Omandireform › Maa erastamine

3-21-2787 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2787 seda, kuidas kannatab Pärja tn 44a omanik, kui ta saab 0,8 meetrit vähem maad, ja mil määral võidavad Pärja 42 omanikud. Kohtueelses menetluses ei leidnud tõendamist, et Pärja tn 44a kinnistu omanik kannab kahju, kui tema kinnistu juurde jääb määramata 0,8 meetri laiune maariba männist paremal pool. Haldusaktis ei ole põhjendatud, miks on jäetud erastamise protsessi kaasamata vaidlusalusel maa-alal paiknevate trasside omanikud ning Õitse tn 52 kinnistu omanik T.S. Õitse tn 52 kinnistu elektrivarustus on tagatud maa-aluse kaabliga piki Pärja 42/44a kinnistute piiri erastataval maal asuva elektriposti küljes olevast elektrikapist. Haldusaktist ei selgu, milliseid vastastikuseid kohustusi toob erastamine kaasa seoses erastatavale maale jäävate trassidega.

3-21-2787 on käsitletav maatükina, mis vastab maareformi seaduse (MaaRS) § 322 lg-s 1 sätestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele ning seda on võimalik MaaRS § 22 lg 13 kohaselt erastada. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas vaidlusaluse maatüki jagamisel Pärja tn 44a ja Pärja tn 42 kinnisasjade vahel on piisaval määral arvestatud mõlema kinnisasja omanike huvidega. Kolmas isik A.K on välja toonud huvi säilitada ajalooline juurdepääs Pärja tn 44a kinnisasjale ning piirata territoorium aiaga. Kaebajad on välja toonud huvi saada juurde parkimiskoht ja teenindada Pärja tn 42 asuval kinnistul asuvat puukuuri, mida välja pakutud lahendus ei taga. Kaebajad leiavad, et õiglane ja mõlema kinnisasja omanike huve arvestav oleks lahendus, mille kohaselt liidetakse reformimata riigimaast ligikaudse laiusega 6,1 meetrit Pärja tn 42 kinnistuga 2,6 meetri laiune osa vaidlusalusest maast (käskkirja kohaselt liideti 1,8 meetri laiune osa maast) ja Pärja tn 44a kinnisasjaga tuleks liita 3,5 meetri laiune osa reformimata riigimaast (käskkirja kohaselt 4,3 meetrit). Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades (kuni 14.03.2022 kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra“ (kord) 3 lg 5). Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist väljastab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu- ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita (kuni 14.03.2022 kehtinud korra § 6 lg 1). MaaRS § 313 lg 4 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt selgitab kohalik omavalitsus välja, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita. MaaRS § 313 lg-s 5 nimetatud valla- või linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus, mille õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda HKMS § 158 lg-st 3. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud seadusega ettenähtud asjaoludest ehk planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õigesti. Vastustaja põhjendused, miks otsustati vaidlusalune maatükk jagada Pärja tn 42 ja Pärja tn 44a kinnisasjade omanike vahel vastavalt 12.02.2021 koostatud piiride kulgemise ettepanekule, nähtuvad 22.10.2021 käskkirja põhjendustest ning ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidest. Käskkirjas on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.12.2020 seisukohale, mille kohaselt tagab lahendus, mille kohaselt 1,8 meetrit liidetakse Pärja tn 42 kinnistuga ning ülejäänud Pärja tn 44a kinnistuga, selle, et võimalik on soojustada ja muul viisil remontida Pärja tn 42 elamu välisseina. Samuti jääksid Pärja tn 42 elamu ja abihoonete räästaste väljaulatused Pärja tn 42 krundi piiridesse ning ühtlasi oleks võimalik elamu kõrvalt jalgsi liikuda tagahoovi. Pärja tn 44a kinnistule säiliks omaette juurdepääsutee ning selle kõrvale piisav ala talviseks lume ladustamiseks. Samuti on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.02.2021 seisukohale, milles vastati vastustaja küsimusele, millises osas on võimalik arvestada Pärja 42 ja 44a kinnisasjade omanike esitatud vastuväidetega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on viidanud, et jääb varasema seisukoha juurde. Lisatud on vaid, et vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema tagatud päästeteenistuse alaline ligipääs kinnistule ja neil olevatele ehitistele, mistõttu peab Pärja tn 44a kinnistu juurdepääsu laius arvestama päästeteenistuse sõidukitega. Käskkirjas on reformimata riigimaa jagamise põhjendusena märgitud, et 12.12.2021 piiride kulgemise ettepanekus ette nähtud lahenduse puhul on maa taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires arvestatud. Nimetatud põhjenduste juurde jäi vastustaja ka 28.04.2022 toimunud paikvaatlusel. 4(7)

3-21-2787 Vaidlusalusest käskkirjast ja käskkirja aluseks olevatest materjalidest ei nähtu kaalutlused, miks on haldusorgan otsustanud jagada vaidlusaluse reformimata maatüki 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanekus toodud viisil. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata. Otsuse põhjendamisel ei saanud tugineda üksnes juurdepääsutee vajadusele, vaid otsusest pidid nähtuma kaalutlused, miks otsustati maatükk jagada 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanekus toodud viisil ning miks kaebajate poolt soovitud lahendusega ei saa arvestada. Käskkirjast ei nähtu aga, miks ei ole võimalik liita kaebajate kinnisasjaga 2,6 meetri laiust maatükki, mis tagaks kaebaja huvi kinnisasjade piiril asuvale puukuurile selle tagumise külje kaudu ning miks on põhjendatud vaidlusaluse 0,8 meetri laiuse riba liitmine just Pärja tn 44a maatükiga. Kaebajad on maa erastamise menetluses järjepidevalt välja toonud, et juurdepääsu alasse jääb mänd, mis tekitab looduses olukorra, kus maa-ala, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele, ei ole Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsuna sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid mida Pärja tn 42 kinnisasja omanikel oleks võimalik kasutada kinnisasjal oleva kuuri teenindamiseks. Kaebajad on selgitanud, et standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei ole asjakohane juurdepääsuteel asuva põlise männi tõttu, mis poolitab juurdepääsutee. Juurdepääsutee maksimaalne laius on piiratud selle kõige kitsama kohaga männi ja Pärja 44 kinnistu piiri vahel, milleks on 3,1 meetrit. Nõmme Päästekomando päästeauto laius on 2,55 meetrit ja garaažis parkimisjoonte vahe autole on 3 meetrit. Seega on päästeautode läbipääs tagatud olemasoleva laiusega. Haldusaktist ega selle aluseks olevatest haldusasja materjalidest ei ole tuvastatav, miks haldusorgan kaebajate seisukohtadega ei arvestanud. Täielikult on jäetud vastamata kaebajate poolt erastamismenetluses esitatud väitele, mille kohaselt riba, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele, ei ole Pärja tn 44a kinnisasja omanike poolt sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid samas saaks Pärja tn 42 kinnistu omanik kasutada seda maatüki osa puukuuri teenindamiseks selle tagaseina kaudu. Olukorras, kus maatüki jagamine kaebajate poolt soovitud viisil ei tooks ilmtingimata kaasa kolmanda isiku huvide kahjustamist, pidi vastustaja kaebajate huve kaaluma ning põhjendama, miks on vaidlusalune 0,8 meetri laiune riba põhjendatud liita Pärja tn 44a kinnisasjaga. Praegusel juhul ei pidanud maa erastamise menetluses arvestama juurdepääsu alas maa sees olevate tehnovõrkudega. Nimetatud tehnovõrkude osas kehtib igal juhul seadusest tulenev talumiskohustus ning paikvaatlusel arutatu kohaselt on pooled sellest teadlikud. Tehnovõrgud ei pea ilmtingimata paiknema selle kinnistu piirides, mida need teenindavad. Praktikas ei ole see ka võimalik. T.Sil on õigus nõuda vajaduse korral ligipääsu vaidlusalusel maal asuvale elektrikilbile. T.S on kinnitanud, et ligipääsu ei takistata. T.Si väitega jätta maatükk erastamata ei ole aga võimalik arvestada, sest ta ei ole vaidlusalust käskkirja vaidlustanud. Kaebajad ei saa kaitsta kolmanda isiku huve. Vastustaja on käskkirja andmisel oluliselt rikkunud kaalutlusõigust, kuivõrd on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata ning on lähtunud ebakohastest kaalutlustest (juurdepääsu vajadus üldiselt ning standard EVS 843:2016). Vastustajal tuleb asja uuel lahendamisel pöörata tähelepanu väidetele seonduvalt juurdepääsu laiusega Pärja tn 44a kinnisasjale ning asjaolule, et see on männiga külgnevas osas igal juhul takistatud. Kolm kuud kohtuotsuse jõustumisest on piisav aeg uue otsuse tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(7)

3-21-2787 põhjendanud, miks on see tõend ebausaldusväärne või asjassepuutumatu. Vaidlustatud haldusakt jätab juurdepääsu laiuseks 4,3 m, mis vastab standardile. Õige pole otsuse väide, et vastustaja ei vaielnud vastu kaebajatele väitele, et juurdepääsu laius 3,1 m on piisav selleks, et tagada päästeauto ligipääs Pärja tn 44a kinnisasjal olevale hoonele. Vastustaja viitas kohtuistungil päästeseaduse (PäästeS) § 21 lg-le 1, mille kohaselt võib päästetöödeks vältimatu vajaduse korral ka kinnisasja omaniku loata puid maha raiuda. Halduskohus jättis selle tähelepanuta. Kohus hoidis põhjendamatult fookuses üksnes päästeauto laiuse, hindamata ja kaalumata teisi olulisi asjaolusid. Kohtuotsuses viidati ebaõigesti, et vastustaja lähtus käskkirja andmisel ebakohasest kaalutlusest seoses päästeauto ligipääsu vajadusega. Kohus leidis vääralt, et standard 843:2016 „Linnatänavad“ ei oma asjas tähtsust. Õige pole kohtu seisukoht, et kogu juurdepääsu laiuse määrab üksik mänd. Tegemist on kohttakistusega, mis piirab juurdepääsu vaid konkreetses kohas. Erakordse päästevajaduse korral on õigus puu maha raiuda. Kaebajatele on väljastatud ehitusluba nr 1912271/13847, mille kohaselt kaetakse juurdeehituse sein horisontaallaudisega. Seega on küsitav, kas kaebajad on esitanud tõest teavet selle kohta, kuidas nad soovivad puukuuri teenindada, või on kaebuse esitamise soov üksnes oma kinnistu piiride suurendamine. Küsitav on kohtu kaalutlus puukuuri teenindamiseks vajaliku maa osas. Ilmselgelt kaalub juurdepääs kinnistule üles ebamäärase vajaduse ladustada puid horisontaallaudisega kaetud seina kaudu. Kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata kolmanda isiku A.K 03.05.2022 ja 22.12.2021 seisukohad seoses juurdepääsu väravatega ja ruumivajadusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2787

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.