Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-21-2396 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

3-21-2396 Alakriteerium 2.2 „Taotleja ja olemasolul partneri võimekus projekti ellu viia“ moodustab 35% teise valikukriteeriumi hindest. Hindamiskomisjon hindas taotlust hindega 1,54 järgmistel põhjustel: „Taotleja potentsiaal ja võimekus toodet turule viia on kaheldav, kuna seda ei tõenda varasem tegevus. Varasema arenduse (3MW tuulegeneraator) tulemus ei ole müüdava tootena turule jõudnud. Taotleja senised majandustulemused on kesised. Turu ootus ei ole suunatud uutele lahendustele vaid efektiivsele ja töökindlale energiamuundamise seadmele. Kesksel kohal, hindamaks võimekust projekti ellu viia, on koostöö erinevate osapooltega, mida ei ole taotluses selgelt välja toodud (energeetikaettevõtted, riik tervikuna). Samuti on valdkonna arendused väga rahamahukad ja siinkohal ei ole tõendatud taotleja finantsvõimekus projekti pikaajaliselt ja jätkusuutlikult ellu viia, mistõttu lubatud eesmärkideni jõudmine (müügitulu aastal 2029 700 mln eurot) ei ole veenev. Esitatud finantsprognoosid on ebarealistlikud ja tuginevad sellele, et just süvaveetuulikute turg läheb käima. Hetke turutrendid antud prognooside realiseerumist ei toeta. Ainuüksi tehnilisest unikaalsusest jääb väheseks.“ Alakriteerium 2.3 „Projekti eelarve põhjendatus“ moodustab 30% teise valikukriteeriumi hindest. Hindamiskomisjon hindas taotlust hindega 1,54 järgmistel põhjustel: „Projekti kulud ja esitatud äriplaan ei ole omavahel proportsioonis. Eelarve ei ole piisav projekti tulemuste saavutamiseks ja toote turule viimiseks. Valdkondlikku eripära arvestades peaks projekti eelarve olema finantsprognoosides toodud eesmärkide saavutamiseks oluliselt suurem, kuna sarnaste mahtude saavutamiseks on vajalikud märgatavalt suuremad investeeringud. Projekti kui terviku elluviimine ja seatud eesmärkide saavutamine on antud eelarve juures küsitav.“ Kuna teise valikukriteeriumi hinne oli väiksem kui 2 (s.o 1,66), tegi hindamiskomisjon ettepaneku jätta taotlus rahuldamata (määruse nr 97 § 18 lg 3, § 20 lg 1 p 3). Taotleja ärakuulamine ei ole vajalik, sest taotlust hinnati üksnes taotluses esitatud ja avalikult kättesaadavate andmete alusel, arvestades EAS-i veebilehel avaldatud metoodikat (perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014–2020) § 23 lg 1 p 2).

3(14)

3-21-2396 M. Kruusil ei olnud projektiga selliseid seoseid, mis seaks kahtluse alla tema erapooletuse hindamiskomisjoni liikmena. Tema taandamise aluseid ei esinenud ja ka M. Kruus ise tundis, et saab hinnata taotlust erapooletult. Vaidemenetluses on M. Kruusiga täiendavalt vesteldud. Hindamiskomisjoni liikmed olid teada enne taotluste hindamist ja Eleon AS ei nõudnud M. Kruusi taandamist. Hindamiskomisjonis on 12 liiget, mistõttu ei saanud üks liige mõjutada projekti koondhinnet. M. Kruusi hinnangut kõrvale jättes olnuks teise valikukriteeriumi koondhinne ikkagi väiksem kui 2 (1,66 asemel 1,72). EAS-i otsuses on esitatud teise valikukriteeriumi hinde kujunemise kohta piisavad ja asjakohased põhjendused. Hindamiskomisjonil ei olnud piisavalt teavet, et veenduda äriplaani realiseerumises. Eleon AS ei ole ümber lükanud järeldust, et tegemist on eksperimentaalse faasiga ja turule ei ole veel toodud tasuvaid tooteid. Asjaolu, et projektis kirjeldatud lahendust peetakse heaks ja sellel nähakse perspektiivi, ei muuda hindamiskomisjoni väidet valeks. Ujuvlahendusi on nimetatud nn niši valdkonnaks kogu taastuvenergia sektori kontekstis ja see väide ei ole väär. Meetme eesmärk on toetada selliseid uuenduslikke lahendusi, millel on äriline potentsiaal, s.t mille elluviimine ja sellest tulevikus tulu tekkimine on realistlik. Avaliku rahaga projekti toetamisel on seega laiem eesmärk kui pelgalt projekti elluviimine. Oluline on selle projekti abil mõjutada ettevõtte majandustulemusi, mille tulemusel võidab nii ettevõtja kui ka riik. Seega ei saa ette heita, et taotluste rahastamisel pööratakse tähelepanu selle elluviimise ja tulevikutulu teenimise realistlikkusele. Eleon AS on projekti plaanis (lk 15) selgelt öelnud, et potentsiaalsed kliendid on küll huvi üles näidanud, kuid konkreetsete kokkulepeteni jõudmine eeldab prototüübi ehitamist ja sertifitseerimist. Seega on tegemist Eleon AS-i prognoosiga, mis võib osutuda liiga optimistlikuks, sest kliendid ei pruugi olla pakutavast tootest huvitatud. Hindamine on alati subjektiivne, hindaja poolt oluliseks peetavate asjaolude ring sõltub mh hindaja eelnevast kogemusest, praktikast, silmaringist, visioonist ja tunnetusest jms asjaoludest. Seetõttu on hindamiskomisjoni kutsutud osalema erineva tausta ja kogemusega isikud ning hinnete andmisele eelneb arutelu, mille käigus liikmed kujundavad oma lõpliku seisukoha. Selline lähenemine minimeerib liikmete erinevast nägemusest põhjustatud võimaliku ebaõige hinnangu andmise. Hinnanguliste otsuste puhul ongi põhjenduseks hindaja subjektiivne arvamus. Selline otsustus on õigusvastane vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest.

3-21-2396 ga 2. Kaebaja taotlust kõigepealt hinnanud ekspertide hinnangud vastavad määrusele nr 97. Hindamiskomisjoni põhjendused ei ole asjakohased. Kaebaja on esitanud taotluses piisava ja asjakohase teabe, sh viidanud erinevatele uuringutele. Kõnealuse toetuse eesmärk ongi toetada innovatsiooni, mistõttu pole tähtsust, et sügavatesse mereoludesse sobivate tuulikute turg pole veel arenenud. Kaebaja projekt on innovatiivne ja sellel on suur potentsiaal. Kaebaja on tõendanud nõudluse olemasolu (eelkokkulepped potentsiaalsete huvilistega). See, et kaebaja varasema arenduse tulemusel ei ole tuulikud turule jõudnud, on tingitud riigi vastuseisust Aidu tuulepargi rajamisele, mitte kaebaja potentsiaalist ega võimekusest. Kaebaja prognoosid on realistlikud, sest tuginevad rahvusvaheliselt tunnustatud asjaoludele. Alakriteeriumi p 2.3 puhul on hinnatud äriplaani elluviimise eelarvet, kuid hindamismetoodika kohaselt oleks tulnud hinnata vaid projekti eelarvet (s.o uuringute eelarvet). Rakendusuuringute eelarve on koostanud rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid. Finantsprognooside kulubaasi aluseks on rahvusvaheliste konkurentide tulubaasid. Kokkuvõttes ei ole hindamiskomisjoni madal hinne põhjendatud. Vaideotsuses ei ole 09.07.2021 otsuse sisulisi puudusi kõrvaldatud. Kaebaja taotluse hindamine ei toimunud erapooletult. Hindamisel osales OÜ Sunly asutaja ja nõukogu liige M. Kruus. See äriühing tegeleb samuti taastuvenergia, sh meretuuleparkide arendamisega. M. Kruusi jaoks oli äriliselt kasulik, kui kaebaja ei saa innovatiivseks uuringuks toetust ning projektis kirjeldatud tuulikute turule toomine lükkub edasi. M. Kruus võis mõjutada ka teisi hindamiskomisjoni liikmeid. Vastustaja I rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vastustaja I nägi kaebaja taotluses puudusi, kuid ei andnud võimalust neid kõrvaldada.

3-21-2396 hinde muutmiseks. Ka hindamiskomisjoni töökorra p-st 1.3.2 tulenevalt on hindamiskomisjoni funktsiooniks põhjendatud juhul eksperdi hinnangu ümberhindamine ja põhjendamine. Puuduvad veenvad argumendid, miks tuleb hindamismetoodika või hindamiskomisjoni töökord jätta viidatud osas kohaldamata ning lugeda need määrusega nr 97 vastuolus olevaks. Hindamiskomisjoni protokolli kohaselt otsustas hindamiskomisjon avada häältega 8 poolt ja 4 vastu hindamisaruandes toodud teise valikukriteeriumi ja selle alakriteeriumite hindamise põhjusel, et kaebaja taotlust hinnanud eksperdid ei võtnud arvesse taotleja seniseid majandustulemusi ega suutlikkust projekti tegevuste tulemusi turule viia ning turu nõudluse spetsiifikat energiamuundamise seadmete osas. Hindamiskomisjon kasutas temale õigusaktidega antud pädevust. See ei ole õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et tulnuks juhinduda ekspertide antud hinnetest. Samas on kohtu roll hindamiskomisjoni seisukoha põhjendatuse hindamisel piiratud. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Toetuste andmise või sellest keeldumise sisulise põhjendatuse kontroll langeb suuresti sinna kategooriasse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Kohus ei saa seega hinnata, kas sisulisest küljest on rohkem põhjendatud ekspertide või hindamiskomisjoni liikmete arvamus. Kohus saab hinnata seda, kas järgitud on menetlusnõudeid, menetlus on läbi viidud erapooletult ning esineb ilmselgeid kaalutlusvigu. Subjektiivsust konkreetse projekti hindamisel tasandab hindamise etapilisus ja kollegiaalsus, mille tulemusel üksiku hindaja seisukoht ei oma taotluse rahuldamisel või mitterahuldamisel otsustavat kaalu. Hindamismetoodika p 3.4 näeb ette, et kui hindamiskomisjoni liige hindab sama alakriteeriumi teistest komisjoniliikmetest oluliselt (2 või rohkema palli ulatuses) erinevalt, siis protokollitakse komisjoni liikme põhjendus. Hindamisprotokolli kohaselt on seda tehtud alakriteeriumi 2.1 puhul, kus antud hinded olid vahemikus 0,5‒3 punkti (protokollis on välja toodud kuue hindamiskomisjoni liikme arvamus). Alakriteeriumide 2.2 ja 2.3 puhul ei olnud hindamiskomisjoni liikmete hinnangute vahel suuri kõikumisi (hinded olid vahemikus 0,5‒2,5 punkti), mistõttu üksikute komisjoni liikmete arvamusi ei olnud kajastatud, vaid esitatud oli hindamiskomisjoni üldine hinnang (selline üldine hinnang oli antud ka alakriteeriumi 2.1 kohta). Sellega on täidetud hindamiskomisjoni töökorra p-i 4.5.2 nõue. Viidatud sättes on ette nähtud, et kui hindamiskomisjoni liikmed ei kinnita eksperdi hinnangut, teevad komisjoni liikmed põhjendatud ettepaneku hindamiskriteeriumide hinnete muutmiseks ning hindavad ise taotlust vastavalt hindamismetoodikale. Hindamise tulemused ja põhjendused kajastatakse hindamisaruandes või komisjoni protokollis. Hinnete muutmisel peavad põhjendused olema piisavad ning andma selgituse hinnete muutmise motiividest. Hindamiskomisjoni protokollis on iga alakriteeriumi puhul välja toodud komisjoni hinnang kaebaja taotluse ja selle puuduste kohta. Välja on toodud ekspertide hinnete muutmise motiivid. Õigusaktidest ei tulene nõudeid põhjenduste piisavusele ‒ erinevate komisjoniliikmete hinde andmise põhjused võivadki erineda. Nagu nähtub eraldi protokollitud arvamuste puhul alakriteeriumis 2.1, võivad komisjoni liikmete arvamused mõnes küsimuses oluliselt lahkneda. See ei ole õigusvastane. Iga komisjoni liige annab individuaalse hinnangu ning konkreetse valikukriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena. Kohus ei saa asuda ümber hindama komisjoni ega iga üksiku komisjoni liikme antud hinnangut taotlusele, vaid võib sekkuda üksnes siis, kui antud hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne. Hindamiskomisjoni põhjendusi arvestades pole selliseks järelduseks alust. Võttes arvesse hindajate hulka (12) ja madalat kaalutud keskmist hinnet, nähtub, et valdav osa hindamiskomisjoni liikmetest ei pidanud kaebaja taotlust teise valikukriteeriumi puhul perspektiivikaks. Puudub alus asuda hindamiskomisjoni antud hinnangut ümber hindama. Ilmseid kaalutlusvigu ei nähtu. See, et kaebaja ei nõustu komisjoni hinnanguga, ei tähenda ilmset kaalutlusviga. Seega pole vajalik analüüsida üksikuid komisjoni protokollis kajastatud

6(14)

3-21-2396 seisukohti. See tähendaks sisulise hinnangu andmist hindamiskomisjoni erialasele pädevusele, kuid see ei ole kohtu pädevuses. Asjaolu, et vastustaja I lähtus otsuse tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust ja põhjendustest, on õigusaktidega kooskõlas (määruse nr 97 § 20 lg 1). Kuigi vastustajal I ei ole kohustust hindamiskomisjoni ettepanekuga tingimata arvestada, ei oleks määruse nr 97 mõttega kooskõlas ka olukord, kus rakendusüksus asuks ise tegema hindamiskomisjoni tööd. Seda ei tingi ka asjaolu, et hindamiskomisjon hindas teatud osas ekspertide arvamused ümber. Vastustaja I ei pidanud detailselt välja selgitama, millest on tingitud erinevused ekspertide ja hindamiskomisjoni hindepunktides ‒ see nähtus piisavalt selgelt hindamiskomisjoni protokollist. Taotluse sisulise hindamise funktsioon on hindamiskomisjonil (määruse nr 97 § 17 lg 1). Vastustaja I oleks pidanud sekkuma siis, kui talle oleks nähtunud, et hindamiskomisjon on rikkunud hindamise aluseks olevate õigusaktide nõudeid. Sellise olukorraga pole tegemist siis, kui jutt käib taotluse sisulisel läbivaatamisel antud komisjoni liikmete individuaalsetest hinnangutest, mille alusel kujuneb komisjoni seisukoht. Sellega sekkuks rakendusüksus lubamatult hindamiskomisjoni pädevusse. Seega ei nähtu, et vastustaja I oleks teinud kaalutlusvigu. Õiguspärased on ka vaideotsuses esitatud MKM-i seisukohad. Vaidlustatud otsuses on viidatud hindamiskomisjoni ettepanekule. Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. STS2014–2020 § 23 lg 1 p 2 kohaselt antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Esitatud taotlus oli hindamise läbiviimiseks piisav. Hindamiskomisjonil puudus vajadus koguda täiendavat teavet. Ärakuulamise eesmärgiks ei saa olla võimaluse andmine taotluse sisuliseks parandamiseks. Selline tegevus viiks taotlejate ebavõrdse kohtlemiseni. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleb hindamismetoodikast tulenevalt võtta taotluse hindamisel arvesse eelhinnangu raportit, on ebaõige. Määruse nr 97 § 11 lg 4 kohaselt tuleb rakendusuuringu läbiviimisele suunatud projekti puhul toetuse taotlemisele eelnevalt läbida eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang, kuid määruse nr 97 § 11 lg 5 järgi ei ole nimetatud eelhinnang taotluse rahuldamisel rakendusüksusele siduv. Kaebaja on välja toonud, et tema taotluse hindamine ei toimunud erapooletult, sest hindamisel osales ettevõtja M. Kruus. Kaebaja kahtlus seisneb eelkõige asjaolus, et OÜ Sunly, kelle asutaja ning nõukogu liige on M. Kruus, koos tütaräriühingutega on arendamas suuremahulisi meretuuleparke ning kaebaja arendatav tehnoloogiline lahendus on innovaatiline ujuvvundamendil meretuulik. Kaebaja viitab merealade planeeringu menetlusele, mille raames on ta teinud ettepaneku innovatsiooniala lisamiseks planeeringusse, kuid avalike arutelude käigus on väidetavalt välja toodud, et ujuvvundamentidel tuulikute turule toomine võib otseselt negatiivselt mõjutada meretuulikute arendusalasid. STS2014–2020 § 21 lg-st 4 tulenevalt peab taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Hindamiskomisjoni töökorra p 1.8 kohaselt peab komisjoni liige olema otsuse tegemisel tööalaselt ja isiklikult sõltumatu taotlejast, projektipartnerist ja projektist. Hindamiskomisjoni töökorra p-des 1.8.1–1.8.5 on loetletud juhud, mil hindamises osalemine on välistatud. M. Kruusi puhul ei esine selliseid aluseid ja kaebaja seda ka ei väida. Kaebaja toob välja, et M. Kruus tegutseb konkureerival ärisuunal ja võib olla huvitatud alternatiivsete toodete turule tulemise takistamisest. Kaebaja väited M. Kruusi võimalikust erapoolikusest on liialt üldised, mistõttu pole alust pidada kaebaja taotluse hindamist kallutatuks. Tuuleenergia valdkonnas tegutsejad omavad praktilist kogemust ja teadmisi selles valdkonnas toimuvatest arengutest ning selliseid isikuid ei pea hindamisel kõrvale jätma pelgalt selle tõttu, et tegemist on potentsiaalsete konkurentidega. M. Kruus osales hindamiskomisjonis kui energeetika valdkonna ekspert ning ei ole tuvastatud, et ta oleks tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, kaebaja projektipartneritest või projektist. M. Kruus on oma sõltumatust ka ise 7(14)

3-21-2396 kinnitanud, öeldes, et ta ei tooda aga arenda kaebajaga konkureerivat tuuleenergia tehnoloogiat. M. Kruusi erapooletust kontrollis vastustaja II ka vaidemenetluses ja asus põhjendatult seisukohale, et kaebaja taotluse hindamisel ei ole toimunud rikkumisi. On oluline, et taotluse hindamisel osaleksid isikud, kellel on selles valdkonnas erialased teadmised ja praktiline kogemus. Seos kaebaja projekti ja M. Kruusi võimalike huvide vahel on kaudne. Konkreetse komisjoni liikme hindamise subjektiivsust tasakaalustab otsustamise mitmeetapilisus ja kollegiaalsus. Arvestades, et hindamiskomisjonis hindas kaebaja projekti 12 liiget ning keskmine hinne tulnuks alla nõutava künnise ka M. Kruusi osaluseta, ei ole tõendatud ega usutav, et ühe isiku ärihuvid mõjutasid kaebaja taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemist. Asjaolul, et M. Kruus taandas end ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse meetme järgmises taotlusvoorus, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(14)

3-21-2396 Ilmsed eksimused esinevad ka taotluse hindamisel alakriteeriumite 2.1 ja 2.2 alusel, nagu kaebaja on varem selgitanud. Vastustaja I on hakanud kohtumenetluses otsima põhjendusi 09.07.2021 otsuse kehtima jätmiseks. Kaebaja projektiplaanis on põhjalikult selgitatud offshore tuuleparkide potentsiaali. Kaebaja innovaatiliselt arendatava ujuvvundamendiga tuuliku saab samuti püstitada offshore tuuleparki, kuid sellel on märkimisväärsed eelised kohtkindla vundamendiga tuuliku ees. Need põhjendused on leitavad projektiplaanist. Hindamiskomisjon ei ole kahtluse alla seadnud projekti vajalikkust, kuid teisalt leidnud, et toote nõudlus ei ole põhjendatud. Offshore tuulikute nõudluse üle vaidlus puudub, samuti puudub vaidlus, et ujuvvundamendiga tuulikul on oluline eelis merepõhja vundamendiga tuulikute ees. Arusaamatu on vastustajate väide, et kuna enne toote turule toomist tuleb ehitada prototüüp ja viia läbi sertifitseerimine, siis olevat kaheldav kaebaja võimekus toodet turule viia. Iga innovaatilise toote esmaseks eelduseks ongi protüübi ehitamine ja sertifitseerimine. Seega asjaolu, et kaebaja kavandas toote prototüübi ehitamist ja sertifitseerimist, kinnitab ka tema võimekust toodet turustada, mitte vastupidi, sest sertifitseerimata toodet ei ole võimalik turustada. Alakriteeriumi 2.2 osas on vastustajad rõhutanud vaid seda, et kaebaja varasem arendus ei ole turule jõudnud ning projekti eesmärk on tuulikute müümine, mitte enda tarbeks arendamine. See väide on pahatahtlik, sest Aidu tuuleparki on kavandatud 30 Eleon 3MW tuulikut ning kogu projekt peatus riigi vastuseisu tõttu. Kaebaja oli Eleon 3MW tuulikut võrreldes esialgse tootega oluliselt edasi arendanud ning Aidu tuuleparki on püstitatud kaks Eleon 3MW uudset prototüüpset tuulikut, kuid ehitustegevuse peatamise tõttu ei ole olnud võimalik toodet sertifitseerida. Riik ja Aidu tuulepargi arendajad sõlmisid 2022. a märtsis kokkuleppe Aidu tuulepargi ehitustegevuse jätkamiseks, sh tuulikute turustamiseks. Kui vastustaja I nägi kaebaja taotluses puudust seoses varasema arenduse turustamisega, siis oleks tulnud välja selgitada, et mis on sellise olukorra tekitanud. Seega on ilmne, et alakriteeriumi 2.2 puhul on antud ekslik ning hindamiskriteeriumitele mittevastav hinnang. Eksperdid on selles hindamiskategoorias andnud maksimumhinde 4 ning on esitatud asjakohased kommentaarid, mis põhjendavad antud hinnangut. 09.07.2021 otsuses esitatud hinnangud on alakriteeriumite 1.2 ja 2.2 osas vastuolus ning vastustaja ei ole andnud sellele mõistlikku selgitust. Alakriteeriumi 1.2 puhul leiti, et kaebaja taotlus on suure potentsiaali ja võimekusega mõjutada meretuuleparkide arenguid kogu maailmas, mis edendab ka Eesti majandust tervikuna, kuid alakriteeriumi 2.2 juures väideti, et kaebaja potentsiaal ja võimekus toodet turule viia on kaheldav. Kui kaebaja projektil on suur potentsiaal ja võimekus mõjutada nii Eesti majandust kui ka meretuuleparkide arenguid, siis ilmselgelt saab olla sellise hinnangu eelduseks, et taotlejal on potentsiaal ja võimekus ka toode turule tuua. Vastustaja I viis kõnealuse meetme osas läbi täiendava taotlusvooru, milles osales ka kaebaja teise projektiga (Eleoni 5+ SCG tuulikumudeli tootearendus) ning see taotlus rahuldati. Vastustaja ei seadnud seal kahtluse alla kaebaja võimekust projekti ellu viia.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(14)

3-21-2396

3-21-2396 valdkonnaga, kus seni puuduvad tasuvad lahendused, ei saa ilmselgelt asjakohatuks pidada otsuses tehtud järeldust, et kaebaja prognoositav finantstulu (700 miljonit eurot aastaks 2029) on ebarealistlik. Vastustaja I arvestas mh, et nõudlus sellise toote järgi ei ole tõendatud, sest kaebaja on arendatavat tehnoloogiat huvilistele tutvustanud, kuid puuduvad kokkulepped ning nendeni jõudmine eeldab prototüüpide ehitamist ja sertifitseerimist, samuti on lahendamata olulised küsimused nagu tuulikute hooldamine ja energiatoite tagamine. Samuti on arvesse võetud, et kaebaja varasem projektide tulemuste rakendamise kogemus ei toeta finantsprognooside saavutamist, sest tema varasema arenduse tuulegeneraator ei ole turule jõudnud. Seda, et projekti vajalikkus on põhjendatud ja tegemist on tehniliselt tugeva projektiga, ei ole 09.07.2021 otsuses kahtluse alla seatud. Alakriteeriumi 2.1 puhul olid hindamiskomisjoni liikmete antud hinded küllalt erinevad (väikseim hinne 0,5 ja suurim 3; dtl 269). See näitab, et kaebaja äriplaani relevantsuse küsimuses ei olnud hindamiskomisjoni liikmed üksmeelsed. Hindamiskomisjoni ettepanek, mis oli 09.07.2021 otsuse aluseks, kujunes aga 12 komisjoniliikme antud hinnete keskmisena, mis tasakaalustas kõige kõrgemaid ja madalamaid hindeid ning vähendas hindamise juhuslikkust ja subjektiivsust.

3-21-2396 eesmärkide saavutamine küsitav. Sellest põhjendusest ei saa järeldada, et hinnatud oleks ka projektiväliseid kulusid. Vastustaja I on kohtumenetluses täpsustanud, et kaebaja projekti eelarve ei võimalda teha sellises mahus uuringuid, nagu oleks äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalik, arvestades mh määruse nr 97 § 2 lg-s 1 sätestatud toetuse andmise eesmärki. Vastustaja I on kohtumenetluses näidetena välja toonud, et projekti lõppemise ajaks ei ole tehnoloogia valmiduse tase selline, et toote saaks turule tuua ja hakata sellelt müügitulu teenima, samuti on eelarvest puudu kaebaja kuueliikmelise projektimeeskonna kulud (vt 31.08.2022 menetlusdokumendi p-d 22–24). See on ekspertteadmisel põhinev hinnang, mille sisulist paikapidavust kohus ei kontrolli. Vaidlustatud haldusakti järeldusi pole põhjust pidada ilmselgelt valeks üksnes selle tõttu, et kaebaja selgituste kohaselt olid projekti eelarve koostamise aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide hinnapakkumised ning taotluses finantsprognooside kulubaasi koostamisel võeti arvesse rahvusvaheliste konkurentide kulubaasid. Vastustajal I oli nii õigus kui ka kohustus nimetatud aspekti ka ise sisuliselt hinnata ning kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis annaks aluse seada kahtluse alla hindamiskomisjoni liikmete pädevuse.

3-21-2396 hindamismetoodika kohaselt hinnata mh majanduslikke aspekte, eelkõige taotleja võimekust oma äriplaan ellu viia ja projekti eelarve põhjendatust, kuid konkreetse valdkonna eksperdid ei võtnud kaebaja taotluse hindamisel piisavalt arvesse kaebajaga seotud asjaolusid. Teise valikukriteeriumi taolise sisustamisega on nõustunud ka vastustajad. Viidatud põhjendus ei ole ilmselges vastuolus määruse nr 97 § 18 lg 1 p-ga 2, sest toetus antakse konkreetse taotleja konkreetsele projektile, mille puhul nähakse ärilist potentsiaali ja taotleja võimekust seda ellu viia.

3-21-2396 hindamismetoodika) ning vastustaja I tunnistas kaebaja taotluse nõuetekohaseks (määruse nr 97 § 14). Kaebaja taotluse sisulisel hindamisel lähtuti taotlusest ja avalikult kättesaadavatest andmetest. Kaebaja arendatavate Eleon 3 MW tuulikute turule mittetoomise põhjustel, mida kaebaja oleks soovinud haldusmenetluses selgitada, ei olnud asja lahendamisel tähtsust. Taotluse eelarvet on hinnatud taotluses toodud info põhjal. Positiivne eelhinnang projektile oli aluseks, et tunnistada kaebaja taotlus vastavaks, kuid see ei olnud taotluse sisulisel hindamisel siduv (määruse nr 97 § 11 lg-d 4 ja 5, § 14 p 7). Ärakuulamise mõte ei ole praegusel juhul anda taotlejale võimalust projekti sisuliselt muuta või täiendada, et saavutada seeläbi oma projekti toetamine – see võib seada taotlejad ebavõrdsesse olukorda, arvestades meetme piiratud eelarvet. Nagu eespool märgitud, ei olnud 09.07.2021 otsus kaalutlusotsus, mille tegemisel on ärakuulamisel oluline roll. Kaebaja on saanud esitada oma vastuväited vaidemenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.