Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
03.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-692 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023 otsuse 15.3-3.1/471-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja RÕ Kaasatud haldusorgan – Siseministeerium, volitatud esindaja PA
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.10.2023 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-23-692.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.10.2023 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 haldusasjas nr 3-23-692 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab kaebuse muutmist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi andmist puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on sündinud XX.XX.XXXX Eestis ja on määratlemata kodakondsusega isik, kellel oli tähtajaline elamisluba kehtivusega 08.01.2018–08.01.2023.
2.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 28.12.2022 taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks.
3.PPA jättis 03.03.2023 otsusega 15.3-3.1/471-1 taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 219
3-23-692 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. VMS § 43 lg 3 kohaselt on Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 5) ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud alust. Taotlejal on olemas seadusest tulenev viibimise alus Eestis kuni vangistuse lõpuni ja tal puudub vajadus tähtajalise elamisloa järele. Taotlejal on võimalus esitada uus tähtajalise elamisloa taotlus pärast vanglast vabanemist.
4.X esitas 13.03.2023 nimetatud otsuse peale võõrkeelse vaide, mille PPA jättis 16.03.2023 kirjaga käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva kirja teatavakstegemisest arvates. X sai PPA 16.03.2023 kirja kätte 22.03.2023.
5.X esitas 29.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 03.03.2023 otsuse 15.3-3.1/4711 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt võib kaebaja elamisloa puudumise tõttu jääda ilma sotsiaaltoetustest ja võimalusest kanda karistust avavanglas või vabaneda vanglast ennetähtaegselt. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivust vabastamiseks ja kohtulahendite vene keelde tõlkimiseks ning riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses.
6.PPA tagastas 11.04.2023 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel, kuna X polnud määratud tähtajaks vaides esinenud puudusi kõrvaldanud.
7.Kaebaja esitas 18.04.2023 kaebuse täienduse PPA kohustamiseks pikendada tähtajalist elamisluba, PPA 11.04.2023 vastuse tühistamiseks ja PPA tekitatud 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
8.Tallinna Halduskohus võttis 05.06.2023 määrusega muu hulgas kaebuse menetlusse, jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest ning kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest.
9.Kaebaja esitas 12.09.2023 taotluse kõikide dokumentide vene keelde tõlkimiseks.
10.Kaebaja esitas 05.10.2023 taotluse kaebuse täiendamiseks, paludes võtta menetlusse Eesti Töötukassa 02.10.2023 vastus. Nimetatud vastuses selgitab Eesti Töötukassa, et kuna kaebaja ei ole Eesti kodanik ega oma Eestis elamisluba, ei ole ta töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 mõistes töövõime hindamisele õigust omav isik ning töötukassa saab kaebaja taotluse töövõime hindamiseks vaadata läbi pärast elamisloa või elamisõiguse saamist.
11.Tallinna Halduskohus jättis 10.10.2023 määrusega muu hulgas rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kõikide dokumentide vene keelde tõlkimiseks (resolutsiooni p 2) ja kaebuse täiendamise taotluse Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebaja 23.09.2023 taotluse alusel kaebaja töövõime hindamiseks (resolutsiooni p 3). Ühtlasi otsustas halduskohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate avalduste ja neile vastuste esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 11.12.2023. Menetlusdokumentideks on kõik toimikus olevad dokumendid, s.o nii menetlusosaliste esitatud avaldused ja tõendid kui kohtulahendid (vt HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 56 lg 1). Menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks tähendab taotleja vabastamist menetlusdokumendi tõlkimise kulude kandmisest taotlejale arusaadavasse keelde või tema enda dokumentide tõlkimist kohtumenetluse keelde. Seega võib kohus menetlusabina ka määrata, et taotleja vabastatakse teise menetlusosalise esitatud menetlusdokumendi taotlejale arusaadavasse keelde tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi ei anta siiski valimatult kõigi menetlusdokumentide tõlkimiseks, vaid üksnes dokumentide tõlkimiseks, mis on taotlejale tema õiguste kaitsmisel vajalikud. Menetlusosalisele asjaoludest ülevaate saamiseks võib olla piisav teha kokkuvõtted pikematest dokumentidest või valiku toimiku lehekülgedest, mille tõlkimine on vajalik. Praeguses asjas on kaebajale antud menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks, samuti 2(4)
3-23-692 on vaikimisi tõlgitud kaebaja enda avaldused eesti keelde, kuid põhjendatud ei ole anda kaebajale menetlusabi kõikide võimalike menetluses esitatavate dokumentide täies mahus tõlkimiseks. Vaidluse all on üksnes õigusküsimused. Kuigi menetlusosalisel ei ole kohustust oma kaebust õiguslikult põhjendada, ei ole see samas ka keelatud ning kohtul tuleb mh tagada, et menetlusosalisel oleks tõhus võimalus oma seisukohti esitada ja põhjendada (HKMS § 2 lg 6). Kohus on esitanud kaebajale asjaoludest ja teiste menetlusosaliste seisukohtadest kokkuvõtted, tagades nii talle võimaluse kujundada asjas oma seisukohta. Tallinna Vangla 02.05.2023 vastuse ja Siseministeeriumi 24.05.2023 vastuse kokkuvõtted on esitatud halduskohtu 05.06.2023 määruse punktides 11 ja 12. Samuti tõlgitakse praeguses määruses kaebajale vene keelde vastustaja 10.07.2023 vastuse ja Siseministeeriumi 02.10.2023 vastuse kokkuvõtted. Kaebaja esitatud kaebuse täiendusest ja selle lisadest lähtuvalt saab järeldada, et kaebaja sooviks on kohustada Eesti Töötukassat kaebaja 23.09.2023 taotluse alusel kaebaja töövõime hindamiseks. Kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on kohtul lai kaalutlusruum. HKMS § 49 lg 1 järgi on lubatud muuta kas kaebuse nõuet või alust, kuid mõlemaid korraga muuta ei saa, sest siis oleks tegemist täiesti uue kaebusega. Praegusel juhul ei ole kaebusele täiendava nõude lisamine lubatav. Kaebaja on soovinud sisuliselt esitada uue kaebuse, s.o uue nõude uuel alusel. Algse kaebuse ja täiendava nõude (Eesti Töötukassa kohustamine) eesmärgid ei ole olemuslikult seotud. Algse kaebuse eesmärgiks oli kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamine ja PPA tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine. Täiendava nõude aluseks on aga kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine temale õigusvastaselt töövõime hindamisest keeldumisega, töövõime hindamine on vajalik kaebajale töövõimetoetuse määramiseks. Kaebajal on võimalik esitada täiendav nõue eraldi kaebusena, mille alusel algatab kohus uue haldusasja (HKMS § 37 lg 1). Kohus tagastab kaebajale tema poolt paberkandjal esitatud Eesti Töötukassa otsuse vaidlustamisega seotud materjalid.
3.Olukorras, kus puudub alus kaebuse tagastamiseks täies ulatuses, jääb arusaamatuks, miks juhul, kus töövõime hindamine on vajalik kaebajale töövõimetoetuse määramiseks, ei saa rakendada Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-77-09 p-i 11. Praeguses menetluses on võimalik tuvastada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumine. Tõhusast õigusabist ja menetlusdokumentide tõlkimisest keeldumine on põhjendamatu, sest see on vastuolus seadusandja tahtega (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1, HKMS § 81 lg 2). Sisuliselt on välistatud halduskohtusse kaebuse esitamise võimalus olukorras, kus halduskohus ei ole veel hinnanud kaebuse perspektiivi (HKMS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 ja 3).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 2, §49 lg 6), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.HKMS § 111 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Riigikohus on selgitanud, et tõlgi osalemine menetluses on vajalik eelkõige selleks, et menetlusosaline saaks kujundada oma seisukoha. Seetõttu ei pruugi olla vajalik tõlkida kogu toimikut või ka kogu konkreetset dokumenti, vaid kohus võib tõlkimiseks teha kokkuvõtted
3(4)
3-23-692 pikematest dokumentidest või valiku toimiku lehekülgedest, mille tõlkimine on asjaoludest ülevaate saamiseks vajalik (Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, p 19).
15.Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse kõikide dokumentide vene keelde tõlkimiseks õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades praeguse vaidluse iseloomu, ei ole kaebajale vajalik kõigi haldusasjas esitatud dokumentide täies mahus vene keelde tõlkimine. Kaebajale on tõlgitud halduskohtu 05.06.2023, 06.09.2023 ja 10.10.2023 määrused. 05.06.2023 määruses andis halduskohus kokkuvõtliku ülevaate menetluse asjaoludest, Tallinna Vangla 02.05.2023 vastusest ja Siseministeeriumi 04.05.2023 vastusest ning selgitas samas põhjalikult kaebuse nõuetega seonduvat ning millistele küsimustele peaks PPA vastuses kaebusele vastama. 06.09.2023 määruses on halduskohus põhjalikult selgitanud Siseministeeriumi menetlusse kaasamise vajadust ja küsimusi, millele Siseministeerium peab vastama. 10.10.2023 määruses on halduskohus muu hulgas esitanud kokkuvõtte PPA 10.07.2023 vastusest ja Siseministeeriumi 06.09.2023 vastusest. Seega on halduskohus andnud nendes määrustes kaebajale teada menetlusosaliste põhilised seisukohad, samuti selgitanud üksikasjalikult, milles vaidlus seisneb ja millised asjaolud võivad vaidluses tähtsust omada. Ringkonnakohtu hinnangul on see piisav, et kaebaja saaks kujundada asjas oma seisukoha. Seejuures tõlgitakse eesti keelde kaebaja poolt kohtule esitatud venekeelsed avaldused. Samuti tõlgitakse kaebajale menetlusabi korras asjas tehtavad edaspidised kohtulahendid. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et tal on välistatud kohtusse kaebuse esitamine või et menetlusdokumentide tõlkimist nõutakse temalt endalt (HKMS § 81 lg 2). Kaebaja õigused ei jää kaitseta, kui halduskohus ei korralda menetlusabi korras kõikide menetlusdokumentide tervikuna vene keelde tõlkimist.
16.Kaebuse täiendamine uue aluse või uue nõudega on käsitatav kaebuse muutmisena. HKMS § 49 lg 1 esimene lause sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on kohtul lai kaalutlusruum (Riigikohtu 12.11.2019 otsus asjas nr 3-16-1573, p 32).
17.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis ka kaebaja kaebuse täiendamise taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebuse muutmine kaebaja taotletud viisil ei ole lubatav, sest kaebaja on sisuliselt soovinud esitada uue kaebuse, mille eesmärk ei ole algse kaebuse eesmärgiga olemuslikult seotud (vt Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-1-92-16, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2023 määrus nr 3-23-510, p 16). Halduskohus ei ole kaebuse täiendamisest keeldumisega välistanud kaebaja võimalust kohtus oma õigusi kaitsta. Halduskohus selgitas oma määruses, et kaebajal on võimalik esitada kaebuse täiendamise taotluses märgitud nõude osas uus kaebus. Asja materjalidest nähtuvalt keeldus Eesti Töötukassa kaebaja töövõime hindamisest 02.10.2023 kirjaga. Kaebajal on võimalik esitada halduskohtule kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks tema töövõimet hinnata 30 päeva jooksul Eesti Töötukassa 02.10.2023 kirja teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2).
18.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.10.2023 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.