lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-510/11

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-510/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ragne Piir 01.06.2023, Tallinn 3-23-510 Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks kaebajat kuni tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpuni Eestist välja saata Kaebaja – X, volitatud esindaja Suido Västra Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Xi taotlus kaebuse täiendamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2023 otsuse nr 15.3-3.1/1266-1 tühistamise nõudega ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudega.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja lõpetada haldusasja nr 3-23-510 (keelamiskaebuse) menetlus.
3.Tagastada määruse jõustumisel kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X sündis Ukrainas ning tal oli alates 2003. a Eestis elamiseks alaline elamisluba, mis loeti 2006. a jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega pikaajalise elaniku elamisloaks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.12.2020 otsusega kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kaebaja vaidlustas PPA otsuse. Tartu Halduskohus tühistas 02.12.2021 kohtuotsusega nr 320-2615 PPA otsuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kehtestamise osas ning keelas kaebaja väljasaatmise kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.12.2022 kohtuotsusega Tartu Halduskohtu 02.12.2021 otsuse osas, milles kaebus rahuldati ja jättis kaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 11.04.2023 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.Kaebaja esitas 19.05.2022 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA peatas 07.06.2022 kirjaga tähtajalise elamisloa taotluse menetluse kuni haldusasjas nr 3-20-2615 kohtumenetluse lõppemiseni. Kaebaja esitas 12.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks jätkama tähtajalise elamisloa taotluse menetlust. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2023 otsusega (jõustumata) haldusasjas nr 3-22-1498 kaebuse rahuldamata.
5.X esitas 05.03.2023 kaebuse PPA keelamiseks kaebajat kuni tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpuni Eestist välja saata (käesolev haldusasi nr 3-23-510). Halduskohus tagastas 06.03.2023 määrusega kaebuse, leides, et keelamiskaebus ei ole lubatav. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.04.2023 määrusega halduskohtu määruse ja kohaldas kaebaja taotlusel esialgset õiguskaitset, keelates kaebajat välja saata kuni kohtumenetluse lõpuni. Halduskohus võttis 26.04.2023 kaebuse menetlusse nõudes keelata kaebajat kuni tähtajalise elamisloa menetluse lõpuni Eestist välja saata.
6.PPA esitas 26.05.2023 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna PPA keeldus 24.05.2023 otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. PPA leidis, et kuna tähtajalise elamisloa menetlus on lõpule viidud, puudub põhjus käesolevat kohtuvaidlust jätkata.
7.Kaebaja esitas 31.05.2023 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovib kaitsta oma õigust jääda elama Eestisse, mitte olla Eestist välja saadetud ja saada õiguse töötada. Kaebajal on Eestis elamiseks ja töötamiseks vaja elamisluba. Kaebajal on õigus saada elamisluba lähtudes sellest, et ta on käitunud õiguskuulekalt pärast vanglast vabanemist. Kaebaja on sunnitud olema oma eakate vanemate ülalpidamisel, sest ilma elamisloata on tal keelatud töötada. Kaebajale tuleks anda võimalus jääda elama Eestisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Vastustaja taotleb keelamiskaebuse menetluse lõpetamist. Kaebaja palub jätkata kaebuse menetlemist keelamisnõudes (nõue keelata kaebajat kuni tähtajalise elamisloa menetluse lõpuni Eestist välja saata) ning soovib sellele lisada tühistamisnõude (nõue tühistada PPA 24.05.2023 otsus nr 15.3-3.1/1266-1, millega PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest) ja kohustamisnõude (nõue kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust).
9.Vastustaja taotlus on põhjendatud. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda tuvastamisnõudes juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus on lõppenud. Keelamiskaebus tugines alusele, et kaebaja õigusi rikuks tema Eestist väljasaatmise toiming elamisloa taotluse menetluse ajal. Kaebajal oli võimalik tähtajalise elamisloa taotluse menetluse ajal Eestis viibida ja haldusmenetluses osaleda. Kuna sisuliselt on kaebaja eesmärk saavutatud ja keelamiskaebus ammendunud, ei ole kohtu hinnangul menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada.
10.Kaebaja on soovinud lisada kaebusele kaks nõuet. Kaebuse täiendamine uue nõude või uute nõuetega kujutaks endast kaebuse muutmist. Kaebajal on HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt iseenesest õigus muuta kaebuse nõuet või alust, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.11.2019 otsuses asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum.

11.Kohtu hinnangul ei ole tühistamis- ja kohustamisnõue, mida kaebaja soovib kaebusele lisada, praegusel juhul hõlmatud tema esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kaebaja eesmärgiks keelamiskaebuse esitamisel oli soov viibida tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis. Ka ringkonnakohus rõhutas 06.04.2023 määruses kaebaja isikliku osavõtu olulisust tema elamisloa taotluse menetlemisel ning haldusmenetluse tõhusama läbiviimise vajadust, tuues seejuures välja, et elamisloa taotlus ei olnud antud hetkel perspektiivitu.
12.Praeguseks on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus lõppenud ning PPA tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebaja esitatud keelamiskaebuse aluseks oli tema õiguste väidetav rikkumine PPA toiminguga, mis seisnenuks tema Eestist väljasaatmise toimingus tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise ajal. Kaebaja kardetud riive ei realiseerunud. Tühistamiskaebuse aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine talle õigusvastaselt elamisloa andmisest keeldumisega. Nagu eelnevalt viidatud, ei ole algse keelamiskaebuse esitamise eesmärgiga kooskõlas nõue tühistada keelamiskaebuse menetluse ajal tehtud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ega ka nõue kohustada vastustajat taotluse osas uut otsust tegema.
13.HKMS § 49 lg 1 võimaldab pärast kaebuse menetlusse võtmist muuta selle nõuet või alust, mitte mõlemat üheaegselt. Seega ei ole kaebuse muutmine lubatav ega oleks antud juhul ka otstarbekas, ähmastades kaebuse liikide piire. Kaebaja on sisuliselt soovinud esitada uue kaebuse, st uued nõuded uuel alusel. Selline võimalus on kaebajal olemas ning sellise kaebuse esitamise võimalusele on viidatud ka kaebaja soovitud tühistamisnõude esemeks olevas PPA 24.05.2023 otsuses. Kohus arvestab seejuures, et kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei kaota kaebaja praegusel juhul võimalust PPA 24.05.2023 otsust tähtaegselt vaidlustada, milleks tal on aega 10 päeva arvates PPA 24.05.2023 otsuse teatavaks tegemisest.
14.Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
15.HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.
16.Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot käesoleva määruse jõustumisel tagastada.
17.HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel jäävad menetluse lõpetamisel menetluskulud üldjuhul vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 6), v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei olnud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas sisulise otsuse tegemine ja seega keelamiskaebuse ammendumine tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja