ELEON AS-i kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 09.07.2021 otsuse nr 1.1-5.1/21/1513 „Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta“ punkti 2 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.09.2021 käskkirja nr 1.1-6/21-013 „ELEON AS vaideotsus“ tühistamiseks ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohustamiseks teha kaebaja 29.01.2021 taotluse osas uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – ELEON AS (registrikood 11456200), volitatud esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja I – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, volitatud esindaja Kadri Kuus Vastustaja II ‒ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Gerly Lootus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lugeda vastustajaks I Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse asemel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.ELEON AS esitas 29.01.2021 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse projektile „ELEON AS-i Flip-up ujuvvundamendi kontseptsiooni ja tuulikumudeli Eleon 10+ meretuulikuks kohandamise rakendusuuringud” toetuse saamiseks väliskaubandus- ja
3-21-2396 infotehnoloogiaministri 29.12.2020 määruse nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ (edaspidi: määrus nr 97) alusel.
2.EAS tunnistas 09.07.2021 otsusega nr 1.1-5.1/21/1513 ELEON AS-i ja tema taotluse nõuetele vastavaks (otsuse punkt 1) ning jättis taotluse rahuldamata (otsuse punkt 2).
3.ELEON AS esitas 21.07.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) vaide EAS-i 09.07.2021 otsuse nr 1.1-5.1/21/1513 punkti 2 kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse rahuldamiseks uue otsuse tegemiseks.
4.MKM-i 21.09.2021 käskkirjaga nr 1.1-6/21-013 „ELEON AS vaideotsus“ jäeti ELEON AS-i vaie rahuldamata.
5.ELEON AS esitas 21.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 09.07.2021 otsuse nr 1.1-5.1/21/1513 punkti 2 ja MKM-i 21.09.2021 käskkirja nr 1.1-6/21-013 (vaideotsus) tühistamiseks ning EAS-i kohustamiseks teha kaebaja 29.01.2021 taotluse osas uus otsus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.ELEON AS-i seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaidlustatud otsuses on märgitud, et hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele (EAS) taotluse mitterahuldamise ettepaneku. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et rakendusüksus oleks ise sisuliselt taotlust hinnanud ja analüüsinud ning viinud läbi ka hindamiskomisjoni seisukohtade analüüsi. Veelgi enam, puudub ka viide hindamiskomisjoni otsusele või koosoleku protokollile, millest on vaidlustatud otsust tehes lähtutud. Vaidlustatud otsus on ainuüksi seetõttu kontrollimatu. Kontrollimatu haldusakt on õigusvastane. Vaideotsuses vastavale argumendile vastatud ei ole. Isegi, kui võtta aluseks hindamiskomisjoni 17.06.2021 protokoll, on vaidlustatud otsus ikkagi õigusvastane. Määruse nr 97 kohaselt teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepanekuid, mis tähendab, et rakendusüksus peab ise sisuliselt hindama esitatud ettepaneku põhjendatust ja asjakohasust. Käesoleval juhul on vaidlustatud otsuses lähtutud üksnes esitatud ettepanekust, jättes ise sisulise hinnangu ja analüüsi teostamata, sh ei ole hinnatud, kas hindamiskomisjon on juhindunud kehtivast regulatsioonist ning aluseks võtnud nõutavad materjalid. Seega on vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel eiratud diskretsioonireegleid, millest tulenevalt on see õigusvastane. Vaideotsuses on vastuoluliselt leitud, et hindamiskomisjoni moodustamine on üksnes EAS-i õigus ja haldusorganisisese tööjaotuse küsimus, mis välist mõju ei oma. Teisalt aga leitakse, et EAS ise üleüldse taotluseid hinnata ei tohi ning tegemist on üksnes hindamiskomisjoni pädevusega. Arvestades, et hindamiskomisjoni ning ekspertide hindamispunktides olid olulised erinevused, oleks nõuetekohase diskretsiooni teostamise esmaseks eelduseks olnud, et EAS oleks asunud välja selgitama, millest on vastav erinevus tingitud. Vastav olukord pidi andma selge signaali, kas hindamiskomisjon või eksperdid on hindamiskriteeriumit erinevalt sisustanud või esineb mõni muu eriarusaam. Taotluse hindamisel ei ole kõiki asjaolusid välja selgitatud ning diskretsiooni nõuetekohaselt teostatud. 2) Määrust nr 97 on ebaõigesti kohaldatud. Määrusest tuleneb üheselt, et hindamine toimub koostöös ekspertidega ning pole võimalust ekspertarvamused üleüldse kõrvale jätta. Seevastu näeb hindamismetoodika (p 3.3.) ette, et hindamiskomisjon võib sõltumata põhjenduse sisust jätta ekspertarvamused kõrvale ning anda hinnangu ilma ekspertide seisukohta arvestamata. Eeltoodu on aga otseses vastuolus meetme määruse nr 97 regulatsiooniga ning seega hindamismetoodika punkt 3.3. kohaldamisele ei kuulu. Juhul, kui ekspertarvamuses on mõni aspekt jäetud tähelepanuta või vajab eksperdi seisukoht täpsustamist, siis on hindamiskomisjonil võimalik vastavale asjaolule tähelepanu juhtida ning ekspert saab anda täiendavad selgitused ja täiendused. Olukorras, kus aga hindamiskomisjon leiab, et eksperdid ei ole väidetavalt asjaolusid igakülgselt hinnanud ja seetõttu lükatakse ekspertarvamused
3-21-2396 kõrvale, on tekkinud olukord, kus hindamiskomisjon oleks justkui ekspertidest pädevam. Praegusel juhul on aga ekspertide arvamus hindamiskomisjoni otsusel jäetud kõrvale, mis on üheses ja selges vastuolus määruse nr 97 regulatsiooniga – hindamisel tuleb ekspertidega koostööd teha. Ebaõige on hindamiskomisjoni järeldus, et eksperdid ei ole arvestanud kaebaja seniseid majandustulemusi ja suutlikkust projekti tegevuste tulemusi turule viia ning turu nõudluse spetsiifikat energiamuundamisseadmete osas ‒ mõlemad eksperdid on esitanud omapoolsed kommentaarid kõigi punkti 2 alakriteeriumite hindamise puhul ning ekspertide kommentaarid ei toeta vähimalgi määral hindamiskomisjoni protokollis esitatud põhjendust ekspertide arvamused kõrvale jätta. Vaideotsuses on vastavad seisukohad sisulise analüüsita jäetud. 3) Isegi, kui esineks alus ekspertide hinnangud ümber hinnata, siis on hindamiskomisjon ümberhindamisel jätnud kaebaja taotluse sisuliselt hindamata ning esitanud väiteid, mis ei lähtu taotlusest või ei ole hindamiskriteeriumitest lähtuvalt asjakohased. ‒ Nõustuda ei saa hindamiskomisjoni järeldusega, et äriplaanis on probleemi olemus lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud üksnes kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust. Asjaolu, et käesoleval hetkel ei eksisteeri projektis välja toodud lahendusi veel laialdaselt turul, ei oma ühest küljest tähtsust ja tõendab teisest küljest just vastupidiselt projekti sobilikkust, kuna vaidlusalune toetus ongi suunatud uute innovatsiooniliste lahenduste kasutusele võtmisele, mitte olemasolevate lahenduste dubleerimisele. Antud juhul on tegemist suhteliselt uue tuuleenergeetika valdkonnaga ujuvvundamendiga tuulikulahendusega, millel on eriti suur potentsiaal kogu maailmas (rahvusvaheliste analüüside kohaselt ca 80% kogu tuuleenergia potentsiaalist), kuid selles valdkonnas ei ole turg eriti kaugele veel arenenud ning turuosalised panustavad aktiivselt innovatsioonile just selles vallas. ‒ Ekslik on hinnang, et kaebaja äriplaan ei näita, kuidas skaleeritakse toodet rahvusvahelisel turul, samuti ei olevat tõendatud nõudlus. Taotluses on välja toodud skaleeritavusega seotud plaanid. Nõudluse tõendamiseks on kaebaja kasutanud taotluses konkreetseid eelkokkuleppeid. Lisaks on ka taotlusele EAS-i poolt antud eelhinnangus leitud, et „prognoos tundub realistlik, arvestades seda, et arendatava tehnoloogia järele turu nõudlus kasvab järgmise kümne aasta jooksul hüppeliselt.“ ning et „turundusplaanis on toodud konkreetsed kliendid, kellega hakatakse tegelema.“ ‒ Nõustuda ei saa vastustaja I hinnanguga, et taotleja potentsiaal ja võimekus toodet turule viia on kaheldav, kuna seda ei tõenda varasem tegevus. Varasema arenduse (3W) tuulegeneraator tulemus ei ole müüdava tootena turule jõudnud. Asjaolu, et vaide esitaja ei ole saanud võimalust käivitada varasema arenduse (3W) tuulegeneraatori müüki turul, ei tulene kaebuse esitajast ega tema potentsiaalist või võimekusest, vaid riigipoolsest vastutegevusest (Aidu tuulepargi ehituse seiskamine). Lisaks on vaidlustatud otsuse p-s 1.2 välja toodud, et taotlejal ja partneritel on suurepärane potentsiaal ja võimekus mõjutada meretuuleparkide arenguid kogu maailmas, mis edendab ka Eesti majandust tervikuna. ‒ Paljasõnaline ja sisutu on vastustaja I väide, et: „Esitatud finantsprognoosid on ebarealistlikud ja tuginevad sellele, et just süvaveetuulikute turg läheb käima. Hetke turutrendid antud prognooside realiseerumist ei toeta.“ Taotluses on refereeritud rahvusvaheliste tuleenergeetika organisatsioonide (nagu näiteks EWEA, IRENA) prognoose, mis tõendavad hetke turutrende. ‒ Alakriteeriumit 2.3. ei ole hinnatud metoodikale vastavalt, kuivõrd metoodika näeb ette, et punktis 2.3. hinnatakse üksnes projekti s.o rakendusuuringu, eelarvet, kuid vaidlustatud otsusest nähtub, et on hinnatud äriplaani elluviimise eelarvet. Eelarve kajastab vaid konkreetsete rakendusuuringute kulusid ning toote turule viimist ei olegi eelarves kajastatud, kuivõrd see ei ole käesoleval hetkel vajalik ega selles alakriteeriumis nõutud. Turule toomisega seotud kulud
3-21-2396 on kajastatud finantsprognoosides. Rakendusuuringute ehk projekti eelarve on koostatud töid teostavate oma ala rahvusvaheliste spetsialistide (Rostocki Ülikool) hinnapakkumiste alustel, mistõttu ei ole tõsiselt võetav väide, et eelarve ei ole piisav. Taotlusele antud eelhinnangus on asutud seisukohale, et eelarve on osades kuluridades isegi liiga suur. Seega esineb taas ka vastuolu eelhinnangu ning otsuse vahel. 4) Enne taotluse rahuldamata jätmist oleks taotlejale tulnud anda ülevaade puudustest ning tähtaeg nende kõrvaldamiseks või anda võimalus taotlejal esitada oma seisukohad. Käesolevaks hetkeks kaebajale vastavat võimalust ei antud. Hindamismetoodikast tulenevalt tuleb taotluse hindamisel arvesse võtta ka eelhinnangu raportit. Otsuse ning eelhinnangu raporti vahel esineb aga ilmselgelt ebakõlasid. 5) Taotluse hindamine ei toimunud erapooletult. Taotluse hindamisel osales ettevõtjana Martin Kruus. Martin Kruus on OÜ Sunly asutaja ning nõukogu liige. OÜ Sunly koos tütaräriühingutega tegeleb aktiivselt taastuvenergia arendamisega ning lisaks päikeseparkide arendamisele on aktiivselt arendamas suuremahulisi meretuuleparke, mis on kavandatud merepõhja toetaval vundamendil ning on esitanud enda poolt taotletavad alad ka menetletavasse merealade planeeringu menetluses. Kaebaja poolt arendatav tehnoloogiline lahendus on innovaatiline ujuvvundamendil meretuulik ning taotleja on esitanud ka merealade planeeringu raames vastava ettepaneku innovaatilise lahenduse elluviimise võimaldamiseks vastava innovatsiooniala lisamiseks mereala planeeringusse. Innovatsiooniala lisamine mereala planeeringusse võib aga otseselt mõjutada negatiivselt teiste kavandatavate tavapärasel merepõhja vundamendiga lahendusel põhinevate suuremahuliste tuuleparkide elluviimise perspektiive. Seega ei saa eeldada, et Martin Kruus oleks otsustamisel erapooletu, kuna eelduslikult on OÜ Sunly huviks mereala planeeringu võimalikult kiire menetlus ning täiendavate alade, sh kaebaja poolt taotletud innovatsiooniala, välistamine ja ujuvvundamendi lahenduste turule toomise takistamine. Seega on tegemist selge huvide konfliktiga ning Martin Kruus ei olnud taotluse hindamisel erapooletu.
7.Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei ole diskretsioonireegleid rikutud. Määruse nr 97 § 17 lg-st 1 tulenevalt tuli taotluste hindamiseks rakendusüksusel moodustada hindamiskomisjon, mis kooskõlas sama paragrahvi lg-tega 2 ja 3 kooskõlastati eelnevalt rakendusasutusega (MKM) ning tehti avalikuks rakendusüksuse veebilehel enne taotluste vastuvõtmise alustamise päeva. Hindamise läbiviimise protsessi reguleerib hindamismetoodika (määrus nr 97 § 18 lg 7). Projekte hinnatakse mitmeetapiliselt, st esmalt hindavad projekte eksperdid, seejärel hindab hindamiskomisjon ning otsuse teeb vastustaja I. Hindamismetoodika p 3.3. kohaselt kinnitab hindamiskomisjon lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku, mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel, või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Hindamismetoodika punkti 3.5. kohaselt kujuneb iga valikukriteeriumi hinne hindamiskomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena. Määruse nr 97 § 20 lg 1 kohaselt tuli vastustajal tugineda otsuse tegemisel hindamiskomisjoni tööle. Vastustaja lähtus vaidlusaluse otsuse tegemisel hindamiskomisjoni poolt esitatud ettepanekust, mistõttu ei ole kaebaja väited vastustaja I otsuse kontrollimatuse kohta asjakohased. Kuigi kaebaja on õigesti viidanud, et määruse nr 97 kohaselt teeb hindamiskomisjon rakendusüksuseele ettepanekuid, siis ei saa sellest teha järeldust, et rakendusüksus peab ise sisuliselt hindama esitatud ettepaneku põhjendatust ja asjakohasust. Hindamiskomisjoni antud seisukohtade ja hinnete, mille alusel vastavasisulised rahastamise ettepanekud tehti, muutmine või ümberlükkamine ei olnud vastustaja I pädevuses (määruse nr 97, § 20 lg 1). Eeltoodud põhjusel on kaebaja argumentatsioon vastustaja poolt otsuse vastuvõtmisel diskretsioonireeglite võimaliku rikkumise osas põhjendamatu. Kuigi projekti hindamisel
3-21-2396 esinesid valikukriteeriumi 2 puhul olulised erinevused ekspertide ja hindamiskomisjoni antud hinnete vahel, ei pidanud vastustaja I asuma hindamiskomisjoni asemele ning hakkama projekti sisuliselt hindama, vaid seda tegi hindamiskomisjon lähtudes käesoleval juhul hindamismetoodika punktist 3.3., tehes põhjendatud ettepaneku ekspertide antud hinde muutmiseks. 2) Määrust nr 97 on kohaldatud õigesti ning kaebaja väiteid ei ole põhjendatud. Vastustaja I kaasas kooskõlas määruse nr 97 § 17 lg-ga 4 taotluse hindamisele eksperte, kelle arvamusi ei ole kõrvale jäetud. Kaebaja on ebaõigesti välja toonud, justkui kaasab hindamiskomisjon eksperte, vaid kooskõlas määrusega nr 97 teeb seda rakendusüksus. Hindamiskomisjoni roll on anda projektile lõplik hinnang, võttes muuhulgas arvesse ekspertide arvamust ning taotlustele omapoolsete hinnangute andmisel peab komisjon lähtuma iseseisvalt kõikidest hinnet mõjutavatest taotluses ja selle lisadeks olevates dokumentides sisalduvatest olulistest asjaoludest. Ehk siis on komisjonil õigus ekspertide hinnet põhjendatud juhtudel muuta ning anda omapoolne hinne koos vastavasiuliste põhjendustega. Seega on hindamiskomisjoni hindel n-ö suurem kaal, kui ekspertide antul, st hindamiskomisjon võib ekspertide arvamusega mitte nõustuda ning põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et hindamiskomisjon on alusetult ekspertarvamused ümber hinnanud. Tulenevalt hindamismetoodika punktist 3.3. põhjendas hindamiskomisjon hinde muutmist valikukriteeriumi 2 „Projekti majanduslik mõju ja efektiivsus“ asjaoluga, et eksperdid ei ole hinnangute andmisel võtnud arvesse kaebaja seniseid majandustulemusi ja suutlikkust projekti tegevuste tulemusi turule viia ning turu nõudluse spetsiifikat energiamuundamise seadmete osas. Võttes arvesse hindamismenetluse kaheetapilisust ning meetme spetsiifikat (teadus- ja arendustegevus), hindavad eksperdid taotlusi lähtudes projekti spetsiifilisest tehnoloogiast ja selle teadus- ja arendustegevuse põhjendatusest, mitte majanduslikust aspektist. Hindamiskomisjoni koosoleku protokolli kohaselt otsustas hindamiskomisjon 8 poolt- ja 4 vastuhäälega avada teise valikukriteeriumi ja selle alakriteeriumite hindamise ning ülejäänud kahes valikukriteeriumis (määruse nr 97 § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud valikukriteeriumid) kinnitas hindamiskomisjon 11 poolt- ja 1 vastuhäälega ekspertide poolt antud hinnete põhjal kujunenud kriteeriumi keskmise hinde. Seega on käesoleval juhul projekti sisuliselt hinnanud valdkonda tundvad eksperdid, kelle hinnanguid on hindamiskomisjon ka arvesse võtnud, kuivõrd hindamiskomisjon on aktsepteerinud ekspertide hindeid valikukriteeriumide 1 (projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele) ja 3 (projekti põhjendatus ja teostatavus) puhul. Hindamiskomisjon on hinnanud valikukriteeriumi 2 majanduslikust aspektist lähtuvalt, mitte projekti sisulist poolt, nagu seda tegid eksperdid. 3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et hindamiskomisjon on ümberhindamisel jätnud kaebaja taotluse sisuliselt hindamata, sh ei ole esitatud väited hindamiskriteeriumitest lähtuvalt asjakohased (kaebus p 17). ‒ Valikukriteeriumi 2 alakriteeriumis 2.1. osas hindamiskomisjoni antud hinnangud, mis nähtuvad vaidlustatud otsusest (lk-d 2-3) ja komisjoni protokollist (lk-d 10-11; kaebuse lisa 3) on asjakohased, põhjendatud ja kooskõlas antud alakriteeriumi sisuga. ‒ Valikukriteeriumi 2 alakriteeriumis 2.2. hinnatakse eelkõige finantsilist võimekust projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Seega on komisjoni poolt antud hinnang igati kooskõlas alakriteeriumi sisuga ning seejuures ei oma taotluse hindamise seisukohalt tähtsust, kas ja missugustel asjaoludel varasema arenduse toote turustamine ei õnnestunud. Kaebaja ei ole ümber lükanud fakti, et varasema arenduse 3MW tuulegeneraatori müüki käivitatud ei ole, st varasema arenduse tulemit ei ole turule viidud. ‒ Valikukriteeriumi 2 alakriteeriumi 2.3. all hinnatakse kõiki projekti elluviimise kulusid, sealhulgas, kas projekti eelarve on mõistlik ning sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks läbipaistev ning kuluefektiivne ja
3-21-2396 moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks. Võttes arvesse, et põhjenduste kohaselt ei ole projekti kulud ja esitatud äriplaan omavahel proportsioonis, siis sellest järeldub, et äriplaanis kavandatud tegevuste teostamiseks vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks ei piisa kavandatud eelarvest ning hindamiskomisjon leidis, et tuleks teha kavandatust suuremas mahus teadus- ja arendustegevust, aga planeeritud eelarve ei võimalda seda teostada. Kuigi kaebaja on komisjoni hinnangu kahtluse alla seadnud muuhulgas põhjusel, et projekti eelarve on koostatud töid teostavate oma ala rahvusvaheliste spetsialistide (Rostocki Ülikool) hinnapakkumiste alustel (kaebuse p 25), siis ei muuda see komisjoni, kelle pädevust ei ole alust kahtluse alla seada, konsensuslikku hinnangut (projekti hinnati 12-liikmelises koosseisus) mittetõsiseltvõetavaks. 4) Määruse nr 97 § 15 lg-st 2 ja HMS § 15 lg-st 2 tulenevalt küsitakse lisainfot reeglina selleks, et veenduda taotluse vastavuses meetme tingimustele, teisisõnu selleks, et kontrollida taotleja/taotluse vastavust nõuetele (nõuded taotleja ja taotluse osas on sätestatud määruse nr 97 §-des 12 ja 14). Perioodi 2014‒2016 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 23 lõike 1 punkti 2 kohaselt puudub taotleja ärakuulamise kohustus, kui taotlus on nõuetekohaselt esitatud. Nimetatud sättes peetakse „puuduste“ all silmas näiteks seda, et taotluses esitatud info on vastukäiv, puudulik, st taotlusest ja selle lisadest ei ole võimalik aru saada. Antud juhul puudus vajadus ELEON AS-le puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks ning esitatud taotlus koos selle juurde kuuluva dokumentatsiooniga oli piisav hindamise läbiviimiseks. Seega polnud vaja kaebajat ära kuulata. 5) Taotluste hindamine on toimunud erapooletult ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lõike 1 punktiga 4 ja STS § 21 lõikega 4. Kaebaja etteheited nimetatud põhimõtete eiramisega seoses ei ole põhjendatud ning väide hindamiskomisjoni liikme, s.o Martin Kruusi, erapooletuse kohta ei ole tõendatud ega leidnud kinnitust.
8.MKM leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vastustaja I ei jätnud ekspertide arvamusi kõrvale. Tegemist on kaheetapilise hindamisega, eksperdid hindavad taotlusi mitte majanduslikust aspektist, vaid lähtudes projekti spetsiifilisest tehnoloogiast ja selle teadus- ja arendustegevuse põhjendatusest. Arvestades, et tegemist on teadus- ja arendustegevust toetava meetmega, on ilmne, et projekte esitatakse väga erinevatest valdkondadest ja hindamiskomisjoni liikmetel ei saagi neis kõigis pädevust olla. Küll aga on hindamiskomisjoni liikmed pädevad hindama majanduslikke aspekte. Määrusest ei tulene, et ekspertide ja hindamiskomisjoni liikmete hinnete lahknevuse korral peab prevaleerima ekspertide antud hinne. 2) Hindamiskomisjoni liikmete ning ekspertide hinnangud valikukriteeriumi 2 osas on erinevad. Hindamismetoodika punkti 3.3. kohaselt on hindamiskomisjonil õigus lihthäälteenamusega kas kinnitada ekspertide hinnangute alusel kujunenud alakriteeriumi hinde ettepanek või teha põhjendatud ettepanek hinde muutmiseks. Seda tehtigi. Hindamiskomisjonil ongi õigus ekspertide antud hindeid ümber vaadata. Kaebuse väited ei lükka ümber alakriteeriumile 2.1. antud hinnet. Kaebaja ei lükka ka ümber alakriteeriumi 2.2. osas esitatud hindamiskomisjoni järeldust, et varasema arenduse tulemit ei ole turule toodud. Hindamise seisukohalt ei oma tähtsust, mis asjaoludel varasema arenduse toote turustamine ei õnnestunud. Fakt on, et varasema arenduse tuulegeneraatori müüki käivitatud ei ole, komisjon ei saanud hinnata lähtudes seisukohast, et kohtuvaidluse puudumisel oleks toote müük edukalt käivitunud. Selline hinnang olnuks ainult oletuslik. Alakriteeriumi 2.3. hindamisel ongi hinnatud ELEON AS-i kavandatud tegevuste teostamiseks vajaliku projekti eelarvet. Hindamisel vaadati, kas selle projektiga on võimalik ellu viia äriplaanis toodud tegevusi. Otsuses ongi märgitud, et projekti kulud ja esitatud äriplaan ei ole omavahel proportsioonis, st on leitud, et äriplaanis kavandatud tegevuste teostamiseks vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks ei piisa kavandatud eelarvest. Hindamisel leiti, et tuleks teha kavandatust
3-21-2396 suuremas mahus teadus- ja arendustegevust, aga eelarve ei võimalda seda teostada. Kaebaja eeldus, et hindamiskomisjon sisustas hindamiskriteeriume teisiti, kui on neis ette nähtud, ei pea paika. Vaideotsuse punktis 4.6. on märgitud, et hindamiskomisjon hindas alakriteeriume 2.2. ja
2.3.ärilisest aspektist lähtuvalt, mida on kaebaja vääralt tõlgendanud, justnagu ei oleks lähtutud hindamiskriteeriumitest. Kaebaja teeb väära järelduse, et ekspertide hinnanguid muudeti, sest eksperdid hindasid projekti sisulist poolt. Vaideotsuse punktis 4.3. on selgitatud hindamismenetlust, seahulgas asjaolu, et hindamine on kaheetapiline, hindamisele kaasatakse eksperte, kuid lõplik otsus ei kujune mitte ekspertide antud hinde põhjal, vaid hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele projekti rahastamise või rahastamata jätmise ettepaneku. Ka ei ole projekte omavahel võrreldud, taotluste jooksev esitamine (mitte vooruline) välistab projektide omavahelise võrdlemise. 3) Kaebaja väide, justkui peaks rakendusüksus alati enne taotluse rahuldamata jätmist andma taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate selgituste esitamist, on väär ega ole kooskõlas STS-ga. STS-i §-s 23 on reguleeritud taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine. STS § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb anda taotlejale võimalus seisukohtade esitamiseks enne taotluse osalist rahuldamist; sama lõike punkti 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmisel, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Antud juhul puudus vajadus ELEON AS-le puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks, samuti oli esitatud taotlus piisav hindamise läbiviimiseks. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleb hindamismetoodikast tulenevalt võtta taotluse hindamisel arvesse eelhinnangu raportit, on ebaõige. Määruse nr 97 § 11 lõike 4 kohaselt tuleb rakendusuuringu läbiviimisele suunatud projekti puhul toetuse taotlemisele eelnevalt läbida eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang, kuid määruse nr 97 § 11 lõike 5 järgi ei ole nimetatud eelhinnang taotluse rahuldamisel rakendusüksusele siduv. 4) Martin Kruusil ei olnud seoseid, mis välistavad isiku osalemise hindamisel, samuti puudus vastuolu hindamiskomisjoni töökorraga, mistõttu ei esinenud alust Martin Kruusi taandamiseks projekti hindamisest. Kooskõlas uurimispõhimõttega vestles vaideorgan M. Kruusiga ning selle tulemusena selgus, et M. Kruus ei konkureeri projektiga samas valdkonnas ega planeeri sellise tehnoloogia kasutamist ka kaugemas tulevikus. M. Kruus osales hindamiskomisjonis energeetika valdkonna eksperdina. Kaebaja väited, mille kohaselt on M. Kruusi väidetava erapoolikuse põhjuseks asjaolu, et tema huvidega kooskõlas on hinnata võimalikult madalalt ujuvvundamendi lahendusega meretuuleparke, on põhistamata ning liiga üldised, et anda alust komisjoni liikme taandamiseks. Ka on kaebaja viide kohtuvaidlusele, milles muuhulgas ka kaebaja vaidlustas Konkurentsiameti 06.11.2018 otsuse lubada AS Enefit Green ja AS Nelja Energia koondumine, väga üldine. Kaebaja loogika kohaselt ei saaks kaebaja projekti hindamisel taastuvenergia valdkonda tundev ettevõtja osaleda. Ka ei olnud M. Kruus AS-ga Nelja Energia projekti hindamise ajal seotud. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et hindamiskomisjoni liige, kes on end taandanud mõne taotluse hindamiselt huvide konflikti tõttu, on huvide konfliktis ka teiste sama meetme toetust puudutavate taotluste hindamisel. Isegi juhul, kui Martin Kruus oleks kaebaja projekti hindamiselt taandatud, siis hindamisaruande järgi oleks valikukriteeriumi 2 koondhinne senise 1,66 asemel olnud 1,72. Seega oleks nimetatud valikukriteeriumi hinne jäänud alla 2,00. Toetust taotleti jooksvalt, mitte voorupõhiselt. Voorupõhise taotlemise korral tekib pingerida, mille puhul võib teoreetiliselt tekkida võimalus, et mõni komisjoni liige hindab teatud projekti eelistamiseks teisi teadlikult madalalt. Jooksva taotlemise korral aga menetletakse taotluseid nende esitamise järjekorras ning teatud projekti eelistamise riskid on maandatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.EAS ja Sihtasutus KredEx ühinesid 04. jaanuaril 2022. Selle tulemusel loeti EAS alates 04.01.2022 lõppenuks ja on kustutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. Uue
3-21-2396 organisatsiooni juriidiline nimi on alates ühinemisest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012). Kuivõrd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on nii Sihtasutuse KredEx-i kui ka EAS-i õigusjärglane, siis tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus lugeda üldõigusjärgluse alusel käesolevas asjas vastustajaks I (HKMS § 29 lg 1).
10.Hindamist reguleerivad SHS § 14 alusel antud määrus nr 97, hindamiskomisjoni töökord ja hindamismetoodika. Käesolevas asjas on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, mil määral oleksid pidanud ekspertide antud hinnangutest juhinduma hindamiskomisjon ja vastustaja I. Vaidlus puudutab konkreetsemalt valikukriteeriumi 2 „Projekti majanduslik mõju ja efektiivsus“ alakriteeriumide 2.1., („Vastavus taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaani relevantsus“), 2.2. („Taotleja ja olemasolul partneri võimekus projekti ellu viia“) ja
2.3.(„Projekti eelarve põhjendatus“) osas toimunud hindamist, kus ekspertide antud hinnangud lahknesid hindamiskomisjoni hinnangust määral, mis viis kaebaja taotluse mitterahuldamiseni. Taotluse rahuldamise eelduseks oli valikukriteeriumide 1-3 osas hinne vähemalt 2,00 (hindamismetoodika p 1.11.). Hindamiskomisjoni antud kaalutud keskmine hinne valikukriteeriumi 2 osas oli hindamiskomisjoni protokolli (dtl 260‒278) kohaselt 1,66, samal ajal kui taotlust hinnanud 2 eksperti andsid sellele valikukriteeriumile oluliselt kõrgema hinde, vastavalt 4,0 (vt kaebuse lisa 4) ja 3,83 (kaebuse lisa 5).
11.Kohtu hinnangul kinnitavad taotluse hindamise aluseks olnud aktid, et hindamiskomisjonil on pädevus ekspertide antud hinnanguid ümber vaadata. Määruse nr 97 § 17 lg 1 kohaselt moodustab rakendusüksus hindamiseks hindamiskomisjoni. Sama paragrahvi lg 5 p 1 kohaselt on hindamiskomisjoni ülesandeks teha rakendusüksusele ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks. Määruse nr 97 § 18 lg 7 kohaselt reguleeritakse hindamise läbiviimise protsess valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamismetoodika p 1.12. kohaselt toimub hindamine kahes etapis: hindamise esimeses etapis annavad taotlusele eksperthinnangu koos hinnete ja põhjendustega sõltumatud eksperdid, hindamise teises etapis hindavad taotlusi meetme tegevuse hindamiskomisjoni liikmed, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja vastustaja I poolt koostatud hindamisaruannet. Hindamismetoodika p 3.3. kohaselt kinnitab hindamiskomisjon lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumide hinde ettepaneku, mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Viimasel juhul annab iga komisjoni liige oma hinde sellele alakriteeriumile. Sellisel juhul kujuneb hindamise tulemusena alakriteeriumi hinne komisjoni liikmete hinnete keskmisena. Seega tuleb kohtule nähtuvalt hindamismetoodikast selge alus ekspertide antud hinde ümber vaatamiseks. Ka hindamiskomisjoni töökorra p-st 1.3.2 tulenevalt on hindamiskomisjoni funktsiooniks põhjendatud juhul eksperdi hinnangu ümberhindamine ja põhjendamine. Kohtu jaoks puuduvad veenvad argumendid, miks tuleb hindamismetoodika või hindamiskomisjoni töökord viidatud osas jätta kohaldamata ning lugeda need määrusega nr 97 vastuolus olevaks. Kohtule nähtuvalt tuleneb õigusaktidest selgelt kaheetapilise hindamise põhimõte ning hindamiskomisjoni pädevus põhjendatud vajadusel ekspertide antud hinnanguid ümber vaadata.
12.Hindamiskomisjoni protokollist (dtl 260-278) tulenevalt otsustas hindamiskomisjon avada häältega 8 poolt ja 4 vastu hindamisaruandes toodud 2. kriteeriumi ja selle alakriteeriumi hindamise põhjendusel, et taotlust hinnanud eksperdid ei ole hinnangute andmisel võtnud arvesse taotleja seniseid majandustulemusi ja suutlikkust projekti tegevuste tulemusi turule viia ning turu nõudluse spetsiifikat energiamuundamisseadmete osas. Hindamiskomisjon kasutas temale õigusaktidega antud pädevust. Selles pole midagi õigusvastast. Kaebaja pole nõustunud hindamiskomisjoni antud hinnangutega 2. kriteeriumi osas, vaid on seisukohal, et tulnuks juhinduda ekspertide antud hinnetest. Kohus märgib, et kohtu roll selle hindamiseks, kas hindamiskomisjoni seisukoht on põhjendatud, on piiratud. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Toetuste andmise sisulise põhjendatuse
3-21-2396 kontroll paraku suuresti sinna kategooriasse langeb. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Kohus ei saa seega asuda hindama seda, kas sisulisest küljest on rohkem põhjendatud ekspertide või hindamiskomisjoni liikmete arvamus. Kohus saab hinnata seda, kas järgitud on paika pandud menetluskorda, kas menetlus ise on läbi viidud erapooletult ning kas esineb ilmselgeid kaalutlusvigu. Subjektiivust konkreetse projekti hindamisel tasandab hindamise etapilisus ja kollegiaalsus, mistõttu üksiku hindaja seisukoht ei oma otsustavat kaalu taotluse rahuldamisel või mitterahuldamisel.
13.Hindamismetoodika p 3.4. kohaselt, kui hindamiskomisjoni liige hindab sama alakriteeriumi teistest komisjoniliikmetest oluliselt (2 või rohkema palli ulatuses) erinevalt, siis komisjoni liikme põhjendus protokollitakse. Hindamisprotokollist nähtuvalt on seda tehtud alakriteeriumi 2.1. osas, kus antud hinded olid vahemikus 0,5-3 p (protokollis oli välja toodud 6 hindamiskomisjoni liikme anonümiseeritud arvamus). Alakriteeriumide 2.2. ja 2.3. vahel ei olnud hindamiskomisjoni liikmete hinnangute vahel suuri kõikumisi (hinded olid vahemikus 0,5-2,5), mistõttu üksikute komisjoni liikmete arvamusi ei olnud kajastatud, vaid esitatud oli hindamiskomisjoni üldine hinnang (selline üldine hinnang oli antud ka alakriteeriumi 2.1. kohta). Sellega on kohtu hinnangul täidetud hindamiskomisjoni töökorra p 4.5.2 nõue. Viidatud sätte kohaselt, kui hindamiskomisjoni liikmed eksperdi hinnangut ei kinnita, teevad komisjoni liikmed põhjendatud ettepaneku hindamiskriteeriumide hinnete muutmiseks ning hindavad ise taotlust vastavalt hindamismetoodikale. Hindamise tulemused ja põhjendused kajastatakse hindamisaruandes või komisjoni protokollis. Hinnete muutmisel peavad põhjendused olema piisavad ning andma selgituse hinnete muutmise motiividest. Hindamiskomisjoni protokollis on iga alakriteeriumi osas välja toodud komisjoni hinnang kaebaja taotluse ning selle puuduste kohta. Selgeks saavad ekspertide hinnete muutmise motiivid. Pole õiguslikke nõudeid põhjenduste piisavusele ‒ erinevate komisjoniliikmete hinde andmise põhjused võivadki erineda. Nagu nähtub eraldi protokollitud arvamuste puhul alakriteeriumis 2.1., siis võivad lahkneda komisjoni liikmete arvamused mõnes küsimuses oluliselt. Midagi õigusvastast selles ei ole. Iga komisjoni liige annab individuaalse hinnangu ning konkreetse valikukriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena. Kohus ei saa asuda ümber hindama komisjoni ega iga üksiku komisjoni liikme antud hinnangut taotlusele, kohus võib sekkuda siis, kui antud hinnang on ilmselgelt ebaadekvaatne (oluline kaalutlusviga). Lugedes hindamiskomisjoni põhjendusi, pole kohtul alust seda sedastada. Arvestades hindajate hulka (12) ja madalat kaalutud keskmist hinnet, nähtub, et valdav osa hindamiskomisjoni liikmetest ei pidanud kaebaja taotlust valikukriteeriumi 2 osas perspektiivikaks. Kohtul puudub alus asuda hindamiskomisjoni antud hinnangut ümber hindama. Ilmseid kaalutlusvigu kohtule ei nähtu. See, et kaebaja ei nõustu komisjoni hinnanguga, ei tähenda ilmset kaalutlusviga. Kohus ei pea seega põhjendatuks ega vajalikuks üksikute komisjoni protokollis kajastatud seisukohtade analüüsi. See tähendaks sisulise hinnangu andmist hindamiskomisjoni erialasele pädevusele ‒ see ei ole kohtu pädevuses.
14.Asjaolu, et vastustaja I lähtus hindamiskomisjoni ettepanekust ja põhjendustest, ei ole õigusvastane, vaid õigusaktidega kooskõlas (määrus nr 97 § 20 lg 1). Kuigi vastustajal I ei ole kohustust hindamiskomisjoni ettepanekuga tingimata arvestada, ei oleks määruse nr 97 mõttega ka kooskõlas olukord, kus rakendusüksus asuks ise hindamiskomisjoni tööd tegema. Seda ei tingi ka asjaolu, et hindamiskomisjon hindas teatud osas ekspertide arvamused ümber. Vastustaja I ei pidanud detailselt asuma välja selgitama, millest on tingitud erinevused ekspertide ja hindamiskomisjoni hindepunktides ‒ see nähtus piisavalt selgelt hindamiskomisjoni protokollist. Taotluse sisulise hindamise funktsioon on siiski hindamiskomisjonil (määruse nr 97 § 17 lg 1). Kohtu arvates oleks pidanud vastustaja I sekkuma siis, kui talle oleks nähtunud, et hindamiskomisjon on rikkunud hindamise aluseks olevate aktide nõudeid. Sellise olukorraga pole aga tegemist siis, kui jutt käib taotluse sisulisel
3-21-2396 läbivaatamisel antud komisjoni liikmete individuaalsetest hinnangutest, mille alusel kujuneb komisjoni seisukoht. Sellega sekkuks vastustaja kohtu arvates lubamatult hindamiskomisjoni pädevusse. Kohtule seega ei nähtu, et vastustaja I oleks diskretsiooni teostamisel teinud vigu. Õiguspärased on ka vaideotsuses esitatud MKM seisukohad. Vaidlustatud otsuses on viidatud hindamiskomisjoni ettepanekule, seega ei saa öelda, et puudub viide hindamiskomisjoni otsusele.
15.Kohus nõustub vastustajaga I ja vastustajaga II, et õigust kaebaja ärakuulamisele ei ole rikutud. Tegemist polnud olukorraga, kus taotluses oleks esinenud puudusi, mistõttu oleks kaebajale tulnud anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (määruse nr 97 § 15 lg 4). Kaebaja taotlus vastas nõuetele. SHS § 23 lg 1 p 2 kohaselt antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Esitatud taotlus oli piisav hindamise läbiviimiseks. Hindamiskomisjonil puudus vajadus täiendavat teavet koguda. Ärakuulamise eesmärgiks ei saa olla võimaluse andmine taotluse sisuliseks parandamiseks. Selline tegevus viiks taotlejate ebavõrdse kohtlemiseni. Kohus nõustub vastustajatega ka selles, et väide, mille kohaselt tuleb hindamismetoodikast tulenevalt võtta taotluse hindamisel arvesse eelhinnangu raportit, on ebaõige. Määruse nr 97 § 11 lõike 4 kohaselt tuleb rakendusuuringu läbiviimisele suunatud projekti puhul toetuse taotlemisele eelnevalt läbida eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang, kuid määruse nr 97 § 11 lõike 5 järgi ei ole nimetatud eelhinnang taotluse rahuldamisel rakendusüksusele siduv.
16.Kaebaja on välja toonud, et tema taotluse hindamine ei toimunud erapooletult, kuna hindamisel osales ettevõtja M. Kruus. Kaebaja kahtlus M. Kruusi erapooletuses seisneb eelkõige asjaolus, et OÜ Sunly, kelle asutaja ning nõukogu liige on M. Kruus, koos tütaräriühingutega on arendamas suuremahulisi meretuuleparke, seevastu kaebaja poolt arendatav tehnoloogiline lahendus on innovaatiline ujuvvundamendil meretuulik. Kaebaja viitab merealade planeeringu menetlusele, mille raames on ELEON AS teinud ettepaneku lahenduse elluviimise võimaldamiseks vastava innovatsiooniala lisamiseks mereala planeeringusse ning avalikele aruteludele, mille raames on väidetavalt välja toodud, et ujuvvundamentidel tuulikute turule toomine võib otseselt negatiivselt mõjutada meretuulikute arendusalasid. SHS § 21 lg-st 4 tulenevalt taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu, ning kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud lisanõudeid, siis ka nendele nõuetele vastav isik. Hindamiskomisjoni töökorra p 1.8 kohaselt peab komisjoni liige otsuse tegemisel tööalaselt ja isiklikult olema sõltumatud taotlejast, projektipartnerist ja projektist. Hindamiskomisjoni töökorra p-des 1.8.1-1.8.5 on loetletud juhud, mil hindamises osalemine on välistatud. Kohtule nähtuvalt ei esine M. Kruusi puhul selliseid aluseid ja kaebaja seda ka ei väida. Kaebaja toob välja, et M. Kruus tegutseb konkureerival ärisuunal ja võib olla huvitatud alternatiivsete toodete turule tulemise takistamisest. Kohtu arvates on jäänud kaebaja väited M. Kruusi võimalikust erapoolikusest liialt üldisteks, mistõttu pole alust pidada kaebaja taotluse hindamist kallutatuks. Tuuleenergia valdkonnas tegutsejad omavad praktilist kogemust ja teadmisi selles valdkonnas toimuvatest arengutest ja selliseid isikuid ei pea hindamisel kõrvale jätma pelgalt selle tõttu, et tegemist on potentsiaalsete konkurentidega. M. Kruus osales hindamiskomisjonis kui energeetika valdkonna ekspert ning tuvastatud ei ole, et ta oleks tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, kaebaja projektipartneritest või projektist. M. Kruus on oma sõltumatust ka ise kinnitanud, öeldes, ei tooda aga arenda ELEON AS-ga konkureerivat tuuleenergia tehnoloogiat. M. Kruusi erapooletust kontrollis vastustaja II ka vaidemenetluses ja asus kohtu arvates põhjendatult seisukohale, et rikkumist kaebaja taotluse hindamisel ei ole toimunud.
3-21-2396 Kohtu arvates on oluline, et taotluse hindamisel osaleksid isikud, kellel on selles valdkonnas erialased teadmised ja praktiline kogemus. See ei tähenda, et kaasamine oleks vastuolus erapooletuse põhimõttega. Seos kaebaja projekti ja M. Kruusi võimalike huvide vahel on selleks liialt kaudne. Konkreetse komisjoni liikme hindamise subjektiivsust tasakaalustab otsustamise mitmeetapilisus ja kollegiaalsus. Arvestades, et hindamiskomisjonis andis hinnangu kaebaja projektile 12 liiget ning keskmine hinne tulnuks alla nõutava künnise ka M. Kruusi osaluseta, ei ole tõendatud ega ka usutav, et ühe isiku ärihuvid mõjutasid taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemist. Asjaolu, et ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse meetme järgnevalt toimunud taotlusvoorus (12.07-20.09.2021) M. Kruus end taandas, ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel.
17.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustajad pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.