Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-510
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks X kuni tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpuni Eestist välja saata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja Suido Västra Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 17.12.2020 otsus nr 15.3-3.4/765-1 (haldusasjas nr 3-20-2615 Politsei- ja Piirivalveameti 8. märtsil 2022. a esitatud vastuse lisa).
2.Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2023. a määruse punkt 1 ja saata asi Tallinna Halduskohtule edasiseks menetlemiseks.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2023. a määruse punkt 2. Teha uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus.
Keelata Politsei- ja Piirivalveametil 17.12.2020 otsuse nr 15.3-3.4/765-1 resolutsiooni p-s 2 nimetatud lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni haldusasjas nr 3-23-510.
Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-510
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X sündis Ukrainas ning tal oli alates 2003. aastast Eestis elamiseks alaline elamisluba, mis loeti 2006. aastal jõustunud välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega pikaajalise elaniku elamisloaks.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17.12.2020 otsusega nr 15.3-3.4/765-1 tunnistati VMS § 241 lg 1 p 2, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 72 lg 2 p 4 ning § 74 lg-te 2 ja 3 alusel X elamisluba kehtetuks, talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. X vaidlustas PPA otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2615). Tartu Halduskohtu 23.04.2021 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset ja keelati X väljasaatmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohtu 02.12.2021 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati PPA otsus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. PPA esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 otsusega rahuldati. X esitas ringkonnakohtu otsuse peale 19.01.2023 kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus otsustanud.
3.X esitas PPA-le 19.05.2022 taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA 07.06.2022 kirjaga peatati elamisloa menetlus kuni haldusasjas nr 3-20-2615 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, sest asjas tehtav kohtuotsus võib mõjutada elamisloa menetluse tulemust. X esitas Tallinna Halduskohtule 12.07.2022 kaebuse PPA kohustamiseks jätkata tähtajalise elamisloa taotluse menetlust (haldusasi nr 3-22-1498) ja 27.01.2023 esialgse õiguskaitse taotluse tema Eestist väljasaatmise keelamiseks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-22-1498. Kaebajal peab olema õigus jääda Eestisse elamisloa menetlemise ajaks. Kui kaebaja saadetakse Eestist välja, muutub elamisloa menetlus mõttetuks, sest kaebaja võidakse Venemaale väljasaatmisel mobiliseerida ja saata Ukrainasse sõdima. Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne tema jaoks pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja väljasaatmine on juba keelatud Tartu Halduskohtu 23.04.2021 määrusega nr 3-20-2615. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid ulatuses, milles see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik. Taotlus väljub ka kaebuse piiridest, sest vaidlus ei puuduta lahkumisettekirjutust, vaid PPA toimingut, millega peatati kaebaja elamisloa taotluse menetlemine. Kaebaja etteheited on seotud eelkõige PPA 17.12.2020 otsusega. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 31.01.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määrus. Kui Riigikohus ei võta menetlusse kaebaja kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-20-2615, siis esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib kaebaja Eestist välja saata. Halduskohus ei arvestanud taotluse lahendamisel VMS § 125 lg 1 p-i 2 ja direktiivi 2003/109/EÜ ega Riigikohtu seisukohtadega lahendites nr 3-3-1-2-16 ja nr 321-2241. Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrusega jäeti X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muudeti halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et taotletud abinõu väljumine vaidluse esemest ei ole ilmselge. Põhivaidlus käib tähtajalise elamisloa menetluse peatamise õiguspärasuse üle. Kaebuse rahuldamisel saab kohus kohustada vastustajat jätkama elamisloa menetlust. Kaebusel on laiem eesmärk – seadustada kaebaja Eestis viibimine ja viibida kohtumenetluse ajal Eestis. 2(7)
3-23-510 PPA on teinud kaebajale lahkumisettekirjutuse ja kohaldanud tema suhtes viieaastast sissesõidukeeldu. Kui Riigikohus jätab haldusasjas nr 3-20-2615 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, jõustub Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 otsus, millega jäi kaebaja kaebus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu tühistamiseks rahuldamata. Ühtlasi lõpeb kohaldatud esialgne õiguskaitse ja PPA-l on võimalik teha väljasaatmistoiminguid. Kaebaja kardetud tagajärje saabumise täpset aega ei ole võimalik prognoosida, kuid on tõenäoline, et see saabub enne kohtumenetluse lõppu haldusasjas nr 3-22-1498. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei pea kahjulik tagajärg saabuma lähipäevadel või -nädalatel. Väljasaatmisel võivad olla kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, sest tema võimalus menetluses osaleda on raskendatud. Elamisloa vaidlustes võib olla kohane õiguskaitsevahend mh esialgse õiguskaitse korras väljasaatmise keelamine. Kaebaja väljasaatmist ei saa lahkumisettekirjutuse tegemise tõttu pidada vähetõenäoliseks ja kaebaja ei pea esialgse õiguskaitse taotlemiseks ootama ära, millal PPA lahendab elamisloa taotluse sisuliselt. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu teenib kaebusega sama eesmärki seadustada kaebaja Eestis viibimine. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaieldakse haldusmenetluse peatamise õiguspärasuse üle. Haldusmenetluse seadus (HMS) ega VMS ei näe otsesõnu ette võimalust menetluse peatamiseks, kuid kohtupraktika kohaselt võib haldusmenetluse peatada, kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Kui menetluse peatamiseks esineb alus, otsustab haldusorgan menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel. PPA on haldusasjas 3-20-2615 jäänud seisukohale, et lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Sissesõidukeeld on tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus (VMS § 126). HMS § 2 lg 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Asja sisulisel läbivaatamisel saab hinnata, kas haldusmenetluse läbiviimine paralleelselt kohtumenetlusega oleks toonud kaasa vastandlikke otsustusi ja seega kahjustanud õiguskindlust ja -selgust. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole avaliku huvi kaalutlustel siiski põhjendatud. Viibimisaluseta ja sissesõidukeeluga välismaalaste Eestist lahkumise või väljasaatmise vastu on avalik huvi. Kaebajal puudub viibimisalus, talle on tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes on kohaldatud viieaastast sissesõidukeeldu. Tartu Halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles jäi rahuldamata kaebaja kaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Sissesõidukeeld on VMS §-st 126 tulenevalt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus, mistõttu tuleks PPA-l elamisloa menetluse jätkamisel elamisloa andmisest keelduda. Kui lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld oleks kohtuliku kontrolli läbinud, puuduks põhjus haldusaktide täitmist esialgse õiguskaitse kohaldamisega edasi lükata. PPA‐l tuleb hinnata väljasaatmistoimingute lubatavust nende tegemise hetke seisuga. Kaebajale jääb veel võimalus vaidlustada väljasaatmist, esitades keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-1498 kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 22.03.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmine on otsustamisel.
4.X esitas 05.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA keelamiseks kaebajat kuni tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpuni Eestist välja saata. Kaebaja kaitseb oma õigust jääda elama Eestisse ning õigust Eestis töötada. Tähtajalise elamisloa andmise otsustamisel on määrava tähtsusega kaebaja käitumine pärast vanglast vabanemist. Kaebaja viitab Euroopa Liidu direktiivi 2003/109/EÜ art-tele 9 ja 12. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Vastustajal on keelatud kaebajat Eestist välja saata Tartu Halduskohtu 23.04.2021 määruse alusel haldusasjas nr 3-20-2615, kuid juhul, kui Riigikohus kaebaja 19.01.2023 3(7)
3-23-510 kassatsioonkaebust menetlusse ei võta, ei ole PPA-l ka kaebaja Eestist väljasaatmise keeldu. Kaebaja soovib kaebuse lahendamisest isiklikult osa võtta. Kaebaja on sunnitud olema enda eakate vanemate ülalpidamisel, sest ilma elamisloata on tal keelatud töötada. Kaebaja tugineb keelamiskaebuse esitamisel Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-84-11 p-le 31 ja otsuse nr 3-20-1115 ple 35.8, millele viitas Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-22-1498 tehtud esialgse õiguskaitse määruses.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ei ole põhjust arvata, et vastustaja teeks kaebaja õigusi rikkuva toimingu, mida kaebaja soovib keelata. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes piiratud juhtudel. Keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on, et kaebaja õiguste rikkumist ei saaks kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav. Ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist juhul, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse. Kaebaja on juba esitanud enda õiguste kaitseks kohase kaebuse haldusasjas nr 3-20-2615, vaidlustades tühistamisnõudega ka lahkumisettekirjutuse. Sellega on kaebaja õiguste rikkumist võimalik ära hoida. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrusest haldusasjas nr 3-22-1498 ei tulene, et kaebajal oleks tühistamisnõude menetluse ajal õigus paralleelselt kohtusse pöörduda keelamisnõudega. Keelamiskaebus ei ole mõeldud olukordadeks, kus tühistamisnõue lahkumisettekirjutuse osas, millest tulenevat tegevust soovitakse keelamisnõudega vältida, on alles kohtu menetluses. Samal põhjusel ei ole piisava selgusega ette näha, et vastustaja asuks kaebajat välja saatma ja see rikuks kindlasti kaebaja õigusi. Keelamiskaebust ei saa esitada hüpoteetilise ohu ennetamiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole tema õiguste efektiivne kaitse tagatud haldusasjas nr 3-20-2615, milles kontrollitakse talle tehtud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu õiguspärasust. Lisaks on PPA-s pooleli kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus. Keelamiskaebuse esitamisel olukorras, kus kohus on jätnud lahkumisettekirjutuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, ei saa tugineda sellele, et lahkumisettekirjutuse täitmine rikub isiku põhiõigusi, kui selline riive oli juba ettekirjutuse tegemise ajal ettenähtav. Sellisel juhul riivaks väljasaatmine põhiõigusi õiguspäraselt, sest selle aluseks on täitmisele kuuluv haldusakt. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise ka avalik huvi viibimisaluseta ja sissesõidukeeluga välismaalaste Eestist lahkumise või väljasaatmise vastu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(7)
3-23-510
6.X esitas 07.03.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-2615 jõustub, on vastustajal VSS § 72 lg 2 p 4 järgi õigus kaebaja lahkumisettekirjutus kohe sundtäita ja kaebaja Eestist välja saata. Keelamiskaebuse eesmärki ei oleks kaebajal võimalik saavutada, kui ta on Eestist välja saadetud. Ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebajal võimalik keelamiskaebuse menetluses isiklikult osaleda. Kaebaja käitumist pärast vangistusest vabastamist on võimalik hinnata keelamiskaebuse lahendamisel.
7.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja tähtajalise elamisloa andmise menetlus peatati PPA 07.06.2022 kirjaga kuni haldusasjas nr 3-20-2615 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kui haldusasjas nr 3-20-2615 tehtava kohtulahendi tulemusena tühistatakse PPA otsus tervikuna, langeb ära kaebaja vajadus tähtajalise elamisloa saamiseks. Kui kaebus PPA otsuse tühistamiseks jäetakse rahuldamata, esineb alus VMS § 126 lg 1 järgi tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks. Puudub kaebaja õiguste rikkumise oht, sest kuni haldusasjas nr 3-20-2615 tehtava kohtulahendi jõustumiseni ei saa kaebajat Eestist välja saata. Kaebaja ei ole välja toonud, millise põhiõiguse rikkumist ta keelamiskaebusega soovib ära hoida. Tähtajalise elamisloa saamine ei ole põhiõigus. Kaebajal ei ole tühistamisnõude menetluse ajal õigus esitada kohtule paralleelselt keelamisnõuet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti (HKMS § 203 lg 2). Kuna mõlemad menetlusosalised viitavad määruskaebemenetluses PPA 17.12.2020 otsusele nr 15.3-3.4/765-1, kuid praeguses menetluses kumbki pool seda otsust kohtule esitanud ei ole, võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde. II
9.HKMS § 45 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada keelamiskaebus, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on 19.06.2012 otsuse nr 3-3-1-84-11 p-s 22 selgitanud, et HKMS § 45 lg 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: 1) antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; 2) kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; 3) kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Otsuse kohaselt on keelamiskaebus väljasaatmise ärahoidmiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 1 võimalik ja RVastS § 5 lg-st 1 perspektiivikas siis, kui väljasõidukohustuse täitmine rikuks isiku põhiõigusi või võib kaasa tuua VSS § 171 lg-s 1 nimetatud tagajärje. Välja saadetud isikul on küll õigus väljasaatmine pärast Eestist lahkumist vaidlustada, kuid pärast väljasaatmist algav halduskohtumenetlus ja võimalik esialgse õiguskaitse määrus ei pruugi olla 5(7)
3-23-510 tõhusaks õiguskaitsevahendiks HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 mõttes ega õigusta seepärast keelamiskaebuse esitamise õiguse puudumist selleks, et vältida väljasaatmist ja sellega kaasnevat põhiõiguste rikkumist. Riigikohus selgitas, et nii väljasaatmine kui ka sellele järgnev esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse üle peetav pikaajaline kohtuvaidlus võib tuua isiku jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Samuti võib hilisem õiguste kaitse olla ebamõistlikult keeruline.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. PPA tunnistas 17.12.2020 otsusega nr 15.3-3.4/765-1 kaebaja elamisloa kehtetuks ja tegi kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. Seega, kui Riigikohus ei võta kaebaja kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-20-2615 menetlusse, on PPA-l õigus kaebaja Eestist välja saata. Kui kaebaja on Eestist välja saadetud ning tema suhtes on kohaldatud ka sissesõidukeeldu, ei ole tal võimalik elamisloa menetlusest isiklikult osa võtta. PPA ei ole kaebaja elamisloa taotlust perspektiivituse tõttu jätnud läbi vaatamata, vaid peatas selle menetluse haldusasjas nr 3-22-1498 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Olukorras, kus elamisloa taotlus ei ole perspektiivitu, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada avalikku huvi kaebaja koheseks väljasaatmiseks pidada ülekaalukaks. Kaebaja on haldusasjas nr 3-22-1498 selgitanud, et kui ta saadetakse Eestist välja, muutub elamisloa vaidlus sisutuks. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse kestel Eestis viibimine aitab kaasa haldusmenetluse tõhusamale läbiviimisele ja kaitseb kaebaja huve. Ilmselgelt põhjendamatuks ei saa pidada ka kaebaja kartust, et ta võidakse Venemaale väljasaatmisel mobiliseerida ja saata Ukrainasse sõdima. Kuigi Venemaa võimalikust järgmisest mobilisatsioonist ei ole ametlikku kinnitust, ei pea ringkonnakohus seda ebatõenäoliseks, arvestades, et Venemaa kuulutas 21.09.2022 välja osalise mobilisatsiooni seoses Ukraina ründamisega. Seega võivad toimingu tagajärjed olla kaebaja jaoks pöördumatud.
11.Eeltoodu tõttu tuleb Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja saata X kaebuses esitatud keelamisnõue halduskohtule menetlusse võtmiseks.
12.Kohus teeb määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda võimatuks või ebamõistlikult raskeks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Esialgne õiguskaitse peab teenima põhivaidlusega sama eesmärki ning seonduma kohtumenetluse esemeks oleva nõudega. Teisisõnu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad, ega kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras, kui asjas tehtav kaebajale soodne kohtulahend. Kui taotletud esialgse abinõu jääb väljapoole vaidluse eset, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on haldusasjas nr 3-22-1498 selgitanud, et Venemaale väljasaatmisel võidakse kaebaja mobiliseerida ja saata Ukrainasse sõdima. Sellisel juhul muutuks ainetuks ka elamisloa vaidlus. Ringkonnakohus ei pea keelamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Juhul, kui kaebus PPA otsuse tühistamiseks jäetakse rahuldamata, esineb küll alus VMS § 126 lg 1 järgi tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks, kuid see ei välista siiski kaebajale tähtajalise elamisloa andmist VMS § 126 lg 3 alusel. Kaebaja väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi. Esialgne õiguskaitse ei takista PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid 6(7)
3-23-510 lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja kaebaja Eestist väljasaatmise keelamine ei võta PPA-lt õigust taotleda põhjendatud vajaduse korral halduskohtult luba kaebaja kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-22-1498 väljendatud seisukoha juurde, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei pea kahjulik tagajärg saabuma lähipäevadel või -nädalatel. Kaebaja väljasaatmist ei saa lahkumisettekirjutuse tegemise tõttu pidada vähetõenäoliseks ja kaebaja ei pea esialgse õiguskaitse taotlemiseks ootama ära, et PPA ta välja saadaks või lahendaks elamisloa taotluse sisuliselt. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu teenib kaebusega sama eesmärki lubada kaebajal elamisloa menetluse ajal Eestis viibimine.
14.Ringkonnakohus peab seetõttu määruskaebust põhjendatuks. Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada ja saata X kaebuses esitatud keelamisnõue halduskohtule menetlusse võtmiseks. Samuti tuleb tühistada määruse punkt 2 ning rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata PPA-l 17.12.2020 otsuse nr 15.3-3.4/765-1 resolutsiooni p-s 2 nimetatud lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni praeguses haldusasjas.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.