Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 07.06.2023, Tartu 3-20-2611 OÜ MÜRIN kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.10.2020. a otsuse nr 12.2-3/054007-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.06.2022. a otsus OÜ MÜRIN apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – OÜ MÜRIN, esindaja Igor Sumarok Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ MÜRIN apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2022. a otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.06.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Ringkonnakohus kohustas 28.06.2016. a otsusega asjas nr 3-14-53230 Maksu- ja Tolliametit (MTA) tagastama OÜ-le MÜRIN 3074,16 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale kuuluvas veoautos DAF registreerimisnumbriga 489BBD. Tegu oli MTA poolt 22.10., 31.10., 16.11., 28.11. ja 06.12.2014 Narva piiripunktis kinni peetud kütusega. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 28.11.2016. Riigikohus kohustas 23.11.2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-45-16 MTA-d tagastama OÜ-le MÜRIN 1709,95 liitrit diislikütust veoki DAF (reg nr 489BBD) standardsesse kütusepaaki. Tegu oli MTA poolt 24.01., 13.02., 28.02. ja 20.03.2015 Narva piiripunktis kinni peetud kütusega. Tartu Ringkonnakohus kohustas 30.11.2016. a otsusega asjas nr 3-15-954 MTA-d tagastama OÜ-le MÜRIN 365,17 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale kuuluvas veoautos DAF (reg nr 489BBD). Tegu oli MTA poolt 13.03.2015 Narva piiripunktis kinni peetud kütusega. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.12.2016.
MTA määras 15.06.2020. a teatega nr 10.1-2/017273 OÜ-le MÜRIN diislikütuse koguses 5149,28 liitrit äraviimise tähtpäevaks 15.10.2020. MTA lisas, et tähtaja määramine on vajalik, kuna kütuse tagastamine on viibinud kaebaja tegevusest tulenevalt ja kütuse hoiustamisega kaasnevad kulud. MTA selgitas, et asendab Narva piiripunktis hoiustatud kütuse koguses 885,12 liitrit (teates ekslikult märgitud 885,15 liitrit) tankla kütusega, kuna vee lisandumine võis olla tingitud asjaolust, et kütust ei hoiustatud nõuetekohaselt. MTA märkis, et hoiuteenuse osutaja aktsiaseltsi Epler & Lorenz ohtlike jäätmete käitluskeskuse juures Tartus hoiustatud kütus koguses 4264,16 liitrit kuulub tagastamisele samas seisundis, nagu see oli kaebaja veoki paagis selle kinnipidamisel. MTA hoiatas, et kui kaebaja ei vii määratud tähtaja jooksul kütust ära, pöörab MTA selle riigi omandisse, hävitab ning nõuab kaebajalt sisse tasu kütuse hävitamise kulude katteks.
3.Kaebaja esitas 09.10.2020 Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile ja MTA-le taotluse nõusoleku andmiseks nõuetele mittevastava kütuse kasutamiseks veoautos DAF (reg nr 489BBD). Kaebaja viitas nõusoleku küsimisel vedelkütuse seaduse (VKS) §-dele 20 ja 28.
4.MTA otsustas 29.10.2020. a otsusega nr 12.2-3/054007-1 kanda diislikütuse koguses 5149,28 liitrit riigi omandisse. OÜ MÜRIN ei ole kütust ära viinud ega võtnud ka ühendust seoses Narva piiripunktis hoiustatud kütuse asendamisega tankla kütusega. Seoses OÜ MÜRIN 09.10.2020. a taotlusega selgitas MTA, et kuna kütuse puhul on tegemist eelnevalt kaebajale kuuluva veoauto standardses kütusepaagis Eestisse sisseveetud kütusega, siis ei ole tegemist kütuse käitlemisega VKS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, mistõttu ei kohaldu sellele kütusele VKS § 8 lg 1 alusel kehtestatud nõuded ega VKS § 8 lg-st 2 tulenev käitlemise keeld ning seega puudub ka vajadus VKS §-s 28 sätestatud nõusoleku taotlemiseks.
5.MTA jättis 03.12.2020. a vaideotsusega nr 6-1/4759-2 OÜ MÜRIN vaide MTA 29.10.2020. a otsuse peale rahuldamata. MTA selgitas, et vaidlustatava otsuse õiguslikuks aluseks on Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, 09.10.2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (LTS) art 198 lg 1 ja tolliseaduse (TS) § 80 lg 1. Seoses kaebaja 09.10.2020. a taotlusega märkis MTA, et veoki standardses kütusepaagis sisseveetava kütuse puhul ei kontrolli toll selle vastavust nõuetele ning kütuse omanik ei pea vastavust tõendama. VKS § 9 lg 51 p 1 sätestab otsesõnu, et vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon ei ole nõutav alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel. Seejuures ei kehti VKS-ga kehtestatud nõuded ka reisija poolt mitteärilisel eesmärgil Eestisse toimetatavale kütusele. OÜ MÜRIN eksib, väites justkui ei oleks vaidlustatava otsusega riigi omandisse ülekantud kütuse puhul tegemist kaubaga. Kaubaks tolliõiguse tähenduses tuleb lugeda ükskõik millist kolmandast riigist Euroopa Liitu või Euroopa Liidust kolmandase riiki toimetatavat vara. Asjaolu, et veoki standardses kütusepaagis sisseveetava kütuse puhul on tegemist kaubaga tolliõiguse tähenduses, nähtub selgelt ka ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi (Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009) art 107 lg-st 1, mis sätestab, et kui artiklitest 108, 109 ja 110 ei tulene teisiti, võib imporditollimaksuvabalt importida järgmist kaupa: a) kütus, mis on ühenduse tolliterritooriumile saabuva era- või kommertsmootorsõiduki või mootorratta või erikonteineri standardses kütusepaagis; b) eramootorsõiduki või mootorratta kaasaskantavas paagis olev kütus kõige rohkem 10 liitrit ühe sõiduki kohta, ilma et see piiraks kütuse omamist ja vedu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32 ei tulene haldusorganile kohustust hüvitise määramiseks ja maksmiseks igasuguse omandi võõrandamise puhul, vaid vastavad alused sätestatakse seaduses. LTS art 198 lg-s 1 sätestatud meetmete rakendamise korral ei ole tollil hüvitise maksmise kohustust. Ka TS §-d
80 ja 82 ei näe ette hüvitise maksmist isikule, kelle kaup riigi omandisse üle kantakse. Vaid hävitamisele kuuluva kauba puhul sätestab TS § 82 lg 3, et kauba hävitamise otsusele märgitakse tasu, mille kaupa liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetada püüdnud isik peab tasuma hävitamise kulude katteks. Kütuse riigi omandisse kandmine on põhjustatud kaebaja enda tegevusetusest, kuna ta ei viinud kütust MTA määratud tähtpäevaks ära. Kaebaja on end ise asetanud olukorda, mis tõi kaasa omandi kaotamise. Hüvitise maksmise kohustust ei tulene ka riigivastutuse seaduse ega võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetest.
6.Kaebaja esitas 28.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 29.10.2020. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Tähtsust ei oma asjaolu, et tegemist ei ole kütuse käitlemisega VKS mõttes ning et seetõttu puudub vajadus VKS §-s 28 sätestatud nõusoleku taotlemiseks. Hoiul olev vedelik on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostatud aktides nimetatud nõuetele mittevastavaks vedelikuks, mille kasutamine veoautos DAF (reg nr 489BBD) võib kahjustada inimeste tervist, keskkonda ja vara. Konkurentsiamet ei andnud 06.11.2020. a vastuses ja Keskkonnainspektsioon 11.11.2020. a vastuses luba nõuetele mittevastava tuleohtliku vedeliku kasutamiseks veoautos.
6.2.Nõuetele mittevastavaks ja ohtlikuks muutus kütust peale hoiule võtmist vastustaja tegevuse/tegevusetuse tulemusel. Enne hoiule võtmist oli kütus vastavuses vähemalt Venemaal kehtivate nõuetega ning oli kasutuskõlblik. Leekpunkti osas on nii Venemaal kui ka Eestis samasugused nõuded. Ei ole eluliselt usutav, et Venemaalt ostetakse ja Eestisse transporditakse kütust, mille kasutamine veoauto paagis on nii inimeste elule kui ka autodele ohtlik.
6.3.Hoiustatud kütuse puhul ei ole tegemist kaubaga, vaid kaebaja omandis oleva varaga. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et praeguse vaidluse puhul tuleks kohaldada ainult tolliseadust ja vedelkütuse seadust. Jättes rakendamata ATKEAS sätted, kohaldas MTA kaebajat üleliigselt koormavaid meetmeid, rikkudes nii ettevõtja õigusi kui ka tolliseadust.
6.4.Kaebaja vara võõrandamine kaebaja nõusolekuta ilma vara väärtusega mõistlikus seoses oleva hüvitise maksmiseta kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist kaebaja omandiõigusesse. Kaebaja omandis oleva vara võõrandamisel riigi kasuks pidi MTA lisaks rahalisele hüvitisele kaaluma varalise hüvituse (kütuse näol) kaebajale määramist.
7.Tartu Halduskohus jättis 30.06.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et MTA 29.10.2020. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Haldusasjades nr 3-14-53230, 3-3-1-45-16 ja 3-15-954 tehtud jõustunud kohtuotsustest nähtub, et kaebaja toimetas vaidlusaluse kütuse Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki rahvusvahelist vedu tegeva veoauto DAF (reg nr 489BBD) standardses kütusepaagis ning sellele kütusele kohaldus ATKEAS § 27 lg 1 p-s 20 ja § 68 lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastus. Kuna tegu oli ATKEAS-e järgi aktsiisivaba kütusega, mis oli mõeldud kasutamiseks veoauto DAF (reg nr 489BBD) standardses kütusepaagis, ei pidanud kaebaja piiril tõendama kütuse nõuetele vastavust ning ka VKS §-s 20 nimetatud asutused ei saa takistada selle kütuse kasutamist veoautos DAF (reg nr 489BBD), viidates kütuse nõuetele mittevastavusele. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et ta ei saa vaidlusalust kütust ära viia enne, kui on saanud VKS §-s 20 nimetatud asutustelt nõusolekud.
7.2.Venemaalt ostetud diislikütuse puhul ei saa automaatselt järeldada, et see vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit vaidlusaluse kütuse päritolu kohta (kust tanklast ostetud, mis standardi järgi toodetud kütus jms), sh konkreetset tõendit, mis kinnitaks, et ta ostis Venemaalt kütust, mille leekpunkt on suurem kui 55 °C. Seega pole kaebaja tõendanud, et ta ostis Venemaalt kütust, mis vastab Eestis kehtivatele nõuetele.
7.3.Kaebaja väide selle kohta, et Tartus hoiustatud kütuse madal kvaliteet võib olla põhjustatud sellest, et kütust hoiustati ohtlike jäätmete käitluskeskuse territooriumil, mitte aga kütuse hoiustamiseks spetsialiseeritud laos, on oletuslik. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Tartu hoiustamistingimused on mõjutanud kütuse kvaliteeti. Vastupidi, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 12.09.2017. a analüüsiaktides on märgitud, et tõenäoliselt ei ole proovid kinnipeetud aja jooksul oma kvaliteeti kaotanud. Seega pole alust arvata, et Tartus hoiustatud kütuse kvaliteet oleks MTA poolt kütuse kinnipidamise aja jooksul langenud.
7.4.Vastustaja leidis põhjendatult, et tal puudub kohustus asendada Tartus hoiustatud kütust tankla kütusega. Narvas hoiustatud kütuse puhul on aga vastustaja seda varianti pakkunud. Kaebaja ei ole ära näidanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal isegi tankla kütust vastustaja määratud tähtpäevaks vastu võtta.
7.5.Kui kaebaja leidis, et kütus on oma nõuetele mittevastavuse tõttu veoautos kasutamiseks liiga ohtlik, ega viinud seetõttu kütust määratud tähtpäevaks ära, ei pidanud vastustaja rohkem tegema pingutusi kütuse kaebajale üleandmiseks, sest pole tõendatud, et kütuse nõuetele mittevastavus oli tingitud vastustaja tegevusest. Haldusasjades nr 3-14-53230, 3-3-1-45-16 ja 3-15-954 tehtud jõustunud kohtuotsuste kohaselt oli vaidlusaluse kütuse tagastamine võimalik üksnes veoki DAF (reg nr 489BBD) standardsesse kütusepaaki. Kui kaebaja leidis, et kütuse kasutamine selles veoautos on ohtlik, ega pidanud seetõttu kütuse vastuvõtmist võimalikuks, tähendas see, et kütuse tagastamine jõustunud kohtuotsustega määratud viisil ei olnud võimalik.
7.6.LTS ja TS regulatsiooni arvestades tuleb kaubana tolliõiguse tähenduses muu hulgas mõista igasugust vara, mis on saadud väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi ja mis toimetatakse ükskõik millisel viisil Eestisse. Seega on kaup tolliõiguse tähenduses ka kütus, mis on soetatud Venemaalt ja mida toimetatakse Eestisse veoki standardses kütusepaagis. Asjaolu, et selle kütuse aktsiisivabastuse kontrollimisel tuleb tugineda ATKEAS-le, ei muuda järeldust, et tolliõiguse tähenduses on tegu kaubaga.
7.7.Vastustaja määras 15.06.2020. a teatega kaebajale kütuse äraviimiseks konkreetse tähtaja (s.o kuni 15.10.2020). Kaebaja pole väitnud, et tegu oleks liiga lühikese tähtajaga kogu kütuse äraviimiseks. Kuna kaebaja ei viinud kütust määratud tähtpäevaks ära, oli vastustaja õigustatud LTS art 198 lg 1 p c alusel kütuse riigi omandisse pöörama.
7.8.Kaebaja ei täpsustanud, milliseid ATKEAS sätteid oleks vastustaja pidanud kohaldama ja kuidas need oleksid pidanud viima teistsugusele tulemusele. Kohtule ei nähtu, et mõni ATKEAS säte välistaks vaidlusaluse kütuse riigi omandisse kandmise.
7.9.LTS ega TS ei näe ette, et LTS art 198 lg 1 p c alusel kauba riigi omandisse pööramisel tuleks isikule hüvitist maksta. Vastustaja on väljendanud valmisolekut asendada Narvas hoiustatud kütus tankla kütusega. Arusaamatul põhjusel pole kaebaja tankla kütust vastu võtnud. Sellises olukorras ei saa hoiustatud kütuse riigi omandisse kandmist ja hüvitise määramata jätmist pidada põhiseadusvastaseks, sest kaebajal endal oli tankla kütust vastu võttes võimalik vältida omandist ilmajäämist. Tartus hoiustatud kütuse puhul pole kaebaja tõendanud, et kütus oleks Eestisse sissetoomisel vastanud Eestis kehtivatele nõutele. Seega on põhjendatud järeldada, et kaebaja tõi ise Eestisse sisse siinsetele nõuetele mittevastava kütuse ja oleks seda oma veokis kasutanud juhul, kui vastustaja poleks kütust kinni pidanud. Kui kaebaja otsustas hiljem, et ei pea võimalikuks nõuetele mittevastavat kütust oma veokis kasutada, on kaebaja ise sisuliselt loobunud oma omandiõigusest, sest vastustaja pole teinud kaebajale takistusi kütuse äraviimiseks ning kohus selgitas eespool, et ka muudel asutustel polnud õigust seda keelata. Nendel asjaoludel ei saa kaebaja PS § 32, riigivastutuse seaduse ega võlaõigusseaduse alusel hüvitist nõuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus ei
analüüsinud piisaval määral kõiki vaidlust puudutavaid asjaolusid ja ei hinnanud esitatud tõendeid kogumis.
8.1.Halduskohtu järeldus, et kaebaja ei avaldanud soovi ega püüdnud võtta tagasi kinnipeetud kütust, ei vasta tegelikkusele. 16.04.2017 võttis kaebaja vastustajalt tagasi kinnipeetud kütuse ja pumpas selle veoautosse. 16.04.2017 tagastatud kütus ei vastanud Eestis kehtivatele diislikütuse standarditele.
8.2.Halduskohus eksis, leides, et pole alust arvata, et Tartus hoiustatud kütuse kvaliteet oleks kütuse kinnipidamise aja jooksul langenud. Arvestades, et Narvas hoiustatud kütus riknes selle hoiustamise ajal, siis saab sellest teha kindlad järeldused, et Tartus hoiustatud kütus võis ka rikneda kas ajutisel hoiul Narva linnas või pärast transportimist Tartusse.
8.3.Kaebaja esitas 09.10.2020. a taotluse, kuna kaebaja arvates kütuse kasutamine vastustaja poolt pakutud viisil (vedeliku kasutamine kaebaja veoautos DAF) võiks kahjustada inimeste tervist, keskkonda ja vara. Keskkonnainspektsiooni 11.11.2020. a vastus ja Konkurentsiameti 06.11.2020. a vastus kinnitavad, et Tartus hoiul olev kütus ei ole sobiv mootorikütusena kasutamiseks.
8.4.Enne hoiule võtmist vastas kütus vähemalt Venemaal kehtivatele nõuetele ning oli kasutuskõlblik. Sellises olukorras VKS §-s 20 nimetatud ametite pädevuses on teostada järelevalvet selle üle, et Eestis ei kasutaks nõuetele mittevastavat kütust.
8.5.Halduskohus leidis, et kuna Eestis müüdava diislikütuse leekpunkt peab olema suurem kui 55 °C, siis ei vasta diislikütus, mille leekpunkt on 55 °C, Eestis kehtivatele nõuetele. Vene kütuse leekpunkt 55 °C ei tähenda, et diislikütuse leekpunkt ei saa olla rohkem, kui 55 °C, vastupidi, selline sõnastus tähendab, et leekpunkt peab olema vähemalt 55 °C, mis tähendab, et leekpunkt võib olla rohkem kui 55 °C.
8.6.Tegelikkusele ei vasta halduskohtu väide, et kaebaja ei ole alates 2016. a kütust ära viinud. Vastustajat kütuse tagastamiseks kohustavad otsused jõustusid 2016. a lõpus ehk kinnipeetud kütuse tagastamise tähtaega tuleb arvestada alates 2017. a. Samuti tuleb arvestada sellega, et 2 aasta jooksul kinnipeetud kütus asus kaebajale teadmata kohtades ja tingimustel ning otsuste jõustumisest nelja kuu möödudes tuli kaebaja vastustajalt kütust võtma, kuid ilmnes, et see ei vasta tingimustele.
8.7.Kuna kaebaja veoauto ületas Eesti riigipiiri kasutades väljapumbatud diislikütust ning sõidukil ei tekkinud tehnilisi probleeme seoses mainitud kütuse kasutamisega, siis väljapumpamise aja seisuga oli diislikütus seega mootorikütusena kasutamiseks sobiv. Kuna kinnipeetud diislikütuse mootorikütusena kasutamiseks mittesobivaks muutumine toimus ajal, kui kütus asus vastustaja hoiul, siis vastustaja kohustuseks on mitte ainult kinnipeetud diislikütuse tagastamine kaebajale, vaid ka veokis mootorikütusena kasutamiseks sobiva diislikütuse tagastamine.
8.8.Asjaolu, et vastustaja soovis kütuse asendada, ei leidnud tõendamist, kuna menetluse kestel ei ole vastustaja esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta pakkus kaebajale võimalust, et nõuetele mittevastav kütus asendatakse nõuetele vastava kütusega.
9.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.1.Kaebuse kohaselt 16.04.2017 tagastatud kütus ei vastanud Eestis kehtivale diislikütuse standardile. Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et vaidlusalune kütus vastas või pidi vastama Eestis kehtivale diislikütuse standardile.
9.2.Kaebaja ei ole ka 16.04.2017. a toimunud kütuse tagastamise osas esitanud tõendit, mis kinnitaks, et sõidukil oli mootoririke, mille põhjus oli tingitud justnimelt tagastatud kütuse kvaliteedist. Kaebaja pole millegagi tõendanud, et juba kütuse kinnipidamisel oleks olnud tegemist diislikütusega, mis vastab Eestis kehtivale diislikütuse standardile. MTA tagastab kauba sellisena, nagu see oli kinnipidamise hetkel. Kaebaja järeldused diislikütuse riknemisest transpordil hoiustamise kohta ja hoiustamisel on oletuslikud ja tõendamata.
9.3.Venemaa päritoluga diislikütus ei vasta Eestis kehtivatele diislikütuse standardi nõuetele. Kaebaja ei ole tõendanud, et kinnipeetud kütus oleks vastanud Eestis kehtivale diislikütuse standardi nõuetele. Seetõttu ei ole kuidagi põhjendatud kaebaja ootus, et mitmeid aastaid hoiul olnud Venemaa päritoluga kütus, mille MTA peab kaebajale tagastama, peaks selle tagastamisel vastama Eestis kehtivatele nõuetele.
9.4.Sõiduki kütusepaagis kolmandast riigist Eestisse toimetatud vaidlusalusele kütusele kohaldus aktsiisivabastus, seega ei ole kütuse valdajal ega omanikul kohustust tõendada kütuse nõuetele vastavust ning VKS §-s 20 nimetatud asutustel ei ole ka õigust nõuda selle kütuse nõuetele vastavust ega teha ettekirjutusi või kehtestada keelde sellise nõuetele mittevastava kütusega seotud toimingute tegemiseks. Kaebaja väide, et ta ei saa vaidlusalust kütust ära viia ilma VKS §-s 20 nimetatud asutustelt vastavat nõusolekut saamata, ei ole põhjendatud, kuna VKS alusel kehtestatud nõudeid ei kohaldata aktsiisivabalt sisseveetavale kütusele.
9.5.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse diislikütuse leekpunkt on analüüsiaktides toodud näitajatest kõrgem olnud, seega ei ole kaebajal mingisugust alust väita, et Tartus hoiul oleva kütuse parameetrid on muutunud transportimise või ladustamise käigus. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse 12.09.2017. a analüüsiaktide kohaselt ei ole proov tõenäoliselt kinnipeetud aja jooksul oma kvaliteeti kaotanud. MTA asendas Narva piiripunktis hoiustatud kütuse (885,15 liitrit) tankla kütusega, kuna vee lisandumine võis olla tingitud asjaolust, et kütuse hoiustamiseks puudusid nõuetekohased hoiustamistingimused. Asjaolust, et MTA tunnistas Narvas kütuse ladustamiseks nõuetekohaste ladustamistingimuste puudumist, ei saa tõsikindlalt tuletada, et see tingis kaebajalt võetud kütuse kvaliteedi languse, kuna kaebaja pole tõendanud, et Narvas hoiul olnud kütus oli enne hoiustamist parema kvaliteediga. Vältimaks edaspidi sarnaseid vaidlusi paigutas MTA ülejäänud kinnipeetud kütuse Tartusse hoiuteenuse osutaja AS Epler&Lorenz Ohtlike Jäätmete Käitluskeskusesse. Kaebajal puudub igasugune alus väita, et Tartus hoiustatud kütuse parameetrid oleks hoiustamisel halvenenud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu 30.06.2022. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid või tõendeid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kaebaja ei avaldanud enne vastustaja 29.10.2020. a otsust mingit soovi ega püüdnud võtta tagasi kinnipeetud kütust, mis puudutab Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2016. a otsusega asjas nr 3-14-53230, Riigikohtu 23.11.2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-45-16 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2016. a otsusega asjas nr 3-15-954 MTA-le pandud kohustust tagastada kaebajale temalt Narva piiripunktis ära võetud diislikütus, on igati põhjendatud ja vastab käesolevas asjas välja selgitatud asjaoludele. Eeltoodut kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja enda viidatud Tartu Halduskohtu 13.02.2020. a määrus asjas nr 3-19-1288 (jõustunud), milles jäeti rahuldamata OÜ MÜRIN taotlus MTA trahvimiseks mh Riigikohtu 23.11.2016. a otsuse asjas nr 3-3-1-45-16 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2016. a otsuse asjas nr 3-15-954 täitmata jätmise eest, kuna halduskohus
tuvastas, et MTA ei ole kuidagi takistanud OÜ-l MÜRIN kütuse kättesaamist ja on äriühingule pakkunud mitmeid võimalusi ja viise selle kättesaamiseks, sh osa kütuse asendamiseks tanklakütusega, kuid OÜ Mürin pole ise astunud vajalikke samme MTA pakutud kütuse vastuvõtmiseks. See, et kaebaja võttis 16.04.2017 vastustajalt tagasi kinnipeetud kütuse (Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-3181) ja pumpas selle oma autosse, kuid tagastatud kütus ei vastanud Eestis kehtivatele diislikütuse nõuetele, ei tähenda, et eeltoodust tulenevalt võis ta keelduda kütuse vastuvõtmisest ka käesoleva asja aluseks olevate kohtulahenditega seonduvalt ehk mitte järgida MTA 15.06.2020. a teates antud tähtaega tagastamisele kuuluva, sh asendatud diislikütuse (885,12 l) ära viimiseks. Halduskohus leidis asjas 3-19-1288 tehtud ja eelpool viidatud määruses ka 16.04.2017 kaebajale kütuse tagastamise kohta, et sellega täitis MTA vastava kohtuotsuse ettekirjutuse ning MTA ei pidanud tagastama OÜ-le MÜRIN muud kütust, kui konkreetsete tolliplommidega tõkendatud ja OÜ-lt MÜRIN 21.11.2015 kinni peetud kütust ega pidanud ka enne kütuse tagastamist kontrollima selle nõuetele vastavust ehk vastavust Eestis kehtivatele diislikütuse standarditele.
12.Sellest, et MTA hinnangul võis Narvas hoiustatud kütus rikneda selle hoiustamise ajal, kuna sellele oli lisandunud vett, mistõttu otsustas vastustaja ka selle osa kaebajalt ära võetud kütusest (885,12 l) asendada tankla diislikütusega, ei saa vastupidiselt kaebaja arvamusele teha kindlat järeldust selle kohta, et ka Tartus ohtlike jäätmete käitluskeskuse juures hoiustatud kütus võis rikneda justnimelt selle hoiustamise käigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja millegagi tõendanud oma väidet, et ka Tartus olnud diislikütuse hoiustamistingimused on kaebajalt ära võetud kütuse kvaliteeti halvemuse suunas mõjutanud olenemata sellest, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 12.09.2017. a analüüsiaktide kohaselt ei ole selle kütuse proovid kinnipidamise aja jooksul tõenäoliselt oma kvaliteeti kaotanud.
13.Kaebaja väide, et kuna enne hoiule võtmist vastas diislikütus vähemalt Venemaal kehtivatele nõuetele ning oli kasutuskõlblik ja sellises olukorras oli VKS §-s 20 nimetatud ametite pädevuses teostada järelevalvet selle üle, et Eestis ei kasutaks nõuetele mittevastavat kütust, ei ole samuti õige. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse põhjendava osa p-s 12 õigesti leidnud, et kuna haldusasjades nr 3-14-53230, nr 3-3-1-45-16 ja nr 3-15-954 tehtud otsustest nähtub, et kaebaja toimetas vaidlusaluse kütuse Venemaa Föderatsioonist Eestisse rahvusvahelist vedu tegeva veoauto DAF registreerimisnumbriga 489BBD standardses kütusepaagis ning sellisele kütusele kohaldus ATKEAS § 27 lg 1 p-s 20 ja § 68 lg-s 4 sätestatud aktsiisivabastus, ehk tegu oli aktsiisivaba kütusega, siis ei pidanud kaebaja piiril tõendama kütuse nõuetele vastavust ning ka VKS §-s 20 nimetatud asutused ei saa hiljem teostada sellise kütuse üle järelevalvet ega takistada selle kütuse kasutamist veoautos DAF registreerimisnumbriga 489BBD, viidates kütuse nõuetele mittevastavusele. Nimelt sätestab VKS § 9 lg 51 p 1, et kütuse vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon ei ole nõutav ATKEAS-es määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel ning VKS § 1 lg 31 järgi ei laiene VKS mootorikütusele, mille ühendusevälisest riigist saabuv reisija toimetab Eestisse mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks ja selle sätte puhul on seaduse seletuskirjas1 viidatud vastavale ATKEAS-es sätestatud aktsiisivabastusele. Seega ei saa kaebaja põhjendada MTA poolt hoiustatud kütuse pikaajalist ära viimata jätmist sellega, et VKS §-s 20 nimetatud ametid ei ole andnud talle vastavat nõusolekut. Ammugi ei ole kaebajal alust keelduda sel põhjusel
Seletuskiri vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE juurde, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b050fca3-dc8b-87c0-561564f01e0dcec0/Vedelk%C3%BCtuse%20seaduse%20ja%20k%C3%A4ibemaksuseaduse%20muutmise%20seadu s
MTA-lt vastu võtmast ka kütust osas, mille vastustaja oli nõus asendama teise kütusega ehk tanklakütusega.
14.Kaebaja väidab, et Vene kütuse leekpunkt 55 °C ei tähenda, et diislikütuse leekpunkt ei saa olla rohkem, kui 55 °C, vastupidi, selline sõnastus tähendab, et leekpunkt peab olema vähemalt 55 °C, mis tähendab, et leekpunkt võib ka Venemaalt toodud kütuse puhul olla rohkem kui 55 °C. Ringkonnakohus leiab, et sellise tõendamata väitega ei lükka kaebaja kuidagi ümber halduskohtu vaidlustatud otsuse p-s 13 toodud seisukohta, mille kohaselt Eestis müüdava diislikütuse leekpunkt peab kehtiva määruse järgi olema suurem kui 55 °C ning seega ei vasta diislikütus, mille leekpunkt on 55 °C, Eestis kehtivatele nõuetele ning Venemaalt ostetud diislikütuse puhul ei saa automaatselt järeldada, et see vastab Eestis kehtivatele nõuetele ja kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit vaidlusaluse kütuse päritolu kohta, sh konkreetset tõendit, mis kinnitaks, et ta ostis Venemaalt diislikütust, mille leekpunkt oli suurem kui 55 °C.
14.1.Vaidlust ei ole olnud selles, et 12.09.2017. a analüüsiaktidega tehti kindlaks, et Tartus hoiustatud diislikütuse leekpunktid on enamasti alla 15 °C, mõnede proovide puhul 35 °C, 37,5 °C, 40 °C ja 49 °C. OÜ MÜRIN ei ole haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses tõendanud vaidlusaluse kütuse vastavust ei Vene Föderatsiooni ega Eesti diislikütuse standardile kütuse piiril kinnipidamise hetkel. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse diislikütuse leekpunkt on analüüsiaktides toodud näitajatest kõrgem olnud, ei ole kaebajal ka mingit alust väita, et Tartus hoiul oleva kütuse parameetrid on muutunud just selle transportimise või ladustamise käigus. Nagu juba eelnevalt märgitud, leidis OÜ Keskkonnauuringute Keskus samas, 12.09.2017 koostatud analüüsiaktis, et kütuseproov ei ole tõenäoliselt kinnipeetud aja jooksul oma kvaliteeti kaotanud.
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väide, et kuna temale kuuluv veoauto ületas Eesti piiri, kasutades sedasama väljapumbatud diislikütust, siis oli kütus järelikult väljapumpamise aja seisuga mootorikütusena kasutamiseks sobiv ning kuna selle diislikütuse mootorikütusena kasutamiseks mittesobivaks muutumine toimus ajal, kui kütus asus vastustaja hoiul, siis on vastustaja kohustuseks mitte ainult kinnipeetud diislikütuse tagastamine kaebajale, vaid ka veokis mootorikütusena kasutamiseks sobiva diislikütuse tagastamine. Nagu märgitud, leidis halduskohus juba asjas 3-19-1288 tehtud määruses kaebajale 16.04.2017 kütuse tagastamise osas, et MTA ei pidanud tagastama OÜ-le MÜRIN muud kütust, kui konkreetsete tolliplommidega tõkendatud ja OÜ-lt MÜRIN kinni peetud kütust ja MTA-l polnud ka kohustust kontrollida selle nõuetele vastavust ehk vastavust Eestis kehtivatele diislikütuse standarditele. Eeltoodu kehtib ka käesoleval juhul.
15.1.Samuti ei ole vastustaja kordagi väitnud, et vaidlusalune kütus vastas või pidi selle piiril kinnipidamise hetkel vastama Eestis kehtivale diislikütuse standardile. Vastustaja on olnud läbivalt seisukohal, et vaidlusalune kütus pole kunagi vastanud Eestis kehtivale diislikütuse standardile. Ka sel põhjusel ei ole asjakohane kaebaja arvamus, et veoauto 489BBD kütusepaakidesse MTA poolt tagastatav kütus pidi vastama Eestis kehtivale diislikütuse standardile ehk olema Eestis mootorikütusena kasutatav. Kaebaja pole ise millegagi tõendanud, et juba kütuse kinnipidamisel oli tegemist diislikütusega, mis vastab Eestis kehtivale diislikütuse standardile. Kaebaja väide, et 12.09.2017. a analüüsiaktidega on tõendatud temalt õigusvastaselt piiril ära võetud diislikütuse kvaliteedi langus selle MTA-s hoiustamise tulemusena, ei ole samuti põhjendatud, kuna puuduvad esialgsed andmed kaebaja veoauto 489BBD kütusepaakides olnud ja Venemaalt toodud diislikütuse kohta, millega neid 2017. a analüüsitulemusi võrrelda.
15.2.Ka kaebaja poolt viidatud Keskkonnainspektsiooni 11.11.2020. a vastuses kaebaja 09.10.2020. a taotlusele võeti aluseks OÜ Keskkonnauuringute Keskuse 12.09.2017. a analüüsiaktid MTA-s hoiul oleva kütuse kohta, milles leiti, et kõnealune diislikütus ei vasta
Eestis diislikütusele esitatavatele nõuetele ja seetõttu ei tohi seda Eestis mootorikütusena kasutada. Seega ei tõenda ka Keskkonnainspektsiooni keeldumine lubada kaebajal kasutada nimetatud kütust mootorikütusena seda, et Venemaalt ostetud kütus oli selle väljapumpamise aja seisuga Eestis mootorikütusena kasutamiseks sobiv ning diislikütuse mootorikütusena kasutamiseks mittesobivaks muutus ta ajal, kui kütus oli MTA-s hoiul. Samal põhjusel ei mõjuta Keskkonnainspektsiooni ja Konkurentsiameti vastused MTA 29.10.2020. a otsuse õiguspärasust.
16.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei ole asjaolu, et vastustaja soovis kütuse asendada, leidnud tõendamist, kuna vastustaja pole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta pakkus kaebajale võimalust asendada nõuetele mittevastav kütus nõuetele vastava kütusega. See, et MTA asendab Narva piiripunktis hoiustatud kütuse (885,12 l) tankla kütusega, kuna sellele vee lisandumine võis olla tingitud asjaolust, et kütust ei hoiustatud nõuetekohaselt, on kirjas nii MTA 15.06.2020. a teates kui ka 29.10.2020. a otsuses. Samuti oli nii otsuses kui ka teates selgelt kirjas see, et ülejäänud kütuse (4264,16 l), mida hoiustatakse Tartus akrediteeritud kütusehoiustaja juures, tagastab MTA kaebajale samas seisundis, nagu see oli OÜ MÜRIN veoki kinnipidamisel 2015. a. Sellele, et MTA oli valmis ja pakkus OÜ-le MÜRIN selle osa kütuse asendamist, millele oli ilmselt Narva piiripunktis kütuse mittenõuetekohasel hoiustamisel lisandunud vett, juba alates 2017. aastast, kuid OÜ MÜRIN ei vastanud korduvalt MTA sellekohastele ettepanekutele viitas halduskohus ka oma 13.02.2020. a määruses asjas nr 3-19-1288. Samas määruses märkis halduskohus ka seda, et kõnealuses kohtumenetluses kinnitas OÜ MÜRIN seda, et ta on nõus Narvas hoiustatud kütuse MTA poolt pakutud asendamise korras vastu võtma. Siiski oli selline kaebaja lubadus 885,12 l asendatava diislikütuse osas ka 15.10.2020. a seisuga täitmata, mistõttu ei olnud vastustajal takistust ka nimetatud kütusekoguse osas selle riigi omandisse kandmise otsuse tegemiseks.
16.1.Käesoleval juhul ei näita ükski analüüsitulemus, et Tartus hoiustatud kütuse kvaliteet oleks samuti muutunud selle hoiustamise ajal ja hoiustamise tõttu analoogselt Narvas hoiustatud kütusega, milles oli analüüsi tulemusel vett. Seega pole alust kaebaja väitel, et ka nimetatud kütusekogus (4264,16 l) oleks tulnud talle tagastamisel asendada tanklakütusega ja kuna MTA keeldus seda tegemast, oli tal õigus keelduda Tartus hoiustatud kütuse vastuvõtmisest ja ta ei pidanudki kütust 15.10.2020 ära viima. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei tulene ka haldusasjades nr 3-14-53230, nr 3-3-1-45-16 ja nr 3-15-954 tehtud otsustest, et MTA peaks tagastama kogu temalt kinni peetud kütuse selle asendamise korras. Tulenevalt nimetatud kohtuotsustest oli MTA-l kohustus tagastada õigusvastaselt kinni peetud kütus kaebaja DAF veoauto kütusepaaki. MTA pidi ja sooviski kaebajale tagastada Tartus hoiustatud kütuse sellisena, nagu kaebaja selle Vene Föderatsioonist 2015. a soetas ja veoki kütusepaagis Eestisse toimetas, olenemata sellest, kas selline kütus vastas ka Eestis diislikütusele sätestatud nõuetele või mitte ning samuti puudus MTA-l kohustus vastutada kaebajalt ära võetud diislikütuse kvaliteedi võimaliku langemise eest ajal, kui kaebaja keeldus seda MTA-lt vastu võtmast.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2022. a otsuse muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud, puudub kohtul alus menetluskulude jagamiseks, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.