Tõnu Aavasalu kaebus Põhja-Sakala valla vastu kahju hüvitamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Istungimenetluses 18.01.2023 ja 12.04.2023
Menetlusosalised
Kaebaja – Tõnu Aavasalu, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Vastustaja – Põhja-Sakala vald, esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Keelduda haldusasja materjalide juurde kaebaja 09.06.2023. a avaldusega taotletud täiendavate tõendite võtmisest.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poole menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.07.2023. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põhja-Sakala vald moodustati 21.10.2017 Võhma linna ning Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu valla liitumisel.
2.Tõnu Aavasalu oli Põhja-Sakala valla vallavanem valla moodustamisest 21.10.2017 kuni 24.09.2019.
3.29.12.2020 ilmus AS-i Postimees Grupp ajalehes Sakala nii veebi- kui paberversioonis artikkel pealkirjaga „Vallajuhid avastasid eelarvest 800 000 euro suuruse augu“ (edaspidi ka artikkel 1).
4.06.01.2021 ilmus AS-i Postimees Grupp ajalehes Sakala nii veebi- kui paberversioonis artikkel pealkirjaga „Põhja-Sakala rahanduspoliitikale tehakse põhjalik audit“ (edaspidi ka artikkel 2).
5.T. Aavasalu leidis, et 29.12.2020 ja 06.01.2021 ilmunud artiklid sisaldasid tema kohta ebaõigeid väiteid, millega rikuti tema õigust aule ja heale nimele ning tekitati sellega mittevaralist kahju. T. Aavasalu pöördus 21.01.2021 nõudekirjaga nii artiklid avaldanud ajalehe Sakala pidaja ASi Postimees Grupp kui ka Põhja-Sakala Vallavalitsuse poole. T. Aavasalu nõudis kahju hüvitamist summas 3 588 eurot, viivitamatult ebaõigete faktiväidete avaldamise lõpetamist ning ajalehes Sakala ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teate avaldamist.
6.Põhja-Sakala vald kinnitas nõudekirja kättesaamist, kuid nõudekirjale ei vastanud. AS-i Postimees Grupp esindajad saatsid nõudekirjale vastuse seisukohaga, et ajaleht nõudekirjas esitatud nõudeid ei tunnista ning peab avaldatut põhjendatuks ja õiguspäraseks; kuna väited pärinevad vallavalitsusest, on need ajakirjandusele piisavalt usaldusväärsed ega vaja kontrollimist. Nimetatud asjaolusid kirjeldati AS-i Postimees Grupp ajalehes Sakala 03.02.2021 veebi- ja paberversioonis ilmunud artiklis pealkirjaga „Endine vallavanem Tõnu Aavasalu nõuab oma koduvallalt ja ajalehelt raha“.
7.T. Aavasalu esitas 01.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Põhja-Sakala valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamise nõuetes. Kaebuse tervikteksti esitas kaebaja esindaja uuesti 25.01.2023. Kaebuse aluseks loeb kaebaja ajalehes Sakala 29.12.2020 ilmunud artiklit ning 06.01.2021 ilmunud artiklit, milles esitasid kaebaja kohta õigusvastaselt väiteid Põhja-Sakala valla vallavanem Jaanus Rohula ja finantsjuht Kaja Toom. Kaebaja taotleb kaebusega vastustajalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist kohtu õiglasel äranägemisel ja vastustaja kohustamist esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest enda kulul ASile Postimees Grupp igasuguste lisandusteta kaebuses märgitud sisuga teate.
8.Põhja-Sakala vald vaidles 17.05.2021 ja 13.03.2023 vastustes kaebusele vastu. Vastustaja taotles asja läbi vaatamist kohtuistungil ja esitas vastuses kaebusele taotluse kuulata tunnistajana üle Kaja Toom.
9.Pärast edutuid katseid saavutada poolte vahel kompromissi sõlmimine arutas kohus asja 18.01.2023 ja 12.04.2023 toimunud kohtuistungitel. Tunnistaja Kaja Toom andis ütlusi 18.01.2023. a istungil. 12.04.2023. a kohtuistungil vaatas kohus asja sisuliselt läbi, lõpetas asja arutamise ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
10.Vastustaja esindaja esitas 09.06.2023 täiendava seisukoha ja tõendid istungil vaatluse all olnud küsimuse osas, millal ja millise vallavalitsuse juhi ametiajal koostati eelarvestrateegia ja esitati see volikogule. Vastustaja soovis kohtule esitada Põhja-Sakala Vallavalitsuse 07.08.2019. a istungi protokolli ning Põhja-Sakala Vallavalitsuse 11.09.2019. a istungi protokolli, et tõendada, et T. Aavasalu juhtimisel toimus vallavalitsuse istung, kus arutati vaidlusalust eelarvestrateegiat (2020-2023 eelnõu).
Poolte seisukohad
11.Kaebaja nõude aluseks on 25.01.2023 kaebuse tervikteksti kohaselt 29.12.2020 AS Postimees Grupp peetavas ajalehe Sakala veebi- kui ka paberversioonis ilmunud artikkel pealkirjaga „Vallajuhid avastasid eelarvest 800 000 euro suuruse augu“. Artiklis 1 esitati kaebaja aadressil mitmed ebaõiged ja temast ebaõiget muljet loovad väited. Artikli 1 järjena avaldati ajalehe Sakala veebi- kui ka paberversioonis 06.01.2021 artikkel „Põhja-Sakala rahanduspoliitikale tehakse põhjalik audit“, milles taas-avaldati osad artiklis 1 kajastatud kaebajat puudutavad valeväited. Kaebaja leiab, et mõlemad artiklid sisaldasid tema kohta ebaõigeid väiteid, millega rikuti õigust aule ja heale nimele ning tekitati mittevaralist kahju.
12.Vastustajaks peab kaebaja kohalikku omavalitsust, keda esindas ebaõigete faktiväidete avaldamisel Põhja-Sakala valla vallavanem Jaanus Rahula ning valla finantsjuht Kaja Toom. Kuna ajaleht tugines artikli koostamisel senise kohtupraktika järgi n-ö usaldusväärsele allikale, st vastutaja ametlikule pressiteatele ning valda esindanud finantsjuhi K. Toomi ning vallavanem J. Rahula poolt artikli koostajale telefoniintervjuus avaldatud lausetele, siis ei pidanud kaebaja õigeks pöörduda kohtusse allikale tuginenud ajalehe vastu, vaid eelkõige tegelikult kaebaja isikuõiguste rikkumise põhjustanud allika ehk vastustaja vastu.
13.Vastustaja avaldas artiklite koostajale kaebaja kohta kokkuvõtvalt järgmised väited: • Artiklis 1 ja 2 ilmunud väite: endise vallajuhi Tõnu Aavasalu valitsemisajal on PõhjaSakala valla eelarvestrateegias näidatud põhitegevuse tulemit 800 000 euro võrra suuremana kui eelarves, mille tõttu tekkis Põhja-Sakala valla eelarvesse 800 000-eurone puudujääk (VÄIDE 1); • Artiklis 1 ilmunud väite: endise vallajuhi Tõnu Aavasalu valitsemisajal on Põhja-Sakala valla eelarvestrateegias ja eelarves esitatud süstemaatiliselt valeinfot ning eksitatud sellega volikogu ja avalikkust (VÄIDE 2); • Artiklis 1 ilmunud väite: Tõnu Aavasalu poolt juhitud vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile eelarve kohta valeandmeid (VÄIDE 3). Isegi, kui kõik nimetatud väited ei ole tervikuna esitatud vastustaja poolt otse (ei ole avaldatud ajakirjanikule sõna-sõnalt sellisel kujul), on need avaldatud kaebaja kohta igal juhul kaudselt. Kaudne avaldamine tähendab faktiväite avaldamist, mida avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.
14.Ekslik on vastustaja arvamus justkui käiksid vastustaja poolt esitatud ning artiklites kajastatud väited mitte kaebaja, vaid vallavalitsuse pihta. Kaebaja õiguste rikkumist ning sellega seotud nõudeõigust ei välista asjaolu, et vastustaja ei ole artiklis 1 ilmunud etteheidetes osutanud ühelgi juhul vaid kaebajale üksi. Kõik kaebuse esemeks olevad väited puudutavad kas otseselt või kaudselt või koos teiste isikutega ka kaebajat, kuna kõik mainitud etteheited on seotud kaebaja kutsetegevuse ja vastutusega vallavalitsuse juhtimisel. Asjaolu, et vastustaja ei ole igas ajakirjanikule öeldud lauses kaebajat nimeliselt või teda äratuntava positsiooni (vallavanem) kaudu otsesõnu nimetanud, ei tähenda seda, et vastustaja etteheited just kaebaja valitsemisajal eelarves suure puudujäägi tekitamises ning avalikkusele ja ministeeriumile valeandmete esitamisel ei puudutaks kaebajat ega rikuks tema õigusi.
15.Kaebaja leiab, et avaldatud väited on valed ja kaebaja au teotavad.
15.1.VÄIDE 1 ei ole tõene, sest ca 800 000-eurone erinevus eelarve ja strateegia tulemi real
esineb üksnes 2018. a ja 2020. a kohta vastuvõetud eelarve ja eelarve strateegia vahel, kuid ei esine 2019. a kohta vastuvõetud eelarve ning perioodi 2019-2022 eelarvestrateegia vahel. Vastustaja viitab ja toob eraldi esile vastuse punktis 2.6 esitatud tabelis ja punktis 2.7 ja 2.8 esitatud andmetes (punased ringid tabelis) erinevused 2018. aasta ja 2020. aasta kohta vastuvõetud eelarvete ning eelarvestrateegiate vahel. Vastustaja tabeli järgi on erinevus tulemi real 2018. a osas 801 627 eurot ning 2020. a osas 812 957 eurot. Vastustaja ei too tabelis ca 800 000 eurost erinevust tulemi real esile 2019. a eelarves ning 2019. a kohta kehtestatud eelarvestrateegia vahel. 15.10.2018 volikogu poolt kehtestatud perioodi 2019-2022 eelarve strateegia järgi oli 2019. a kohta planeeritud põhitegevuse tulem 1 194 950 eurot ning 28.02.2019 volikogu määrusega nr 65 vastuvõetud 2019. a eelarves on põhitegevuse tulem 1 061 476 eurot (põhitegevuse tulud 12 131 382 EUR – põhitegevuse kulud 11 069 906 EUR), st tegelik erinevus on 133 474 eurot (1 194 950 EUR - 11 069 906 EUR). Vastustaja ei ole kohaselt tõendanud 2018, 2019 ja 2020 kohta vastuvõetud eelarve ning samade aastate kohta vastuvõetud eelarvestrateegiate (st 2018-2021 strateegia; 2019-2022 strateegia ning 2020-2023 strateegia) tulemi ridadel esinevaid erisusi, kuna vastustaja võrdluse aluseks olevad numbrid ei pärine õigetest dokumentidest. 2018. a eelarve ning eelarve strateegia osas väidetavalt esitatud 801 627 eurost erinevust demonstreerivad andmed ei ole võetud mitte volikogu poolt 2018. a kohta kehtestatud eelarve dokumendist, vaid hoopis hilisemast ehk 28.02.2019 kehtestatud 2019. a eelarvest. Perioodi 2018-2021 eelarve strateegiat ei eksisteeri, sest valdade ühinemise tõttu ning kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele arvestusele ülemineku tõttu oli 2018 ülemineku aasta ning 2018. a kohta strateegia dokumenti ei koostatud. Kogu vastustaja 17.05.2021 vastuse p 2.6 kajastatud tabeli andmed on esitatud ebaõigesti ning suvalistest (hilisematest) dokumentidest endale sobivate numbrite otsimise teel. Isegi kui kaebaja valitsemisajal vastuvõetud eelarve ning eelarve strateegia vahel esineks kõne all olev 800 000-eurone erinevus, ei saaks vastav erinevus tekitada väidetud 800 000 eurost puudujääki valla eelarves. Esiteks ei pea ega ka saa eelarvestrateegiad numbriliselt kattuma ning teiseks ei saaks ka nende omavaheline lahknevus tulemi real tekitada „puudujääki“ valla eelarves või rahakotis. Eelarvestrateegia näol on tegemist „planeerimisdokumendiga“, kus tegelikkusele peavad ja saavad vastata üksnes andmed lõppenud aastate eelarve täitmise kohta. Kõik muu selles dokumendis on prognoos (vt KOKS § 371 lg 1 ja KOFS § 20 lg 1). Ka eelarve on prognoosdokument, kuid erinevalt strateegiast on eelarve otseselt aluseks valla vastava aasta tegevuste finantseerimisele ja väljamaksete tegemisele (KOFS § 2 p 1; § 24). Üheski auditis esitatud järelduses ei viidata 800 000-eurosele erisusele 2018-2021 eelarvete ning neile vastavate eelarve strateegiate (perioodi 2019-2022, perioodi 2020-2023 ning 20212024) ega ka sellest erisusest tingitud 800 000-eurosele miinusele või raha puudujäägile valla eelarves. Vastavalt valla 2018 ja 2019 majandusaasta aruannetele lõppesid kõik Tõnu Aavasalu valitsemisaega puudutavad eelarve täitmised põhitegevuse tulemi osas positiivselt: 2018 majandusaasta aruandes kajastatud 2018. a eelarve täitmise aruande kohaselt oli põhitegevuse tulem 2018. aastal 2 138 073 EUR ning 2019 majandusaasta aruandes kajastatud 2019. a eelarve täitmise aruande kohaselt oli põhitegevuse tulem 2019. aastal 1 160 700 EUR.
15.2.VÄIDE 2 ei ole tõene. Kaebaja ei ole esitanud eelarves ja eelarve strateegiates süsteemselt valeandmeid volikogule ja avalikkusele. Kuna kaebaja valitsemisajal on üldse vastu võetud üksnes üks eelarvestrateegia –
perioodi 2019-2022 kohta – siis pole täidetud väites esitatud süsteemsuse element, kuna see eeldab korduvat valeandmete esitamist.
15.3.VÄIDE 3 on ebaloogiline ning vale. Vastustaja on võrrelnud volikogu poolt kinnitatud eelarve kui prognoosdokumendi näitajaid Rahandusministeeriumile kvartaalselt eelarve täitmise kohta esitatud andmete ja nende tulemustega. Kuna eelarve on prognoosdokument ning kuna seaduses on mitmeid aluseid, millal seadus ei kohusta lisaeelarvet tegema (st lubab väljamakseid teha ilma lisaeelarve vastuvõtmiseta), siis ei saa ega ka pea volikogu poolt vastuvõetud eelarve andmed numbri pealt klappima Rahandusministeeriumile esitatud eelarve tegelike täitmise andmetega. Eelarveandmiku ning eelarvetes kajastatud andmete mitteühtimise põhjuseks on sihtfinantseeringud ning nende arvelt tehtud väljaminekud, mille osas lisaeelarvet KOFS § 26 lg 4 p 4 kohaselt vastu võtma ei pidanud. Nimetatule on viidatud ka KPMG auditi p-s 3.1.3.
16.Kaebaja leiab, et kuna vastustaja põhjustas ajalehes Sakala ilmunud artiklites kaebaja kohta valeandmete avaldamise, siis seaduse ning senise kohtupraktika järgi on kaebajal VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda vastustajalt ka vastavate kahjulike tagajärgede kõrvaldamist.
17.Vastustaja lõi oma avaldustega kaebajast avalikkuse silmis põhjendamatult ebakompetentse, ebaausa ning süstemaatilise „sahkerdaja“ mulje, kelle poolt juhitud vallavalitsus valetab ning esitab süsteemselt valeandmeid nii haldusorganitele kui ka avalikkusele, mille tulemusena kaob valla rahakotist suur summa raha. Arvestades kaebaja toonast positsiooni (vallavanem) ning seda, et sellise positsiooniga inimesed peavad olema kõrgete kõlbeliste omadustega, kelle jaoks on avalik usaldus oluline, on sellise isiku avalik laimamine ja tema kohta ebaõigete faktiväidete esitamine äärmiselt ebakohane.
18.Vastustaja poolt kaebaja kohta väidete avaldamine on õigusvastane, kuivõrd väited on ebaõiged ning sisult negatiivse tähendusega (st kaebaja au teotavad). Avalikkusel ei saa ühelgi juhul olla huvi valeväite teadasaamise vastu.
19.Kaebaja taotleb kaebusega Põhja-Sakala Vallavalitsuselt enda kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Vastustaja poolt avaldatud valeväidete tõttu kaebajast loodud ebaõige kuvand on mõjutanud negatiivselt kaebaja kodurahu ning põhjustanud suurt ebamugavustunnet ja piinlikkust kaebaja lähedastele. Kaebajal on tulnud vastata küsimustele, et kuhu ta selle 800 000 eurot pani. Vastustaja ebaõigete faktiväidete tõttu on oluliselt kannatada saanud kaebaja tervis.
20.Lisaks kahju hüvitamisele nõuab kaebaja Põhja-Sakala Vallavalitsuse kohustamist tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Postimees Grupp AS-i poolt peetava ajalehe Sakala paberväljaandes ja internetiväljaandes (kestusega vähemalt 24h) selgelt loetaval kujul järgmise sisuga avaldus: „Põhja-Sakala Vallavalitsus avaldas Tõnu Aavasalu kohta järgmised ebaõigeid faktiväited, mis avaldati ajalehe Sakala 29.12.2020 ilmunud artiklis „Vallajuhid avastasid eelarvest 800 000 euro suuruse augu“ ja 06.01.2021 ilmunud artiklis „Põhja-Sakala rahanduspoliitikale tehakse põhjalik audit“: • 29.12.2020 ja 06.01.2021 artiklis väite, et endise vallajuhi Tõnu Aavasalu valitsemisajal on PõhjaSakala valla eelarvestrateegias näidatud põhitegevuse tulemit 800 000 euro võrra suuremana kui eelarves, mille tõttu tekkis PõhjaSakala valla eelarvesse 800 000-eurone puudujääk; • 29.12.2020 artiklis väite, et endise vallajuhi Tõnu Aavasalu valitsemisajal on Põhja-Sakala valla eelarvestrateegias ja eelarves esitatud süstemaatiliselt valeinfot ning eksitanud sellega
volikogu ja avalikkust; • 29.12.2020 artiklis väite, et Tõnu Aavasalu poolt juhitud vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile eelarve kohta valeandmeid; Eelnimetatud väited on ebaõiged.“ Kaebaja nõuab Põhja-Sakala Vallavalitsuse kohustamist ostma eelnimetatud avalduse ajalehe Sakala paberväljaandes ja internetiväljaandes avaldamiseks reklaamipinda või kandma muul viisil eelnimetatud avalduse avaldamisega seotud kulud ning saatma ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Sakala internetis avaldatud toimetuse e-posti aadressile järgmise sisuga taotluse: „Põhja-Sakala Vallavalitsus avaldas ajalehele Sakala Tõnu Aavasalu kohta järgmised ebaõigeid faktiväited, mis avaldati ajalehe Sakala 29.12.2020 ilmunud artiklis „Vallajuhid avastasid eelarvest 800 000 euro suuruse augu“ ja 06.01.2021 ilmunud artiklis „Põhja-Sakala rahanduspoliitikale tehakse põhjalik audit“: • 29.12.2020 ja 06.01.2021 artiklis väite, et endise vallajuhi Tõnu Aavasalu valitsemisajal on PõhjaSakala valla eelarvestrateegias näidatud põhitegevuse tulemit 800 000 euro võrra suuremana kui eelarves, mille tõttu tekkis PõhjaSakala valla eelarvesse 800 000-eurone puudujääk; • 29.12.2020 artiklis väite, et endise vallajuhi Tõnu Aavasalu valitsemisajal on Põhja-Sakala valla eelarvestrateegias ja eelarves esitatud süstemaatiliselt valeinfot ning eksitatud sellega volikogu ja avalikkust; • 29.12.2020 artiklis väite, et Tõnu Aavasalu poolt juhitud vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile eelarve kohta valeandmeid; Eelnimetatud väited on ebaõiged ning Põhja-Sakala Vallavalitsus palub nimetatud valeväited enda kulul ajalehe Sakala paber- ja veebiväljaandes ümber lükata.“ Kui kohus peaks lugema ühe, mõned või kõik kaebuse tervikteksti resolutsiooni punktis 3 sätestatud väited väärtushinnanguteks, siis vastava väärtushinnangu osas palub kaebaja alternatiivselt punktis 3 sätestatud nõude rahuldamisele rahuldada üksnes kaebuse tervikteksti resolutsiooni punktis 2 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
21.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
22.Vaidlusaluste väidete avaldamine pole olnud õigusvastane. Isegi väite ebakohasuse korral kaalub poliitilises kontekstis tehtud avalduse avalik huvi üles kaebaja huvid. Selle asemel, et vaidlustada artiklite allikaks olnud volikogu istungil avaldatut, on kaebaja 25.01.2023 esitatud muudetud kaebuses vaidlustanud artiklites 1 ja 2 väidetavalt avaldatud kolme väidet. Vastustaja hinnangul ei ole kõik vaidlusalused väited avaldatud kaebaja kohta või avaldatud vaidlustatud kujul. See, mida on tegelikult avaldatud, vastab tõele või on põhjendatud. Väidete põhjendatus ja tõesus tuleneb sellest, et eelarves ja eelarvestrateegias on endiste vallajuhtide ajast (mh kaebaja) korduvalt näidatud tulemit viisil, et eelarvest on puudu vähemalt 800 000 eurot ning andmed kahes dokumendis seega erinevad (VÄIDE 1, VÄIDE 2). Teiseks tugineb väidete tõesus sellele, et info, mis edastati volikogule, ja info, mis edastati Rahandusministeeriumile, on erinev (VÄIDE 3). 2018. aastal koostatud 2019. aasta eelarves on põhitegevuse tulemina näidatud 1 354 528 EUR (tulud 11 655 935 miinus kulud 10 301 407 EUR), kuid 2018. aasta eelarvestrateegias on põhitegevuse tulemina näidatud 2 156 155 EUR. See tähendab, et eelarvestrateegias on põhitegevuse tulemit võrreldes eelarvega näidatud 801 627 euro võrra suurem summa.
2019. aastal koostatud 2020. aasta eelarves on põhitegevuse tulemina näidatud 566 518 EUR (tulud 13 791 034 EUR miinus kulud 13 224 516 EUR), kuid 2019. aastal koostatud eelarvestrateegias on põhitegevuse tulemina näidatud 1 379 475 EUR. See tähendab, et eelarvestrateegias on põhitegevuse tulemit võrreldes eelarvega näidatud 812 957 EUR võrra suurem summa. Selgitust, miks on eelarve ja eelarvestrateegias selline vahe finantsiliselt vaadates, ei leidu. Kui eelarvestrateegias näidatakse tulemit ja nõuete kohustuste muutust suuremana, siis tulnuks loobuda teatud investeeringutest, mis olid varasemates eelarvestrateegiates kirjas. Vaba raha aga puudus ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud netovõlakoormuse protsent (laenuraha) oli peaaegu maksimum piiril. Väidete 1 ja 2 tõele vastamist kinnitab ka KPMG audit, milles leiti, et eelarvestrateegiad 20192022, 2020-2023 ja 2021-2024 erinevad omavahel oluliselt, mis viitab võimalikele vigadele või valedele aluseeldustele varasemate strateegiate koostamisel (auditi lk 4, p 2.1.2) Eelarvestrateegiates 2019-2022 ja 2020-2023 oli valla finants- ja investeerimisvõimekust näidatud tegelikust oluliselt suuremana. Selline lähenemine toob paratamatult kaasa valla finantsvõimekust ületavad investeerimisplaanid. Väidete tõele vastavust kinnitas ja selgitas ka 18.01.2023 istungil tunnistaja Kaja Toom.
23.Vastustaja ei ole probleemide osas kunagi osundanud vaid kaebajale üksi. Seda enam, et 17.12.2020 toimunud volikogu istungil kaebajat isegi ei mainita. 17.12.2020. a volikogu istungil viidatakse mitme eelneva vallavanema valitsemise ajal koostatud eelarvetele ja eelarve strateegiatele ning kaebaja nime ei nimeta finantsjuht või vallavanem kordagi otseselt. Vastustaja väiteks ei ole kunagi olnud, et kaebaja vastutab segaduse eest üksi (volikogu istungi protokoll, lk 15-17).
24.Väide, et probleemide tekkimine jääb ka kaebaja valisemisaega, on põhjendatud ja tõene. Kaebaja valitsemise ajal, s.o 2017 oktoober - 2019 september, koostatud eelarve ja eelarvestrateegiaga olid probleemid, mida arutleti volikogu istungil ja seejärel kajastati meedias. Kaja Toom kinnitas 18.01.2023. a kohtuistungil, et probleemid pärinevad kaebaja ajast. Seega on väited 1, 2 ja 3 selle kohta, et probleemid seondusid mh kaebaja valisemisajaga, põhjendatud ja tõesed.
25.Väiteid 1, 2 ja 3 ei ole volikogu koosolekul ega isegi 29.12.2020 artiklis ega 06.01.2021 artiklis sellisel kujul, nagu vaidlustab kaebaja, kunagi avaldatud ja seega ei ole vastustajal nendega seoses nõudeid. Seadus ei luba kaebajal hakata artiklites väiteid tuletama. Selliselt ei ole ka vastustajal võimalik ette näha, mida kaebaja võib vaidlustada. Kaebaja viidatud laused artiklites, et vallajuhtide hinnangul on probleemid tekkinud ka kaebaja valitsemisajal, on siiski tuletatud vallavolikogu stenogrammist, mis on algallikas ning selles puudub seostamine vaid ühe ja konkreetse eelmise vallajuhiga. Lisaks ei ole väljendusvabaduse õigusega kooskõlas vastustajale väidete omistamine, mida viimane ei ole avaldanud ega isegi soovinud avaldada. Lubamatu on omistada vastustajale väiteid, mida vastustaja ei ole avaldanud.
26.Väide 2 sisaldab hinnangut: „eksitanud sellega volikogu ja avalikkust“. Sõna „eksitama“ ei ole jah-ei skaalal hinnatav, vaid subjektiive hinnang. Seega ei ole kaebajal väite 2 osas ümberlükkamise nõuet, kuivõrd see sisaldab hinnangut.
27.Vaidlusalused väited on avaldatud rangelt poliitilise debati raames ning puudutavad avaliku raha kasutamist ja eelarvestamist ning eelarvestrateegiat, mis mõjutab kohalikul tasandil suuremat osa isikuid ja valijad. Väited ei lahka eraelu küsimusi või kaebaja tegevust muus valdkonnas kui tipp-poliitikuna, terve valla elanike heaolu eest „vastutava“ vallavanemana.
Vastustaja eesmärgiks on olnud avaldada usaldusväärset informatsiooni. Vastustaja mõistab, et kuigi väärtusotsustusi ei pea ega saagi tõendada, ei või ka väärtushinnangud siiski olla puhtalt spekulatiivsed, s.t neil peab olema teatud üldine objektiivne faktiline baas, millest aga mõistagi võivad eri inimesed teha erinevaid järeldusi ehk väärtusotsustusi. Antud juhul on vastustaja esitanud tõendid, millest tuleneb objektiivne faktiline baas väidete avaldamiseks ning faktiväidete aluseks olevad tõendid on samuti kohtule esitatud. Seega jäävad vaidlusalused väited avalikes huvides peetava poliitilise debati raamidesse ning on ka nende ebakohasuse korral õigustatud, s.t väidete avaldamiseks puudub õigusvastasus.
28.Antud juhul ei esine vastustaja tegevuses isegi mitte hooletuse tasemele vastavat. Vastustaja lähtus kohustusest, et volikogu istungil peab toimuma debatt nõnda suure avaliku rahaga seotud küsimuse üle. Tegemist on teemaga, mille osas mitte ainult ei või, vaid kohaliku omavalitsuse volikogu on kohustatud arutlema. Tagamaks faktipõhine arutlus keerulises finantside temaatikas kaasati volikogu istungile finantsjuht Kaja Toom, kes esitles arvnäitajaid selliselt, nagu need eelarvest ja eelarvestrateegiast ning Rahandusministeeriumile esitatud andmetest paistsid. Finantsnäitajate tutvustamise tulem tõi arusaadavalt kaasa arutelu, küsimused, debati, mida volikogu istungil ei tohigi piirata. Vastustajal kohaliku omavalitsusena on kohustus tagada vaba, avaliku ja vajadusel ka robustse ning otsekohese debati pidamise võimalikkus. Seda, et debatt oli kantud heast tahtest tõendab ilmekalt, et volikogu tegi vallavanemalt ülesandeks arutletud finantsolukorra osas tellida väline audit. Auditi tellimuskirjast tuleneb üheselt, et soov oli jõuda lõpliku arusaamani, miks ja kuidas sai reaalsuseks arutatud finantsolukord ning erinevate andmete esitamine volikogule ja rahandusministeeriumile; mis võis olla põhjuseks ning kõige olulisemana – kuidas tulevikus sellist olukorda vältida. Vastustaja on olnud sisemiselt ja väliselt hoolas ehk ei ole süüdi ka juhul, kui kohus tuvastab ebakohased väärtushinnangud või isegi ebaõige faktiväite, mis on avaldatud õigusvastaselt. Sellises olukorras on vastustaja tõendanud, et ei ole mistahes tekkinud kahju tekitamises süüdi, sest vastustaja ei olnud hooletu, raskelt hooletu ega tahtlik isikuõiguste rikkumise suhtes.
29.Ümberlükkamine ei vasta Riigikohtu poolt antud tõlgenduspraktikale. Vaidlusalused avaldused valla poolt on tehtud volikogu istungil, mitte AS Postimees Grupp väljaandele Sakala. Ümberlükkamine saab toimuda samal viisil, nagu vastustaja algse väidetavalt etteheidetava avalduse tegi – volikogu istungil. Sellist nõuet ei ole kaebaja aga esitanud. Seega tuleb kaebaja ümberlükkamise nõue jätta rahuldamata ka kaebuse nõude seadusele mitte vastava vormi tõttu.
30.Kaebaja ei ole põhjendanud kahju olemasolu ja ulatust. Kaebaja on poliitik ning kõik vaidlusalused avaldused seonduvad poliitilise konteksti ning poliitiliste väljendustega. Tõsiseid küsimusi tekitaks vaba kõne/väljenduse eksistents Eestis, kui poliitik ei oleks kohustust taluma ka negatiivseid avaldusi tema valitsemisajal toimunu kohta. Samal ajal kui vaidlusalused avaldused on viisakad, hoiduvad vulgaarsustest ning tegemist on tsiviliseeritud kriitikaga. Poliitikust kaebaja ei ole põhjendanud, miks avaldused ületavad piiri, mida viimane on kohustatud taluma. Seega ei ole avaldatud väited ületanud seda piiri, mis tingiks kaebajale kahju väljamõistmise vajaduse ning kaebaja ei ole ka vastupidist tõendanud. Kui kohus siiski leiab, et välja tuleb mõista rahaline hüvitis, siis kohtul tuleks arvestada, et mittevaralise kahju hüvitamise mediaan (tsiviilasjades) on 1000 eurot ja keskmine brutopalk Eestis on ca 1500 eurot kuus, s.o ca 1200 eurot neto. Arvestada tuleb samas ka avalduste puhtalt poliitilist konteksti, siis vastustaja hinnangul piisab sümboolsest ühest eurost.
KOHTU SEISUKOHT
Vaidluse ese
31.Kohus on asja lahendades seotud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 3 tuleneva dispositsiooni põhimõttega. Kohus lähtub kaebaja määratletud vaidluse esemest ja lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses.
32.Kaebaja peab oma õiguste rikkujateks Põhja-Sakala valla esindajaid. Kaebaja leiab, et tema au ja head nime on vastustaja teotanud 29.12.2020 ja 06.01.2021 ilmunud artiklites avaldatud väidetega. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses väitnud, et tema õigusi rikkus ajakirjanik või meediaväljaanne.
33.Poolte vahel puudub vaidlus, et artiklites avaldati teavet, mille ajakirjanik sai Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.12.2020 toimunud istungilt, Põhja-Sakala valla pressiteatest ning telefoniintervjuudest vallavanem Jaanus Rahula ja valla finantsjuhi Kaja Toomiga. Seetõttu tuleb kohtul asja lahendamisel keskenduda sellele, mida ütlesid valla esindajad volikogu istungil, pressiteates ja vestlustes ajakirjanikuga. Seejuures ei saa aga mööda vaadata sellest, kuidas ajakirjanik tõlgendas ja sõnastas artiklites teavet, sest vaidlusalustes artiklites avaldatud väiteid peab kaebaja oma nõude aluseks, mistõttu peab kohus vajalikuks selguse huvides välja tuua vaidluse põhjustanud artiklid täies ulatuses. 29.12.2020. a artikkel, ilmus Postimees Grupp AS-i ajalehes Sakala veebi- ja paberversioonis pealkirjaga „Vallajuhid avastasid eelarvest 800 000 euro suuruse augu“: Foto all olev kommentaar: Suure-Jaanis paiknevas Põhja-Sakala vallamajas on kevadel ametisse asunud finantsjuht avastanud üheksa kuuga nii kriminaalseid kui lihtsalt arusaamatuid tegevusi. Valla rahandusega on lood pehmelt öeldes kummalised ning raha on otsas. Põhja-Sakala valla rahakotist on kadunud 800 000 eurot. Valla praeguse juhtkonna meelest pärineb segadus üleeelmise vallavanema Tõnu Aavasalu ajast. Aavasalu sellega ei nõustu ja seostab süüdistust saabuvate valimistega. Seda, mis Põhja-Sakala valla rahandusega on juhtunud, on üsna keeruline seletada. Üheksa kuud tagasi ametisse asunud finantsjuht Kaja Toom avastas anomaalia, kui hakkas kokku panema tuleva aasta eelarvet. «Varasematel aastatel on eelarvestrateegias ja eelarves süstemaatiliselt esitatud valeinfot, eksitades sellega volikogu ja avalikkust,» võttis ta juhtunu kokku enne jõule tehtud avalikus teates. Arusaamatult optimistlik prognoos Kaja Toom selgitas volikogu ees kõneldes, et eelarvestrateegias on näidatud põhitegevuse tulemit suuremana kui eelarves, kuigi need peavad omavahel kooskõlas olema. See tähendab, et eelarvestrateegia järgi oli vallal justkui rohkem raha kui tegelikult ning vahe on koguni 800 000 eurot. Põhja-Sakala vallale on see Toomi hinnangul väga suur summa. Miks on varasematel aastatel sel moel toimetatud, ei osanud Toom selgitada. Tema sõnul võiks küll kahtlusi esitada, aga neid ei saa kontrollida. «Mul ei ole vallamajas ka kellelegi küsimusi esitada, et juhtunust aru saada,» nentis finantsjuht. Samamoodi ei oska juhtunut selgitada alles suvel vallavanemaks saanud Jaanus Rahula. Toomi selgitusel tehakse eelarve ja strateegia tavaliselt pessimistlikud ning kui läheb paremini, saab lisaraha kasutusele võtta. Põhja-Sakala vallas on oldud väga optimistlik. Ehkki vastuolu avastati alles nüüd, on probleemid praeguste vallajuhtide hinnangul tekkinud üle-eelmise vallavanema Tõnu Aavasalu valitsemisajal. Aavasalu tunnistas ka pärast seda, kui oli mitu tundi uurinud nii omaaegseid kui nüüdseid dokumente, et ei oska süüdistusi kuidagi kommenteerida. Tema sõnul ei ole vallavõim ülemäära optimistlik olnud ning ta ei mõista kuidagi, mil moel on tänavuse eelarve probleemid tema tekitatud, kui ta lahkus võimult juba eelmise aasta sügisel. «Mina ei tea, kui hästi on valla finantsjuht kursis omavalitsuse rahandusega,» sõnas Aavasalu. «Aga kui võetakse võim, siis võetakse ka vastutus,» lisas ta praegusele vallavõimule viidates. Tõnu Aavasalu tagandati vallajuhi kohalt 2019. aasta sügisel, kuid selleks ajaks oli 2020. aasta eelarve kokku pandud. Juba toona viitas uus vallavõim asjaolule, et uue eelarve koostamiseks pole enam aega, ning volikogu arutas eelmise aasta detsembrist seda dokumenti, mille oli koostanud endine võim.
Eksjuht näeb süüdistuste taga poliitikat Kaja Toomi sõnul on vald esitanud rahandusministeeriumile andmed, mis ei vasta volikogu vastuvõetud eelarvele. Ka tänavuse esimese kvartali arvud ei lähe omavahel kokku, ehkki volikogu kinnitas eelarve alles veebruari lõpus ning seetõttu peaks prognoos ja tegelikkus klappima peaaegu euro täpsusega. Küsimusele, kas andmete erinevust ning volikogu kinnitatud eelarvega võrreldes teistsuguste andmete esitamist võib pidada võltsimiseks, ei tahtnud vallavanem ega finantsjuht vastata, sest selleks on neil liiga napilt infot. Aavasalu sõnul ei ole aga ka parima tahtmise juures võimalik teda selle aasta andmete erinevuses süüdistada, sest ta on valla juhtimise juurest eemal juba enam kui aasta ning kuulub opositsiooni liikmena volikogusse. «See, mis praegu toimub, on puhas poliitika ning ajendatud kohalikest valimistest, mis on uuel aastal tulemas,» lausus ta. Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Geili Heinmaa kinnitas, et ministeeriumi ametnikud on Põhja-Sakala eelarvemuredega kursis. Aga et eelarve puhul vastutab andmete õigsuse eest ainult omavalitsus, pole ebaõigete andmete esitamise eest sanktsioneerimist ette nähtud. «Korrektset eelarvet on eelkõige vaja omavalitsusele endale,» ütles Heinmaa ning lisas, et rahandusministeerium ei sekku hinnangute andmisega valla sisemisse töökorraldusse ja mingeid sanktsioone ei rakenda. Praeguste vallajuhtide silmis pole aga suurt vahet, kas rahamure on tekkinud liigsest optimismist, rumalusest või sootuks mingil muul põhjusel, igal juhul tuleb minna eelarvestrateegia ja uue aasta rahakoti kallale, et suurt miinust vähendada. Lihtsalt öeldes on lähiajal tulud juba ette ära kulutatud. Seda, et umbes 14 miljoni euro suuruse eelarve juures kavandatakse 5,6 miljoni euro eest investeeringuid ja käiakse lausa 3,5 miljonit eurot välja oma rahakotist, lähitulevikus enam lubada ei saa. Kokku tuleb tõmmata seda suurtele ehitustele ja remontidele mõeldud raha, mille vald peab omaosalusena välja käima. Plaanis on vaadata üle kõikide vallale kuuluvate asutuste 2021. aasta eelarve ja investeeringud, sest sellises mahus töödega ei ole Jaanus Rahula sõnul mõistlik edasi minna. «Kuigi olukord on keeruline, siis praegu suudab Põhja-Sakala vald täita kõiki endale võetud kohustusi ja uute kohustuste võtmisel järgime oma finantsvõimet,» lubas Rahula.“ Kokkuvõttev tekst: „Kui Põhja-Sakala finantsjuht Kaja Toom ametisse oli asunud, avastas ta mõne kuuga, et valla pearaamatupidaja on aastate jooksul tuhandeid eurosid endale kõrvale pannud. Nüüdseks endisele raamatupidajale rääkis endine vallavanem Hermann Kalmus kahtlustustest suve lõpul ning pearaamatupidaja tunnistas kohe kõik üles. Seda, kui palju raha ta aastate jooksul kõrvale oli pannud, ei osanud pearaamatupidaja ise ka arvata ning selle peab välja selgitama menetlus, millega politsei praegu tegeleb. Teine suurem avastus sündis nüüd, mil tuli kokku hakata panema 2021. aasta eelarvet ning selgus, et kui varasematel aastatel olid tulud prognoositud enam-vähem õigesti, siis kulude poolel valitses suur segadus ning neid oli tuludest selgelt rohkem. «Eks neid ikka jätkub,» vastas Toom küsimusele, kas üheksa kuuga on valla raamatupidamisest veel üllatusi välja tulnud.“
06.01.2021. a artikkel, ilmus Postimees Grupp AS-i ajalehe Sakala veebi- ja paberversioonis pealkirjaga „Põhja-Sakala rahanduspoliitikale tehakse põhjalik audit“: Põhja-Sakala finantsosakond teeb valla raamatupidamisele põhjaliku auditi, et saada selgust, kuidas on tekkinud eelarve tulemi real ligi 800 000 euro suurune auk, mis hakkab tõenäoliselt järgmisel aastal valla arengut pidurdama. «Tahame saada rahanduses põhjaliku selguse ning finantsosakond tegeleb praegu ülevaate koostamisega,» kinnitas Põhja-Sakala vallavanem Jaanus Rahula. Samal ajal jätkub finantsosakonnas ka uue aasta eelarve kokkupanemine. Läbipaistvat ja põhjalikku uurimist nõudsid avalikkusele mõeldud avalduses ka Põhja-Sakala valla Reformierakonna esindajad. «Loomulikult kuulame volikogu ning olukorrast võimalikult täpse ülevaate saamine on meie eesmärk,» lisas Rahula. Paar nädalat tagasi esines märtsis ametisse asunud vallavalitsuse finantsjuht Kaja Toom volikogu ees ehmatava avaldusega, et valla eelarve tulemireal on varasematel aastatel tehtud valearvestusi, mistõttu on eelarvest kadunud ligi 800 000 eurot. Samuti on tema sõnul antud valla rahandusseisu kohta rahandusministeeriumile valeandmeid. Toomi seletusel pole seni teada, mille tõttu eelarveprobleemid on tekkinud, aga esimeste andmete põhjal võib väita, et eelarvestrateegia on olnud varasematel aastatel arusaamatult optimistlik ning tulude ja kulude read ei klapi omavahel.
Nii Rahula kui Toom osutasid probleemide tekkimise allikana üle-eelmisel aastal umbusaldamise järel lahkuma sunnitud vallavanemale Tõnu Aavasalule ja endisele pearaamatupidajale, kes pidi mullu ametist lahkuma, kui sai selgeks, et ta on aastate jooksul valla raha varastanud. Aavasalu on süüdistusi tõrjunud, öeldes et tema ajal ei tehtud liiga optimistlikke eelarveprognoose ega esitatud ka rahandusministeeriumile valeandmeid. Rahula nentis, et varasemate aastate eelarve koostamise kohta pole vallamajas kellelegi küsimusi esitada, sest kõik asjaosalised on ametist lahkunud. Ühe murede allikana on viidatud Suure-Jaani Tervisekoja rajamisele, millele kulus suur summa ning mille ülalpidamiseks polnud eelarvestrateegias ette nähtud piisavalt raha. Tänavu tuleb vallal arvestada ligi 100 000 euroga, et Tervisekoda ja veekeskus saaksid edasi töötada. «See miinus on koroonast tulenev,» täpsustas Rahula ja lisas, et kui oleks olnud tavaline aasta, oleks suure tõenäosusega suudetud seda miinust vältida.“
Avalik-õiguslik vaidlus
34.Kohus leidis kaebust menetlusse võttes, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Kohus jääb oma seisukoha juurde. Kaebus halduskohtule on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel.
35.Teabe avaldamine oli praegusel juhul avalik-õigusliku iseloomuga ja kantud avaliku huvi eesmärgist. Riigikohus on oma praktikas selgitanud: „teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Seetõttu tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega.“ (RKHKo 12.06.2012, asja nr 3-3-1-3-12, p 14). Käesolevas asjas ei tegutsenud vallavanem J. Rahula ja valla finantsjuht teavet avaldades eraõiguslikus vormis, vaid täitsid omavalitsusorgani ülesannet selgitada vallavolikogu liikmetele ja üldsusele valla rahalist seisu. Avalikkusele oma tegevuse selgitamine ajakirjanduse vahendusel on kooskõlas kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkuse põhimõttega (KOKS § 3 p 6). Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma tegevus läbipaistvalt ja teavitada avalikkust valla finantsseisust (KOKS § 372 lg 6 ja 8). Põhja-Sakala Vallavolikogu 29.03.2018. a määrusega nr 28 vastu võetud „Põhja-Sakala valla põhimäärus“ § 41 lg 2 p-s 7 on sätestatud avalikkuse põhimõte ka eelarve koostamisel – kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et valla esindajate poolt valla finantsolukorra kohta väidete avaldamisel ei saanud olla muud eesmärki kui kaebaja väärikuse alandamine ja tema solvamine (01.04.2021. a kaebuse p 6), vaid teabe avaldamine kandis selgelt elanike teavitamise eesmärki avalikkuse põhimõttest lähtudes. Asjaolu, et avalikkuse teavitamisel teotati kaebaja hinnangul tema au ja alandati tema väärikust kaebaja kohta ebaõigete faktiväidete esitamisega, ei muuda finantsjuhi ja vallavanema tegevust ajalehe vahendusel teabe avaldamisel eraõiguslikuks tegevuseks. Kui valla esindajate väited oleksid avaldatud üksnes selleks, et kaebajat isiklikult solvata, poleks poolte vahel tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning halduskohtul puuduks pädevus vaidlus lahendada. Praegusel juhul on aga selgelt äratuntav eesmärk informeerida avalikkust Põhja-Sakala valla
finantsilisest võimekusest ja majanduslikust olukorrast. Vastustaja kasutas oma eesmärgi saavutamiseks 17.12.2020. a volikogu istungit, kus valla finantsseisu kohta tegi ettekande sel hetkel ametis olnud finantsjuht Kaja Toom.
36.Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud mitte artikli koostanud ajakirjaniku või meediaettevõtte vastu, vaid Põhja-Sakala valla vastu, siis saab kohus hinnata üksnes, kas valla esindajad on oma tegevusega rikkunud kaebaja isiklikke õigusi. Kohus ei saa käesolevas asjas kaebust lahendades vastustaja esindajatele ette heita ega süüks panna ajakirjaniku tõlgendust, ümbersõnastust ega artiklites konteksti loomist. Tõendid
37.Kuivõrd pressiteate kohtu ette toomist ei ole pidanud pooled vajalikuks (12.04.2023. a kohtuistungi protokoll, 03:38:10) ning telefoniintervjuude täpne sisu pole samuti kohtule tõendatud, siis saab kohus lähtuda volikogu istungi protokollist, tunnistaja ütlustest ja ülejäänud asjas kogutud tõenditest, mis kinnitavad või lükkavad ümber vaidlusalused vastustaja väited. Kohus saab vaidlust lahendades hinnata, kas K. Toom esitas 17.12.2020. a volikogu istungil kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid või kaebaja au teotavaid väärtushinnanguid.
38.Kohtule on tõendina esitatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 15.10.2019. a määrusega nr 78 kinnitatud Põhja-Sakala valla eelarvestrateegia 2020-2023 (I kd, tl 49-59), samuti on esitatud kohtule 2018-2020 eelarved – Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020. a määrusele 100 (I kd, tl 47-48), millele kohus otsust tehes tugineb.
39.Kohus keeldub haldusasja materjalide juurde võtmast kaebaja esindaja poolt 09.06.2023 esitatud täiendavaid tõendeid, sest tõendid on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist ning avalduses puudub põhistus, miks ei saanud 2019. a vallavalitsuse istungite protokolle esitada kohtule õigeaegselt. Kohus peaks tõendite vastuvõtmiseks menetluse uuendama (HKMS § 130 p 2), kuid praegusel juhul puudub selleks vajadus, sest asjas lahendamiseks on juba piisavalt tõendeid kogutud ja uuritud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
40.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.
41.RVastS § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Nimetatud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
42.Käesolevas asjas on kaebaja kahjunõude alusena määratlenud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud au ja hea nime teotamise.
43.RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kuuluvad seega lisaks RVastS sätetele praegusel juhul kohaldamisele ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, mis käsitlevad mh isiku au teotamist ebakohase väärtushinnanguga (§ 1046) ning ebaõigete andmete avaldamist (§ 1047).
44.Poolte vahel on vaidlus, kas vastustaja on kaebaja kohta avaldanud väärtushinnanguid või faktiväiteid. Kohtupraktikas juurdunud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (nt RKTsK 31.05.2006. a otsus asjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007. a otsus asjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10.10.2007. a otsus asjas nr 3-2-1-53-07, p 18).
45.Pooled on eri meelt ka selles, kas vastustaja on kaebaja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, mida otse sõna-sõnalt ajakirjanikule ei ole avaldatud, kuid need on avaldatud kaudselt. Riigikohtu praktika järgi võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (nt RKTsK 31.05.2006. a otsus asjas nr 32-1-161-05, p 12; 13.04.2007. a otsus asjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008. a otsus asjas nr 32-1-145-07, p-d 13 ja 17).
46.Kohus leiab, et vaidlusalustes artiklites avaldatu puhul saab faktilist laadi andmetena VÕS § 1047 lg 1 tähenduses käsitleda 29.12.2020. a artiklis avaldatud K. Toomi selgitust volikogu ees kõneldes, et „Varasematel aastatel on eelarvestrateegias ja eelarves süstemaatiliselt esitatud valeinfot, eksitades sellega volikogu ja avalikkust,“ /.../ eelarvestrateegias on näidatud põhitegevuse tulemit suuremana kui eelarves /.../ eelarvestrateegia järgi oli vallal justkui rohkem raha kui tegelikult ning vahe on koguni 800 000 eurot. Samuti saab faktiväitena käsitleda 29.12.2020. a artiklis avaldatud K. Toomi sõnu: „on vald esitanud Rahandusministeeriumile andmed, mis ei vasta volikogu vastuvõetud eelarvele.“. 06.01.2021. a artiklis K. Toomile omistatud avaldusi, et valla eelarve tulemireal on varasematel aastatel tehtud valearvestusi, mistõttu on eelarvest kadunud ligi 800 000 eurot /.../ valla rahandusseisu kohta on antud rahandusministeeriumile valeandmeid“ saab käsitleda faktiväidetena ja nende tõesust saab kontrollida. 29.12.2020. a artikli sissejuhatuses märgitud lause: „Valla praeguse juhtkonna meelest pärineb segadus üle-eelmise vallavanema Tõnu Aavasalu ajast,“ on antud hinnang olukorrale, et midagi on segamini, korrast ära või valesti, ning olukord on tekkinud valla juhtkonna hinnangul üleeelmise vallavanema T. Aavasalu ajal. Seose kaebaja ja faktiliste väidete vahel loovad veel K. Toomi seletus 06.01.2021. a artiklis, et „pole seni teada, mille tõttu eelarveprobleemid on tekkinud, aga esimeste andmete põhjal võib väita, et eelarvestrateegia on olnud varasematel aastatel arusaamatult optimistlik ning tulude ja kulude read ei klapi omavahel.“ ning lause „nii Rahula kui Toom osutasid probleemide tekkimise allikana üle-eelmisel aastal umbusaldamise järel lahkuma sunnitud vallavanemale Tõnu Aavasalule ja endisele pearaamatupidajale, kes pidi mullu ametist lahkuma, kui sai selgeks, et ta on aastate jooksul valla raha varastanud“.
47.Tuleb tähele panna, et artiklites on avaldatud üldistused ning pole täpsustatud, millise aasta
eelarvest ja eelarvestrateegiast on juttu, samuti on ümardatud vaidlusalune summa, mille osas on eelarves ja eelarvestrateegias segadus. Kuna esimene artikkel ilmus 2020. aasta lõpus pärast 17.12.2020 volikogu istungit ning artiklis on mainitud finantsjuhi ametisse asumise umbkaudset aega (üheksa kuud tagasi ametisse asunud finantsjuht), siis saab järeldada, et kõne all on enne 2020. aastat koostatud eelarved ja eelarvestrateegiad.
48.Kokkuvõttes tuleb kohtu hinnangul praeguses asjas tõendada, kas vastavad tegelikkusele järgmised faktiväited, mis on vaidlusalustest artiklitest välja loetavad ja vastustajale omistatavad: 1) Kas T. Aavasalu valitsemisajal näitas Põhja-Sakala vald eelarvestrateegias põhitegevuse tulemit suuremana kui eelarves? 2) Kas T. Aavasalu valitsemisajal oli eelarvestrateegias näidatud võimekuse ja valla tegeliku rahalise võimekuse vahe umbes 800 000 eurot? 3) Kas T. Aavasalu valitsemisajal tehti valla eelarve tulemireal valearvestusi? 4) Kas T. Aavasalu valitsemisajal esitati Rahandusministeeriumile valeandmeid?
49.Vaidlusaluste artiklite allikatest on kohtule tõendina esitatud üksnes 17.12.2020 PõhjaSakala Vallavolikogu istungi protokoll nr 41 (I kd, tl 35-43).
50.Volikogu istungist võttis osa 20 volikogu liiget, T. Aavasalu puudus istungilt (I kd, tl 35). 17.12.2020. a volikogu istungi protokollist nähtuvalt tegi Kaja Toom päevakorrapunkti nr 14 arutamisel ettekande Põhja-Sakala valla eelarvestrateegia 2019-2024 võrdluseelarvega (I kd, tl 42).
51.Kuna K. Toom astus Põhja-Sakala vallas finantsjuhina teenistusse 23.03.2020 (18.01.2023. a kohtuistungi protokoll, 01:05:44) ning volikogu istung toimus 17.12.2020, siis saab järeldada, et finantsjuhi ülesandeks oli parasjagu vallale järgnevaks aastaks, st 2021-2024 eelarvestrateegia ette valmistamine.
52.Põhja-Sakala valla põhimääruse § 40 lg 2 kohaselt koostab valitsus eelarvestrateegia valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks lähtudes kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest. Eelarvestrateegia peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat ja on aluseks valla eelarve koostamisel.
53.K. Toom selgitas 17.12.2020. a volikogu istungil, et kui ta eelarvestrateegiat tegi, siis lähtus ta eelnevatest eelarvestrateegiatest.
54.Protokollist nähtuvalt selgitas K. Toom istungil, et ta vaatas eelarve täituvust aastal 2020. Kui ta hakkas eelarvet tegema, siis vaatas, et see kuidagi kokku ei jookse, otsis siis, milles viga võib olla. Eelarvestrateegias on eelnevatel perioodidel majanduskulusid näidatud vähem, ütles ta, nagu käibemaksu võrra. K. Toom ütles, et ei tea, mille võrra, tema seda ei teinud. Aga nn käibemaksu võrra on väiksem, 600-700 000. K. Toom selgitas, et tabelist näeb, kuidas on eelarve ja eelarvestrateegia; punasega rida näitab erinevust. K. Toomi sõnul tavaliselt eelarve ja eelarvestrateegia vahe võib kõikuda 200 000 piires. Teinekord tuleb rohkem kulusid, siis rohkem jälle tulusid. See on reaalsus tõdes K. Toom, aga kui eelarvestrateegia ja eelarve kõigub ligikaudu miljon, siis on midagi väga viltu. Kuna majanduskulusid on näidatud vähem, siis põhitegevustulem on parem. Selle pinnalt on tehtud otsuseid investeeringuteks. Investeeringud on tehtud ilma aluseta. K. Toom ütles, et meil (st vallal) ei ole seda raha, millega neid investeeringuid ellu viia (I kd, tl 42).
55.Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) §-is 32 on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, milleks ühe meetmena
nähakse ette, et tuleb kinni pidada põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest. KOFS § 33 lg 1 kohaselt on põhitegevuse tulem põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. KOFS § 33 lg-st 2 tulenevalt ei tohi põhitegevuse tulemi väärtus olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null. Erandina võib põhitegevuse tulem olla aruandeaasta lõpu seisuga KOFS § 33 lg-s 2 määratud lubatavast väärtusest väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas KOFS § 33 lg-s 2 määratud lubatavale väärtusele (KOFS § 33 lg 3).
56.Lisa 1 Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020. a määrusele 100 (I kd, tl 47) kohaselt olid 2018. a eelarve järgi põhitegevuse tulud kokku 11 655 935 EUR ja põhitegevuse kulud kokku 10 308 232 EUR – seega oli põhitegevuse tulemiks 1 347 703 EUR. 2019. a eelarve järgi olid põhitegevuse tulud kokku 12 820 157 EUR ja põhitegevuse kulud kokku 12 033 479 EUR – seega oli põhitegevuse tulemiks 786 678 EUR. 2020. a eelarve järgi olid põhitegevuse tulud kokku 13 791 034 EUR ja põhitegevuse kulud kokku 13 224 516 EUR – seega oli põhitegevuse tulemiks 566 518 EUR. Seega näitas Põhja-Sakala vald 2018, 2019 ja 2020 oma eelarves põhitegevuse tulemit sellisena, et 2018. aastal oli ca 1,3 miljonit ja 2019. aasta eelarve järgi ca 800 tuhat tulusid rohkem kui kulusid ehk valla rahaline seis justkui väga hea.
57.K. Toom selgitas 17.12.2020. a volikogu istungil, et eelarve, mis esitati volikogule ja Rahandusministeeriumile, on erinev. Vastuseks S. Vassiljevi küsimusele, kas miljon on puudu, vastas K. Toom: „Ei, aga erinevatel ridadel ja see mõjutab meie tegevust väga palju.“ Volikogu liige A. Keerd küsis, mis tegelikult need tulud ja kulud olid, millele K. Toom vastas: „elu käib tegelikult Rahandusministeeriumi saldoandmiku järgi; miljon ei ole puudu, vaid teistel struktuuriridadel; see annab teistsuguse väljundi; pank vaatab teise pilguga, kui meie põhitegevustulem on volikogu otsusega 546 000, aga ministeeriumile esitatud -430 000 peal. Antud momendil põhitegevuskulud on volikogu ja Rahandusministeeriumi andmete vahe põhjal üks miljon puudu; mõte on see, millisel real me raha näitame.“ Kui ühel päeval seda ühte miljonit ei ole investeerida, siis jääme võlgu, selgitas K. Toom. „Volikogu on teadnud, et meil (st vallal) on põhitegevuskuludeks olnud vähem raha. Sellele ajal on tehtud nimekiri, kuidas investeeringutega minna. Kui nt volikogu otsustas, et miljon on põhitegevuse tulem, ostame selle raha eest auto, aga ostes selgub, et seda miljonit ei ole, sest majanduskuludega on see vaja katta,“ oli K. Toomi selgitus istungiprotokolli kohaselt (I kd, tl 42-42p).
58.Kohtu arusaamisel selgitas K. Toom 17.12.2020 toimunud Põhja-Sakala Vallavolikogu istungil, et Põhja-Sakala valla eelarvest ei ole kadunud 800 000 eurot ega miljonit või muud summat, vaid eelarves kajastati majanduskulusid vähem ja selle võrra oli põhitegevuse tulem suurem. Põhitegevuse tulemi järgi tehti otsuseid investeeringute jaoks. Kuna tegelikkuses tulem nii suur ei olnud, siis tehti investeeringuid ilma aluseta. K. Toom ütles volikogu istungil, et vallal ei ole seda raha, millega neid investeeringuid ellu viia (17.12.2020. a istungi protokoll, I kd, tl 42p).
59.Järelikult on kohtu hinnangul eksitav 29.12.2020. a artikli pealkirjas ja sissejuhatavas lõigus sõnastatud väide, et „vallajuhid avastasid eelarvest 800 000 euro suuruse augu“ ning „PõhjaSakala valla rahakotist on kadunud 800 000 eurot“, sest midagi sellist ei ole K. Toom 17.12.2020 volikogu istungil väitnud. K. Toom ei ole kedagi süüdistanud valla rahakotist 800 000 euro ära kaotamises. Kui seda raha ei ole kunagi vallal olnud, siis ei saa rääkida raha kadumisest. Finantsjuhi selgitustest ja väidetest saab järeldada üksnes andmetega manipuleerimist. Kohus leiab, et 29.12.2020 ilmunud artikli pealkiri ja sissejuhatus on eksitav ning võimaldab mitmeti tõlgendamist, kuid pealkirjas sisalduvat väidet ei saa süüks panna vastustajale, sest sellist väidet ei ole vastustaja esindajad kohtule esitatud tõendite põhjal kunagi avaldanud. Nn „august“ ja „kadumisest“ kirjutada on segadust tekitav, sest reaalselt pole selliseid summasid Põhja-Sakala
vallal kunagi olnudki, millisele probleemile finantsjuht K. Toom viitaski 17.12.2020. a volikogu istungil.
60.Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.12.2020. a istungi protokollile tuginedes, leiab kohus, et valla finantsjuht on volikogu istungil ettekandega esinedes rakendanud oma erialateadmisi ning toonud volikogu ette enda tähelepanekud. Seda tehes ei ole finantsjuht esitanud volikogule täpseid arvandmeid, vaid märkinud summade suurusjärgud. Volikogu istungil ei esitatud selliseid tabeleid, nagu on vastustaja esitanud vastuses kaebusele. Samuti on vaidlusalustes artiklites ajakirjanik sõnastanud volikogu istungil kuuldu ajakirjanduslikult ja üldistatult. Kohus tugineb protokollitule, mis peaks tavapäraselt kajastama seisukohtade põhisisu, sedastades, et protokollitu ei pruugi evida salvestisega jäädvustatu täpsusastet võrdlusena, kui menetlustoiming oleks salvestatud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks sügavuti analüüsida Põhja-Sakala valla raamatupidamise õigsust, milleks kohtul puudub ka pädevus. Kohtule on lisaks erialaste teadmistega K. Toomi ütlustele tõendina esitatud veel vastustaja tellitud auditi tulemused, mis kinnitavad probleeme Põhja-Sakala valla finantside osas eelarvetes 2018-2020 ja eelarvestrateegiates 2018-2021 (liidetud) ja 2019-2022.
61.17.12.2020. a volikogu istung lõppes tõdemusega, et revisjonikomisjon arutas, et tuleb tellida audiitor.
62.Kohtule on esitatud 30.04.2021. a töövõtukiri Põhja-Sakala vallas erakorralise auditi läbiviimiseks – lisa 2 (I kd, tl 44). Auditi objektiks on võimalikud probleemid valla eelarvetes 2018-2020 ning eelarvestrateegiates 2018-2021 ja 2019-2022. Auditi läbiviijaks oli KPMG Baltics OÜ. Vastustaja esitas kohtule 14.09.2022 KPMG Baltics OÜ 11.06.2021. a aruande (I kd, tl 89-102). Auditi läbiviija võttis aruande aluseks Põhja-Sakala valla eelarved, lisaeelarved ja eelarvete seletuskirjad perioodist 2018-2021 ning Suure-Jaani valla avalikult kättesaadavad eelarved aastatest 2016-2017, samuti Põhja-Sakala valla eelarvestrateegiad 2018-2021 (liitunud valdade strateegiate summa), 2019-2022, 2020-2023 ja strateegiate seletuskirjad (I kd, tl 91). KPMG poolt mais 2021 läbi viidud analüüsi tegevused on välja toodud aruande p-s 1.2 (I kd, tl 90p). KPMG leidis kokkuvõttes, et eelarvestrateegiatesse 2019-2022 ja 2022-2023 on tulevastesse perioodidesse planeeritud positiivne rahavoog nõuete ja kohustuste saldode muutusest – 1 922 395 eurot strateegias 2019-2022 ja 2 909 415 eurot strateegias 2020-2023. KPMG järeldas, et nimetatud eelarvestrateegiates oli valla finants- ja investeerimisvõimekust näidatud tegelikust oluliselt suuremana (aruande p 2.14, I kd, tl 92). KPMG leidis oma aruandes (p 2.2.2), et vald ei ole investeeringute eelarves kajastamisel järginud KOFS nõudeid (I kd, tl 92p).
63.KOKS § 372 lg-st 3 tulenevalt peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama iga aasta
15.oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks valla- või linnavolikogule (KOKS § 372 lg 4). Põhja-Sakala valla põhimääruse § 41 lg 1 kohaselt tuleb valla eelarve koostada lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast. KOFS §-s 20 on sätestatud eelarvestrateegia koostamise nõuded ning eelarve koostamist, vastuvõtmist, avalikustamist ja täitmist puudutavad §-le 20 järgnevad KOFS 4. peatüki sätted.
KOFS § 30 lg 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia tegevusvaldkondade kaupa ning eelarve, lisaeelarve ja andmed eelarve täitmise kohta tegevusalade kaupa. Kohaliku omavalitsuse üksus peab esitama andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks (KOFS § 30 lg 3). Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb esitada andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks (KOFS § 30 lg 4).
64.Kaebaja väidab, et tema valitsemisajal esitati ja võeti vastu ainsana perioodi 2019-2022 eelarvestrateegia, mille puhul ei esine 2019. a eelarvega väidetud 800 000 eurost vastuolu – tulemi ridadel esitatud näitajate erinevus on 133 474 EUR. Kaebaja väidab, et tema ei saa vastutada Põhja-Sakala valla eelarvestrateegias 2020-2023 sisalduva teabe õigsuse eest, sest see võeti vastu pärast tema ametist lahkumist, s.o 15.10.2019, kuna kaebajale avaldati umbusaldust 24.09.2019.
65.Lähtudes KOKS § § 372 lg-st 3 ja KOFS § 30 lg-st 3 tulenevatest kohustustest vallavalitsusele ei ole paraku kaebaja väited tema vastutuse välistamise osas veenvad. Kuna eelarvestrateegia peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt olema vastu võetud 15. oktoobriks ning eelarvestrateegia tuleb koostada nelja eelseisva eelarveaasta kohta, siis pidi kaebaja ametiajal vallavalitsus ilmselgelt tegelema ja olema lõppjärgus mahuka ja nelja eelseisva aasta osas ettevaatava dokumendi koostamise ja menetlemisega. Tunnistaja K. Toom kinnitas 18.01.2023. a kohtuistungil, et 2020. aasta eelarvestrateegia koostas T. Aavasalu (istungiprotokoll 01:53:20) ning 16 päeva jooksul uut strateegiat ei koostata (istungiprotokoll 01:51:51).
66.Kaebaja on ise kaebuses tunnistanud, et väide „Põhja-Sakala valla eelarvestrateegias on põhitegevuse tulemit näidatud 800 000 euro võrra suuremana kui eelarves“ on õige (kaebuse terviktekst p 39). Kaebaja nõustub, et esineb ca 800 000-eurone erinevus eelarve ja strateegia tulemi real 2018. a ja 2020. a kohta vastuvõetud eelarve ja eelarvestrateegia vahel, kuid ei esine 2019. a kohta vastuvõetud eelarve ning perioodi 2019-2022 eelarve strateegia vahel (kaebuse tervikteksti p 51). Kuna 29.12.2020 ja 06.01.2021 avaldatud artiklites ei ole esitatud kaebaja esindaja konstrueeritud täpsusega väiteid eelarvete ja eelarvestrateegiate erinevuste kohta ning need pole artiklites avaldatust isegi kaudselt tuletatavad, siis ei ole vastustajale omistatavad väited ebaõiged.
67.Kohtu hinnangul on kohtumenetluses vastustaja veenvalt suutnud tõendada, miks on õige vastustaja väide, et varasematel aastatel on eelarvestrateegias ja eelarves siiski korduvalt esitatud valeinfot. Kaebaja valitsemisaja sisse jääb 2018. a ja 2019. a eelarvete täitmine, samuti 2019-2022 ja 2020-2023 eelarvestrateegiate koostamine. Seejuures ei maininud K. Toom 17.12.2020. a volikogu istungil T. Aavasalu nime ega pidanud teda isiklikult probleemide eest vastutavaks. T. Aavasalu nime mainis üks volikogu liige, märkides, et volikogu võttis vastutuse ja tegi umbusalduse tolleaegsele juhatusele ehk Tõnu Aavasalule.
68.Volikogu ülesanne on Põhja-Sakala valla põhimääruse § 41 lg 3 lause 2 kohaselt teostada kontrolli eelarvevahendite kasutamise osas. Kaebaja pidi aga vallavanemana vastutama valla eelarve täitmise, raamatupidamise ning finantsjuhtimise õiguspärase korraldamise eest vastavalt Põhja-Sakala valla põhimääruse § 41 lg 3 lausele 1.
69.Tegelikult puudub vaidlus, et Põhja-Sakala vallas oli varasematel aastatel valla rahaliste vahendite käsutamisega probleeme, sh kaebaja valitsemisajal 2017-2019. Põhja-Sakala Vallavalitsuses pearaamatupidajana töötanud Elle Tints tunnistati 17.03.2022. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8262 (avaldatud Riigi Teatajas) süüdi KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses. Süüdistuse järgi pööras ajavahemikul 15.02.2011 kuni
30.06.2020 Elle Tints ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks Põhja-Sakala vallale kuuluvaid rahalisi vahendeid, tehes põhjendamatuid väljamakseid enda isiklikule arvelduskontole kogusummas 43 222,52 eurot. Lisaks teostas Elle Tints ajavahemikul 31.10.2011 kuni 10.10.2016 põhjendamatuid makseid korteriühistu Suure-Jaani Eha, mille juhatuse liige ta maksete teostamise ajal oli, arvelduskontole kogusummas 11 911 eurot.
70.Kohtu hinnangul on kohtumenetluses ka piisavalt tõendatud, et kaebaja valitsemisajal (21.10.2017-24.09.2019) esitati Rahandusministeeriumile valeandmeid. 17.12.2020. a istungi protokolli kohaselt arutati sel volikogu istungil Rahandusministeeriumile andmete edastamist. K. Toom vastas jaatavalt T. Sova küsimusele, kas eelarve, mis on esitatud volikogule ja Rahandusministeeriumile, on erinev. Volikogule esitatud tabelis toodud andmed on võetud Riigi Teatajast ja Rahandusministeeriumile saadetud saldoandmikest, selgitas K. Toom volikogu istungil (I kd, tl 42p).
71.KPMG aruandes (p 3.1.4) jõuti samuti järeldusele, et 2018-2020 ei klappinud Rahandusministeeriumi eelarveandmikesse sisestatud info ja valla eelarvete info.
72.Kõigele eeltoodule tuginedes, ei ole asjas tõendamist leidnud, et vastustaja avaldas kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Samuti on vaidlusalustes artiklites avalikkuse ette toodud kohane finantsjuhi hinnang, et Põhja-Sakala valla eelarvetega esinesid probleemid.
73.Kuna vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane, siis ei pea kohus analüüsima järgnevaid mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kohus jätab kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamata. Ebaõigete faktiväidete ümber lükkamise nõue
74.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2022. a otsuses asjas nr 3-19-1966 p-s 16 märgitud seisukohale, ei ole nõue kohustada valda ümber lükkama ebaõiged faktiväited kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2), vaid heastamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 5, RVastS § 11).
75.Kuivõrd asjas leidis tõendamist, et vastustaja ei avaldanud kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis jääb kaebaja heastamisnõue rahuldamata. Menetluskulud
76.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulusid seega kohus vastustajalt välja ei mõista.
77.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt RKHK 21.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 29; 27.10.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-53-11, p 31). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt RKHK 06.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07, p 10). Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (nt 15.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-58-07, p 13).
78.Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete, st selgitada avalikult kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsilist olukorda, täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vastustaja kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
79.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ja kaebuses märgitu kohaselt on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 265 eurot. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda kaebuse esitamisel seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro (RLS v.r. § 60 lg 2). Kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tuli tasuda riigilõivu 250 eurot (RLS v.r. § 60 lg 3). Kaebuse esitamisel pidi kaebaja tasuma seega riigilõivu summas 250 eurot, kuna kaebusega nõutakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seetõttu on kaebaja tasunud lõivu enam (15 eurot), kui seaduses ette nähtud.
80.HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastab kohus riigilõivu enam tasutud osas menetlusosalise nõudel. Ülejäänud summas (250 eurot) jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.