X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.04.2022 korralduse nr 12.23/057560-9 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X., esindaja Aleksandra Hlebnikov-Klink (endine Hlebnikova-Stepanova); Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner (senine volikiri kehtis kuni 31.12.2022)
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.06.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. esitas 29.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 25.04.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-9, millega oli talle määratud korralduse nr 12.2-3/057560-4 tähtaegselt täitmata jätmise eest 320 euro suurune sunniraha, tühistamise nõudes.
2.Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta.
3.Kaebaja esitas 12.05.2022 kohtule 20 euro suuruse riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse.
4.Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha kaebuse suhtes 20.06.2022.
5.Tallinna Halduskohtu 25.04.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.Kaebaja esitas oma täiendavad seisukohad 18.05.2023.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatav korraldus on põhjendamatu.
8.MTA andis kaebajale 24.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-4, kohustades kaebajat esitama 31.03.2022 kõik Mapopwe Mwanakwerekwe OÜ originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad ning tulema seletuste andmiseks 05.04.2022 kell 13.00 maksuaudiitori juurde aadressile Lõõtsa 8a, Tallinn. Kaebaja esitas 25.03.2022 maksuhaldurile taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks dokumentide esitamise osas 07.04.2022 ja seletuste andmise osas 13.04.2022. Maksuhaldur rahuldas taotluse 28.03.2022 otsusega nr 12.2-3/057560-5 ja pikendas 24.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-4 täitmise tähtaega dokumentide ja suuliste selgituste esitamise osas kuni 07.04.2022. Kaebaja teatas, et võib suulised ütlused anda läbi tehniliste lahenduste, kohapeale ta ilmuda ei saa. Maksuhaldur pakkus välja aga uue aja selgituste andmiseks s.o. 12.04.2022. Kaebaja on pakkunud maksuhaldurile alternatiivseid võimalusi suuliste vestluste korraldamiseks, kuid maksuhaldur nendega ei ole nõustunud. Kaebaja peab vajalikuks selgitada veel ka seda, et teatas 12.04.2022 hommikul e-kirjaga maksuhaldurile, et on haige ja vestlusele tulla ei saa, kuid tema kirjale tuli automaatvastus, et maksuhaldur on kuni 18.04.2022 puhkusel. Kaebaja selgituste kohaselt ei saanud ta maksuhaldurile koheselt arstitõendit esitada. Haiguslehe sai kaebaja hiljem.
9.Täiendavas 18.05.2023 seisukohas toob kaebaja välja, et MKS ei sätesta, et kui maksukohustuslane ei saa mõjuvatel tervisega seotud põhjustel kohale ütlusi andma ilmuda, siis tuleks kaugvestluse korraldamisest keelduda. Seaduses pole ainsatki artiklit, mis viitaks sellele, et maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustuslaselt haigustõendeid tema haiguse ajal. Kaebaja jääb seisukohale, et maksuhaldur karistas kaebajat põhjendamatult sunniraha tasumise korraldusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja on seisukohal, et 25.04.2022 korraldus nr 12.2-3/057560-9 sunniraha tasumiseks on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 24.03.2022 korraldus nr 12.23/057560-4 sisaldas ka hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 160 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 160 eurot. Vaidlust ei ole, et 24.03.2022 korraldus nr 12.2-3/057560-4 jäi kaebaja poolt talle viimati antud tähtpäeval, s.o. 12.04.2022 täitmata. Korraldus oli endiselt täitmata ka 25.04.2022 seisuga, kui kaebajale tehti korraldus nr 12.23/057560-9 sunniraha tasumiseks. Kuigi 12.04.2022 edastatud e-kirjaga teavitati kaebaja haigestumisest, siis vaatamata MTA poolsele 14.04.2022 e-kirjale, kus paluti haigestumise kohta esitada tõend (nt arsti kinnitus töövõimetuslehe avamise kohta), seda ei tehtud. Seega 25.04.2022 sunniraha korralduse nr 12.2-3/057560-9 tegemise seisuga ei olnud tõendatud väide, et 24.03.2022 korraldus nr 12.2-3/057560-4 jäi tähtaegselt täitmata kaebaja haigestumise tõttu. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõistlikku objektiivset põhjendust, miks tal oli takistatud esitada arsti kinnitus töövõimetuslehe avamisest juba alates 11.04.2022. Paljasõnaliseks jääb ka väide, et töövõimetuslehte ennast oli kaebajal võimalik saada alles paar päeva tagasi. Isegi kui kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud töövõimetuslehte arvesse võtta, siis kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks perioodil 15.04.2022-25.04.2022, st pärast töövõimetuslehe lõppu kuni sunniraha tegemiseni olnud objektiivseid takistusi 24.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-4 nõuetekohaseks täitmiseks.
Kuigi kaebaja ja tema esindaja olid ilmselgelt teadlikud, et eelnimetatud korraldus on täitmata ja vajab endiselt täitmist, siis ei võtnud kaebaja ka pärast haiguse lõppu kümne kalendripäeva jooksul MTA-ga ühendust leppimaks kokku uues suuliste seletuste andmise tähtajas ega esitanud viivitamata korraldusega nõutud dokumente. MTA oli korduvalt pikendanud kaebajale antud tähtaega 24.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-4 täitmiseks, MTA 14.04.2022 e-kirjale ei reageeritud, sh ei tõendatud, et 12.04.2022 oli korralduse täitmata jätmine tingitud kaebaja haigestumisest, ning ei nähtu objektiivseid asjaolusid, miks kaebaja pärast haigestumist ei asunud viivitamata korraldust täitma. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et sunniraha rakendamine kaebaja suhtes 25.04.2022 oli korralduse täitmisele suunamise eesmärgil põhjendatud.
11.Kaebaja ei ole 24.03.2022 korraldust nr 12.2-3/057560-4 vaidlustanud, mistõttu tegemist on jõustunud haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik. MTA-l on kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Seda sai korduvalt selgitatud ka kaebajale. Kuigi kaebaja MTA ametiruumidesse tulla ei soovinud, siis vaatamata vastustaja poolt sellele tähelepanu juhtimisele ei esitanud ta ka ühtegi konkreetsemat põhjendust peale üldsõnalise väite, et tal esinevad tervislikud ja/või isiklikud põhjused ning töökoormuse tõttu ei saa tulla. Asjassepuutuv ei ole ka etteheide, et 12.04.2022 oli maksuaudiitor puhkusel. MTA 14.04.2022 ekirjaga selgitati, et maksuaudiitori puhkusel viibimise ajal on viimasele määratud asendaja, kes viib läbi puhkuse ajaks kokku lepitud menetlustoiminguid. 25.04.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-9 õiguspärasuse vaidluse kontekstis on asjakohatu kaebaja arutluskäik tema õiguse osas valida endale esindaja, sest kaebaja sõnutsi jäi 24.03.2022 korraldus nr 12.2-3/057560-4 viimati talle antud tähtpäeval, so 12.04.2022 täitmata hoopis kaebaja haiguse tõttu, mitte esindajast tingitud asjaoludel.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 25.04.2022 korraldust nr 12.23/057560-9 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma 10 päeva jooksul 320 euro suurust sunniraha. 25.04.2022 korraldus 320 euro suuruse sunniraha tasumiseks on antud lähtuvalt sellest, et kaebaja oli jätnud Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 12.23/057560-4 tähtajaks (esialgsete tähtaegade pikendamise järgselt) täielikult täitmata. 24.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057560-4 täitmata jätmine väljendus selles, et kaebaja ei ilmunud andma suulisi seletusi Mapopwe Mwanakwerekwe OÜ-s toimunud majandustehingute kohta kontrollitaval perioodil 2021. aasta augustis ja septembris ega esitanud nimetatud osaühingu originaaldokumente või kinnitatud koopiaid, mis olid kaebaja valduses ning millel oleks olnud tähtsust maksumenetluses tuvastamisele kuuluvate asjaolude kindlaks tegemisel.
13.Vaidlustatud korralduse andmise õigusliku alusena on viidatud maksukorralduse seaduse paragrahvile 46 ja paragrahvi 67 teisele lõikele. Maksukorralduse seaduse § 46 otseselt asjassepuutuv ei ole, sest see seostub peamiselt maksuhalduri haldusaktidele esitatavate nõuetega ning haldusasja materjalist nähtuvalt selles osas vaidlust ega etteheiteid ei ole. Sisuliselt on antud vaidlustatud haldusakt MKS § 67 lõike 2 alusel, mille kohaselt peab isik tasuma hoiatuses märgitud sunniraha kui ta ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks. Vastavalt sama paragrahvi ja lõike teisele lausele peab maksuhaldur esitama kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrama selles tasumise tähtaja ning tegema hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvidele 128-132.
14.Seega on vaja hinnata käesoleva vaidluse puhul peamiselt seda kas sunniraha määramise eelduslikud tingimused olid täidetud ja kas selle suuruse puhul ei ole ületatud vastavat piirmäära.
15.Vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lõikele 1 võib sunnivahendit rakendada kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Kaebajale oli tehtud sunniraha rakendamise hoiatus kõigepealt Maksu- ja Tolliameti 24.03.2022 korraldusega nr 12.2-3/057560-4, mille täitmise tähtaega oli pikendatud 28.03.2022 korraldusega nr 12.2-3/057560-5 kuni 07.04.2022 ning mida seejärel pikendati telefoni teel saavutatud kokkuleppe tulemusena veel kuni 12.04.2022. Arvestades asjaolu, et kaebaja või kaebaja esindaja oli toonud mitmel korral erinevaid põhjendusi selle kohta miks korraldust täita ei saa ning korraldus oli 25.04.2022 seisuga endiselt täitmata, siis määrati vaidlustatud haldusaktiga nr 12.2-3/057560-9 kaebajale tasumiseks 320 euro suurune sunniraha. Maksukorralduse seaduse § 67 lõikes 3 nimetatud piirsummasid ei ole vastustaja ületanud. Sunniraha suurus, mida esimesel korral ületada ei oleks tohtinud, oli 640 eurot. Sunnivahendi rakendamise lubatavust välistavaid tingimusi, mis on ära toodud ATSS § 8 lõikes 3 (sunni rakendamise aluse äralangemine, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi kehtetuks tunnistamine, sunnivahendi rakendamise edasilükkamine, sunnivahendi rakendamise peatamine), antud juhul samuti ei ilmnenud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest vaidlustatud korraldus on valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetega kooskõlas. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei olegi vaidlust, et 24.03.2022 korraldus täitmata jäi, kuid selle täitmise tähtaja pikendamise järgne kaebaja põhiväide väljendub selles, et kokkulepitud kuupäevaks haigestuti ja et kaebajal ei olnud ka kohustust esitada maksuhaldurile mingisuguseid dokumente, mis tõendaksid, et ta tunneb end halvasti või on haige (vt ka 18.05.2023 täiendav seisukoht). Töövõimetuslehe või muu terviseseisundit puudutava dokumendi esitamise kohustuse puudumise väite osas võib kaebajaga nõustuda, kuid sunniraha ei määratudki seetõttu, vaid põhjusel, et 24.03.2022 korraldus jäi täitmata. Vastustaja ei ole otseselt ka nõudnud teatavate kindlate tõendite esitamist (arsti kinnitust töövõimetuslehe avamise kohta on nimetatud ühe võimaliku variandina), vaid pigem võimaldanud tõendada, et kokkulepitud kuupäeval maksuhalduri juurde ilmumata jäämiseks oli tegelik põhjus. Arvestades aga asjaolu, et kaebaja seda võimalust ei kasutanud ja et 24.03.2022 korralduse mõlemad punktid, sealhulgas e-posti vahenduse võimalusega dokumentide esitamise kohta, olid täitmata veel ka 25.04.2022 seisuga, andis vastustaja korralduse sunniraha tasumiseks. Ilmselt kujunes vastustajal sellele ajale eelnenud hulgalise e-kirjavahetuse pinnalt arusaamine, et korralduse täitmise edasilükkamiseks võidakse ka edaspidi erinevaid põhjuseid esile tuua. Sunniraha rakendamise eesmärgiks on mõjutada kaebajat 24.03.2022 korraldust täitma.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole sellekohast taotlust esitanud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.