Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29.08.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-510
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks kaebajat kuni tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpuni Eestist välja saata
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Suido Västra Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-510.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-510 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Venemaa Föderatsiooni kodanik X sündis Ukrainas ja tal oli alates 2003. a-st Eestis elamiseks alaline elamisluba, mis loeti 2006. a-l jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega pikaajalise elaniku elamisloaks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.12.2020 otsusega X pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks. X vaidlustas PPA otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2615). Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas 02.12.2021 otsusega nr 3-20-2615 PPA otsuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kehtestamise osas ning keelas kaebaja väljasaatmise kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus
3-23-510 tühistas 20.12.2022 otsusega Tartu Halduskohtu 02.12.2021 otsuse osas, milles kaebus rahuldati, ja jättis uue otsusega kaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 11.04.2023 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.X esitas 19.05.2022 PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA peatas 07.06.2022 kirjaga elamisloa taotluse menetluse kuni haldusasjas nr 3-20-2615 kohtumenetluse lõppemiseni.
4.X esitas 12.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks jätkata tähtajalise elamisloa taotluse menetlust (haldusasi nr 3-22-1498). Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2023 otsusega (jõustumata) kaebuse rahuldamata.
5.X esitas 05.03.2023 kaebuse PPA keelamiseks kaebajat kuni tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpuni Eestist välja saata (praegune haldusasi nr 3-23-510). Kaebaja kaitseb oma õigust jääda elama Eestisse ja õigust Eestis töötada. Tähtajalise elamisloa andmise otsustamisel on määrava tähtsusega kaebaja käitumine pärast vanglast vabanemist. Kaebaja viitas Euroopa Liidu direktiivi 2003/109/EÜ art-tele 9 ja 12. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja Eestist väljasaatmine on keelatud Tartu Halduskohtu 23.04.2021 määrusega haldusasjas nr 3-20-2615, kuid juhul, kui Riigikohus ei võta kaebaja 19.01.2023 kassatsioonkaebust menetlusse, ei ole PPA-l keeldu kaebajat Eestist välja saata. Kaebaja soovib kaebuse lahendamisest isiklikult osa võtta. Kaebaja on sunnitud olema enda eakate vanemate ülalpidamisel, sest elamisloata on tal keelatud töötada.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2023 määrusega kaebuse, leides, et keelamiskaebus ei ole lubatav. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.04.2023 määrusega halduskohtu määruse ja kohaldas kaebaja taotlusel esialgset õiguskaitset, keelates kaebajat välja saata kuni kohtumenetluse lõpuni. Halduskohus võttis kaebuse 26.04.2023 menetlusse.
7.PPA esitas 26.05.2023 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna PPA keeldus 24.05.2023 otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest.
8.X esitas 31.05.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja palus jätkata keelamiskaebuse menetlemist ja soovis lisada nõuded PPA 24.05.2023 otsuse nr 15.33.1/1266-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi. Kaebaja soovib kaitsta oma õigust jääda elama Eestisse ja saada õiguse töötada. Kaebajal on Eestis elamiseks ja töötamiseks vaja elamisluba. Kaebajal on õigus saada elamisluba seetõttu, et ta on käitunud õiguskuulekalt pärast vanglast vabanemist. Kaebaja on sunnitud olema oma eakate vanemate ülalpidamisel, sest elamisloata on tal keelatud töötada. Kaebajale tuleks anda võimalus jääda elama Eestisse.
9.Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2023 määrusega rahuldamata X taotluse kaebuse täiendamiseks tühistamis- ja kohustamisnõuetega (resolutsiooni p 1), rahuldas PPA taotluse ja lõpetas haldusasja nr 3-23-510 (keelamiskaebuse) menetluse (resolutsiooni p 2), tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot ning jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus on lõppenud. Kaebajal oli võimalik tähtajalise elamisloa taotluse menetluse ajal Eestis viibida ja haldusmenetluses osaleda. Kuna sisuliselt on kaebaja eesmärk saavutatud ja keelamiskaebus ammendunud, ei ole menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada. Tühistamis- ja kohustamisnõue ei ole hõlmatud kaebaja esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kaebaja eesmärgiks keelamiskaebuse esitamisel oli soov viibida tähtajalise 2(4)
3-23-510 elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis. Praeguseks on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus lõppenud ja PPA tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebaja esitatud keelamiskaebuse aluseks oli tema õiguste väidetav rikkumine PPA toiminguga, mis seisnenuks tema Eestist väljasaatmise toimingus tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise ajal. Kaebaja kardetud riive ei realiseerunud. Tühistamiskaebuse aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine talle õigusvastaselt elamisloa andmisest keeldumisega. Algse keelamiskaebuse esitamise eesmärgiga ei ole kooskõlas nõue tühistada keelamiskaebuse menetluse ajal tehtud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ega ka nõue kohustada vastustajat taotluse osas uut otsust tegema. HKMS § 49 lg 1 võimaldab pärast kaebuse menetlusse võtmist muuta selle nõuet või alust, mitte mõlemat üheaegselt. Seega ei ole kaebuse muutmine lubatav ega oleks antud juhul ka otstarbekas, ähmastades kaebuse liikide piire. Kaebaja on sisuliselt soovinud esitada uue kaebuse, st uued nõuded uuel alusel. Selline võimalus on kaebajal olemas ja sellise kaebuse esitamise võimalusele on viidatud ka kaebaja soovitud tühistamisnõude esemeks olevas PPA 24.05.2023 otsuses. Kohus arvestab seejuures, et kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei kaota kaebaja praegusel juhul võimalust PPA 24.05.2023 otsust tähtaegselt vaidlustada, milleks tal on aega 10 päeva arvates PPA 24.05.2023 otsuse teatavaks tegemisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub 19.06.2023 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 01.06.2023 määrus tühistada. Kuna tühistamiskaebuse asjaolude kogum on sama, mis keelamiskaebusel, on kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 alusel võimalik. Tühistamiskaebus on tähtaegne. Kaebaja jääb kaebuse muutmise taotluses toodud põhjenduste juurde. Kaebaja soovib kaitsta oma õigust jääda elama Eestisse ja mitte olla Eestist välja saadetud. Selleks on vajalik elamisluba.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
13.Halduskohus lõpetas haldusasja (keelamiskaebuse) menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebuse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt. Kohtupraktikas on leitud, et säte annab aluse menetluse lõpetamiseks näiteks ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus või kehtivusaja möödumise tõttu on haldusaktil kadunud igasugune mõju ja praktiline tähendus (Riigikohtu 03.12.2021 määrus nr 3-14-50421, p 21). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldatav. PPA on 24.05.2023 otsusega nr 15.3-3.1/1266-1 keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Seega on keelamiskaebus ammendunud. Tuvastamisnõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel 3(4)
3-23-510 ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja kaebaja ei ole seda ka taotlenud. Seetõttu oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.
14.Kaebaja on soovinud (keelamis)kaebust täiendada nõuetega tühistada PPA 24.05.2023 otsus nr 15.3-3.1/1266-1 ja kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus.
15.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Riigikohus selgitas 12.11.2019 otsuses nr 316-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on kohtul lai kaalutlusruum.
16.HKMS § 49 lg 1 järgi on lubatud muuta kas kaebuse nõuet või alust, kuid mõlemaid korraga muuta ei saa, sest siis oleks tegemist täiesti uue kaebusega. Halduskohus keeldus kaebuse täiendamisest tühistamis- ja kohustamisnõudega HKMS § 49 lg 1 alusel õigesti, sest kaebuse muutmine ei oleks praegusel juhul lubatav. Kaebuse täiendamisega on kaebaja soovinud esitada uue kaebuse, s.o uued nõuded uuel alusel. Algse keelamiskaebuse ning täiendavate nõuete (PPA 24.05.2023 otsuse tühistamine ja PPA kohustamine) eesmärgid ei ole olemuslikult seotud (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-1-92-16, p 24). Keelamiskaebuse eesmärgiks oli keelata kaebaja Eestist väljasaatmine tema tähtajalise elamisloa menetlemise ajal. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas 06.04.2023 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas kaebaja väljasaatmise kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebajal oli võimalik elamisloa taotluse menetluse ajal Eestis viibida ning kardetud riive ei realiseerunud. Tühistamiskaebuse aluseks on aga kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine temale õigusvastaselt elamisloa andmisest keeldumisega ja see nõue ei ole hõlmatud kaebaja algse eesmärgiga.
17.Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kaebajal on võimalik esitada täiendavad nõuded eraldi kaebusena, mille alusel algatab kohus uue haldusasja (HKMS § 37 lg 1) ja selle raames taotleda ka esialgset õiguskaitset. Riigikohus selgitas 16.12.2015 otsuses nr 3-3-1-6015 (p 24), et kui kaebuse muutmise taotlus jääb rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada kaebuse täiendamise taotluses märgitud nõude osas uus kaebus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.