk kui mõni kraavi osa on oluliselt laiem, siis jäetakse kogu kraav arvestamata. Välistatud ei ole siiski määrus nr 4 alusel ka maastikuelemendi osadeks jagamine kui moodustuvad maastikuelemendid on piisavalt terviklikud ja eristuvad. Eraldi osadeks on võimalik jagada kraave, milles on piisavalt eristatavad erinevate kraavitüüpidega osad (metsaäärne ja põldudevahelise kraavi osa). Samuti on määruse nr 4 eesmärgiga ühildatav sellise osa väljaarvestamine, mis ei ole arvesse võetava maastikuelemendiga lahutamatult seotud (nt kui mõõdetakse välja kahe kraavi vahele jääv laiem veesilm ja selle külgedele jäävad kraavid võetakse maastikuelementidena arvesse).
17.6.PRIA on oma juhendites ära märkinud ka mõned teised erandid, mil võib arvestada kuivenduskraavi toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ka siis, kui väheolulisel määral on kuivenduskraavi algus- või ristumiskoht laiem kui 12 meetrit. Kuna juhendis märgitud erandid ei ole kaebajate õiguseid kahjustavad, siis ei pea kohus vajalikuks nende erandite asjakohasust selle asja lahendamisel täpsemalt hinnata.
18.Kaebajatega saab nõustuda selles, et PRIA juhendid, mis reguleerivad põllumassiivide registri pidamise protseduuri, sh maastikuelementide mõõtmise ja arvestamise tingimusi, samuti pindalatoetuste kohapealse kontrolli läbiviimist, peavad olema kooskõlas määruse nr 4 tingimustega ega tohi seda moonutada, sh kehtestada täiendavaid piiravaid tingimusi, mis määruse nr 4 maastikuelementidele kehtestatud tingimustega ei ühti või on selle eesmärgiga vastuolus. Juhendid on abimaterjalid PRIA-le tagamaks kõigi taotlejate võrdne kohtlemine ning maastikuelementide arvestamise ja mõõtmise reeglite ühtne järgimine, kuid sellega ei saa irduda õigusaktiga sätestatud tingimustest määral, mis muudaks nende sisu ja poleks mõistlikult haldusvälistele isikutele ettenähtav. Eelnevalt võetud seisukohtade valguses ei ole aga alust pidada PRIA juhendeid visuaalse tuvastamise tingimuse ja kraavide mõõtmise korra osas määruse nr 4 tingimustega mitteühilduvaks. PRIA juhendites on üksnes täpsustatud maastikuelementide mõõtmise viisi ja korda, kuid ei ole kehtestatud määrusega nr 4 (eelkõige §-ga 3) vastuolus olevaid lisatingimusi.
19.Kohus nõustub kaebajaga selles, et lähtuvalt määruse nr 809/2014 art 24 lg 4, mis reguleerib kohapealse kontrolli tegemise tingimusi, lähtutakse põldude piiride ja nõuetekohase suuruse kindlaks tegemisel, sh maastikuelementide tuvastamisel, esmalt ortofotode (satelliit- või aerofotod) fototõlgendusest ning ebaselguse korral kontrollitakse põlde füüsiliselt. Kaebaja teeb sellest aga ebaõige järelduse, et ortofotode olemasolu korral on põldude ja sellel väidetavalt asuvate maastikuelementide kohapealne kontrollimine ebavajalik ja antud juhul lubamatu. Puittaimestiku esinemise ja selle täpse ulatuse, samuti metsaäärsete kraavide arvestamise üheks aluseks oleva visuaalse tuvastamise tingimuse täitmise hindamiseks ei pruugi ortofotod lähtuvalt nende tegemise ajast ja pildistamissuunast olla piisavad. Esiteks tuleb arvestada, et ortofotodelt on puittaimestiku osakaalu ning laiuse tuvastamine raskendatud, mistõttu kahtluse korral on täpse hinnangu andmiseks kohapealse kontrolli tegemine vajalik. Määrus nr 809/2014 art 24 lg 4 ei kehtesta reeglit, et maastikuelementide olemasolu ning nende mõõtmete tuvastamine ning täpsustamine ei ole kohapealse kontrolli kaudu lubatav. Asjaolu, et aerofotode tõlgendamisel on tuvastatav
3-21-2380
maastikuelemendile omane pinnavorm, ei ole maastikuelemendi arvestamise tingimuste täitmiseks alati piisav. Nagu eelnevalt juba märgitud sai, siis metsaäärse kraavi puhul on oluline ka visuaalse tuvastamise tingimuse täitmine ning selle hindamine üksnes talvel või varakevadel tehtud ortofotode alusel ei pruugi olla piisav. Määruse nr 4 mõttes ei piisa metsaäärse kraavi maastikuelemendina arvestamiseks üksnes kraavi olemasolust, oluline on ka kraavi põllupoolse osa puittaimestiku ulatus ja põllu serva ning nõlva tuvastamise võimalikkus.
20.Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kaebaja on soovinud selliste alade maastikuelementidena arvestamist, mida varem ei ole maastikuelementidena arvestatud ning PRIA kasutuses olnud muu materjal ei ole kraavi ja puittaimestiku hindamiseks nende hinnangul piisav, kohapealse kontrolli läbiviimine ja saadud tulemustega arvestamine lubamatu. Kohapealse kontrolli tegemist ning asjakohaste alade seisukorra täpset hindamist ning selleks fotode tegemist ei saa pidada alusetuks ja kaebajate õigusi rikkuvaks toiminguks. PRIA-l on kohapealse kontrolli tegemise otsustamisel lai kaalumisruum. Kohtule esitatud materjal ei viita sellele, et PRIA on meelevaldselt otsustanud kohapealse kontrolli teha olukorras, kus poolte vahel on vaidlusaluste alade nõuetele vastavus vaidluse all. Kohus ei nõustu seega kaebaja hinnanguga, et maastikuelementide hindamiseks ja toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestamiseks oli piisav üksnes ortofotode tõlgendamine ja kaardil laiuse mõõtmine. Kui PRIA-l on kahtlus taotletud maastikuelementide nõuetele vastavuses, on kohapealse kontrolli tegemine ja selle tulemustega arvestamine lubatav. Seega võis PRIA vaidlusaluste alade hindamisel lähtuda aerofotode või muude ortofotode kõrval ka kohapealses kontrollis tuvastatud asjaoludest ning fotomaterjalidest.
21.Kuna selle vaidluse esemeks ei ole kuivenduskraavide säilitamise kohustuse täitmine, siis ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas toetusõigusliku pindala hulka mittearvestatavate kraavide puhul lasub nende säilitamise kohustus või mitte, sest sellest praeguse vaidluse lahendamine ei sõltu.
22.P V S Grupp OÜ on vaidlustanud põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse kraavi mittearvestamise. P V S Põld OÜ on vaidlustanud põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuva põldudevahelise kraavi mittearvestamise. Lisaks palub P V S Põld OÜ alternatiivselt käsitleda ala lubatava maastikuelemendina metsasiil. FIE Metsalliku Mesindustalu seab kahtluse alla neljal põllumassiivil asuva kraavi maastikuelemendina mittearvestamise (põllumassiivid nr 56552948024 (metsaäärne kraav), 56752689775 (metsaäärne kraav), 55952585445 (metsaäärne kraav ja osaliselt ka põldudevaheline ning teeäärne kraav), 53955055876 (metsaäärne kraav). Samuti on FIE Metsalliku Mesindustalu seadnud kahtluse alla põllumassiivil 53955055876 asuva puudega kaetud ala kvalifitseerimise hekina, mitte puude reana. P V S Grupp OÜ-d puudutavad maastikuelemendid
23.PRIA asus seisukohale, et P V S Grupp OÜ põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi oli võsastunud ega olnud visuaalse vaatluse tulemusel piisavalt tuvastatavad. PRIA kohapealse kontrolli raames tehtud fotomaterjal (dtl-d 18-20) kinnitab, et kraavi serv ei ole visuaalselt piisavalt tuvastatav, kraavi põhjas, serval ja nõlval ning ka kaldal kasvab puittaimestik, mis on kohati tihe ja ei võimalda kraavi serva koheselt tuvastada. Selline kraav ei vasta eeltoodud tingimustele, sest visuaalse tuvastamise tingimus ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kraavi laius koos puittaimestikuga ei oma selle metsaäärse kraavi maastikuelemendina arvestamisel seega tähtsust. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda teisele seisukohale. Kaebaja esitatud videolt 5-1
3-21-2380
(dtl 99) ja kaldaerofotolt (dtl 173) ilmneb, et kraavi nõlvadel ja serval esineb arvestataval määral puittaimestikku. Kohapealse kontrolli fotode järgi on puittaimestik aerofotolt tuvastatavaga võrreldes tihedam. Video 5-1 on tehtud kõige vähema puittaimestikuga koha pealt, samuti nähtub videolt (alates 00:47), et kraavi teistes kohtades on ka talvistes tingimustes üsna tihe puittaimestik. Kraavi nõlv ja serv on puittaimestikuga kaetud, mis suvisel ajal takistab oluliselt kraavi nõlva ja serva täpset tuvastamist. Kohus nõustub, et vaidlusaluse kraavi puhul võib esineda ka kohti, kus kraavi nõlva ja serva tuvastamine on lihtsam, kuid sellisel viisil ei saa mõistlike jõupingutustega kontrollida kogu kraavi vastavust tingimustele. Ka PRIA veebikaardilt on raske tuvastada, kus metsaäärse kraavi serv täpselt kulgeb. Kohus möönab, et talvistes tingimustes on kraavi nõlva ja serva tuvastamine mõnevõrra lihtsam, kuid kohtule esitatud materjal kinnitab, et selle metsaäärse kraavi põllupoolne külg on piisavalt tiheda puittaimestikuga, et seda ei saa käsitleda nõuetekohase metsaäärse kraavina. Ka kaebaja 13. jaanuaril 2023 esitatud video nr 7 (kaebuse täienduses ekslikult märgitud põllumassiivi nr 55952585445 kohta käivana, kuid mille puhul kaebajate lepinguline esindaja märkis kohtuistungil, et see on tehtud siiski Looga kinnistul asuva põllumassiivi nr 53955000910 kraavist – dtl 239) algusosas kajastatud vaidlusaluse kuivenduskraavi seisukord ei vii kohut teistsuguse järelduseni, sest see video on tehtud 2022. aasta märtsikuus ehk ei kirjelda 2021. aasta seisukorda. Samuti viitab videolt nähtuv kraavi seisukord, et kraavil asuvat puittaimestikku on harvendatud. Samuti on see video tehtud kraavi sellest osast, millel kasvav puittaimestik on kõige hõredam. Video lõpuosas nähtav teine kraav (alates 01:50) ei ole praegu vaidluse all, sest tegemist ei ole vaidlusaluse metsaäärse kraaviga. Selle kraavi seisund ei iseloomusta vaidlusaluse kraavi seisundit (PRIA veebikaardi järgi on see teine kraav pealegi maastikuelemendina arvesse võetud). Samuti ei ole videolt nähtav kolmas kraav vaidlusaluse kraavi seisukorra hindamiseks asjakohane, sest see kraav ei külgne põlluga. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist on määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimustele vastava kraaviga kogu ulatuses. Vastustaja on õigesti jätnud vaidlusaluse metsaäärse kuivenduskraavi arvestamata ning toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka kandmata. Eelnevale tuginedes jätab kohus P V S Grupp OÜ kaebuse rahuldamata, sest PRIA kohustamiseks ning selles osas vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust. P V S Põld OÜ-d puudutavad maastikuelemendid
24.P V S Põld OÜ ja PRIA vahel on vaidluse all põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuva puittaimestikuga kuivenduskraavi tingimustele vastavus. Alternatiivselt palub kaebaja käsitleda seda ala maastikuelemendina metsasiil määrus nr 4 § 3 lg 2 mõttes.
25.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegemist ei ole metsaäärse kraaviga ning kraavi tingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda määruse nr 4 § 3 lg-s 61 sätestatust. Vastustaja on tuvastanud ortofotodelt ja PRIA veebikaardilt, et selle põldudevahelise kraavi laius on koos puittaimestikuga mitmes kohas enam kui 12 meetrit (olenevalt mõõtmiskohast 14-17 meetrit). Kohus kontrollis ala laiust samuti PRIA veebikaardilt ning nõustub vastustaja hinnanguga. Kuna põldudevahelise kraavi puhul ei ole kehtestatud visuaalse tuvastamise tingimust, siis võib kraav olla tihedalt puittaimestikuga ümbritsetud ja ka kraavis võib puittaimestiku tihedus olla suurem kui metsaäärse kraavi puhul. Samuti arvestatakse kraavi põhjas ja mõlemal nõlval, serval ja kallastel kasvava puittaimestikuga, kuid ala laius kokku ei tohi ületada 12 meetrit. Poolte esitatud foto- ja videomaterjalist nähtuvalt on vaidlusaluses kraavis kui ka kraavi mõlemal kaldal puittaimestik, mis tuleb kraavi laiuse mõõtmisel seega kokku arvestada. Lisaks on oluline, et kraavi ühel kaldal on puittaimestiku vahel kitsas riba rohumaad ja selle kõrval kohe uus tiheda puittaimestikuga ala. Põhjendatud ei ole kaebaja
3-21-2380
hinnang, et kuna selle vaheala puhul võib tegemist olla kunagise teega või muu maaga, siis ei tohiks seda laiuse mõõtmisel arvesse võtta. Kaebaja esitatud foto- (dtl 112) ja videomaterjalilt (dtl 176) on tuvastatav, et kraavi serval kasvava puittaimestiku ning kaebaja väidetud vahepealse muu maa kõrval asuva puittaimestiku võrad on lähestikku ning moodustavad sisuliselt ühtse ala. Selline ala ei ole eraldiseisev, vaid moodustab kraavil kasvavava puittaimestikuga ühtse terviku. Kaebaja on esitanud võrdluseks teisel põllumassiivil esinenud olukorda kirjeldava video (vt 13. jaanuari 2022. a lisa nr 6 ja 10 – dtl-d 242 ja 267), mis kinnitab tema hinnangul, et muud maad (sh teed) ei saa arvestada kraavi ja puittaimestiku pindala hulka. Kohtu hinnangul ei ole need olukorrad samaväärsed. Kaebaja poolt võrdluseks esitatud teisest põllumassiivist tehtud videolt on selgesti eristatav mitme meetri laiune tee ja seejärel teine põld. Tee kahel küljel asuvad puittaimestikud ei asu üksteise lähedal ega moodusta ühtset tervikut. Põllumassiivide 54653386579 ja 54653395284 vahelisel alal asuv puittaimestik on aga sisuliselt kokku kasvanud ehk puittaimestikuga kaetud alade vaheline ala on kitsas. Seetõttu on põhjendatud PRIA käsitlus arvestada kraavi ning kraavi mõlemal kaldal asuvat puittaimestikku ühtse alana ning arvestada see kraavi laiuse mõõtmisel kokku. Kaebaja esitatud foto- ja videomaterjal ei kinnita, et kraav oleks koos lubatud puittaimestikuga kuni 12 meetrit lai. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA ei ole eksinud põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuva kraavi koos puittaimestikuga kvalifitseerimisel ja laiuse mõõtmisel. Kuna kraavi laius koos puittaimestikuga on selgelt mitmes kohas üle 12 meetri, siis ei saa seda kraavi määruse nr 4 § 3 lg 61 tingimustele vastava maastikuelemendina käsitleda ega toetusõigusliku pindala hulka arvata.
26.P V S Põld OÜ on palunud alternatiivselt käsitleda eelnimetatud ala määruse nr 4 § 3 lg 2 mõttes metsasiiluna. Nimetatud normi kohaselt tuleb põllumaal säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. Eelnimetatud kahe
põllumassiivi vahelist ala ei ole alust käsitleda metsasiiluna, sest vaidlusalune ala ei ole ümbritsetud täies ulatuses põllumaaga ning puutub kokku põllumassiivi piiridega määruse nr 4 § 3 lg-s 2 sätestatust ulatuslikumalt. Samuti tuleb arvestada, et puittaimestiku piiramisel oleks see põldudevaheline kraav käsitletav maastikuelemendina ning toetusõigusliku pindala hulka arvestatav, mistõttu ei ole vaidlusalune ala ka oma olemuselt metsasiil.
27.Seega on kohus seisukohal, et põllumassiivide 54653386579 ja 54653395284 vahelist vaidlusalust ala ei saa käsitleda nõuetekohase kraavina ega metsasiiluna. PRIA on õigesti jätnud selle ala maastikuelemendiks kvalifitseerimata ja ei ole arvestanud seda toetusõigusliku pindala hulka. P V S Põld OÜ kaebus jääb seega rahuldamata. FIE Metsalliku Mesindustalu puudutavad maastikuelemendid
28.Põllumassiivi nr 56552948024 puhul on vaidluse all metsaäärsed kraavid. PRIA asus seisukohale, et metsaäärsete kraavide põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalselt nõuetekohaselt tuvastatavad, mistõttu ei olnud see määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimustele vastav. PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotomaterjal (dtl-d 61-63, vt ka pildistamissuundi kirjeldavat kaarti dtl 64) kinnitab, et põllumassiividel asunud metsaäärsete kuivenduskraavide põllupoolne osa oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis raskendas oluliselt kraavide piiride tuvastamist, sh kraavi serva täpset kindlaksmääramist. Kaebaja esitatud aerofoto (dtl 172) ei kinnita metsaäärsete kuivenduskraavide määruse nr 4 § 3 lg-le 62 vastavust, sest pildistamise kaugust arvestades ei ole visuaalse tuvastamise tingimuse täimist sellest võimalik nõuetekohaselt hinnata. Nagu eelnevalt juba märgitud sai, siis kraavide maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestamisel on oluline ka kraavide seisukord ning piiride mõistlike jõupingutustega tuvastamise võimalikkus. Kaebaja
3-21-2380
esitatud video nr 4-1 (dtl 98) on tehtud lumistes tingimustes ning sellelt ei ole kraavi serva piir üldse tuvastatav, samuti kinnitab video, et metsaäärses kuivenduskraavis on üsna tihe puittaimestik. Selle video alusel on raske mõista isegi seda, kus täpselt on kraavi põhi ja servad. Video on tehtud kohast, kus puittaimede osakaal oli väiksem, kuid ka selles osas on näha kuivenduskraavi põhjas, nõlvadel ja servadel üsna tihe puittaimestik, kusjuures mõõtmiskohast eemale jäävates kraavi osades tundub puittaimestiku osakaal olema ulatuslikum. Erinevalt PRIA-st on kaebaja teinud video ühest kohast, mis raskendab kogu kraavi seisukorra hindamist. Kaebaja esitatud videolt ei nähtu, et kuivenduskraavi põhi, nõlv ja serv oleksid sellises seisukorras, et saaks lugeda visuaalse tuvastamise tingimuse täidetuks. Seega ei lükka kohtu hinnangul kaebaja esitatud tõendusmaterjal kohapealses kontrolli alusel tehtud PRIA järeldust ümber. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluse põllumassiivi metsaäärsed kraavid ei vasta määruse nr 4 § 3 lg 62 visuaalse tuvastamise tingimusele. Seetõttu ei ole kraavi täpne laius koos puittaimestikuga oluline ning kohus seda täiendavalt ei analüüsi.
29.Samal põhjusel ei ole alust rahuldada FIE Metsalliku Mesindustalu kaebust põllumassiivi nr 56752689775 osas, sest PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotomaterjalid kinnitavad PRIA järelduse õigsust kontrollimise ajal. Kohus ei võta selle asja lahendamisel seisukohta, kas kirdepoolses servas osaliselt metsaga mitte külgneval alal asuva kraavi arvestamine maastikuelemendina (kontrollakt nr 12-11/21/354 (dtl 150), vaideotsuse p 4.2.) oli põhjendatud, sest see ei ole vaidluse all. Kirdenurgas asuva ala maastikuelemendina toetuõigusliku põllumajandusmaa hulka arvamine ei tähenda iseenesest, et ka vaidlusalused metsaäärsed kraavid olid nõuetekohased. Fotomaterjalilt (dtl-d 65-68) on tuvastatav üsna tihe puittaimestik vaidlusaluste kuivenduskraavide põhjas, nõlval ja serval. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et PRIA järeldus metsaäärsete kuivenduskraavide tingimustele mittevastavuse kohta oleks ebaõige. Esitatud kaldaerofotol (dtl 169) on fikseeritud PRIA veebikaarti aluseks võttes põllumassiivi ida- ja osaliselt lõunaküljel asuvate metsaäärsete kraavide seisukord märtsis 2020. aastal. Kohus möönab, et 2020. a võisid pildilt nähtavad kuivenduskraavid vastata nõuetele, sest siis olid ida- ja lõunaküljel asuvad metsaäärsed kraavid värskelt puittaimestikust puhastatud. Kohapealse kontrolli tegemise ajal mais 2021 on PRIA piltide järgi kraavide seisukord, sh puittaimestiku osakaal, oluliselt muutunud (vrd PRIA fotod 1-3, dtl-d 65-67). Samuti ei kinnita kaebaja esitatud videomaterjal, et 2021. a kohapealse kontrolli ning video tegemise ajal olid kuivenduskraavid samasuguses seisukorras puittaimestiku osakaalu mõttes kui 2020. aastal. Kaebaja esitatud videosalvestistelt nähtub puittaimestik, mis takistab kraavi põllupoolse nõlva ja serva tuvastamist. Samuti ei võimalda videod tuvastada kogu kraavi seisukorda. Video Alejaani 1 (dtl 93) on tehtud põllumassiivi lõunaküljelt põllusaare lähedalt ning sellelt on näha kraavi servas üsna tihe puittaimestik. Video Alejaani 1 puhul tuleb lisaks arvestada, et osa videol kujutatud olustikust (ajavahemik 00:31-00.34) ei iseloomusta vaidlusaluse kraavi seisukorda, vaid sellega kraaviga lõikuva teise (asub kahe metsamaa vahel) kraavi seisukord, mis ei ole vaidluse all. Nimetatud teine kraav on vaidlusaluse kraaviga (vt truup ja sellele järgnev ala) võrreldes puittaimestikust oluliselt puhtam ning kraavi serv selgelt tuvastatav. Sama ei saa väita vaidlusaluste kraavide kohta. Video Alejaani 2 (dtl 94) on tehtud põllumassiivi teisest kohast ning ka see ei jäta kahtlust, et metsaäärsetes kraavides on kohati üsna tihe puittaimestik, kuid esineb ka visuaalselt paremini tuvastatavaid kohti. Kuna kraavi puhul tuleb võtta aluseks selle terviklikkus ning kohtule mõlema poole esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et visuaalse tuvastamise tingimus oli täidetud piisavas ulatuses, siis ei ole alust pidada PRIA järeldust vaidlusaluste metsaäärsete kraavide osas õigusvastaseks. Kaebaja esitatud tõendusmaterjalidelt nähtav kuivenduskraavide seisukord ei veena kohut selles, et tegemist oli määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimustele vastavate metsaäärsete kuivenduskraavidega 2021. aastal.
3-21-2380
30.FIE Metsalliku Mesindustalu ja PRIA vahel on vaidluse all ka põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevate kraavide kvalifitseerimine. Kohtu hinnangul ei ole PRIA tegevus selle põllumassiivi puhul olnud täiesti korrektne. Vastustaja ei ole põllumassiivi nr 55952585445 puhul sisuliselt arvestanud asjaoluga, et tegemist ei ole täies ulatuses metsaäärsete kraavidega. Kui tervikkraavil on nii metsaäärseid kui põldudevahelisi/teeäärseid osi, siis tuleb neid hinnata eraldi. Seda seetõttu, et erinevatele kraavitüüpidele kohalduvad erinevad tingimused. Metsaäärsele kraavile rakendub määruse nr 4 § 3 lg-s 62 sätestatud tingimused, teiste kraavitüüpide (põldudevaheline ja teeäärne kuivenduskraav) puhul aga lähtutakse määruse nr 4 § 3 lg 61 tingimustest. Seega kui metsaäärne kraav ei vasta tingimustele ja ei ole toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvatav, ei tähenda see, et nõuetekohast põldudevahelist või teeäärset kraavi ei saa eraldi kraavina arvestada. Ka PRIA kohtule esitatud juhendite väljavõtetes on peetud võimalikuks ühe kraavi puhul eristada metsaäärset osa ning põldude või teeäärset osa ning neid eraldi toetusõigusliku pindala hulka arvestada (vt PRIA esitatud juhendite väljavõtteid – täpsemalt dtl-d 214-215 ja 226).
31.Põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevad kraaviosad saab jagada neljaks: metsaäärne kraav, sellega ristuv põldudevaheline kraav, esimene teeäärne kraav (põldudevahelisest kraavist kuni ehitist ümbritseva hekini kulgev kraav) ning teine teeäärne kraav, mis asetseb ehitisest paremal pool tee ääres.
32.PRIA ei võtnud haldusmenetluses põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevaid kuivenduskraave tervikuna arvesse. Vastustaja vaideotsusest ning kohtule esitatud kirjalikest materjalidest ning kohtuistungil esitatud seisukohtadest saab kohus aru nii, et vastustaja käsitles kogu kraavi metsaäärse kraavina, kuid lisaks on kraavid, sh teeäärsed kraavid ja põldudevaheline kraav, koos puittaimestikuga kohati rohkem kui 12 meetrit laiad. Seega on PRIA ekslikult kohaldanud määruse nr 4 § 3 lg 62 nõudeid ka põldudevahelisele kraaviosale ning teeäärsetele kraaviosadele. Kuna kontrollaktis ja vaideotsuses on PRIA tuginenud ka sellele, et tervikuna kraavi vaadeldes on kohati kraav koos puittaimestikuga lisaks üle 12 meetri lai, siis on PRIA sisuliselt kontrollinud siiski ka määruse nr 4 § 3 lg 61 tingimuste täitmist.
33.Kohtumenetluse ajal on PRIA pidanud võimalikuks võtta arvesse põllumassiivi nr 55952585445 esimese teeäärse kraavi (PRIA veebikaardile maastikuelemendina nr KR54484102 praeguseks kantud kraav). Ka kohtuistungil märkis Janor Metsallik, et see osa vaidlusalusest teeäärsest kraavist on nüüdseks arvesse võetud ning seda kinnitab ka kaebaja esitatud PRIA kaart (dtl 249). Selle kraaviosa puhul on kaebaja oma eesmärgi seega saavutanud ning vastavas osas ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kohus ei saa kohustada vastustajat tegema sellist toimingut, mis praeguseks hetkeks on juba tehtud.
34.Kohtule esitatud materjalide pinnalt on arusaadav, et PRIA ei ole metsaäärset ja põldudevahelist kraavi eraldi maastikuelemendina arvesse võtnud. Samuti on ehitisest paremale jääv teine teeäärne kraav PRIA hinnangul nõuetele mittevastav. Põldudevahelise ja teise teeäärse kraavi puhul on vastustaja sisuliselt seisukohal, et need on koos puittaimestikuga kohati laiemad kui 12 meetrid ja seega mittetoetusõiguslikud.
35.Kohtu hinnangul on vastustaja metsaäärse kraaviosa ja teise teeäärse kraaviosa puhul asunud õigesti seisukohale, et need ei ole nõuetekohased.
35.1.Kohtule esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et metsaäärse kraaviosa põllupoolne nõlv ja serv olid nõuetekohaselt sedavõrd vähese puittaimestikuga kaetud, et
3-21-2380
visuaalse tuvastamise tingimuse saaks lugeda täidetuks. PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotomaterjal (fotod 1 ja 2 dtl-d 54-55) kinnitab, et põllumassiividel asunud metsaäärse kuivenduskraavi põllupoolne osa oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis raskendas oluliselt kraavide piiride tuvastamist, sh kraavi serva täpset kindlaksmääramist. Ka kaebaja esitatud foto- ja videomaterjalilt ei nähtu kohtu hinnangul, et kuivenduskraavi nõlv ja serv oleksid sellises seisukorras, et saaks lugeda visuaalse tuvastamise tingimuse täidetuks. Fotolt 3-1 (dtl 111) nähtub kraavi põllupoolsel nõlval ja serval üsna tihe puittaimestik, kusjuures sellelt fotolt on näha kraav väikses ulatuses. Fotolt on siiski arusaadav, et kraavi kaugemas osas on tihe puittaimestik. Video 3-1 (dtl 96) on tehtud põllumassiivil asuva põllusaare läheduses asuvast kraaviosast ning sellelt on samuti näha tihe puittaimestik kraavi põllupoolsel nõlval ja serval. Videosalvestis on tehtud kraavi sellest osast, kus puittaimestik on selgelt kõige hõredam, samas on videolt nähtavad ka kraavi teised osad, kus kraavi nõlva ning serva tuvastamine on ulatusliku puittaimestiku tõttu selgelt raskendatud. Kaebaja esitatud video 3-2 (dtl 97) ei ole tehtud metsaäärsest kraavist, vaid põllumassiivi teises küljes asuvast teeäärsest kraavist põllu poolt vaadatuna ega iseloomusta seetõttu metsaäärse kraavi seisukorda. Video 3 (dtl 95, sama video täiendava seisukoha lisa 8 – dtl 240) on tehtud teeäärse kraaviosa ja põldudevahelise kraaviosa ristumiskohast ja see ei iseloomusta metsaäärse kraaviosa seisukorda. Kaebaja esitatud kaldaerofotod (dtl-d 170-171) on tehtud 2020. aasta märtsikuus ega kirjelda metsaäärse kraavi seisukorda 2021. aastal. Kohus möönab, et nendelt kaldaerofotodelt on osaliselt kraavi serv tuvastatav, kuid mitte kogu kraavi ulatuses, samuti on näha kraavi põllupoolsel serval kasvamas puittaimestikku. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei ole PRIA järelduste ümberlükkamiseks piisav, sest need ei kinnita veenvalt, et metsaäärse kraavi nõlv ja serv olid 2021. aastal nõuetekohased. Kaebaja esitatud foto 3 ja video nr 3-1 ning PRIA pildimaterjal võimaldab järeldada, et 2021. aastal oli puittaimestiku osakaal kraavi nõlval ja serval märkimisväärne ning kraavi serva ja nõlva tuvastamine seetõttu raskendatud. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei veena seega kohut, et vaidlusalune metsaäärne kraav oli nõuetekohane ja visuaalse tuvastamise tingimus täidetud. Ka asjaolu, et kaebaja väitel asus vastustaja kohtumenetluse ajal väidetavalt metsaäärse kraavi osas 2022. aasta kohapealse kontrolli tegemise ajal ajutiselt teistsugusele seisukohale, kuid lõpptulemusena kraavi siiski lubatava maastikuelemendina ei käsitlenud, ei anna alust pidada metsaäärset kraaviosa 2021. aastal nõuetekohaseks. Vastustaja on seega õigesti leidnud, et tegemist ei ole määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimustele vastava metsaäärse kraaviga kogu ulatuses ja on jätnud põhjendatult selle arvestamata. Selles osas jääb kaebus rahuldamata.
35.2.Kohtule esitatud materjal ning PRIA veebikaardilt nähtuv ei võimalda ka põllumassiiviga nr 55952585445 külgnevast ehitisest paremale poole jääva teeäärse kraavi osas asuda seisukohale, et tegemist on nõuetekohase laiusega kraaviga. PRIA esitatud fotomaterjalidelt on nähtav selles kraaviosas ulatuslik puittaimestiku osakaal, sama kinnitab kaebaja esitatud video 3-2 (dtl 97). Lisaks tuleb arvestada, et videol 3-2 mõõdab kaebaja üksnes kraavi põllupoolsele nõlvale, servale ja kaldale jäävat puittaimestiku alust ala ega arvesta kraavi laiusega. Sellisel viisil kraavi laiuse mõõtmine ei ole nõuetekohane ega arvesta piisavalt määruse nr 4 § 3 lg 61 tingimusi, mida kohus käsitles otsuse punktides 17.1. ja 17.2. PRIA veebikaardilt on samuti tuvastatav selle teeäärse kraavi põllupoolses osas ulatuslik puittaimestiku levik, mida tuli kraavi laiuse mõõtmisel arvesse võtta. PRIA veebikaardilt on sealseid mõõtmisvahendeid kasutades tuvastatav, et sellel kraaviosal on kraavi laius koos puittaimestikuga mitmes kohas oluliselt laiem kui 12 meetri (osade kohtade laius on 15-18 meetrit). Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei kinnita teise teeäärse kraaviosa nõuetele vastavust ehk et kraavi laius koos puittaimestikuga ei ületa üheski kohas oluliselt 12 meetrit. Seega ei saa sellist ala toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvata ja nõuetekohase maastikuelemendina arvesse võtta. Selles osas jääb kaebus samuti rahuldamata.
3-21-2380
36.Kohtu hinnangul ei ole PRIA tegevus põllumassiivil nr 55952585445 idaküljel asuva põldudevahelise kraaviosa puhul õiguspärane. Põldudevaheline kraav ristub põllumassiivi vasakus nurgas teeäärse kraaviga ja ülal metsaäärse kraaviga, kuid ei lõppe seal. Kuna edasine kraaviosa ei külgne enam kaebaja põllumassiiviga, siis on selle asja lahendamisel asjakohane üksnes metsa ja tee vahele jääv kraaviosa. Kraavist vasakule jääb põllumassiiv nr 55952500766 ja paremale kaebaja põllumassiiv nr 55952585445. Kohtule esitatud foto- ja videomaterjalilt on tuvastatav, et kraavi mõlemal serval ja nõlval on ka puittaimestik. Kohus ei ole veendunud, et PRIA on põldudevahelise kraavi puhul selle erinevate osade laiust mõõtnud. Sellele viitab kontrollaktile tehtud märge, et põllumassiivi ümbritsevate kraavide puhul on hinnatud metsaäärse kraavi ja teeäärse kraavi nõuetele vastavust ning et teeäärne kraav on kohati laiem kui 12 meetrit. Põldudevaheline kraav ei olnud teeäärne kraav ega metsaäärne kraav, mistõttu ei ole kohus veendunud, et kohapealses kontrollis selle kraavi laiust koos puittaimestikuga täpsemalt mõõdeti. PRIA ei ole kohtule esitanud ka materjale, millelt nähtuks mõõtmispunktid ning kraavi täpne laius erinevates kohtades. Ka PRIA veebikaart ei võimalda selle ala puhul tõsikindlalt veenduda, et kraav on mõnes kohas koos puittaimestikuga laiem kui 12 meetrit. Valdavalt jääb kraavi laius siiski 8-11 meetri piiresse, kuid on ka osasid, mis on olenevalt valitud mõõtmispunktist võivad, kuid ei pruugi ületada 12 meetrit.
37.Kahtlusi vaidlusaluse kraavi koos puittaimestiku tegelikus mõõtmises tekitab ka asjaolu, et kohtuistungil (helisalvestis 03:23:01-03:30:00) jäid vastustaja esindajad hätta PRIA kohapealse kontrollis tehtud foto nr 3 (dtl 67) hindamisel, pidades seda esiti metsaäärseks kraaviks, asusid seejärel väitma, et tegemist on hoopis üle 10-ruutkilomeetrise valgala eesvooluga ja juba seetõttu pole tegemist toetusõigusliku alaga (määrus nr 4 § 3 lg 6) ning lõpuks tuginesid üldsõnaliselt sellele, et kraav on koos puittaimestikuga kohati ikka üle 12 meetri lai. Seejuures ei ole vastustaja esitatud materjalide ning kohtuistungil esitatud seisukohtade pinnalt võimalik mõista, millises kohas täpselt kraavi laius koos puittaimestikuga 12 meetrit ületab. Valgala eesvoolu tingimusele mittevastavusele (määruse nr 4 § 3 lg 6) ei ole vastustaja selle kraavi nõuetekohasuse hindamisel kontrollaktis, vaideotsuses ega ka enne kohtuistungit esitatud kirjalikes dokumentides kordagi tuginenud ning selle väite kinnituseks ei ole kohtule esitatud ka ühtegi tõendit. Kohus ei pea seetõttu nimetatud seisukohta põhjendatuks. Ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita, et selle kraavi puhul ei ole määruse nr 4 § 3 lg 6 tingimus täidetud.
38.Ka kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda selle kraavi täpsetele mõõtmetele hinnangut anda, sest video 3 (dtl 95, sama video täiendava seisukoha lisa 8 – dtl 240) on tehtud teeäärsest nurgast ning kraavi laiust on mõõdetud tee peal sammudes. Selline mõõtmine ei ole usaldusväärne ega oma tõendusväärtust. Selline mõõtmine võib olla küll visuaalselt mõjukas, kuid ei kirjelda kraavi erinevate osade seisukorda ja laiust täpselt.
39.Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, mis võimaldaksid veenduda, et põldudevaheline kraaviosa on koos puittaimestikuga 12 meetrist laiem ning PRIA veebikaardilt ei ole ka kraavi laius koos puittaimestikuga täpselt tuvastatav, siis on kohtu hinnangul PRIA tegevus selle maastikuelemendina soovitud ala hindamisel olnud ebapiisav ning õigusvastane. Seetõttu rahuldab kohus FIE Metsalliku Mesindustalu kaebuse põllumassiivi nr 55952585445 põldudevahelise kraaviosa osas ja kohustab vastustajat selles osas uuesti kaebaja esitatud taotluse lahendama.
40.Eelnevast tulenevalt on kohus põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevate kraavide puhul kokkuvõtlikult seisukohal, et kuna PRIA on ühe teeäärse kraavi praeguseks
3-21-2380
maastikuelemendina arvesse võtnud ja jätnud teise teeäärse kraavi põhjendatult arvestamata, ei ole selles osas kohustamisnõude rahuldamiseks alust. Samuti on vastustaja põhjendatult jätnud põllumassiivi nr 55952585445 metsaäärse kraavi maastikuelemendina arvestamata ja toetusõigusliku pindala hulka arvamata. Kohus rahuldab Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebuse põllumassiivi nr 55952585445 põldudevahelise kraavi osas ja kohustab PRIA-t uuesti läbi vaatama Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) 2021. aasta taotluse osas, mis puudutab põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvamise ettepanekut. Vastavas osas kuulub ka vaideotsus tühistamisele.
41.Põllumassiivi nr 53955055876 puhul on vaidluse all metsaäärne kraav ja põllumassiivi lõunapoolses osas tee ääres asuv puittaimedega kaetud ala kvalifitseerimine. PRIA asus kohapealse kontrolli tulemusel seisukohale, et metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalselt nõuetekohaselt tuvastatavad, mistõttu ei olnud see metsaäärne kuivenduskraav määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimustele vastav. Kraavi laius ei olnud seetõttu oluline. PRIA tugineb kohapealse kontrolli tulemustele, sh selle raames tehtud fotomaterjalile kraavi seisukorra kohta (dtl 47-51) ja pildistamissuundi näitav kaardile (dtl 47). Foto nr 6 on tehtud puittaimedega kaetud ala algusosast (dtl 52) ning ei ole kraavi tingimuste hindamisel oluline. Vastustaja esitatud fotomaterjal kinnitab PRIA järelduste õigsust. Nendelt PRIA fotodelt on näha, et kraavi nõlv ja serv on kaetud kohati tiheda puittaimestikuga (valdavalt põõsad ja peente tüvedega puittaimestike kooslus, foto nr 1 puhul ka tihedam puudega kaetud ala) ning raske on mõista, kust algab kuivenduskraavi serv. Kaebaja hinnangul vastab metsaäärne kuivenduskraav tingimustele ja on selle kinnituseks esitanud video kraavi ühest osast (dtl 92), millel teostab mõõdulindiga ka mõõtmise (video on tehtud ajal, mil ala on lumega kaetud ja puittaimestik raagus). Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraavi põllupoolne nõlv ja serv olid nõuetekohaselt visuaalselt tuvastatavad ning vastas seetõttu tingimustele. Videolt on näha mõõtmiskohas üsna tihe puittaimestiku levik, mõõtjal on endal raskusi kraavi põhja ja serva tuvastamisega ning kohus pole ka veendunud, et mõõtmistulemused on mõõtmistehnikat ja -viisi arvestades asjakohased. Kraavi nõuetele vastavust ei kinnita ka kaebaja esitatud kaldaerofoto (dtl 168), sest ka sellelt on näha puittaimestiku levik ning selle täpse ulatuse hindamiseks oli kohapealne kontrolli tegemine põhjendatud. Kohapealse kontrolli tulemused ei kinnita metsaäärse kuivenduskraavi nõuetele vastavust. Kaebaja esitatud materjal ei kinnita, et kraav oli hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust koos puittaimestikuga mõõta. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et põllumassiivi nr 53955055876 metsaäärne kuivenduskraav koos puittaimestikuga ei vasta määruse nr 4 § 3 lg 62 tingimusele (visuaalse tuvastamise tingimus ei olnud nõuetekohaselt täidetud) ning PRIA on õigesti jätnud kraavi arvestamata ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka kandmata.
42.Põllumassiiviga nr 53955055876 seonduvalt on vaidluse all ka põllumassiivi lõunapoolses servas puittaimedega kaetud ala kvalifitseerimine. Haldusmenetluses ei käsitlenud PRIA seda ala maastikuelemendina. Vaideotsuses tugines vastustaja asjaolule, et puude rida ei olnud selgelt eristuv ja sisaldas põõsaid ning võsa. PRIA muutis kohtumenetluses oma seisukohta ja käsitles ala hekina määruse nr 4 § 3 lg 4 mõttes ning arvestas ala kahe eraldi maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka (HE54379646 ja HE54379647). Kaebaja FIE Metsalliku Mesindustalu nõustub ala käsitlemisena maastikuelemendina, aga on seisukohal, et tegemist on puude rea, mitte hekiga (määrus nr 4 § 3 lg 3).
3-21-2380
43.Määruse nr 4 § 3 lg 3 kohaselt tuleb põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Määruse nr 4 § 3 lg 4 järgi tuleb säilitada ka puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on hekiks tihe, harilikult pöetav, ühtlaste vahedega põõsaste või puude rida. Seega eristab puude rida ja hekki peaasjalikult puittaimestiku tihedus ning kooslus. Hekk on tihedam kui puude rida ning võib koosneda ka ainult põõsastest. Kohus ei nõustu siiski vastustaja kohtuistungil esitatud seisukohaga, et puude reas ei tohi põõsaid või muid puittaimi üldse olla. Üksikud muud puittaimed puude vahel ei mõjuta puude kasvamist ja säilimist olulisel määral. Samuti ei ole määruse nr 4 § 3 lg-s 3 sellist piirangut kehtestatud. Maastikuelemendi nimetused viitavad siiski sellele, et puude rida peab koosnema peaajalikult puudest ning oluline on, et need oleksid ühes reas. Seega saab kohtu hinnangul määruse 4 § 3 lg 3 mõttes käsitleda puude reana puittaimestikuga kaetud ala, millel valdavalt kasvavad korrapäraselt puud ühes reas ja kus on täidetud kehtestatud minimaalse tiheduse ja pindala nõuded.
44.FIE Metsalliku Mesindustalu esitatud foto- ja pildimaterjal vaidlusaluse ala kohta ei kinnita, et tegemist on maastikuelemendiga, mida saaks käsitleda määruse nr 4 § 3 lg 3 mõttes puude reana. Kaebaja esitas vaidlusalusest ala kohta fotod nr 1-3 (dtl 108-110) ja video nr 2 (dtl 91), kuid need kajastavad puittaimestikuga kaetud ala üksnes ühest küljest ja ei hõlma kogu maastikuelemendina käsitleda soovitud ala. Video nr 1 (dtl 90) kajastab puittaimestikuga kaetud ala adekvaatsemalt, kuid sellel on kajastatud ka alad, mis ei seondu põllumassiiviga nr 53955055876. Video esimesel kolmandikul on nähtav põllumassiivi nr 53955055876 kõrval asuva põllumassiiviga nr 53955025496 külgnev puittaimestikuga ala ning video viimasel kolmandikul on nähtav teise põllumassiiviga nr 53955085308 külgnevat puittaimestikuga kaetud ala. Seda kinnitab ka PRIA veebikaart. Eelviidatud materjalist nähtub, et vaidlusalusel alal oli nii eristatavaid puid ühes reas, kuid rohkelt ka muud puittaimestikku. Seejuures tuleb arvestada, et ulatuslikus osas oli tegemist võsale omase struktuuriga. Võsaks saab pidada peente tüvedega puittaimestiku kooslust. Näiteks maaparandusseaduse § 17 lg 5 alusel kehtestatud maaeluministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ § 20 lg-s 2 ja 3 käsitletakse võsana puittaimestikku, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 2-8 sentimeetrit ning eristatakse madalat võsa (puittaimede kõrgus kuni 3 meetrit) ja kõrget võsa (puittaimede kõrgus kolm ja enam meetrit). Seega ei ole puittaimestiku võsana käsitlemisel esmatähtis mitte niivõrd puittaimede kõrgus, vaid puittaimestiku tüvede läbimõõt. Kuna võsana käsitletavat puittaimestikku ja ka põõsaid oli alal ulatuslikult, ei saa sellist ala käsitleda maastikuelemendi „puude rida“ omase kooslusena.
45.Kohus möönab, et PRIA on käsitlenud põllumassiivi nr 53955055876 vahetus läheduses asuva põllumassiiviga nr 53955025496 külgnevat puittaimestikuga ala puude reana (seda kinnitab PRIA veebikaardile tehtud maastikuelemendi märge). Nimetatud asjaolu ei kinnita aga, et ka vaidlustatud puittaimestikuga kaetud ala tuleks kvalifitseerida sarnasel viisil. Kaebusega esitatud videolt nr 1 (ajavahemik 00:00-00:43) nähtub, et võrreldes põllumassiiviga nr 53955055876 külgneva alaga on põllumassiivi nr 53955025496 äärne puittaimestikuga kaetud ala korrapärasem ning sellel on puude osakaal ja tihedus oluliselt suurem. Seetõttu jättis PRIA õigesti vaidlusaluse ala maastikuelemendina puude rida arvestamata ning kaebuse rahuldamiseks ei ole selles osas alust. Kuna kaebaja ei saavutanud soovitud eesmärki ehk vaidlusaluse ala arvestamist just maastikuelemendina puude rida, siis ei kuulu selles osas ka vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamisele. Kokkuvõte
3-21-2380
46.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P V S Grupp OÜ ja P V S Põld OÜ kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohus rahuldab Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebuse osaliselt. Kohus kohustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit uuesti läbi vaatama Janor Metsalliku 2021. aasta taotluse osas, mis puudutab põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku pindala hulka arvamise ettepanekut. Vastavas osas tühistab kohus ka PRIA
30.septembri 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/3147-5. Ülejäänud osas jääb Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus rahuldamata. Menetluskulud
47.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
48.Kaebajate õigusabikulud ja kohtuistungil osalemise kulud ilma käibemaksuta on kokku 4071,80 eurot (3287,67+784,13). Kaebajad paluvad need menetluskulud vastustajalt välja mõista võrdsetes osades. Seega on ühe kaebaja menetluskulu suuruseks ilma käibemaksuta 1357,27 eurot (4071,80÷3). FIE Metsalliku Mesindustalu puhul tuleb eelnimetatud summale lisada käibemaks, sest tegemist ei ole käibemaksukohustuslasega. FIE Metsalliku Mesindustalu õigusabikulud ja kohtuistungil osalemise kulud on seega kokku 1628,72 eurot (1357,27x1,2). Lisaks tasus iga kaebaja kaebuse esitamisel 20 eurot riigilõivu, mille nad paluvad samuti vastustajalt välja mõista. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on kaebajate kohtumenetluses kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning nende vähendamiseks puudub alus.
49.Kuna P V S Grupp OÜ ja P V S Põld OÜ kaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
50.Kuna kohus rahuldab FIE Metsalliku Mesindustalu kaebuse osaliselt, siis tuleb tema menetluskulude vastustajalt väljamõistmisel arvestada kaebuse rahuldamise proportsiooni. Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud 10% ulatuses. Lähtudes FIE Metsalliku Mesindustalu kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus HKMS § 108 lg 2 alusel vastustajalt Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud 164 eurot 87 senti ((1628,72+20)x0,1).
51.Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspooltelt ega menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
52.Kaebaja on põhjendatult juhtinud kohtu tähelepanu kohtuotsuse viibimisega seonduvale. Kohus peab sellest lähtuvalt vajalikuks veel kord vabandada menetlusosaliste ees, et kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine lükati mitmel korral edasi.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3-21-2380
Tartu Halduskohtu otsus jõustus 07.05.2024 Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.