X. X. kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond 03.10.2022 makseteatise nr 1217131 ja 08.11.2022 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, volitatud esindaja Oliver Orumets
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (vastustaja) 04.07.2022 makseteatise nr 1176019 kohaselt on X. X.le (kaebaja) kuuluvale sõidukile Peugeot Boxer (reg. märk YYYYYY) rakendunud automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus, mille kindlustusandja on
3-22-2601
vastustaja. Kaebaja oli kohustatud 30 päeva jooksul alates teatise kättetoimetamisest tasuma 04.06.-03.07.2022 perioodi eest kindlustusmakse 58 eurot. Vastustaja selgitas, et automaatse liikluskindlustuse makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Kui sõidukit kasutatakse, tuleks kohe sõlmida liikluskindlustusleping. Kui sõidukit ei kasutata, tuleks see liiklusregistrist kustutada. Sundkindlustus kehtib kuni liikluskindlustuslepingu sõlmimiseni või sõiduki registrist kustutamiseni. Kindlustusmakse määrad on kehtestatud rahandusministri määrusega. Õiguslike alustena on välja toodud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-d 3-7 ja §-d 60-68. Kaebaja sai makseteatise kätte 26.07.2022.
Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis 30.08.2022 vaideotsusega rahuldamata.
3.Vastustaja 03.10.2022 makseteatise nr 1217131 kohaselt on kaebajale kuuluvale sõidukile Peugeot Boxer (reg. märk YYYYYY) rakendunud automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus, mille kindlustusandja on vastustaja. Kaebaja on kohustatud 30 päeva jooksul alates teatise kättetoimetamisest tasuma 04.07.-01.10.2022 perioodi eest kindlustusmakse 154 eurot. Vastustaja selgitas, et automaatse liikluskindlustuse makseteatis on haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Kui sõidukit kasutatakse, tuleks kohe sõlmida liikluskindlustusleping. Kui sõidukit ei kasutata, tuleks see liiklusregistrist kustutada. Sundkindlustus kehtib kuni liikluskindlustuslepingu sõlmimiseni või sõiduki registrist kustutamiseni. Kindlustusmakse määrad on kehtestatud rahandusministri määrusega. Õiguslike alustena on välja toodud LKindlS §-d 3-7 ja §-d 60-68. Kaebaja sai makseteatise kätte 25.10.2022.
4.Kaebaja esitas makseteatisele 01.11.2022 vaide ja tasus 06.10.2022 sundkindlustuse makse summas 58 eurot.
Vastustaja jättis 08.11.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kuna kaebaja ei sõlminud kohustuslikku liikluskindlustuse lepingut ega kustutanud sõidukit ajutiselt liiklusregistrist, siis jätkus pärast esimese makseteatise tasumist automaatne sundkindlustus. Asjaoludest ja seadusest johtuvalt koostas vastustaja teise järgneva makseteatise 3 kuu sundkindlustuse eest (LKindlS § 65 lg 3). Vastustaja saadab meeldetuletusi ainult enne sundkindlustuse kohustuse tekkimist. Praegusel juhul oli kaebajale juba eelnevalt nii meeldetuletus kui ka esimene makseteatis saadetud, kus oli selgitav teave olemas, ning automaatne liikluskindlustus kestis kaebaja tegevusetuse tõttu edasi.
5.2.Makseteatisel, mille kaebaja tasus, oli selgelt kirjas järgnev informatsioon: „Kui sõidukit kasutatakse, siis palun sõlmige kohe liikluskindlustusleping. Enne lepingu sõlmimist on mõistlik võrrelda liikluskindlustuse hindu, näiteks LKF-i kalkulaatoriga (www.lkf.ee/kalkulaator). Kui sõidukit ei kasutata, siis kustutage sõiduk liiklusregistrist. Selleks pöörduge Transpordiameti poole. Ajutiselt saab sõiduki registrist kustutada ka e-teeninduses (https://eteenindus.mnt.ee). Lepingu sõlmimise või sõiduki registrist kustutamisega väldite edaspidi sundkindlustuse nõudeid. Sundkindlustus kehtib kuni liikluskindlustuslepingu sõlmimiseni või sõiduki liiklusregistrist kustutamiseni.“ Seega oli kaebajale selgitatud, et automaatne liikluskindlustus lõpeb ainult siis, kui sõlmitakse liikluskindlustuse leping või kui sõiduk kustutatakse registrist. Makseteatise tasumine ei ole liikluskindlustuse lepingu sõlmimine, vaid seaduse alusel koostatud haldusaktis esitatud nõude täitmine ja seega ei kohaldunud ka LKindlS § 6 lg-s 1 toodud 12 kalendrikuu erand. Kui sõiduk on liiklusregistris arvel, siis on kindlustuslepingu sõlmimise kohustus. Kuna liikluskindlustuse leping jäi sõlmimata, siis jätkus liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 03.10.2022 makseteatis ja 08.11.2022 vaideotsus. Põhjendused:
2(8)
3-22-2601
6.1.Kaebaja ei nõustu makseteatisega, sest sundkindlustuse algusest ei olnud kaebajat korrektselt teavitatud. Kaebaja ei ole sõidukit kasutanud, mistõttu ei saa sundkindlustust rakendada. Kaebajale ei ole selge makseteatises viidatud seadusesätete sisu, kuna kaebajal puudub arvuti ja internet. Liikluskindlustuse asemel on esitatud tagantjärele trahv.
6.2.Vaideotsuses esitatud väited olid eksitavad, ei olnud üheselt mõistetavad või olid vastuolus kaebaja poolt esitatud väidetega. Kaebaja mõistis, et sundkindlustus on samaväärne liikluskindlustuslepinguga.
6.3.Kaebaja ei väitnud, et interneti mittekasutamisega püüab ta vältida seadusest tulenevaid kohustusi. Vaideotsuses märgitud liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmine eeldab tahtlust, kuid kaebaja seda tegevust toime pannud ei ole. Valeväitega kahjustatakse kaebaja au ja väärikust.
6.4.Kaebaja mõistis heauskselt, et olles tasunud 58 eurot, on vaidlus lõppenud ja kaebajal on aega 12 kalendrikuud, et võtta vastu otsuseid ja teostada toiminguid, vältimaks uut makseteatist. Kaebajale on arusaamatu, kas vastustajal on õigus esitada makseteatis 3-kuulise perioodi eest korraga või tuleks sundkindlustuse makseteatised esitada igakuiselt. Samuti on selgusetu, miks varasemalt on saadetud eelnev teavitus. Jääb arusaamatuks, kuidas saab vastustaja kontole tasutud sundkindlustusmakset kasutada kolmandale isikule põhjustatud kahju korvamiseks. Viidatud perioodil ei tekkinud kaebaja sõidukist liikluskindlustusjuhtumit, aga arve esitati tagasiulatuvalt. Tavaline kohustuslik liikluskindlustus toimib vastupidisel põhimõttel ehk kui isik soovib sõidukit kasutada avalikus liiklusruumis, siis eelnevalt tuleb tasuda liikluskindlustusmakse.
6.5.08.11.2022 vaideotsuses ei vastatud kõigile kaebaja päringutele. Näiteks ei ole selgitatud, miks esitati uus makseteatis ja korraga 3 kuu eest. Samuti ei ole põhjendatud, miks võttis makseteatise posti teel kättetoimetamine aega 21 päeva – vaide esitamise ja selle menetlemise ajal jätkub sundkindlustuse arvestamine.
6.6.Kaebaja tasus esimese makseteatise summas 58 eurot 06.10.2022, kuid juba 03.10.2022 oli koostatud uus makseteatis ehk 3 päeva enne tasumist. Vaideotsuse selgituse kohaselt pidanuks sundkindlustus jätkuma alles pärast esimese makseteatise tasumist ehk alates 06.10.2022. 08.11.2022 vaideotsust on põhjendatud sõna-sõnalt 30.08.2022 vaideotsuses sisalduvate väidetega. Kaebaja oleks olnud tänulik, kui vastustaja oleks tema päringutele selgemalt vastanud ja selgitanud seadusi üheselt mõistetavalt. Kaebaja ei olnud tegevusetu ja sõitis 11.11.2022 Võru linna, et tasuda liikluskindlustusmakse kindlustusperioodi 11.11.2022 kl 15:44 – 11.11.2022 kl 23:59 eest summas 8,49 eurot, et kaebajal oleks 12 kalendrikuud rahulikult aega vastu võtta tema jaoks vaimset pingutust vajavaid otsuseid, et mida ette võtta sõidukiga. Kaebaja on liikluskindlustuse tasumata perioodil hoidnud sõidukit selliselt, et sellega ei saa põhjustada liikluskindlustuse juhtumit ega tekitada kahju kolmandatele isikutele.
6.7.Võru postkontorist saadud väljavõttest nähtub, et 03.10.2022 makseteatise registreeris postiasutus esmakordselt 19.10.2022 ehk vastustaja hoidis makseteadet põhjendamatult kinni ca 16 päeva. Vaideotsuses väidetud tähtkirja saatmise teenuse mõistlik aeg 21 päeva on otsene laim AS-i Eesti Post tegevusele.
6.8.Sundkindlustusmakse summas 58 eurot ületab neid kulutusi, mida vastustaja on teinud. Vastustaja ei kasuta rahalisi vahendeid sihtotstarbeliselt ega kokkuhoidlikult. Kui vastustaja saatnuks kaebajale lihtkirjaga meeldetuletuse (0,90 eurot), ei oleks kaebaja pidanud tasuma sundkindlustusmakset ega sellega kaasnenud kulutusi (panga teenustasu 5 eurot, tähtkirja saatmised 5 × 4 eurot, halduskohtusse pöördumise riigilõiv 20 eurot + 5 eurot panga teenustasu,
3(8)
3-22-2601
kulutused transpordile ja samuti ajakulu). Halduskohtusse pöördumise tõttu on kaebaja igapäevane elukvaliteet häiritud ja avaldab negatiivset mõju kaebaja tervisele.
6.9.Vastustaja teate infolehel on märgitud kaebaja e-posti aadress qqqqqqqqqqqqqq ja kaebajale ei ole teada, kes on selle aadressi loonud. Kaebaja on Politsei- ja Piirivalveametit ID-kaardi taotlemisel teavitanud, et ei kasuta internetti ja on arusaamatu, miks on jäetud vastav märge tegemata. Vastustaja kahjustas kaebaja huve sellega, et ei selgitanud kaebajale seadusi ja jättis kaebaja korduvatele päringutele vastamata.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Kaebaja on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik ja vastustaja saatis kaebajale 16.05.2022 meeldetuletuse nr 1154389, et alates 04.06.2022 peab sõidukil olema kohustuslik liikluskindlustuse leping, sest viimane kindlustusleping lõppes 03.06.2021. Meeldetuletus edastati kaebajale tema rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz ja infosüsteemi andmetel e-kirja saatmine õnnestus. Kuna kaebaja ei sõlminud kohustuslikku liikluskindlustust ega kustutanud sõidukit ajutiselt registrist, edastas vastustaja kaebajale makseteatise.
7.2.Liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (LKindlS § 3 lg 1). Kaebaja oli liiklusregistri järgi perioodil 13.11.2020–10.02.2021 kindlustuskohustusega isik (LKindlS § 7 lg-d 1 ja 2). Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib vastustaja ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui on täidetud vähemalt üks LKindlS § 60 lg-s 2 toodud tingimustest. Praeguses vaidluses oli möödunud 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest (LKindlS § 60 lg 2 p 2).
7.3.Vastavalt LKindlS § 65 lg-le 1 esitab vastustaja kindlustuskohustusega isikule makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse või omavastutuse summa kohta. Makseteatis toimetati kaebajale kätte tähtkirjaga. LKindlS ei sea vastustajale kohustust makseteatisele eelnevalt toimetada kätte meeldetuletust sundkindlustuse tekkimise kohta ja meeldetuletuse kätte mitte saamine ei mõjuta makseteatise kui haldusakti kehtivust. Meeldetuletused on informatiivse iseloomuga. Teise ja järgnevate makseteatiste eelselt vastustaja meeldetuletusi ei saada. Kui kindlustuskohustusega isik on rahvastikuregistris märkinud enda e-posti aadressi, saadab süsteem meeldetuletused ja makseteatised e-postile. Kui e-posti aadress puudub, edastatakse meeldetuletus ja makseteatised vastavalt lihtkirja ning tähtsaadetisena. Vastustaja süsteem on üles seatud selliselt, et esmalt saadetakse makseteatis e-kirjaga ja kui 2 nädala möödumisel ei õnnestu seda kätte toimetada, siis edastatakse makseteatis tähtsaadetisena. Kaebajale makseteatise saabumine 21 päevaga on tingitud süsteemi eripärast, kuid see ei mõjuta makseteatise õiguspärasust. Makseteatis toimetati kaebajale kätte mõistliku aja jooksul.
7.4.Kaebajal on õigus kasutada Transpordiameti e-teenindust, tutvuda õigusaktidega Riigi Teatajas, kuid on olemas ka muud võimalused igapäevaste toimingute teostamiseks, kui kaebaja soovib interneti kasutamisest loobuda.
7.5.Vastustaja ei ole kaebajat väljendiga „jätsite liikluskindlustuse lepingu sõlmimata“ milleski süüdistanud ega kahjustanud tema au ega väärikust, vaid selgitas kaebajale, mille tõttu automaatne liikluskindlustus rakendus. Tegu on vaidemenetlusega ja kaebaja viited süüdistusele ning süütuse presumptsiooni rikkumisele ei ole asjakohased. Vastustaja üksnes tuvastas, et kaebaja ei olnud täitnud enda kohustust. Vastustaja selgitas 25.10.2022 vastuses, et 04.07.2022 makseteatise osas on vaidlus lõppenud, kuna kaebaja tasus osundatud summa ja nõue on täidetud. Makseteatises toodud nõude tasumine ei tähenda aga kohustusliku
4(8)
3-22-2601
liikluskindlustuse lepingu sõlmimist, mille tõttu ei rakendu LKindlS § 6 lg-s 1 toodud 12 kalendrikuu erand. 04.07.2022 makseteatises oli selgitus automaatse liikluskindlustuse vältimise kohta. 03.10.2022 makseteatis oli teine järgnev teatis LKindlS § 65 lg 3 alusel, mille kestus on 90 kalendripäeva, sest sõidukit ei olnud automaatse liikluskindlustuse rakendumise algusest 04.07.2022 kuni teise makseteatise koostamiseni 03.10.2022 kindlustatud ega liiklusregistrist kustutatud.
7.6.Vastustaja on makseteatistes ja vaideotsuses kaebajale selgitanud automaatse liikluskindlustuse lõppemise eelduseid ning vastab tõele, et vaidemenetluse kestel jätkub automaatne liikluskindlustus kuniks kindlustuskohustusega isik ei sõlmi liikluskindlustuse lepingut ega kustuta sõidukit liiklusregistrist. Kaebuses välja toodud teooriad, miks tegu ei ole teise järgneva makseteatisega, on alusetud.
7.7.Kaebaja loetletud nõuded (panga teenustasu ülekande eest, tähtkirjade saatmine vastustajale, kulutused transpordile ja võimalikud mittevaralise kahju nõuded) on alusetud ega ole makseteatise ja vaideotsuse õiguspärasuse tuvastamisel relevantsed.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja 03.10.2022 makseteatis ja 08.11.2022 vaideotsus on õiguspärased haldusaktid ning kas on alust nende tühistamiseks.
9.LKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus selle seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks LKindlS-is sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 järgi ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 4 lg 1 alusel tuleb leping sõlmida mootorsõiduki suhtes, kui sõiduk on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kindlustuskohustust lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 60 lg 1 järgi on automaatne liikluskindlustus sundkindlustuse liik, mille eesmärk on: 1) anda liiklusregistris registreeritud lepinguta sõidukile, välja arvatud vanasõiduk ja võistlussõiduk, automaatne kindlustuskaitse; 2) vähendada lepinguta sõidukite osakaalu liikluses; 3) koguda rahalisi vahendeid lepinguta sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks. LKindlS § 60 lg 2 kohaselt tekib automaatne kindlustuskaitse lepinguta sõiduki suhtes, kui: 1) sõiduk registreeritakse liiklusregistris; 2) möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest; 3) sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise kanne lõpeb; 4) sõiduki peatatud liiklusregistri registrikanne taastatakse või 5) liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik. LKindlS § 60 lg 3 alusel lõpeb sõiduki automaatne kindlustuskaitse, kui: 1) jõustub sõiduki suhtes sõlmitud leping; 2) sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks.
5(8)
3-22-2601
LKindlS § 62 lg 1 järgi on automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse sundkindlustusmakse kindlustamata sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks. LKindlS § 62 lg 2 alusel on kindlustuskohustusega isik kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse. LKindlS § 63 lg 1 järgi kehtestab automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse arvutamise aluseks olevad kindlustusmakse määrad valdkonna eest vastutav minister määrusega. LKindlS § 65 lg 1 kohaselt esitab vastustaja kindlustuskohustusega isikule makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse summa kohta. LKindlS § 65 lg-tes 2 ja 3 on sätestatud, et esimese automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 30 kalendripäeva alates automaatse kindlustuskaitse algusest, ning teise või järgneva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 90 kalendripäeva.
10.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluva sõiduki Peugeot Boxer (reg. märk YYYYYY) kohustuslik kindlustusleping lõppes 03.06.2021. Juhul, kui kaebaja sõidukiga liikluses ei osalenud ega kasutanud sõidukit muul viisil, ei pidanud sõidukil kuni 12 kuu jooksul liikluskindlustust olema (LKindlS § 6 lg 1). Pärast 12 kalendrikuu möödumist ehk alates 04.06.2022 rakendus samade tingimuste jätkumisel automaatne liikluskindlustus (LKindlS § 60 lg 1 ja lg 2 p 2). Seega rakendus vastav kindlustuskaitse seaduse alusel automaatselt. Automaatse liikluskindlustuse eesmärk on tekitada sõidukile kindlustuskaitse, mille kohaselt on vastustaja kohustatud hüvitama kolmandale isikule põhjustatud kahju. Seadusandja eeldas, et kui sõiduk on liiklusregistris registreeritud, võib see ka liikluses osaleda ja kindlustusjuhtumi korral peab olema tagatud sõidukiga kolmandale isikule põhjustatud kahju hüvitamine. 12 kalendrikuu pikkune võimalus jätta kohustuslik kindlustusleping sõlmimata arvestas isikutega, kes kasutavad liiklusregistris registreeritud sõidukit hooajaliselt. Kuid sõidukile enam kui 12 kuu jooksul liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmist ei saa enam põhjendada hooajalise kasutusega, vaid see tähendab, et isik võib kasutada sõidukit ilma kindlustuskaitseta. Tagamaks ka selliste sõidukitega põhjustatud liikluskahjude hüvitamine, ongi ette nähtud automaatne liikluskindlustus. Seega ei ole küsimus selles, kas kaebaja kasutas sõidukit sõitude tegemiseks või mitte, vaid et kaebajal oli võimalus sõidukit kasutada ja seetõttu tuli kohustusliku kindlustuslepingu lõppemisel ja täiendavalt 12 kuu möödumisel kas sõlmida uus kohustuslik kindlustusleping või kanda sõiduk liiklusregistrist maha või kohaldatakse sõidukile sundkindlustust. Hoolimata sellest, et kaebaja sõidukit ei kasutatud, kohaldus sellele LKindlS § 60 lg 2 p 2 alusel automaatne kindlustuskaitse. Selline on olnud seadusandja tahe. Vastustaja ei teinud otsustust automaatse liikluskindlustuse rakendamise kohta, vaid automaatne kindlustus ja sellest tulenev kindlustuskaitse rakendusid sõidukile seaduse alusel. Sellega kaasnes automaatselt ka vastavate kindlustusmakse tasumise kohustus.
11.Vastustaja poolt automaatse liikluskindlustuse makseteatise esitamine on reguleeritud LKindlS § 65 lg-tes 2 ja 3. Seadusandja ei ole täpsustatud, millal makseteatis esitada tuleb. Erinevalt kindlustuslepingust, mille puhul sõltub kindlustuskaitse olemasolu sellest, kas kindlustusmakse on eelnevalt tasutud või mitte, on automaatne kindlustuskaitse sõidukil igal juhul olemas sõltumata vastava makse tasumisest. Seega võis vastustaja esitada makseteate ka pärast automaatse kindlustusperioodi lõppemist tagantjärele ehk arvestades, et kaebaja ei olnud sel perioodil kohustuslikku kindlustuslepingut sõlminud.
6(8)
3-22-2601
12.Kohus märgib, et automaatne liikluskindlustus ei tähenda, et kaebaja oleks sõlminud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. Selle tõttu oli vastustajal õigus esitada makseteade ka järgneva 90 kalendripäeva pikkuse perioodi eest (vt LKindlS § 65 lg-d 2 ja 3). Mitte ühestki LKindlS-i sättest ega ka automaatse liikluskindlustuse olemusest ei tulene, et mistahes järgneva perioodi kindlustusmaksete tasumise makseteatise tegemise eelduseks oleks varasemate perioodide kindlustusmaksete sissenõudmiseks tehtud makseteatiste kättetoimetamine kindlustuskohustusega isikule. Samuti ei ole LKindlS-is sätestatud, et pärast esimest 30-päevast automaatset kindlustuskaitset pidanuks järgnema uus 12-kuuline periood, mil kindlustuskohustust ei ole. LKindlS § 6 lg-s 1 on sõnaselgelt sätestatud, et lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul ei ole kindlustuskohustust. Automaatset kindlustuse rakendumist ei saa pidada lepingu sõlmimiseks.
13.Vastustajal ei ole kohustust saata kindlustuslepingu lõppemisel isikule meeldetuletust. Meeldetuletuse saatmine sõidukiomanikule kindlustuslepingu lõppemise kohta ja vajaduse kohta sõlmida uus kindlustusleping sõidukile, mis on jätkuvalt liiklusregistris arvel ega ole arvelt maha võetud, on haldusorgani poolt hea tahte näitamine. Kohtule on usutav, et vastustaja saatis kaebajale 16.05.2022 lihtkirjaga ja rahvastikuregistris märgitud kaebaja e-posti aadressile meeldetuletuse kindlustuslepingu sõlmimiseks. Kuna kaebaja rahvastikuregistri andmetes oli kuni 13.03.2023 kaebaja ühe kontaktaadressina märgitud tema e-posti aadress, siis tegutses vastustaja korrektselt ja piisava hoolega kaebajat teavitades. Vastustaja ei pidanud teadma, et kaebaja e-posti ei kasutada. E-kirja teel teavituste saatmine on haldusorganile vähem koormavam ja ressursisäästlikum. Vaatamata meeldetuletuse saatmisele hakkab igal juhul kulgema automaatne kindlustuskaitse, kui sõidukile ei ole sõlmitud kehtivat kindlustuslepingut. Selline toimemehhanism on seaduses ette nähtud ja kaebajal kui sõidukiomanikul on kohustus seda järgida. Seega ei sõltu sundkindlustuse kehtima hakkamine sellest, kas vastustaja on selle kohta eelnevalt kaebajale meeldetuletuse saatnud või kas kaebaja on selle meeldetuletuse kätte saanud. Kaebajal sõidukiomanikuna on kohustus tunda tema kohustusi reguleerivaid seadusi ilma, et haldusorgan neile tema tähelepanu juhiks. Seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmise kohustusest. Kaebaja ei vabane kindlustuskohustusest sellega, et ta ei tunne seadusi või ei ole olnud piisavalt hoolas, et kehtivat seadust endale selgeks teha. Isegi kui varasemalt on vastustaja saatnud meeldetuletusi, on sõidukiomaniku kohustus ise jälgida, et sõiduki kohta oleks kehtiv liikluskindlustusleping.
14.Vastutajale ei saa ette heita väljendi „jätsite liikluskindlustuse lepingu sõlmimata“ kasutamist. Tegemist ei ole süüdistuse, vaid faktilise asjaoluga, millele järgnes õiguslik tagajärg – sundkindlustus. Oluline ei ole kaebaja süü või tahtlus, vaid tegelik faktiline olukord. Tegemist ei ole valeväitega, sest kaebaja ei väida, et ta oleks liikluskindlustuslepingu sõlminud.
15.Kohus peab vajalikuks selgitada, et sundkindlustuse makse ei ole trahv. Sellega ei karistata kaebajat, vaid tagatakse tema sõidukile kindlustuskaitse juhuks, kui ta peaks sõidukiga liikluses osalema. Oluline ei ole, kas kaebaja ka tegelikult sõidukit liikluses kasutas. Kui kaebaja sõidukit pikemat aega liikluses ei kasuta, saab ta selle liiklusregistrist kustutada.
16.Asjaolu, et kaebaja ei suuda mõista vastustaja poolt vaideotsustes esitatud selgitusi, ei tähenda, et ta ei pea seadust täitma. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebajale piisavalt selgitanud nii meeldetuletuses, makseteadetes kui ka vaideotsustes tema kohustusi. Vastustaja selgitused ei ole eksitavad ega vastuolulised. Kui kaebajale jäid tema kohutused sellele vaatamata ebaselgeks, saanuks ta paluda vastustajalt täiendavaid selgitusi või pöörduda abi saamiseks õigusnõustaja poole. Kaebajal oli võimalik ise tutvuda seadusega nt raamatukogus või mõnes avalikus internetipunktis. Praegusel juhul pole kaebaja olnud piisavalt hoolas, et kehtiv õigus endale selgeks teha. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega vastustaja 21.01.2019 vastuse, milles vastustaja on kaebajale juba varasemalt selgitanud liikluskindlustuse vajalikkuse 7(8)
3-22-2601
põhimõtteid ja samuti viidanud, et eelteavituse esitamine ei ole kohustuslik. Seega oli kaebajal juba varasemast teada kohustusliku liikluskindlustuse vajalikkus. Kaebaja halb tervislik olukord ei vabasta teda selle kohustuse täitmisest. Vaatamata sellele, kas kaebaja osales vaidlusaluse sõidukiga liikluses või mitte, oli tal võimalus liikluses osaleda ja sellega võib tekkida liikluskindlustuse juhtum. Seadus on vastu võetud mitte üksnes kaebaja juhtumist lähtudes, vaid vajadusest kohaldada nõudeid ühetaoliselt kõigile samas situatsioonis olijatele.
17.Tähtkirja saatmise aja osas on vastustaja selgitanud kaebajale, et makseteatis edastatakse kõigepealt e-posti teel ja alles seejärel, kui isik selle kättesaamist 2 nädala jooksul ei kinnita, saadetakse tähtkiri AS-i Eesti Post vahendusel. Kohus ei pea vastustaja käitumist ebamõistlikuks. Kohus viitas, et rahvastikuregistris on märgitud kaebaja e-posti aadress, mistõttu ei olnud vastustajal põhjust kohe asuda kaebajale makseteadet tähitud kirjaga edastama, arvestades sellega kaasnevat kulu.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 03.10.2022 makseteatis ja 08.11.2022 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
19.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.