X ja Y kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.10.2021 käskkirja nr 1.-1/228 tühistamiseks ja Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks välja andma haldusakt, millega lahendatakse Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva ning kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise menetlus kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul
Menetlusosalised Kaebajad – X ja Y, esindaja KailiHelina Kolts Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nancy Vojeikin Asja läbivaatamine
Kolmandad isikud – Z, esindaja Angela Kase; C Paikvaatlus 28.04.2022, kohtuistung 15.06.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus: 1.1 tühistada Tallinna Linnavaraameti 22.10.2021 käskkiri nr 1.-1/228; 1.2 kohustada Tallinna linna lahendama Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva maa erastamise menetlus uuesti kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul. 2. Mõista Tallinna linnalt X ja Y kasuks välja menetluskulud summas 570 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.08.2022.
1(11)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavaraamet algatas Z (Pärja tn 44a kinnisasja omanik, kolmas isik 1) avalduse alusel Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva ning kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise menetluse.
2.Erastamise eeltoimingute käigus selgitati, et Pärja tn 42, Pärja tn 44a ja Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjade vahele jääb reformimata riigimaa (Pärja tn 44b katastriüksus, katastritunnusega 78401:101:6183), ligikaudse pindalaga 254 m2, mis ei kuulu tagastamisele, riigi omandisse jätmisele ega munitsipaalomandisse andmisele.
3.Tallinna linn (vastustaja) koostas 08.06.2020 asendiplaani 1 , millel maaüksus ligikaudse suurusega 254 m2 kavandati erastada liitmiseks Pärja tn 44a kinnisasjaga, kuna maaüksusega piirnevatele Pärja tn 42 ja 44 kinnisasjadele on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, kuid Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub.
4.14.09.2020 väljastas vastustaja Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra (kord) § 6 lõike 1 alusel piirnevate Pärja tn 42 ja 44 kinnisasjade omanikele teavituskirjad Pärja tn 44a kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlusest. Vastuväidete korral paluti need edastada kirjalikult Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 09.10.2020.
5.Pärja tn 44 kinnisasja omanik ei esitanud Tallinna Linnavaraametile vastuväiteid Pärja tn 44a kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise kohta.
6.23.09.2020 ja 25.09.2020 esitasid Pärja tn 42 kaasomanikud, Y ja X (kaebajad) oma vastuväited, avaldused maa erastamiseks, fotod, illustreerivad skeemid maa jagamise kohta ning teatasid, et taotlevad reformimata riigimaa ida-lääne suunalisest telgjoonest lõunapoolse osa erastamist ja liitmist Pärja 42 kinnistuga, kuna praegu on Pärja tn 42 kinnistu põhjaküljel asuvad hooned kinnistu piiriks ning pärast reformimata riigimaa lõunapoolse osa erastamist ja liitmist Pärja tn 42 kinnistuga saaks hoonete põhjakülje hooldamiseks ning eesmärgipäraseks kasutamiseks vajaliku teenindusmaa. Kaebajad märkisid, et Pärja tn 44a kinnistu omanikul puudub põhjendatud vajadus laiemale juurdepääsuteele, kui seda on 3,1 meetrit2.
7.24.09.2020 edastas Pärja 44a omanik omapoolsed vastuväited ja selgitused, miks tuleks kogu reformimata maa liita Pärja 44a kinnistuga3.
8.Tuginedes Pärja tn 42 ja 44a omanike esitatud vastuväidetele jätkas vastustaja maa erastamise menetlust arvestusega, et Pärja tn 42 ja 44a kinnisasjade omanikud ei sõlminud kirjalikku kokkulepet reformimata riigimaa erastamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet avaldas menetluses seisukohta, et vaidlusalune maaüksus tuleb Pärja tn 42 ja Pärja tn 44a kinnisasjade vahel jagada.
9.03.12.2020 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet ettepaneku reformimata riigimaa (laius ligikaudu 6,1 m) jagada nii, et 1,8 meetrit erastatakse liitmiseks Pärja 42 kinnistuga ning ülejäänud reformimata maaüksus erastatakse liitmiseks Pärja tn 44a kinnistuga. Eelkirjeldatud lahenduse korral on võimalik soojustada ja muul viisil remontida Pärja tn 42 elamu välisseina. Samuti jääksid elamu abihoone räästaste väljaulatused Pärja tn 42 krundi piiridesse ning ühtlasi oleks võimalik elamu kõrvalt jalgsi liikuda tagahoovi. Pärja tn 44a kinnistile säiliks omaette juurdepääsutee ning selle kõrvale piisav ala lume ladustamiseks4. Maa erastamise toimiku lk 193 Maa erastamise toimiku lk 155-160 ja 169-171
Maa erastamise toimiku lk 164-165
Maa erastamise toimiku lk 144
2(11)
10.Lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohast koostas Tallinna Linnavaraamet 04.12.2020 reformimata riigimaa jagamise asendiplaani (piiride kulgemise ettepaneku) 5, mille kohaselt oli maa jagatud kaheks maatükiks. Asendiplaanil märgitud maatükk I ligikaudse suurusega 75 m2 ja laiusega 1,8 m oli kavandatud erastada liitmiseks Pärja tn 42 kinnisasjaga ning maatükk ligikaudse suurusega 179 m2 ja laiusega 4,4 meetrit oli kavandatud liitmiseks Pärja tn 44a kinnisasjaga.
11.14.12.2020 edastas vastustaja Pärja tn 42 ja 44a omanikele 04.12.2020 koostatud piiride kulgemise ettepaneku.
12.14.12.2020 esitas Pärja 44a omanik ettepaneku, mille kohaselt reformimata riigimaal paiknev elektriposti alune maa tuleks määrata Pärja tn 44a kinnistu koosseisu, kuna see on ainult Pärja tn 44a elamut teenindav elektripost.
13.26.12.2020 esitasid kaebajad vastuväited piiride kulgemise ettepanekule ning teatasid, et ettepanek erastada ja liita 1,8 meetri laiune maatükk Pärja tn 42 kinnistuga lahendab küll elamu jaoks vajaliku teenindusmaa küsimuse, kuid jätkuvalt jääb lahenduseta auto juurdepääsu küsimus puukuurile ning parkimisprobleemid. Pärja tn 42 kaasomanikud tegid ettepaneku, et Pärja tn 42 kinnistuga tuleks liita 2,6 meetri laiune maatükk ning Pärja tn 44a kinnistuga tuleks liita 3,5 meetri laiune maatükk6.
14.09.02.2021 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukoha, et 1,8 meetri laiune reformimata maatükk tuleb jätta edaspidi Pärja tn 42 kinnistu koosseisu ning ülejäänud maa erastada liitmiseks juurdepääsuteena Pärja tn 44a kinnistuga. Lisaks anti teada, et tuleb arvestada ka Pärja tn 44a kinnistu omaniku ettepanekuga, st elektriposti alune reformimata maa erastatakse liitmiseks Pärja tn 44a kinnistuga. Selgituseks märgiti, et vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema tagatud päästeteenistuse alaline ligipääs kinnistutele ja neil olevatele ehitistele ja seetõttu peab Pärja tn 44a kinnistu juurdepääsu laius arvestama päästeteenistuse sõidukitega7.
15.12.02.2021 koostas Tallinna Linnavaraamet uue piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt on kõnealune maa jagatud kaheks maatükiks. Asendiplaanil märgitud maatükk I ligikaudse suurusega 67 m2 on kavandatud erastada liitmiseks Pärja tn 42 kinnisasjaga ning maatükk II ligikaudse suurusega 187 m2 on kavandatud erastada liitmiseks Pärja tn 44a kinnisasjaga8.
16.02.03.2021 teatas Pärja tn 44a kinnistu omanik, et tal ei ole vastuväiteid 12.02.2021 asendiplaanile ning erastamise menetlusega võib jätkata. 11.03.2021 teatasid Pärja tn 42 kaasomanikud, et arvestada tuleks nende põhjendatud huviga liita erastamise käigus Pärja tn 42 kinnistule minimaalselt 2,6 meetri laiune riba ning et praeguseks väljapakutud lahendus ei sobi.
17.29.04.2021 koostas Tallinna Linnavaraamet uue asendiplaani lähtuvalt Pärja tn 42 omanike ettepanekust. Pärja tn 42 omanikud nõustusid nimetatud ettepanekuga. 06.05.2021 esitas Pärja tn 44a omanik vastuväited piiride kulgemise ettepanekule ning soovi erastada kogu reformimata maa liitmiseks Pärja 44a kinnistuga.
18.Tallinna Linnavaraameti 22.10.2021 käskkirjaga nr 1.-1/228 kinnitati Tallinna Linnavaraameti 12.02.2021 koostatud Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva erastatava maa piiride kulgemise ettepanek9.
Maa erastamise toimiku lk 145 Maa erastamise toimiku, lk 127-129
Maa erastamise toimiku lk 114
Maa erastamise toimiku lk 109
Maa erastamise toimiku lk 15-16
3(11)
19.Kaebajad esitasid 30.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 10.12.2021 määrusega menetlusse nõudes Tallinna Linnavaraameti 22.10.2021 käskkirja nr 1.-1/228 tühistamiseks ja Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks välja andma haldusakt, millega lahendatakse Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjadega piirneva ning kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise menetlus kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul. Kohus kaasas menetlusse kolmandate isikutena Pärja tn 44 a omaniku Z (kolmas isik 1) ja Õitse tn 52 kinnistu omaniku Ci (kolmas isik 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukoht
20.Kaebajad leiavad, et Tallinna Linnavaraameti 22.10.2021 käskkiri on õigusvastane kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 20.1 Käskkirjas ei ole välja toodud mitte ühtegi põhjust, miks ei ole arvestatud kaebajate huvidega samaväärselt nagu kolmanda isiku 1 huvidega. Kaebajate perekonna kasutuses on olnud Pärja tn 42 kinnistu juba 1950 aastate lõpust. 20.2 Kohalik omavalitsus peab omal initsiatiivil uurima välja asja otsustamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Menetluses on eelistatud Pärja tn 44a omanikku ning hoitud teadmatuses kaebajaid. 20.3 Kaebajate huvid on täielikult kaalumata osas, mil viisil saavad nad oma elamut hooldada, kui on vaja teha fassaaditöid ning elamu katuse harja juurde on vaja sõita tõstukiga, mille laius on 2,45 m. Pole antud hinnangut ka sellele, et Pärja tn 42 kinnistu on kaebaja ja tema perekonna kasutuses olnud juba 1950 aastate lõpust. Arvestatud ei ole ka männiga, mis jagab sisuliselt kaheks vaidlusaluse maatüki. On selge, et riba, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnistu vahele ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav ning ei kahjusta Pärja tn 44a omaniku huve. Vastustaja oleks pidanud kaaluma, et millise veoki laius on 1,8 meetrit, et puid Pärja tn 42 kuuri tuua ja teisalt seda, kuidas kannatab Pärja tn 44a omanik, kui ta saab 0,8 meetrit vähem maad ja mil määral võidavad Pärja 42 omanikud. Kohtueelses menetluses ei leidnud tõendamist, et Pärja tn 44a kinnistu omanik kannab kahju, kui tema kinnistu juurde jääb määramata 0,8 meetri laiune maariba männist paremal pool. 20.4 Haldusaktis ei ole põhjendatud, miks on jäetud erastamise protsessi kaasamata vaidlusalusel maa-alal paiknevate trasside omanikud ning Õitse tn 52 kinnistu omanik C. Õitse tn 52 kinnistu elektrivarustus on tagatud maa-aluse kaabliga piki Pärja 42/44a kinnistute piiri erastataval maal asuva elektriposti küljes olevast elektrikapist. Haldusaktist ei selgu, milliseid vastastikuseid kohustusi toob erastamine kaasa seoses erastatavale maale jäävate trassidega. 20.5 Pärja tn 44a kinnistule on kaebuse rahuldamise korral tagatud juurdepääs piisavas ulatuses ning sellisel juhul on tagatud ka mõlema naabri võrdne kohtlemine. Pärja tn 44a vaidlusaluse maariba kasutamine on piiratud põlise männiga, mis määrab normidest sõltumata juurdepääsu võimaliku ja kasuliku laiuse. Sõltumata juurdepääsu laiusest hakkavad Pärja tn 44a omanikud sõidukeid parkima aia taga ning seni on piisanud vaid jalgsi ligipääsust. 20.6 Ei ole tõendatud, et trassid jäävad piirile. Kitsenduste kaardilt ei nähtu trasside täpsed asukohad. Esitamata on geoalus. Kolmas isik 1 ei kaota kinnistule juurdepääsu, vaid talle säilib juurdepääs, mis arvestab ka kaebajate huve. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjendustel. 21.1 Maa igapäevase kasutuse osas on teada, et kaebajate hooned paiknevad osaliselt reformimata maal ja kolmas isik 1 kasutab maad juurdepääsuks oma kinnistule. Maal asub Telia AS omandis olev talumiskohustusega sideehitis ja kaablikanalisatsioon, Elekrilevi OÜ õhuliin ning AS Tallinna Vesi veetorustik ja reoveekanalisatsioon. 4(11)
21.2 Tallinna Linnavaraamet on menetluses palunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) arvamust, kes 16.06.2020 kirjaga teatas, et neil ei ole vastuväiteid erastamisele ja et maal paikneva õigusliku aluseta ehitatud piirdeaia võib tõsta kinnistu piirile peale erastamist. TLPA, ja Päästeameti seisukohtadele ning kaebajate ja kolmanda isiku 1 taotlustele tuginedes jõuti seisukohale, et maa erastamiseks, arvestades piirnevate kinnistute omanike huvidega on võimalikud lahendused 96 m2 ja 158 m2 või 67 m2 ja 187 m2. Vaidlusaluse käskkirjaga kinnitati ettepanek, mille kohaselt maast 67 m2 erastatakse kaebajatele ja 187 m2 kolmandale isikule 1. 21.3 Vastustaja on kaalunud piirnevate kinnisasjade omanike huve ja leidnud lahenduse, mis arvestab võimalikult suures ulatuses mõlema kinnistu omanike huve. Tehnorajatistega seonduvad etteheited vastustajale on asjakohatud. Tegemist on enne erastamist rajatud kitsendustega, mis on kaetud erastatava maa tulevase omaniku talumiskohustusega. 21.4 Kaebajad ja kolmas isik 1 soovisid erastada reformimata riigimaad ja seda suuremas ulatuses, kui vastustaja seda neile käskkirjaga võimaldas. Reformimata maa oli võimalik liita mõlema kinnisasjaga. Vastustaja põhilised kaalutlused käskkirja andmisel olid, et kolmandale isikule 1 oleks tagatud juurdepääs ja et mõlemad erastamise taotlused oleksid vähemalt osaliselt rahuldatud. Piirdeaia rajamise võimalust vastustaja kaaluma ei pea ega saagi. Samuti ei ole vastustaja hinnangul käskkirja kehtetuks tunnistamine põhjendatud paikvaatlusel selgunud kaebajate soovi tõttu saada juurde täiendavaid parkimiskohti. Kolmanda isiku 1 seisukoht
22.Kolmas isik 1 vaidleb kaebusele vastu. 22.1 Vaidlusaluse maa jagamist viisil, nagu kaebajad nõuavad, ei soosi ka sellel paiknevad tehnovõrgud, millel on kaitsevöönd. Ehitustegevus on kaitsevööndis piiratud. Eeldusel, et Maaameti kitsenduste kaardi andmed on tõesed, jääb vaidlusalune maa kaebajate kinnistu piirilt vaadatuna vaid 1 meetri laiuselt kaitsevööndist välja. 22.2 Kaebajate abihoone on püstitatud selliselt, et see avaneb oma kinnistule ja vaidlusaluse maaala poole jääb abihoone tumm sein. Kui kaebajatel on vaja abihoonet remontida, on see lahendatav AÕS § 147 abil. 22.3 Kaebajatele on tagatud parkimine nii oma kinnistul kui ka Pärja tänava ääres. Kolmandal isikul on kolm alaealist last, kelle jaoks koduhoov on mänguala. Kolmandal isikul 1 on selge ja õigustatud huvi temale tulevikus kuuluv maa-ala piirata oma pere privaatsuse ja turvalisuse huvides aiaga ning paigutada tänavamaa joonele nii jalg- kui ka autovärav. Ainuüksi minimaalne autovärava laius on 3 m, millele lisanduksid veel postid ja jalgvärav. Seega on käskkirjas toodud lahendus mõlema poole huve arvestav. See arvestab objektiivselt nii autode ja jalakäijate turvalist liiklemist ja ka minimaalse mõõduga auto – ja jalgvärava paigaldamise võimalikkust. Lisaks jätab see kaebajatele oma hoonete teenindamiseks laiema koridori, kui 1,4 meetrit. 1,8 meetri laiune riba võimaldab kaebajatel paigutada kinnistule nii järelkäru kui ka teise auto. Tänavaäärse parkimisala laiusele lisanduks ca 5,36 meetrit, mis on enam, kui kahe sõiduauto normikohane parkimisala laius 5,2 meetrit. Seega, kui kaebaja nihutab oma kinnistu piirdeaeda lisanduva 1,8 meetri võrra, on neil võimalik ilma tõrgeteta parkida kõrvuti 2 sõiduautot ja järelkäru ning seda nii tänava äärde (nagu kaebajad seda praegu teevad) kui ka hoovi, kaebajate autovärava taha. 22.4 Õitse tn 52 kinnistu elektrikilbiga seoses kinnitab kolmas isik 1, et ei takista kinnistu omaniku juurdepääsu elektrikilbile kui tekib olukord, et tal on vajalik oma majapidamise elektritoide elektrikilbist välja lülitada. Kolmas isik 1 ei ole seda kunagi ka takistanud. 5(11)
22.5 1.10.1956 kinnitatud individuaalelamu ehituskrundi plaanilt10 nähtub juurdepääsutee tänasele Pärja tn 44a kinnistule, mis 1956.a plaanil oli ette nähtud kahe eraldi krundina. Plaanilt nähtuvalt ei olnud Pärja tn 42 ehituskrunt seotud nimetatud juurdepääsuteega. Kaebajad omandasid Pärja tn 42 kinnisasja ilmselt pärimise teel. Vaidlusalune juurdepääs oli ka sel ajal piiratud väravaga ning kaebajate ja Pärja tn 44a tookordsete omanike vahel ei olnud vaidlusaluse juurdepääsu kasutamise küsimuses erimeelsusi, see oli ette nähtud teenindama Pärja tn 44a-d. Ka kaebajate ja kolmanda isiku 1 vahel ei tekkinud 3.03.2016 Pärja tn 42 piiriprotokolli allkirjastamisel erimeelsust tänase juurdepääsu küsimuses ja kaebajad pidi mõistma, et tegemist ei ole Pärja tn 42 territooriumiga. Kolmas isik 1 sai alles 2020 aastate algul läbi suhtluse Elektrilevi OÜ-ga teada, et tegemist on reformimata riigimaaga. Kolmas isik 1 soovis maad erastada ning siis tekkisid erimeelsused kaebajatega. 22.6 Erastamise lõpptulemus on kaalutlusotsus, mille langetamisel tuleb arvestada mitmete asjaoludega. Käskkirjas on nende asjaoludega arvestatud. See, et kaebajatele lõpptulemus ei meeldi, ei tähenda, et käskkiri oleks õigusvastane. 22.7 Esiteks on oluline juurdepääsu ala jagamisel terve elukeskkonna tagamise ja maastiku omapära säilitamine. Käskkirjaga ette nähtud juurdepääsu jagamise viis arvestab sellega, et mändide kasvutingimused ei saaks oluliselt mõjutatud. Olukorras, kus juurdepääsu koridor jagatakse füüsiliselt pooleks, tooks see kaasa kolmanda isiku 1 poolsel osal vajaduse manööverdada mändide juurdestike peal ja okstes. Teiseks puudub vaidlus selles, et juurdepääs on ainus juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule samal ajal, kui Pärja 42 kinnisasjale on tagatud juurdepääs otse Pärja tänavalt. Juurdepääsu ala on ajalooliselt ette nähtud teenindama ainult Pärja 44a kinnisasja. Nimetatud küsimuses ei saa vaidlust olla. Kuigi kolmas isik taotles juurdepääsu ala tervikuna oma kinnistuga liitmiseks, on käskkirjaga ette nähtud juurdepääsu jagamine ja kolmandale isikule 1 jääva juurdepääsu laiuses erandlikel tingimustel on võimalik korraldada ohutu liiklemine. Kolmas isik 1 nõustub käskkirjaga. 22.8 Käskkiri arvestab ka juurdepääsu alas paiknevate tehnovõrkude ja nende kaitsevööndiga. Kui juurdepääs jagada näiteks piki telge, siis jäävad osas Pärja tn 44a elamut teenindavad trassid kaebaja maale. Selline lahendus ei ole mõistlik. 22.9 Käskkirja kohaselt jääb kaebajatele ligi 1,8 meetri laiune ala. See on täiesti piisav tagamaks juurdepääsu Pärja tn 42 kuuri ja elamu tagaseinale. Autoga on mõlemad hooned teenindatavad läbi kaebajate endi kinnistu. Juba see näitab, et kaebajate huvi juurdepääsust osa maa erastamiseks ei ole eluliselt vajalik, vaid on seotud pigem mugavusega. 22.10 Isegi kui käskkiri oleks lõppotsus, mida see käesoleval juhul ei ole, siis ei saa selle kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel on rikutud menetlusnõudeid või ei see ei vasta vorminõuetele. Kolmanda isiku 2 seisukoht
23.Kolmas isik 2 selgitab, et ehkki tema kinnistule tulev elektriühendus ja kanalisatsioonitrass kulgeb mööda erastatavat umbtänavat, ei ole keegi temaga ühendust võtnud. Erastamise protsessist kuulist ta Ylt juhuslikult detsembris 2021. Kolmas isik 2 on huvitatud, et vaidlusalune maatükk jääks erastamata, sest muidu ei ole selge, kes hooldab vee- ja kanalisatsiooni ühendusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud, ja tuleb rahuldada.
Kolmanda isiku 1 20.05.2022 menetlusdokumendi lisa 1
6(11)
25.MaaRS § 20 lg 1 esimese lause kohaselt kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lg 1 3 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI1 osas sätestatud alustel. MaaRS § 312 lg 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. Sama definitsiooni on korratud ka korra § 1 lg-s 2, mis kehtis kuni 14.03.2022.
26.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa (Pärja tn 44b katastriüksus, katastritunnusega 78401:101:6183), mille osas tehti vaidlusalune piiride kulgemise ettepanek, on käsitletav maatükina, mis vastab MaaRS § 322 lg-s 1 sätestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele ning seda on võimalik MaaRS § 22 lg 13 kohaselt erastada. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et vaidlusalust maatükki on ajalooliselt kasutatud Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks ning et tegemist on ainsa juurdepääsuga Pärja tn 44a kinnisasjale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Pärja tn 42 kinnisasjal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Pooled vaidlevadki üksnes selle üle, kas vaidlusaluse maatüki jagamisel Pärja tn 44a ja Pärja tn 42 kinnisasjade vahel on piisaval määral arvestatud mõlema kinnisasja omanike huvidega. Kolmas isik 1 on välja toonud huvi säilitada ajalooline juurdepääs Pärja tn 44a kinnisasjale ning piirata territoorium aiaga. Kaebajad on välja toonud huvi saada juurde parkimiskoht ja teenindada Pärja tn 42 asuval kinnistul asuvat puukuuri, mida välja pakutud lahendus ei taga. Kaebajad leiavad, et õiglane ja mõlema kinnisasja omanike huve arvestav oleks lahendus, mille kohaselt liidetakse reformimata riigimaast ligikaudse laiusega 6,1 meetrit Pärja tn 42 kinnistuga 2,6 meetri laiune osa vaidlusalusest maast (käskkirja kohaselt liideti 1,8 meetri laiune osa maast) ja Pärja tn 44a kinnisasjaga tuleks liita 3,5 meetri laiune osa reformimata riigimaast (käskkirja kohaselt 4,3 meetrit).
27.MaaRS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt erastatakse maa vastavuses planeeringu- ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koostamiseks kannab linnavõi vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate katastriüksuste (kinnistute) piirid ja katastritunnused. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades (kuni 14.03.2022 kehtinud korra 3 lg 5). Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist väljastab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu- ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita (kuni 14.03.2022 kehtinud korra § 6 lg 1). MaaRS § 313 lg 4 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt selgitab kohalik omavalitsus välja, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita. 28. MaaRS § 313, lg-s 5 nimetatud vallavõi linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 7(11)
3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud seadusega ettenähtud asjaoludest ehk planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õigesti.
29.Vastustaja põhjendused, miks otsustati vaidlusalune maatükk jagada Pärja tn 42 ja Pärja tn 44a kinnisasjade omanike vahel vastavalt 12.02.2021 koostatud piiride kulgemise ettepanekule nähtuvad 22.10.2021 käskkirja põhjendustest ning ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidest. Käskkirjas on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.12.2020 seisukohale 11, mille kohaselt tagab lahendus, mille kohaselt 1,8 meetrit reformimata maaüksuse laiusest mõõdetuna erastamiseks liitmiseks Pärja tn 42 kinnistuga ning ülejäänud reformimata maaüksus erastatakse liitmiseks Pärja tn 44a kinnistuga selle, et võimalik on soojustada ja muul viisil remontida Pärja tn 42 elamu välisseina. Samuti jääksid Pärja tn 42 elamu ja abihoonete räästaste väljaulatused Pärja tn 42 krundi piiridesse ning ühtlasi oleks võimalik elamu kõrvalt jalgsi liikuda tagahoovi. Pärja tn 44a kinnistule säiliks omaette juurdepääsutee ning selle kõrvale piisav ala talviseks lume ladustamiseks. Samuti on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.02.2021 seisukohale, milles vastati vastustaja küsimusele, millises osas on võimalik arvestada Pärja 42 ja 44a kinnisasjade omanike esitatud vastuväidetega12. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on viidanud, et jääb varasema seisukoha juurde. Lisatud on vaid, et vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema tagatud päästeteenistuse alaline ligipääs kinnistule ja neil olevatele ehitistele, mistõttu peab Pärja tn 44a kinnistu juurdepääsu laius arvestama päästeteenistuse sõidukitega. Käskkirjas on reformimata riigimaa jagamise põhjendusena märgitud, et 12.12.2021 piiride kulgemise ettepanekus ette nähtud lahenduse puhul on maa taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires arvestatud ning sellise jagamisega on tagatud juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule ning Pärja tn 42 kinnistule liidetakse ca 67 m2 suurune maatükk, mis võimaldab abihoonete hooldamise. Nimetatud põhjenduste juurde jäi vastustaja ka 28.04.2022 toimunud paikvaatlusel.
30.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel, kuivõrd vaidlusalusest käskkirjast ja käskkirja aluseks olevatest materjalidest ei nähtu kaalutlused, miks on haldusorgan otsustanud jagada vaidlusaluse reformimata maatüki 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanekus toodud viisil. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata. Seega on vastustaja rikkunud otseselt HMS § 56 lg 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
31.Nagu kohus eelevalt välja tõi, siis ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Pärja tn 44a kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt teisiti, kui üle vaidlusaluse reformimata riigimaa. Tegemist on ainukese juurdepääsuteega Pärja tn 44a kinnisasjale ning menetlusosalised selle üle ei vaidle. Seega ei saanud otsuse põhjendamisel tugineda üksnes juurdepääsu vajadusele, vaid otsusest pidid nähtuma kaalutlused, miks otsustati maatükk jagada 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanekus toodud viisil ning miks kaebajate poolt soovitud lahendusega ei saa arvestata. Seejuures pidi vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel lähtuma asjakohastest kaalutlustest. Selliseid kaalutlusi käskkirjast aga ei nähtu. Käskkirjas on piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise põhjendusena üksnes märgitud, et lahendus arvestab maa
Maa erastamise toimiku lk 144 Maa erastamise toimiku lk 114
8(11)
taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires ning sellise jagamisega on tagatud juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule ning Pärja tn 42 kinnistuga liidetakse 67 m2 suurune maatükk, mis võimaldab abihoonete hooldamise. Käskkirjast ei nähtu aga, miks ei ole võimalik liita kaebaja kinnisasjaga 2,6 meetri laiust maatükki, mis tagaks kaebaja huvi kinnisasjade piiril asuvale puukuurile selle tagumise külje kaudu (jpg 9898) ning miks on põhjendatud vaidlusaluse 0,8 meetri laiuse riba liitmine just Pärja tn 44a maatükiga. 32. Kaebajad ei ole menetluses väitnud, et sooviksid erastada kogu Pärja tn 44b maatüki. Kaebajate väiteks on, et Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsuks ei ole vajalik 4,3 meetri laiune riba, vaid piisav on 3,5 meetrit. Kaebajad on maa erastamise menetluses järjepidevalt välja toonud, et juurdepääsu alasse jääb mänd, mis tekitab looduses olukorra, kus maa-ala, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele ei ole Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsuna sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid mida Pärja tn 42 kinnisasja omanikel oleks võimalik kasutada kinnisasjal oleva kuuri teenindamiseks. Kaebajad on nimetatud seisukohta avaldanud korduvalt maa erastamise menetluses ning nimetatud seisukoht oli vastustajale teada. Näiteks on kaebajad oma 25.09.2020 selgituses13 märkinud, et juurdepääsutee laius maapinnalt männist kuni Pärja tn 44a kinnistu aiani on 3,1 meetrit, mistõttu puudub Pärja tn 44a omanikul põhjendatud vajadus laiemale juurdepääsule, kui selle tänane laius kõige kitsamas kohas põlismännist Pärja 44 aiani, mis on 3,1 meetrit. Samal seisukohal on olnud kaebajad oma 25.12.2020 vastuses piiride kulgemise ettepanekule 14 ja 11.03.2021 vastuväites15. Kaebajad on selgitanud, et standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei ole asjakohane juurdepääsuteel asuva põlise männi tõttu, mis poolitab juurdepääsutee. Juurdepääsutee maksimaalne laius on piiratud selle kõige kitsama kohaga männi ja Pärja 44 kinnistu piiri vahel, milleks on 3,1 meetrit. Nõmme Päästekomando päästeauto laius on 2,55 meetrit ja garaažis parkimisjoonte vahe autole on 3 meetrit. Seega on päästeautode läbipääs tagatud olemasoleva laiusega. Kaebajad on esmalt avaldanud soovi jagada maatükk võrdselt, kuid hiljem on seda seisukohta muutnud ning on leidnud, et õiglane on lahendus, mille kohaselt liidetakse Pärja tn 42 kinnisasjaga 2,6 meetri laiune maatükk ja Pärja tn 44a kinnisasjaga 3,5 meetri laiune maatükk. Kaebajad on oma seisukoha illustreerimiseks lisanud fotod.
33.Ehkki kaebajad on menetluses korduvalt eeltoodud põhjendustele viidanud, ei ole käskkirjast ja selle aluseks olevatest haldusasja materjalidest tuvastatav, miks haldusorgan kaebajate seisukohtadega ei arvestanud. Ainsa põhjendusena on viidatud standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt peab olema tagatud päästeauto alaline ligipääs kinnistule ja neil olevatele ehitistele. Nimetatud kaalutlus ei ole aga asjakohane, kuivõrd nagu kaebajad õigesti märgivad, siis määrab juurdepääsu laiuse põline mänd, mis asub juurdepääsuteel. Seega tuleb lisaks standardile lähtuda ka tegelikust olukorrast. Männi asukoht on märgitud paikvaatluse protokolli lisaks oleval skeemil punktina „3“ ning juurdepääsu laius nimetatud kohas on 3,1 meetrit. Juurdepääsu ala koos männiga on visuaalselt nähtav paikvaatluse protokolli lisadeks olevatel fotodel (nt jpg 9908). See tähendab, et ka päästeauto saab looduslikest tingimustest tulenevalt kasutada nimetatud kohas juurdepääsuks 3,1 meetri laiust riba, mitte aga 4,3 meetri laiust riba. Seega ei ole juurdepääsu laiuse määramisel standard EVS 843:2016 asjakohane. Kaebajatel ei ole vastuväiteid, et kolmandale isikule 1 erastatakse 3,5 meetri laiune osa vaidlusalusest maast, mis on laiem, kui männi ja juurdepääsu vaheline ala. Seega pidi vastustaja selgitama, miks on igal juhul põhjendatud juurdepääsu ala 4,3 meetrit. Vastustaja ei ole vaielnud vastu ka kaebajate väitele, mille kohaselt on juurdepääsu laius 3,1 meetrit piisav selleks, et tagada päästeauto ligipääs Pärja tn 44a kinnisasjal asuvale hoonele ega väitele, mille kohaselt on päästeauto laius 2,55 meetrit. Nimetatu tähendab, et päästeauto pääseb teelõigu kaudu Pärja tn 44a hooneni. Ka EVS 812-7:2018 standardi kohaselt ei ole päästeauto laius ühelgi juhul enam, kui 2,55 meetrit, mis tähendab, et kaebajate viide on õige.
Maa erastamise toimiku lk 155-156 Maa erastamise toimiku lk 127-128
Maa erastamise toimiku lk 100-101
9(11)
Kohus juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et nähtuvalt Tallinna Linnavaraameti 28.04.2021 kirjast16 on Tallinna Linnaplaneerimise Amet pöördunud seisukoha saamiseks Päästeameti poole ning kirja alt teisest lõigust nähtub, et Päästeametil ei ole vastuväiteid lahendusele, mille kohaselt jääb Pärja tn 42 koosseisu 2,6 meetrit reformimata maatükist ja ülejäänu liidetakse Pärja tn 44a kinnistuga. Seega nähtub nimetatud dokumendist, et Päästeametil ega ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole olnud vastuväiteid kaebajate poolt pakutud lahenduse osas. Vaidlusalusest käskkirjast aga ei nähtu, miks vastustaja nimetatud seisukohtadega ei arvestanud ning pidas vajalikuks lähtuda ebakohasest kaalutlusest seoses päästeauto ligipääsu vajadusega, arvestamata seejuures looduslike tingimustega.
34.Täielikult on jäetud vastamata kaebaja poolt erastamismenetluses esitatud väitele, mille kohaselt riba, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele ei ole Pärja tn 44a kinnisasja omanike poolt sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid samas saaks Pärja tn 42 kinnistu omanik kasutada seda maatüki osa puukuuri teenindamiseks selle tagaseina kaudu. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu osas üldse mingit kaalumist läbi viinud. Kohus möönab, et vajadus saada juurdepääsu kaalub iseenesest üles huvi puukuuri teenindamise vastu selle tagaseina kaudu, kuid praeguses asjas on tuvastatud, et juurdepääsu teostamiseks ei vaja Pärja tn 44a kinnisasja omanik ilmtingimata 4,3 meetri laiust riba, mille kasutamine on seejuures männiga piirneval alal igal juhul piiratud 3,1 meetriga. Paikvaatlusel leidis tuvastamist, et faktiliselt on piisavaks Pärja tn 44a kinnisasjale vajaliku juurdepääsu laiuseks 3,5 meetrit (jpg 9901, 9903 ja 9904). Olukorras, kus maatüki jagamine kaebajate poolt soovitud viisil ei tooks ilmtingimata kaasa kolmanda isiku 1 huvide kahjustamist, pidi vastustaja kaebajate huve kaaluma ning põhjendama, miks on vaidlusalune 0,8 meetri laiune riba põhjendatud liita Pärja tn 44a kinnisasjaga. Vastavaid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu, mis viitab sellele, et nimetatud asjaolu ei kaalutud.
35.Kohus nõustub vastustajaga selles, et praegusel juhul ei pidanud maa erastamise menetluses arvestama juurdepääsu alas maa sees olevate tehnovõrkudega. Nimetatud tehnovõrkude osas kehtib igal juhul seadusest tulenev talumiskohustus ning paikvaatlusel arutatu kohaselt on pooled sellest teadlikud. Tehnovõrgud ei pea ilmtingimata paiknema selle kinnistu piirides, mida need teenindavad. Praktikas ei ole see ka võimalik.
36.Maa erastamise menetluses ei ole määrav ka kaebajate soov saada juurde täiendav parkimiskoht, kuivõrd parkimiskohtade olemasolu on kaebajatele tagatud ka ilma vaidlusalust maad kasutamata.
37.Seonduvalt kolmanda isiku 2 huvidega puudub poolte vahel erimeelsus selles, et kolmandal isikul 2 on õigus nõuda vajaduse korral ligipääsu vaidlusalusel maal asuvale elektrikilbile. Kolmas isik 1 on kinnitanud, et ta ligipääsu ei takista. Kolmanda isiku 2 väitega jätta maatükk erastamata ei ole aga võimalik arvestada, kuivõrd kolmas isik 2 ei ole vaidlusalust käskkirja vaidlustanud. Kaebajad ei saa kaitsta kolmanda isiku 2 huve halduskohtus.
38.Eeltoodust järelduvalt on vastustaja rikkunud vaidlusaluse käskkirja andmisel oluliselt kaalutlusõigust, kuivõrd on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata ning on lähtunud ebakohastest kaalutlustest (juurdepääsu vajadus üldiselt ning standard EVS 843:2016). Nimetatud põhjusel tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada ning kohustada vastustajat lahendama maa erastamise taotlused uuesti. Vastustajal tuleb asja uuel lahendamisel igal juhul pöörata tähelepanu väidetele seonduvalt juurdepääsu laiusega Pärja tn 44a kinnisasjale ning asjaolule, et see on männiga külgnevas osas igal juhul takistatud. Kohus märgib, et ta ei välista, et uue ja korrektse kaalutlusotsusega võib vastustaja jõuda tühistatud otsusega samale järeldusele või mõnele muule lahendusele, kuid rõhutab, et kohus ei saa vaatamata sellele asuda vastustaja asemel teostama
Maa erastamise toimik lk 88
10(11)
kohtumenetluses otsuse langetamiseks vajalikku kaalutlust, sest see on tulenevalt seadusest haldusorgani pädevuses. Kohus leiab, et 3 kuud kohtuotsuse jõustumisest on piisava aeg uue otsuse tegemiseks. Samuti on pooltel võimalik nimetatud aja jooksul püüda lahendada asi kokkuleppel. Kohtu hinnangul ei ole poolte erimeelsused nii suured, et kompromissi sõlmimine oleks igal juhul välistatud.
MENETLUSKULUD
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebajate kasuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebajad on esitasid kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kaebajate menetluskuludeks kaebuse koostamisega seotud kulud 300 eurot ja riigilõivud summas 30 eurot. Taotlusele lisatud arve nr 438 kohaselt lisandub kuludele käibemaks. 15.06.2021 peale kohtuistungit esitatud täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajate menetluskulud 570 eurot, st lisandunud on kulutused seoses kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega. Kaebajad paluvad mõista kulud välja koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kulutused on arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud ega ole ülemäärased. Seega mõistab kohus need vastustajalt kaebajate kasuks välja. Kuivõrd kolmas isik 1 vaidles kaebusele vastu, kuid otsus tehakse kaebajate kasuks, siis jäävad kolmanda isiku 1 menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.