X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja ravi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada kaebuse menetlus osas, milles X nõuab Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist ajavahemikul 28. detsembrist 2015 kuni 28. detsembrini 2016 aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimata jätmisega tekitatud kahju eest. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus ennistada selle nõude esitamise tähtaeg.
2.Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles X nõuab Tallinna Vangla kohustamist tagama talle C-hepatiidi ravi ja alates 19. detsembrist 2022 C-hepatiidi ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.
Avaldatavas määruses asendada X nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
1.Kaebaja esitas 27. novembril 2022 Tallinna Vanglale kahjunõudena pealkirjastatud pöördumise (nr 5-37/22/172-1), milles leiab, et vangla pole taganud talle kohast ravi ei tal diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ega C-hepatiidi vastu. Pea kolme kuu jooksul, mil kaebaja Tallinna Vanglas on viibinud, pole talle võimaldatud C-hepatiidi spetsialisti vastuvõttu. Kaebaja maksa seisund võib olla pärast kümme aastat kestnud kroonilist haigust muutunud kriitiliseks. Kaebaja on olnud pidevalt ravijärjekorras.
2.6. märtsil 2023 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamisega. Taotluse järgi diagnoositi kaebajal 2013. aastal ATH. Vangla ei taganud talle vajalikku ravi ega arvestanud tema kohtlemisel talle pandud diagnoosiga. Sellega tekitas vangla kaebaja vaimsele tervisele pöördumatu kahju.
3.Tallinna Vangla tagastas kaebaja 6. märtsi 2023. a taotluse 30. märtsi 2023. a otsusega nr 537/23/27-2. Otsuse järgi saabus kaebaja Tallinna Vanglasse 28. detsembril 2015. 28. detsembril 2016 paigutati ta ümber Tartu Vanglasse. Nimetatud periood on nõude aluseks. Võimalikust
kahju tekitanud sündmusest on möödas enam kui kuus aastat. Nõue ei ole tähtaegne (riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Tähtaja ennistamiseks pole põhjust.
4.Kaebaja esitas 3. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis. Tallinna Vangla pole taganud talle ATH ravi. Seetõttu tekkis kaebajal uus vaimse tervise rike (F60.3). Varem oli kaebaja 60% ulatuses töövõimetu, kuid ATH ravimata jätmise tõttu suurenes töövõime kaotus 100 protsendini. Kaebaja heidab vanglale ette ka C-hepatiidi ravimata jätmist. Kaebajal on see haigus olnud kümme aastat. On suur oht, et tal tekkib maksatsirroos. Kaebajale määrati ravi juba 19. detsembril 2022, kuid senini pole kaebajale isegi teada antud, millal ta võiks ravi saada. Kaebaja palub kohtul määrata hüvitise suurus.
5.Kohus jättis kaebuse 12. mai 2023. a määrusega käiguta ja palus kaebajal kaebust täpsustada, et kohus saaks kontrollida, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning kas esitatud nõuded on tähtaegsed. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (määruse resolutsiooni p 1). Määrus on jõustunud.
6.Kaebaja esitas 19. mail 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märkis, et kuigi ta on seoses ATH ravimata jätmisega ka varem vangla poole pöördunud, on praeguseks ilmnenud uued asjaolud, milleks on tema psüühikahäired, kohtulahendid, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu omad, ja valeravi. Seetõttu soovib ta oma kahjunõude ennistada. Kuna kaebaja kohast ravi ei saanud, diagnoositi tal 2018 a-l psüühikahäire koodiga F60.3. Praegu saab kaebaja ATH ravi, kuid ta oleks pidanud seda saama juba varem. Sellisel juhul oleks tema psüühiline tervis tõenäoliselt parem ja ta poleks 100% töövõimetu. C-hepatiidiga seoses palub kaebaja kohtu abi kohase ravi saamiseks. Avaldusele lisatud 8. mai 2023 kuupäeva kandvas kirjatöös selgitab kaebaja, et on suitsiidne. Viimati üritas ta enesetappu 2021. a septembris ning sattus 12 päevaks kliinilisse koomasse. Nüüdseks on ühiskonnas täiskasvanute ATH-d teadvustatud. Diagnoosipõhine ravi koosneb teraapiast ja ravimitest. Kohase ravi saamise korral oleks kaebaja rahulikum, suudaks keskenduda ja alustatu lõpule viia. Pärast seda, kui kliiniline psühholoog, kes tegeles kaebajaga Tartus, määras kaebajale koostöös psühhiaatriga testid ja selle põhjal ravi, tunneb kaebaja end palju paremini kui enne.
KOHTU PÕHJENDUSED
I ATH ravimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue
7.Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja kahjust teada sai (HKMS § 46 lg 4).
8.Tallinna Vangla selgitas 25. aprilli 2023. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas 28. detsembrist 2015 kuni 28. detsembrini 2016. Järgnevatel aastatel viibis kaebaja Tallinna Vanglas lühikeste perioodide jooksul: 20. kuni 25. september 2017, 29. jaanuar kuni 6. veebruar 2018 ja 2. kuni 4. aprill 2018. Uuesti paigutati kaebaja Tallinna Vanglasse
14.septembril 2022. ATH ravimata jätmisega seoses esitatud kahjunõude tagastamisel 30. märtsi 2023. a otsusega nr 5-37/23/27-2 (lisatud algsele kaebusele) lähtus vangla seega põhjendatult sellest, et kahjunõude aluseks oli aastane ajavahemik 2015. aasta 28. detsembrist 2016. aasta 28. detsembrini.
9.Kaebaja esitas 19. juuni 2023. a puuduste kõrvaldamise avaldusega koos Tallinna Vangla 8. juuli 2019. a vastuse nr 5-37/19/78-5 kaebaja poolt 6. mail 2019 esitatud tuhande euro suuruse kahju hüvitamise taotlusele. Toona nõudis kaebaja vanglalt kahju hüvitamist ATH ravimata jätmise eest samal ajavahemikul kui praeguses asjas. Nimetatud dokumendi järgi tugines kaebaja juba siis asjaoludele, et tal diagnoositi ATH ravimata jätmise tõttu uus isiksusehäire koodiga F60.3 ning et tema töövõimetuse protsent tõusis 60%-lt 100%-le. Vangla vastuse järgi tegid 2(4)
Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet kaebaja töövõime ja puude raskusastme kohta otsused vastavalt 29. ja 30. novembril 2018.
10.Seega oli võimalik kahju, mille eest kaebaja praeguses asjas hüvitist nõuab, kaebajale tekkinud ja teada juba hiljemalt 6. mail 2019, mil kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahjunõude. Praeguses asjas pöördus kaebaja kohtu poole 3. aprillil 2023. Kaebaja tugineb endiselt sellele, et ATH ravimata jätmine Tallinna Vanglas põhjustas tal uue isiksusehäire välja kujunemise ja töövõime languse. Kaebaja pole esile toonud uusi kahjulikke tagajärgi mis oleks ilmnenud pärast 2019. aastat ja mille oleks võinud põhjustada Tallinna Vangla tegevus 2015. ja 2016. aastal. Kahjunõue on seega esitatud kolmeaastast kaebetähtaega rikkudes.
11.Kaebaja on märkinud, et soovib oma kahjunõude ennistada. Kaebaja pole aga esile toonud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja mööda laskmiseks (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
12.Kaebuse menetlus tuleb selle nõude osas kaebust menetlusse võtmata lõpetada (HKMS § 152 lg 3 ja lg 1 p 2 koosmõjus § 124 lg-ga 2). II C-hepatiidi raviks kohustamise nõue ja ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue.
13.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja nõuab vangla kohustamist talle C-hepatiidi ravi tagama ning sellise ravi tagamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja toob kaebuses esile, et talle määrati C-hepatiidi ravi 19. detsembril 2022, kuid kaebuse koostamise ajaks 3. aprillil 2023 pole ta veel ravi saanud. Seega puudutab see kahjunõue ajavahemikku 19. detsembrist 2022 3. aprillini 2023.
14.Tallinna Vangla esitas kaebaja tervisekaardi väljavõtte, millel kajastub dr Levitševa-Vatteri sissekanne „Näidustatud C hepatiidi ravi MAVIRET 420 mg 1–8 nädalat“. 4. jaanuaril 2023 on lisatud märkus „lisatud ravimi ootelisti“ (väljavõtte lk 5). Tallinna Vangla selgitas 25. aprillil 2023, et ravikuur maksab 6000–7000 eurot. Seetõttu on vanglas sellele ravile järjekord. Ravi võimaldatakse eelarvevahendite piires järjekorra alusel.
15.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla toimingu peale halduskohtule kaebus tingimusel, et ta on enne esitanud vaide, mis on jäetud rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või tagastatud. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu poole juhul, kui ta on enne esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
16.Kaebaja esitas 27. novembril 2022 Tallinna Vanglale kahjunõude (vangla 25. aprilli 2023. a seisukoha lisa), milles heitis vanglale ette seda, et talle pole võimaldatud pea kolme kuu jooksul C-hepatiidi spetsialisti vastuvõttu. Kaebaja märkis ka, et on olnud pidevalt ravijärjekorras, kuid pole kohast ravi saanud. Vangla selgitas kohtule, et 25. aprilli 2023. a seisuga oli kaebaja
27.novembri 2022 kahjunõue, mis käsitleb mh C-hepatiidi ravi küsimust, menetluses.
17.Puuduste kõrvaldamise avaldusele on kaebaja lisanud ka 23. novembril 2022 Tallinna Vanglale esitatud vaide, milles heidab vanglale ette, et ta pole saanud seoses C-hepatiidiga eriarsti dr Levitševa-Valteri vastuvõtule. Vastuvõtud on korduvalt ära jäänud arsti ajapuuduse tõttu.
18.Kaebaja tugineb praeguses kaebuses asjaolule, et arst määras talle C-hepatiidi ravi
19.detsembril 2022. Vangla pole seda ravi talle ravi võimaldanud. Ta on pidanud ootama ravijärjekorras. Seega ei ole tegu sama nõudega, kui need, mille kaebaja esitas vanglale enne ravi määramise otsust 23. ja 27. novembril 2022: nõude aluseks olevad asjaolud on teised (vt HKMS § 41 lg 2). Pärast seda, kui arst määras kaebajale Mavireti ravi, ei ole kaebaja esitanud vanglale 3(4)
vaiet ravimi saamiseks ega nõuet arsti määratud ravi võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja varasemad pöördumised vanglale olid esitatud teisel alusel: kaebaja heitis vanglale ette seda, et ta polnud saanud eriarsti vastuvõtule.
19.Seega pole kaebaja C-hepatiidi ravi viibimisega seotud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kui kaebaja leiab, et vangla on pärast 19. detsembri 2022. a otsust talle ravi määrata ravi tagamisega õigusvastaselt viivitanud, saab ta esitada vanglale vaide, milles nõuab ravi tagamist (toimingu sooritamise nõue, vt haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 ja VangS § 11 lg 5).
20.Kaebajale 19. detsembril 2022. määratud C-hepatiidi raviks kohustamise ja ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
21.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
22.Kaebaja esitas kohtule ka riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse. Kuna kohus lõpetab kaebuse menetluse ühe nõude osas ning jätab kaebuse ülejäänud nõuete osas läbi vaatamata, ei ole neid taotlusi vaja lahendada. Kohus märgib siiski, et lahendas kaebaja riigi õigusabi taotluse 12. mai 2023. a määrusega, mis on jõustunud. Seega tuleks see taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3).
23.Kuna määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas määruses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.