Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 07.06.2023, Tartu 3-20-225 A.S.i kaebus Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korralduse nr 978-k tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.12.2021. a otsus A.S.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – A.S., esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja – Narva linn, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Narva linnale apellatsioonkaebuse vastuse lisad 1-3 ja vastustaja 09.01.2023. a seisukohale lisatud väljavõte dokumendiregistrist. Menetlusosaliste esitatud ülejäänud dokumendid võtta asja materjalide juurde.
2.Keelduda A.S.i kaebuse muutmise taotluste vastuvõtmisest.
3.Rahuldada A.S.i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.12.2021. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus osaliselt.
4.Tühistada Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korraldus nr 978-k Xxx läänepoolsele äralõikele ja põhjapoolse äralõikega hõlmatud jalakäijate alale sundvalduse seadmist puudutavas osas ning sundvalduse tasu suurust puudutavas osas (korralduse p 5.3).
5.Muuta menetluskulude jaotust ja mõista Narva linnalt A.S.i kasuks välja menetluskulud 972,90 eurot.
6.Mõista Narva linnalt Eesti Vabariigi kasuks välja A.S.ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu katteks 1360 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.06.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavolikogu kehtestas 28.10.2004. a otsusega nr 131/42 Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringu, millega on hõlmatud ka Xxx kinnistu ja selle lähiümbrus.
2.Narva Linnavalitsus kinnitas 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k projekteerimistingimused Narva linnas Energia põik tänava väljaehitamiseks ning muu hulgas kinnistutele Energia põik ja Xxx kaherajaliste sõidu- ja kõnniteede ning piki Energia põiku parkimiskohtade projekteerimiseks. Projekteerimistingimustest lähtudes tellis linn ehitusprojekti „Energia põik tänava väljaehitamineˮ, milles on ette nähtud kinnistul asukohaga Xxx asuva teelõigu (pindalaga 452 m2) rekonstrueerimine.
3.Narva Linnavalitsus otsustas 11.12.2019. a korraldusega nr 978-k seada sundvalduse Narvas Xxx asuva kinnistu (katastritunnus xxx, pindala 3250 m2, sihtotstarve 65% elamumaa, 35% ärimaa) osale üldpinnaga 452 m2 vastavalt sundvalduse ala asendiplaanile. Sundvalduse seadmise eesmärgiks on Narva Linnavolikogu 28.10.2004. a otsusega nr 131/42 kehtestatud Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringuga ja ehitusprojektiga „Energia põik tänava väljaehitamineˮ (töö nr 01/07-2015) ettenähtud teerajatiste kordategemine ja ehitamine. Korteriomanikele makstava sundvalduse aastatasu suuruseks määrati 86 eurot. Korralduse põhjenduste kohaselt ei vasta Xxx kinnistul asuva teelõigu teekate kehtestatud nõuetele, teelõik vajab viivitamatut remonti. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet algatas teelõigule sundvalduse seadmise menetluse seoses sellega, et Xxx asuva korterelamu elanikud ei andnud nõusolekut tee-ehitusprojektiga ettenähtud rekonstrueerimistööde teostamiseks. Rekonstrueerimistööde eesmärk on viia rekonstrueeritav tee vastavusse kehtestatud nõuetega, tagada ohutum liiklus ning heakorrastada projektiga hõlmatud maa-ala. Olemasolevate teede kordategemine ja ümberehitamine on avalikes huvides ja teed on ette nähtud linnaelanike liikumiseks. Arvestades, et seeläbi parendatakse ka linna elukeskkonda, on sundvalduse seadmine nii korteriomanike kui ka kõigi Narva linna elanike huvides. Sundvaldus on kinnisasja avalikes huvides omandamise viis, mis ei riiva oluliselt omanike huve.
4.A.S. ja E. S., kelle ühisomandisse kuulub 509/34517 mõttelist osa Narva linnas aadressil Xxx asuvast kinnistust, esitasid 05.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korralduse nr 978-k tühistamiseks. Halduskohus luges 17.09.2021. a määrusega E. S. kaebuse mittetähtaegselt esitatuks, jättis tema taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas tema kaebuse osas asja menetluse. A. S. palus tühistada Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korralduse nr 978-k järgmistel põhjustel.
4.1.Ehitusprojekti aluseks olevad projekteerimistingimused on Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k kinnitatud vastuolus tol hetkel kehtinud teeseaduse (TeeS; kehtis kuni 30.06.2015) §-ga 52 ja § 19 lg-ga 4. Parkimiskohtade ehitamine ja tee laiendamine Xxx maa-alal ei olnud ette nähtud Narva Linnavolikogu 28.10.2004. a otsusega nr 131/42 kehtestatud Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringuga. Seega ei vasta ehitusprojekt detailplaneeringule. Detailplaneeringu seletuskirjas ei ole käsitletud Xxx kinnistu sundvõõrandamise vajadust.
4.2.Energia põigu väljaehitamine Xxx kinnistu piires ei ole avalikes huvides. Ei ole ka tõendatud, et puudub lahendus selleks, et jätta Xxx kinnistu puutumata.
4.4.Avaliku parkla ehitamine hoone vahetusse lähedusse takistab juurdepääsu hoone osadele nende nõuetekohaselt aastaringseks teenindamiseks ja kordategemiseks. Kinnisasja teenindamiseta selle seisund halveneb ja hoone hakkab hävinema. See mõjutab kinnisasja turuväärtust negatiivselt ning toob kaasa kahju kaebajale. Ehitusprojektile lisatud asendiplaanjooniselt on tuvastatav, et vastustaja plaanib ehitada parkimiskohad hoone seinast 0,2 m kaugusele. See tähendab, et need paiknevad hoone niiskuskaitseribal, mis teenib vihmavee majahoonest eemale juhtimise eesmärki. Niiskuskaitseriba hävinemise korral satuvad sademed hoone keldrisse ning niiskuse tõttu võib tekkida hallitus või hakkavad hävinema hoone olulised osad, mille tõttu võivad eluruumid muutuda maja elanikele elamiskõlbmatuks. Selle tulemusel langeb oluliselt ka korterite turuväärtus. Korteriomanikele võib tekkida kahju ka seeläbi, kui hoone lähedale pargitud autodele kukub midagi maja katuselt või seina rikke tõttu ning korteriomanikud vastutavad.
4.5.Sundvalduse aastatasu 86 eurot on põhjendamatu ega tulene põhjalikult tehtud vara hindamisest. Aastatasu määramise kohta kohtule esitatud dokumentide tõendusväärtus on kaheldav, kuna eksperthinnangud on allkirjastanud ebapädevad isikud.
4.6.Narva Linnavalitsus ei määranud kaebajale ega teistele kinnisasja omanikele varalise kahju hüvitist KAHOS § 39 lg 6 alusel. Hüvitise määramata jätmist ei ole põhjendatud.
4.7.Kinnisasja omanikel on olemas ressurss halvas seisundis oleva teelõigu kordategemiseks. Sundvalduse seadmise asemel võis linnavalitsus võtta kasutusele muud meetmed teelõigu korda tegemiseks, nt teha kinnisasja omanikele ettekirjutuse korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel, või saavutada kokkulepe korteriomanikega kinnisasja koormamiseks piiratud asjaõigusega. Narva Linnavalitsus rikkus KAHOS-e põhimõtet, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus enne kinnisasja sundvõõrandamise otsuse tegemist selgitama välja kõik võimalused maa omandamiseks kokkuleppel. Täitmata jäeti ka 29.05.2019. a istungil antud lubadus leida muu lahendus.
5.Tartu Halduskohus jättis 29.12.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Nii Xxx kinnistust põhja- kui ka läänepoolsest osast tehtava äralõike puhul oli haldusorgan eelnevalt teinud otsused nende maa-alade vajalikkuse kohta avalikuks kasutamiseks määramiseks ja kohaliku tee ehitamiseks. Seega on sundvalduse seadmise otsus koosõlas KAHOS §-ga 5. Nii Narva Linnavolikogu 28.10.2004. a otsus nr 131/42 (detailplaneeringu kehtestamine) kui ka Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldus nr 645-k (projekteerimistingimuste kinnitamine) on kehtivad haldusaktid ning täitmiseks kohustuslikud.
5.2.Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringuga on kooskõlas sundvalduse seadmine Xxx kinnistu põhjapoolsest osast tehtavale äralõikele sellel asuva eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8).
5.3.Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k kinnitatud projekteerimistingimuste kohaselt projekteeritakse Energia põigu ja Xxx kinnistule sõidu- ja kõnniteed ning parkimiskohad piki Energia põik tänavat (p 3.3.9). Projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojektist nähtub, et detailplaneeringus ette nähtud kahesuunalise sõidutee väljaehitamiseks Energia põigul on peetud ohutuse eesmärgil vajalikuks rajada see laiemal pinnal kui üksnes Energia põigu kinnistul ning laiendada teed Xxx kinnistu arvelt. Suurema arvu parkimiskohtade projekteerimist on põhjendatud parkimiskohtade puudumise ning reguleerimatute parkimisplatside tekkimisega. Seega tuleneb täiendav alus sundvalduse seadmiseks Xxx kinnistu läänepoolses osas paiknevale kitsale ribale Energia põigul asuva kohaliku tee ehitamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 7) Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k kinnitatud projekteerimistingimustest.
5.4.Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigust tema ärakuulamisele. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole vastustaja 18.01.2018. a kirjaga nr 1-7/284, 02.03.2018. a kirjaga nr 1-7/1083, 22.03.2018. a kirjaga nr 1-7/1381, 25.02.2019. a kirjaga nr 1-7/797 ja 21.05.2019. a teatega nr 1-7/1953 tutvunud. Samuti osales kaebaja 29.05.2019 vastustaja korraldatud istungil. Kaebaja väide, et tal ei olnud alates teate saamisest 28.05.2019 aega leida endale istungile kaasamiseks õigusalaseid teadmisi omavat esindajat, ei anna alust arvata, et ta ei saanud istungil oma arvamust tõhusalt avaldada.
5.5.Sundvalduse seadmist ei saa pidada õigusvastaseks, kui selle aluseks olid piisavad avalikud huvid, mis kaebaja õiguste riivet õigustavad. Narva linn on juba 2018. aastal Xxx korteriühistule saadetud ettepanekus viidanud sellele, et tema poole pöörduvad linnaelanikud seoses Xxx kinnistul asuva ning Energia tänavat ja Energia põiku ühendava teelõigu ebarahuldava seisundiga. Samuti on vastustaja selles kirjas märkinud, et tegemist on avaliku huviga teega, sest kõnealust sõidutee lõiku ei kasuta mitte ainult Xxx korteriühistu liikmed, vaid tee ääres asuvad ka mitmed elumajad, kauplused ja turg ning teelõiku mööda liiguvad pidevalt sõidu- ja kaubaautod (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 18.01.2018. a kiri nr 1-7/284). Asjas esitatud erinevate tõendite pinnalt on selgelt tuvastatav selle teelõigu kordategemise vajaduses seisnev avalik huvi (nt AS Abakhan Fabrics Eesti erinevatel aastatel linnavalitsusele saadetud e-kirjad, samuti pilt tee seisukorrast; II kd, tl 90–91p). Kaebaja väited korteriühistu võimalusest see teelõik ise korda teha ei välista antud juhul selle teelõigu halvast seisukorrast tuleneva avaliku huvi esinemist ega muuda sundvalduse seadmist ebaproportsionaalseks olukorras, kus korteriühistu ei ole suutnud teelõiku aastate möödudes korda teha. Kohtu hinnangul ei anna ka vastustaja poolt KorS-s sätestatud meetmete kasutamata jätmine alust pidada vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Asja materjalidest ilmneb ka avalik huvi, mis seisneb Xxx läänepoolsest osast tehtava äralõike kasutamises Energia põigu laiendamiseks ja parkimiskohtade rajamiseks. Nii piisavalt laia tee kui ka piisavas koguses parkimiskohtade olemasolu teenib kõigi linnaelanike (sh kaebaja) ja linna külastavate isikute huve. Kaebaja väidete ja esitatud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et tema õiguste riive seoses sundvalduse seadmisega oleks asjassepuutuvat avalikku huvi arvestades ülemäärane.
5.6.Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et määratud aastatasu suurus ei vasta ilmselgelt sundvaldusega seatud piiratud asjaõiguse väärtusele. KAHOS § 12 lg 2 ei pane haldusorganile kohustust piiratud asjaõiguse väärtuse hindamiseks kutsetunnistusega hindajalt hindamist tellida, vaid näeb selle ette üksnes vajaduse korral.
5.7.Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul ei ole selgelt tuvastatav ja tõendatud kaebajale sundvalduse seadmisega kaasnev kahju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt.
6.1.Halduskohus jättis tähelepanuta, et kinnistu põhjapoolsest osast sundvaldusega planeeritav äralõige sisaldab lisaks olemasolevale sõidutee alale ka kõnnitee ala. Seda kõnnitee ala detailplaneering ei käsitle.
6.2.Korralduses nr 978-k on märgitud, et sundvalduse seadmine toimub halvas seisundis olevate teerajatiste kordategemise eesmärgil. Seadus sellist sundvalduse seadmise alust ette ei näe. Vastustaja ei ole kaebajale teinud etteheiteid või ettekirjutusi Xxx kinnistuga külgneva Xxx kinnistu osa tee seisukorra osas ega ka teostatava projekti osaks kinnistu põhjaküljel asuva jalakäijate ala seisukorra osas. Järelikult on alusetu läänepoolse osa ja kinnistu põhjaküljel asuva olulise suurusega ala (jalakäijate ala) suhtes sundvalduse seadmise otsuse põhjendamine tee seisukorraga.
6.3.Vastustaja ei esitanud halduskohtule põhjendusi kinnistu läänepoolsest servast tehtava äralõike osas. Järelikult oleks halduskohtul tulnud sundvalduse seadmise haldusakt vastavas osas tühistada.
6.4.Korralduses nr 978-k on märgitud, et detailplaneeringu läbiviimise ja kehtestamise staadiumis oli piisaval määral tagatud huvitatud isikute ärakuulamise õigus planeeritava teerajatise ehitamise ja rekonstrueerimise vajaduse, ulatuse ja mahu osas. Detailplaneeringuga ei olnud planeeritud parkimiskohtade rajamist Xxx kinnistu territooriumile. Järelikult on alusetu nimetatud parkimiskohtade aluse pinna suhtes sundvalduse seadmise otsuse põhjendamine detailplaneeringuga.
6.5.Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttelt nähtub, et Energia põigu laius on 13-14 meetrit Xxx kinnistu piirilt mõõtes. Liikluskorralduse plaani kohaselt on arvestatud parkimiskoha sügavuseks 5 m ja sõidutee laiuseks 7 m (s.o kokku 12 m). Järelikult piisab Xxx kõrval asuva Energia põik tänava olemasolevast laiusest parkla ja sõidutee jaoks ilma Xxx kinnistut kasutamata. Kaebusega vaidlustatud Narva Linnavalitsuse 11.12.2019 korralduses nr 978-k ei ole midagi märgitud selle kohta, et kahesuunalise sõidutee väljaehitamiseks Energia põigul on ohutuse eesmärgil vajalik laiendada teed Xxx kinnistu arvelt. Halduskohus rikkus menetlusnormi, hakates ise välja mõtlema ja pakkuma haldusakti põhjendusi. Kuna puudub vajadus ja seega ka põhjendatud avalik huvi Xxx kinnistuga läänes külgnevale alale parkimiskohtade rajamiseks kasutada Xxx kinnistut, siis on halduskohtu hinnang vastava avaliku huvi olemasolu osas ekslik.
6.6.Korralduse nr 978-k kaalutluste osas esitatud väited sundvalduse seadmisega tekkivast Xxx korteriomandite turuväärtuse mittevähenemisest või isegi suurenemisest ei ole kuidagi tõendatud.
6.7.Korralduse nr 978-k resolutsiooni ja põhjenduste kohaselt ei sisaldu sundvalduse pindala 452 m2 sees sundvalduse ala, mis asub Xxx kinnistu lääneosas. Korralduses nr 978-k on kirjeldatud, et Xxx kinnistul paikneb 452 m2 sõiduteelõik, mis ühendab Energia tänava Energia põik tänavaga (p 1, 3. lõik). Järelikult võib sundvalduse skeemil näidatud sundvalduse ala olla erinev ja suurem sundvalduse seadmise korralduses sätestatud sundvalduse pindalast. Eelkirjeldatud võimaliku erinevuse korral oleks sundvalduse ala selle seadmise korralduses üheselt määratlemata, mis tähendaks korralduse tühisust, kuna korralduses sisalduvad õigused ja kohustused on vastukäivad.
6.8.Narva Linnavalitsuse 18.01.2018. a kirja nr 1-7/284, 02.03.2018. a kirja nr 1-7/1083 ja 22.03.2019. a kirja nr 1-7/1381 sisu arvestades võib olla ekslik kohtu hinnang, et vastustaja ei ole antud juhul rikkunud kaebaja õigust tema ärakuulamisele enne sundvalduse seadmist, seda kas tervikuna või vähemalt kinnistu põhjaosas asuva jalakäijate ala osas ja kinnistu lääneserva jäävas osas.
6.9.Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldus nr 645-k (projekteerimistingimuste kinnitamine) on kehtiv haldusakt ning täitmiseks kohustuslik. Korralduse nr 645-k p 4.1 kohaselt kehtisid projekteerimistingimused kuni 16.06.2017. Praeguses asjas vaidlustatud korraldus nr 978-k võeti vastu 11.12.2019 ehk ligi 2,5 aastat pärast projekteerimistingimuste kehtivuse lõppemist. Järelikult ei olnud Narva Linnavalitsuse korraldus nr 645-k sundvalduse seadmise ajal enam kehtiv haldusakt. Seega puudus ja puudub igasugune õiguslik võimalus sundvalduse seadmisel nimetatud projekteerimistingimustele tugineda.
6.10.17.06.2015 kehtinud TeeS § 19 lg 4 kohaselt väljastab projekteerimistingimused tee omanik. Seega ei olnud Narva Linnavalitsus õigustatud väljastama projekteerimistingimusi Xxx kinnistul asuva teeosa suhtes, mistõttu on vastavas osas projekteerimistingimused tühised.
7.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.1.Detailplaneeringus mainitud termin „sõiduteedˮ hõlmab sellega seotud kõnniteid ja kõnniteede ehitamist. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud TeeS § 2 lg 2 p 1 nägi ette, et kõnnitee on sõidutee kui liiklemiseks kasutatava rajatise osa.
7.2.Projekteerimistingimused on antud konkreetsete tee-ehitiste projekteerimiseks. Projekteerimistingimused haaravad konkreetset ehitust - Energia põiku, ja ei tohi kajastada Energia turu/kaubandusplatsi ehitamist.
7.3.Teede ehitamisel otsustatakse liiklusskeem tervikuna. Energia põigu I etapi ehitustööde asendiplaan (tl 104) näitab, kuidas Energia põigu rekonstrueerimisel kavatsetakse korraldada liiklusskeem, sh juurdepääs eeltoodud parkla juurde. Vastustaja esitas samuti korteriühistu „Narva Lootusˮ 15.03.2018.a üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt korteriühistu soovib, et täiendavalt lisaks detailplaneeringuga ettenähtud parklale oleks projekteeritud lisaparkla korterielamu elanike poolt kasutamiseks. Sellest tulenevalt on kaebaja etteheiteid parkla kohta asjakohatud.
7.4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses täiesti uue väite, et korraldus nr 645-k, millega väljastati Energia põigu tee projekteerimistingimused, on tühine, kuna projekteerimistingimuste väljastamise õigus oli tee omanikul. Vastustaja esitas väljatrükid teeregistrist, mis näitavad, et Energia põik on tervikuna määratud avalikuks kasutamiseks. Energia põigu äralõige, mis asub kinnisasjal asukohaga Xxx, ei ole iseseisev tee, vaid Energia põigu koostisosa ja seda ei tohi käsitada iseseisva asjana. Samuti on möödunud 30päevane kaebetähtaeg selleks, et kaebaja saaks esitada kaebuse korralduse tühistamiseks.
7.5.Kaebaja leiab, et Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldus nr 645-k kaotas kehtivuse 16.06.2017 ja seoses sellega on kehtetu ka sundvalduse seadmine. Sundvalduse seadmise korralduses mainitakse korraldust nr 645-k ainult seoses sellega, et selle korralduse alusel oli tehtud ehitusprojekt. Projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaeg tähendab, et ehitusprojekt antud projekteerimistingimuste alusel peab olema koostatud projekteerimistingimuste kehtivuse aja jooksul. Ehitusprojekt koostati 21.10.2015. Ehitusprojekti detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse üle otsustab kohalik omavalitsus ehitusloa väljaandmisel. Ei ole selge, kuidas väidetavad ehitusprojekti puudused on seotud sundvalduse seadmisega.
7.6.Kaebaja leiab, et teelõik Xxx ja Energia 2 kinnisasjade vahel on sellise laiusega, mis ei nõua sundvalduse seadmist selleks, et tagada ehitusprojekti eesmärk - Energia põigu laiendamine kahesuunalise liikluse jaoks. Detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamisel leidsid selleks pädevad isikud, et Energia põigu teelõik kuulub renoveerimisele. Jääb ebaselgeks, mis põhjusel kahtleb kaebaja asjatundjate seisukohas. Energia põigu rekonstrueerimisel luuakse avalikult kasutatavad parkimiskohad ja Xxx korterelamu elanikel tekivad kohad nende sõidukite parkimiseks. Muu hulgas parkimiskohtade ehitamisega tõuseb liiklusohutus.
7.7.Detailplaneering koostati ja kehtestati ning projekteerimistingimused väljastati varem kehtinud ehitusseaduse ja planeerimisseaduse alusel. Ehitusprojekt koostati pärast 01.07.2015, s.o pärast ehitusseadustiku jõustumist. Ehitusseadustikust ega majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusest nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõudedˮ (kehtetu alates 01.02.2020) ei tulene, et ehitusprojekti koostamisel ei tohi muuta ega täpsustada detailplaneeringu lahendusi.
7.8.Korraldusele 978-k lisatud sundvalduse ala asendiplaan on koostatud ehitusprojekti alusel. Seoses KÜ Narva Lootus pöördumistega tegi vastustaja muudatused projektis selliselt, et ehitusprojektiga oleks ette nähtud parkimiskohtade ehitamine Xxx asuva kinnisasja lääneküljel.
7.9.Xxx korteriomanike 27.03.2019. a vastuväide sundvalduse seadmise peale on allkirjastatud ka kaebaja poolt. Vastuväite p-s 2 vaidlesid korteriomanikud sundvalduse seadmisele vastu muu hulgas sellel põhjusel, et parkla asub korterielamu seina ääres ja parkla ehitamine võib põhjustada korterelamu varisemisohtu. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik
sellest, millises mahus haarab sundvaldus kinnisasja asukohaga Xxx, ning sellest lähtudes ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja jättis ärakuulamiskohustuse täitmata.
7.10.Vastustaja on nii vaidlusaluses korralduses põhjendanud kui ka kohtumenetluses piisaval määral tõendanud, et on olemas kõrgendatud avalik huvi sundvalduse seadmise vastu vähemalt selleks, et tagada Energia põigule kaasaegne juurdepääs Energia tänavalt.
8.Kaebaja esitas 21.12.2022 ringkonnakohtule taotluse teha kindlaks Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k kehtestatud projekteerimistingimuste tühisus osas, milles need puudutasid Xxx kinnistu maa-ala. Nimetatud projekteerimistingimused on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 kohaselt vähemalt Xxx kinnistu maa-ala suhtes ilmselgelt tühised, sest projekteerimistingimusi ei ole kehtestanud pädev (haldus)organ (TeeS § 19 lg 4).
9.Kaebaja esitas 09.01.2023 täiendava seisukoha, milles esitas vastuväited vastustaja seisukohtadele ning palus teha kindlaks Narva Linnavalitsuse 25.02.2019. a teatise tühisus ja Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korralduse nr 978-k tühisus.
9.1.Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et detailplaneeringu objektiks oleva teealana on Xxx kinnistu põhjapoolses osas joonisel viirutatud üksnes sõidutee osa. Järelikult ei näinud detailplaneering ette tegevusi Xxx kinnistu põhjapoolses osas asuva kõnnitee ala suhtes ehk see kõnnitee ala ei olnud detailplaneeringu objektiks.
9.2.Narva linn märkis vastuses apellatsioonkaebusele ebaõigesti, et korteriühistu 15.03.2018. a üldkoosoleku protokolli kohaselt soovib ühistu, et lisaks detailplaneeringuga ettenähtud parklale oleks täiendavalt projekteeritud lisaparkla korterielamu elanike poolt kasutamiseks. Korteriühistu tegi nimetatud protokollis linnavalitsusele ettepaneku maade vahetuseks nõnda, et linna omandisse antaks ehitusprojektis näidatud Xxx kinnistu põhjapoolse osa sõidutee ja kõnnitee osa ning korteriomanikud saaksid selle asemele maatüki Xxx kinnistuga lääne pool (turu pool) külgneval alal. Kui oleks toimunud maatükkide vahetus vastavalt korteriühistu ettepanekule, oleks korteriühistu saanud rajada üksnes Xxx korteriomanike kasutamiseks mõeldud parkla.
9.3.Vastustaja ei ole tõendanud, et detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamisel selleks pädevad isikud leidsid, et Xxx kõrval asuva Energia põik tänava olemasolevast laiusest ei piisa parkla ja sõidutee jaoks ilma Xxx kinnistut kasutamata. Asjaolu, et detailplaneeringus, projekteerimistingimustes ja/või ehitusprojektis on ette nähtub mingisugune lahendus, ei tähenda seda, et tegemist oleks ainuvõimaliku lahendusega.
9.4.Kui ehitusprojekti koostamisel soovitakse muuta detailplaneeringu lahendusi tuleb läbida detailplaneeringu vastuvõtmise menetlus ja muudatused vastavalt kooskõlastada kõikide puudutatud isikutega. Kaebaja ei ole ehitusprojekti lahendust kooskõlastanud.
9.5.Kaebaja on endiselt seisukohal, et sundvalduse skeemil näidatud sundvalduse ala on erinev ja suurem sundvalduse seadmise teatises märgitud sundvalduse ala pindalast. Selle erinevuse tõttu on sundvalduse ala 25.02.2019. a teatises üheselt määratlemata, mis tähendab teatise tühisust, kuna teatises sisalduvad õigused ja kohustused on vastukäivad (HMS § 63 lg 2 p 5). Teatise tühisusest tulenevalt ei saa selle teatise alusel lugeda vastustaja poolt sundvalduse seadmisest teavitamise ja kaebuse esitaja ärakuulamise kohustusi täidetuks.
9.6.Kuna sundvalduse korralduse skeemil näidatud sundvalduse ala on erinev ja suurem sundvalduse seadmise korralduses sätestatud sundvalduse pindalast, on korraldus selles sisalduvate oluliste vastuolude tõttu tühine.
10.Vastustaja esitas 09.01.2023 täiendava seisukoha, milles palus jätta kaebaja nõude projekteerimistingimuste tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata, kuna kaebaja ei esitanud mitte ühtki põhjust, mis võiks olla apellatsioonmenetluses kaebuse nõuete muutmise aluseks.
11.Ringkonnakohus uuendas 22.02.2023. a määrusega haldusasja menetluse. Kohus palus vastustajal esitada täiendavaid andmeid ja selgitusi ning andis kaebajale võimaluse vastustaja vastuse osas arvamuse avaldamiseks.
12.Vastustaja selgitas 22.03.2023. a vastuses, et ta võttis sundvaldust seades arvesse, et sundvalduse seadmine ei riku maja kaasomanike maja kasutamise võimalusi. Lisatud fotod ja asjas esitatud eksperthinnang tõendavad, et vastustaja soovib kasutada Energia põigu ehitustööde teostamisel kinnistu äralõiget, mida kasutatakse ka praegu inimeste ja sõiduke liikumiseks, samuti sõidukite parkimiseks. Kui Energia põik rekonstrueeritakse ilma läänepoolset äralõiget kasutamata, siis tekib olukord, kus rajatakse parkimiskohad, kuid maja juures paiknev osa jääb rekonstrueerimata (vaatamata sellele, et tegemist on ühe ja sama asfaltplatsiga).
13.Kaebaja leidis 05.04.2023. a vastuses, et vastustaja põhjendused ei ole asjakohased ega saa olla aluseks Xxx Narva kinnistu lääneküljel oleva riba suhtes sundvalduse seadmiseks. Esiteks ei ole sundvalduse seadmise seaduslikuks aluseks kavatsus kasutada maatükki endisel viisil. Teiseks ei nähtu Narva linna poolt esitatust, et Xxx kinnistu lääneküljel olevat vaidlusalust riba kasutatakse (pidevalt) parkimiseks. Narva linn soovib Xxx kinnistu lääneküljel olevat vaidlusalust riba kasutada avaliku parkla rajamiseks. Hoone valdajate, sh kaebaja, jaoks on oluline vahe, kas hoone juures on üldkasutatav parkla või üksnes hoone valdajate jaoks mõeldud parkla. Narva linn ei ole menetlenud korteriühistu ettepanekut maatükkide vahetamiseks ja on seeläbi eksinud HMS § 35 lg 1 p 1, § 14 lg 1 ja § 15 lg-te 1-2 vastu ning KAHOS § 26 lg 1 vastu, mille kohaselt selgitatakse kinnisasja omandamise menetluses välja kinnisasja omaniku soov ja menetluse läbiviija võimalused pakkuda kinnisasja omandamiseks alternatiive.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus teeb esmalt menetluslikud otsustused apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmise ja kaebuse muutmise taotluste osas (I) ning seejärel lahendab apellatsioonkaebuse (II). I
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
15.1.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana Maa-ameti kaardirakenduse väljatrüki andmetega Energia põigu laiuse kohta. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse vastuse lisana 19.07.2022. a paikvaatluse akti koos fotodega (lisa 4), et tõendada põhjapoolse äralõike alal tee halba seisukorda. Vastustaja lisas 22.03.2023. a vastusele vaated (Google Maps) Energia põigule Xxx läänepoolsel küljel (lisad 1 ja 2). Esitatud tõendid sisaldavad vaidlusaluse olukorra kohta täpsustavat informatsiooni. Ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.
15.2.Vastustaja lisas apellatsioonkaebuse vastusele väljavõtted Maa-ameti geoportaalist Xxx ja Energia põigu katastriüksuste andmete kohta (lisad 1 ja 3). Kuivõrd asjas varasemalt esitatud materjalides on need andmed juba piisavalt kajastatud, siis tagastab ringkonnakohus nimetatud lisad vastustajale. Samuti tagastab ringkonnakohus vastustajale apellatsioonkaebuse vastusele (lisa 2) ja vastustaja 09.01.2023. a seisukohale lisatud linnavalitsuse dokumendiregistri
väljavõtted 17.06.2015. a korralduse nr 645-k avalikustamise kohta. Kuivõrd kaebuse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult (HKMS § 46 lg 5), siis ei ole vastustaja vastuväide tühisuse tuvastamise nõude kaebetähtaja möödumise osas asjakohane ja korralduse nr 645-k avaldamise aja tõendamiseks puudub vajadus.
16.Kaebaja esitas 21.12.2022. a menetlusdokumendis ringkonnakohtule taotluse teha kindlaks Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k kinnitatud projekteerimistingimuste tühisus osas, milles need puudutasid Xxx kinnistu maa-ala. Kaebaja hinnangul puudus vastustajal pädevus projekteerimistingimuste väljastamiseks eraomandis oleva teelõigu osas (TeeS § 19 lg 4). Lisaks esitas kaebaja 09.01.2022. a menetlusdokumendis taotlused Narva Linnavalitsuse 25.02.2019. a teate ja praeguses asjas tühistamiskaebusega vaidlustatud Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korralduse nr 978-k tühisuse kindlakstegemiseks. Kaebaja leiab, et kuna sundvalduse seadmise teatele ja korraldusele lisatud asendiplaanil näidatud sundvalduse ala on erinev ja suurem sundvalduse seadmise teates ja korralduses märgitud sundvalduse pindalast, on teade ja korraldus nimetatud olulise vastuolu tõttu tühised.
17.HKMS § 182 lg 3 näeb ette, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. HKMS § 49 lg 2 kohaselt võib pärast nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kaebuse muutmine, sh kaebusele uue nõude lisamine, on võimalik ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes, kui see on vajalik kohtumenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu (vt Riigikohtu 26.04.2017. määrus asjas nr 3-3-1-92-16, p 23).
18.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tühisuse tuvastamise taotlusi tuleb mõista kaebuse muutmise (täiendamise) taotlustena. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine siiski praeguses asjas selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 2 alusel põhjendatuks pidada. Ka ei ole vaidluse aluseks olevad asjaolud kohtumenetluse jooksul muutunud. Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korralduse nr 645-k p 4.1. kohaselt kehtisid projekteerimistingimused kuni 16.06.2017. Seetõttu ei saanud projekteerimistingimused olla 2019. aastal sundvalduse seadmise aluseks. Kehtetu haldusakti tühisuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Narva Linnavalitsuse 25.02.2019. a teate näol on tegemist menetlustoiminguga, mistõttu ei ole selles osas tühisuse tuvastamise nõude esitamine võimalik. Kaebuse muutmiseks praeguses asjas tühistamiskaebusega vaidlustatud korralduse nr 978-k osas puudub vajadus, arvestades, et HKMS § 41 lg 4 ls 1 järgi võib kohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel.
19.Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluste vastuvõtmisest. II
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna kehtima jäävas osas tuleks muuta halduskohtu põhjendusi, siis tühistab ringkonnakohus selguse huvides halduskohtu otsuse tervikuna. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt.
21.Praeguses asjas on vaidluse all Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korraldus nr 978-k, mis näeb ette Narva linnas Xxx asuvale kinnistule Narva linna kasuks sundvalduse seadmise kinnistu põhjapoolses osas asuva tänavalõigu (sh jalakäijate ala) rekonstrueerimise ja avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil ning kinnistuga läänepool külgneva tänava (Energia põik) rekonstrueerimise eesmärgil. Sundvalduse korralduse lisaks olevalt asendiplaanilt nähtub, et sundvalduse ala koosneb kahest osast (edaspidi nimetatud ka kui põhjapoolne äralõige ja läänepoolne äralõige). Asendiplaanil toodud andmete kohaselt on ala suurus kokku 452 m2.
22.Ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 näeb ette, et eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsustab eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Korralduse nr 978-k kohaselt seatakse sundvaldus Xxx kinnistule KAHOS § 4 lg 1 pdes 7 ja 8 sätestatud eesmärkidel, s.t kohaliku tee ehitamiseks (p 7) ning eratee avalikuks kasutamiseks (p 8). KAHOS § 5 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kinnisasja sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmise aluseks kehtestatud detailplaneering (p 1) ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused (p 2).
23.Vaidlustatud korralduse põhjendustes on märgitud, et teerajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine toimub kehtestatud detailplaneeringu alusel. Lisaks on korralduses viidatud Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldusega nr 645-k kinnitatud projekteerimistingimustele ja nende alusel koostatud ehitusprojektile.
24.Halduskohus asus seisukohale, et nii Narva Linnavolikogu 28.10.2004. a otsus nr 131/42 (detailplaneeringu kehtestamine) kui ka Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldus nr 645-k (projekteerimistingimuste kinnitamine) on kehtivad haldusaktid ning täitmiseks kohustuslikud. Halduskohus ei käsitlenud otsuses asjaolu, et korralduse nr 645-k p 4.1 kohaselt kehtisid projekteerimistingimused kuni 16.06.2017. Kaebaja viitas kaebuses korralduse nr 645-k võimalikule tühisusele TeeS § 19 lg 4 alusel, kuid ei tuginenud haldusakti kehtetusele. Apellatsioonkaebuses tugines kaebaja selgelt asjaolule, et sundvalduse seadmise ajaks oli projekteerimistingimuste kehtivus lõppenud. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et Narva Linnavalitsuse 17.06.2015. a korraldus nr 645-k (projekteerimis-tingimuste kinnitamine) on kehtiv haldusakt ning täitmiseks kohustuslik. Kaebaja märkis: „Praeguses asjas vaidlustatud korraldus nr 978-k võeti vastu 11.12.2019 ehk ligemale 2,5 aastat pärast projekteerimistingimuste kehtivuse lõppemist. Järelikult ei olnud Narva Linnavalitsuse 17.06.2015 korraldus nr 645-k sundvalduse seadmise ajal enam kehtiv haldusakt. Seega puudus ja puudub igasugune õiguslik võimalus sundvalduse seadmisel nimetatud projekteerimistingimustele tugineda.ˮ
25.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei saanud sundvalduse seadmisel tugineda projekteerimistingimustele, mille kehtivus oli lõppenud. Seega tuleb praeguses asjas hinnata sundvalduse seadmise kooskõla detailplaneeringuga. Vastustaja kinnitas vastuses kaebusele (p 7), et 2004. a kehtestatud detailplaneering on kehtiv, selle kehtestamise järel ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid ning detailplaneering on jätkuvalt võimalik ellu viia. Vastuses apellatsioonkaebusele leidis vastustaja, et projekteerimistingimuste kehtivuse lõppemine ei mõjuta asjaolu, et Energia põigu väljaehitamiseks on projekteerimistingimuste kehtivuse ajal koostatud ehitusprojekt. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja tellimusel 21.10.2015 koostatud ehitusprojekt on tehniline dokument, mis ei loo iseseisvalt õiguslikku
alust sundvalduse seadmiseks ega vabastanud vastustajat sundvalduse seadmise otsustamisel kehtiva detailplaneeringu järgimise kohustusest.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas olla vaidlust selle üle, et detailplaneering ei näe ette Energia põigu (sh parkimisala) laiendamist üle Xxx kinnistu piiri. Detailplaneeringule vastavust hinnates jõudis ka halduskohus järeldusele, et kuigi detailplaneering võib näha ette vaidlusalusel Energia põigu lõigul paikneva kohaliku tee laiendamise ja sinna parkimiskohtade rajamise, ei näe see siiski ette vajadust kasutada tee laiendamiseks ja parkimiskohtade rajamiseks Xxx kinnistut. Kuivõrd läänepoolse äralõike osas sundvalduse seadmine on vastuolus detailplaneeringuga, siis puudub vajadus käsitleda täiendavalt kaebaja väiteid seoses sellega, et läänepoolse äralõike ulatuses on Energia põigu olemasolev laius detailplaneeringus ettenähtud kahesuunalise sõidutee ja parkimiskohtade rajamiseks piisav, ning et vastustaja ei ole selles osas sisulisi vastuväiteid esitanud.
27.Halduskohus leidis otsuse p-s 19 järgmist: „Puudub vaidlus, et Xxx kinnistu on hõlmatud Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Narva Linnavolikogu 28.10.2004. a otsusega nr 131/42 (I kd, tl 148). Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 9 lg 2 p 4 järgi oli detailplaneeringu eesmärgiks ka tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras. Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringu seletuskirja (I kd, tl 149–155) kohaselt on selle koostamise eesmärgiks mh liikluskorralduse lahendamine (vt seletuskirja p 1 „Üldandmed“). Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt on planeeritud Xxx kinnistu põhjapoolsesse ossa, mis külgneb Energia tn 2 kinnistuga, avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, mis ühendab Energia tänavat ja Energia põiku. Seega on Energia tänava turu territooriumi detailplaneeringuga kooskõlas sundvalduse seadmine Xxx kinnistu põhjapoolsest osast tehtavale äralõikele sellel asuva eratee määramiseks avalikuks kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8).ˮ Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega vaidlusalust sõidutee lõiku puudutavas osas.
28.Sundvalduse seadmine eratee avalikuks kasutamiseks eeldab avalikku huvi (KAHOS § 2 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas vastustaja piisavalt avalikku huvi, et Energia tänavat ja Energia põiku ühendav tänavalõik oleks korras ning olulise kvartalisisese läbipääsuna avalikult kasutatav. Kujunenud olukorras on selge, et tänava osaline avalik ja osaline erakasutus võib raskendada tänava terviklikku ühetaolist haldamist, sh liiklusohutuse tagamiseks vajalikku korrashoidu. Kõnealuse sõidutee osa suhtes ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid, mis tingiks selles osas vaidlusaluse korralduse tühistamise. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja on vaidlusaluse sõidutee lõigu osas veenvalt põhjendanud, et sundvalduse seadmiseks on olemas kaalukas avalik huvi.
29.Kaebaja vaidlustas sundvalduse seadmise eraldi ka põhjapoolse äralõikega hõlmatud jalakäijate ala osas, mis kulgeb paralleelselt tänava sõidutee osaga. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et detailplaneeringu joonisel on tähistatud üksnes tänava sõidutee osa ja kehtiv detailplaneering korralduses nr 978-k nimetatud jalakäijate ala ei käsitle. Nõustuda ei saa vastustaja selgitusega, et detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud TeeS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on kõnnitee sõidutee kui liiklemiseks kasutatava rajatise osa ja et detailplaneeringus hõlmab sõidutee mõiste ka kõnniteed. Sel ajal kehtinud TeeS § 2 lg 1 nägi ette, et tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 2 lg 2 p 1 nägi ette, et tee moodustavad muu hulgas liiklemiseks kasutatavad
järgmised rajatised: sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee. Seega on nii sõidutee kui kõnnitee tee osad ja vastavad mõisted on sama tasandi mõisted, mis ei ole üksteisega hõlmatud, vaid mida kasutatakse tee erinevate osade eristamiseks. Seega sõidutee mõiste kasutamisel detailplaneeringus võib pigem eeldada, et seda kasutatakse tee osa täpsemaks kirjeldamiseks. Asjas esitatud fotodelt nähtub, et nimetatud ala on sõidutee poolt piiritletud äärekivi ja turvapostidega. Korterelamu poolt ei ole ala looduses kõnniteena piiritletud, vaid moodustab osa asfaltkatte all olevast kinnistu osast ning piirneb kinnistu loodepoolses osas osaliselt haljasalaga. Maa-ameti kaardirakenduselt mõõtes on sundvalduse alasse kõnniteena arvatud kinnistu osa umbes 3 meetri laiune. Kuivõrd sellises ulatuses sundvalduse seadmist detailplaneeringust tuletada ei ole võimalik, siis ei muuda seda õiguspäraseks ka ehitusprojekti joonise alusel loodud asendiplaanil kajastamine.
30.Ärakuulamisõigust puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et see oli kaebajale piisaval määral tagatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Kaebaja arvates võib olla ekslik halduskohtu hinnang, et vastustaja ei ole antud juhul rikkunud kaebaja õigust tema ärakuulamisele enne sundvalduse seadmist, seda kas tervikuna või vähemalt kinnistu põhjaosas asuva jalakäijate ala osas ja kinnistu lääneserva jäävas osas. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja poolt ärakuulamise käigus esitatud informatsioon võis tekitada kaebaja kirjeldatud arusaamatust. Samas oli 22.03.2018. a kirjale ja hiljem ka sundvalduse seadmise kohta saadetud teadetele lisatud ehitusprojekti joonise põhjal vormistatud skeem, mille põhjal oli kaebajal võimalik tutvuda vaidlusaluse ala asukoha ja ulatusega. Samuti oli kaebajal võimalik vajadusel küsida vastustajalt täiendavaid selgitusi ja tutvuda asjassepuutuvate dokumentidega. Seetõttu ei anna ärakuulamise käigus kirjalikult esitatud erinevate tekstide ebaselgus alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks.
31.Korralduses nr 978-k on kirjeldatud, et Xxx kinnistul paikneb 452 m2 sõiduteelõik, mis ühendab Energia tänava Energia põik tänavaga (p 1, 3. lõik). Kaebaja leidis apellatsioonkaebuses, et korralduse nr 978-k resolutsiooni ja põhjenduste kohaselt ei sisaldu sundvalduse pindala 452 m2 sees sundvalduse ala, mis asub Xxx kinnistu lääneosas külgnevalt Energia põiguga (põhiliselt parkimiskohtade ala). Kuivõrd sundvalduse asendiplaanil on kogu sundvalduse ala suuruseks märgitud 452 m2, siis võib kaebaja arvates sundvalduse skeemil näidatud sundvalduse ala olla erinev ja suurem sundvalduse seadmise korralduses sätestatud sundvalduse pindalast. Võimaliku erinevuse korral oleks aga sundvalduse ala selle seadmise korralduses üheselt määratlemata, mis tähendaks korralduse tühisust, kuna korralduses sisalduvad õigused ja kohustused on vastukäivad (HMS § 63 lg 2 p 5). Ringkonnakohtule 09.01.2023 esitatud menetlusdokumendis taotles kaebaja nimetatud korralduse tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja kirjeldatud olukorras kaebaja viidatud tühisuse alust. Korralduse sõnastuses esinevad ebatäpsused ei too kaasa vaidlustatud korralduse tühisust.
32.Sundvalduse seadmise korral makstakse kinnisasja omanikule sundvalduse tasu, kui asjaosalised ei lepi kokku teisiti (KAHOS § 39 lg 5). Lisaks tuleb kinnisasja omanikule hüvitada sundvalduse seadmise tõttu tekkiv varaline kahju (KAHOS § 39 lg 6). KAHOS § 39 lg 7 p 4 kohaselt peab sundvalduse otsus sisaldama põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse KAHOS §‐de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud.
Kaebaja leiab, et sundvalduse aastatasu 86 eurot on põhjendamatu. Vastustaja ei määranud kaebajale ega teistele kinnisasja omanikele varalise kahju hüvitist KAHOS § 39 lg 6 alusel. Hüvitise määramata jätmist ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et määratud aastatasu suurus ei vasta ilmselgelt sundvaldusega seatud kitsenduse väärtusele ning antud juhul ei ole selgelt tuvastatav ja tõendatud kaebajale sundvalduse seadmisega kaasnev kahju. Praegusel juhul määras vastustaja korteriomanikele makstava aastatasu suuruseks 86 eurot (korralduse p 5.3). Vastustaja tugines Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti tellimusel Pindi Kinnisvara OÜ poolt 23.04.2019 koostatud dokumendile, mis vormistati varasemalt koostatud eksperthinnangu nr 9353 (13.03.2018) lisana. Kuna korralduses puuduvad vastustaja põhjendused sundvalduse tasu suuruse kohta, siis ei ole kohtul võimalik selle õiguspärasust kontrollida. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu aluseid, mis võimaldaks määratud aastatasu põhjendatuks pidada. Ringkonnakohus tühistab korralduse p 5.3. tasu suurust puudutavas osas. Arvestades, et praeguses asjas tühistab ringkonnakohus sundvalduse seadmise korralduse põhjapoolse äralõikes sisalduvat jalakäijate ala ja läänepoolset äralõiget puudutavas osas, siis tuleb vastustajal kehtima jäävat osa (põhjapoolse äralõike sõidutee osa ulatuses) arvestades sundvalduse tasu uuesti määrata. Tasu määramisel tuleks vastustajal järgida lisaks KAHOS § 12 lg-s 2 sätestatule ka KAHOS seletuskirjas (598SE, kättesaadav Riigikogu veebilehel) toodud juhiseid. Seletuskirjas on muu hulgas selgitatud, et „[k]ui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks, võib riik või kohalik omavalitsus pakkuda kinnisasja omanikule tasu, mida on samas piirkonnas rakendatud teiste sarnaste kinnisasjade koormamisel sarnasel eesmärgil. Normiga ei reguleerita, kas sundvalduse tasu peaks maksma perioodiliselt või ühekordselt, kuna olenevalt olukorrast võiks kasutada mõlemaid võimalusi. Näiteks kui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks, võib hoolimata kestvussuhtest maksta ka ühekordset tasu, kui see sobib osapooltele.ˮ Tasu määramisel aastatasuna võib seega olla asjakohane silmas pidada tehnovõrgu- või rajatise talumiskohustuse eest makstava aastatasu määramise põhimõtteid ja praktikas analoogsetel juhtudel rakendatud tasu suurust.
33.Ringkonnakohus selgitab, et sundvalduse seadmisel ei pea hüvitama sellist kahju, mis ei ole põhjuslikus seoses sundvalduse seadmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul ei ole selgelt tuvastatav ja tõendatud kaebajale sundvalduse seadmisega kaasnev kahju, mis oleks tulnud sundvalduse seadmisel kaebajale eraldi hüvitada.
34.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse läänepoolset äralõiget ja põhjapoolse äralõikega hõlmatud jalakäijate ala puudutavas osas juba eeltoodud põhjendustel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid.
35.Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et vaidlusalune sundvalduse seadmine on õigusvastane osas, milles sundvalduse seadmine ei ole kooskõlas detailplaneeringuga. Samuti tühistab ringkonnakohus korralduse sundvalduse tasu suurust puudutavas osas.
36.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korralduse nr 978-k Xxx läänepoolsele äralõikele ja põhjapoolse äralõikega hõlmatud jalakäijate alale sundvalduse seadmist puudutavas osas ning sundvalduse tasu puudutavas osas (korralduse p 5.3).
Sundvalduse seadmine on õiguspärane Xxx kinnistu põhjapoolses äralõikes sisalduva sõidutee osa ulatuses. Nimetatud osas jääb kaebus rahuldamata.
37.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 näeb ette, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohtus tasus kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning kandis õigusabikulusid summas 1444,40 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud. Apellatsioonimenetluses kuulus tasumisele riigilõiv 20 eurot. Ringkonnakohtus esindas kaebajat riigi õigusabi korras määratud advokaat. Ringkonnakohus andis 06.05.2022. a määrusega kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Ringkonnakohus määras 07.06.2023. a määrusega kaebajale osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 2040 eurot (sh käibemaks). Kaebuse rahuldamise osakaalu arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja 2/3 osa ulatuses. Kaebaja menetluskulud esimeses astmes olid kokku 1459,40 eurot (õigusabikulud ja riigilõiv). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 972,90 eurot. Apellatsioonkaebuse rahuldamise osakaalu arvestades on ka apellatsioonimenetluses põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja 2/3 osa ulatuses. Kaebaja tasus riigilõivu 20 eurot. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt välja 13,30 eurot. Riigi õigusabi kulude katteks tuleb vastustajalt riigituludesse välja mõista 2/3 kaebaja esindajale määratud riigi õigusabi tasust (2040 eurot), s.o 1360 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.